2-18-6211/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6211

Tsiviilasi

XX avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks

YY

avaldus

lapse

suhtes

ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja

I

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Marjana Šestel

Avaldaja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CC

(isikukood

XXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus suhtlemise aegade ja

tingimuste (määruse resolutsiooni p 3) osas osaliselt. Tühistatud suhtlemise korra

punktide osas teha uus määrus, millega määrata, et:

1.1.CC kohtub XX-ga üle ühe esmaspäeva Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse

lastekaitse talituse mängutoas ajavahemikul kell 16.00–18.00, lastekaitsetöötaja

juuresolekul. YY saab osaleda kahe esimese kohtumise alguses, toetades vajadusel last

uue keskkonnaga kohanemisel.

1.2.Pärast Tallinna Perekeskuse teenusele suunamist korraldab Tallinna Mustamäe

Linnaosa Valitsus p-s 2.3.1 määratud kohtumisi Tallinna Perekeskuses. Kohtumised

toimuvad üks kord iga neljateistkümne päeva jooksul kestusega kaks tundi Tallinna

Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul. YY saab osaleda esimese kohtumise

alguses, toetades vajadusel last uue keskkonnaga kohanemisel.

1.3.Punktis 1.1 ja 1.2 määratud kohtumisi on kokku kümme.

1.4.Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: 24. detsembril 2019 isaga selliselt, et

ema viib lapse 24. detsembril 2019 kell 11.00 isa juurde ja isa viib kell 20.00 lapse ema

juurde tagasi; 31. detsembril 2019 isaga selliselt, ema viib lapse isa juurde

31. detsembril 2019 kell 15.00 ja isa viib lapse ema juurde 1. jaanuaril 2020 kell 15.00.

1.5.Lapse haigestumise korral, mis tingib isa ja poja kohtumise ärajäämise, tuleb lapse

emal esitada võimalusel lapse haigestumise kohta arstitõend.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2 (13)

2. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt:

2.1 Jätta YY avaldus lapse CC vanemate YY ja XX ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

hooldusõiguse lapse CC suhtes YY-le täielikult, sh varahooldusõiguse, üleandmiseks

rahuldamata.

2.2 Rahuldada XX avaldus CC-ga suhtlemise korra määramiseks osaliselt.

2.3 Määrata XX ja CC suhtlemise kord kuni lapse kooli minekuni järgmiselt:

2.3.1 CC kohtub XX-ga üle ühe esmaspäeva Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse

lastekaitse talituse mängutoas ajavahemikul kell 16.00–18.00, lastekaitsetöötaja

juuresolekul. YY saab osaleda kahe esimese kohtumise alguses, toetades vajadusel

last uue keskkonnaga kohanemisel.

2.3.2 Pärast Tallinna Perekeskuse teenusele suunamist korraldab Tallinna Mustamäe

Linnaosa Valitsus p-s 2.3.1 määratud kohtumisi Tallinna Perekeskuses.

Kohtumised toimuvad üks kord iga neljateistkümne päeva jooksul kestusega kaks

tundi Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul. YY saab osaleda esimese

kohtumise alguses, toetades vajadusel last uue keskkonnaga kohanemisel.

2.3.3 Punktis 2.3.1 ja 2.3.2 määratud kohtumisi on kokku kümme.

2.3.4 Pärast p-s 2.3.3 märgitud kohtumisi kohtub isa lapsega kümme korda igal kalendri

järgi paaritu nädala laupäeval. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis viib ema

laupäeval kell 11.00 lapse isa juurde koju ja isa viib samal laupäeval kell 20.00

lapse ema juurde koju.

2.3.5 Pärast p-s 2.3.4 märgitud kohtumisi kohtub isa lapsega igal kalendri järgi paaris

nädalal laupäevast pühapäevani. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis viib ema

laupäeval kell 11.00 lapse isa juurde koju ja isa viib pühapäeval kell 18.00 lapse

ema juurde koju.

2.3.6 Laps veedab oma sünnipäeva ja muud tähtpäevad selle vanema juures, kellega

koos on laps vastavalt suhtlemise korrale. Kui 2019. a isadepäev ei ole isa ja poja

kohtumise päev suhtlemise korra järgi, siis isadepäeval kohtub isa lapsega

ajavahemikul kell 12.00–17.00. Isa võtab lapse ema juurest ja viib lapse ema

juurde tagasi koju. Kui 2019. aasta emadepäev on isa ja poja kohtumise päev

suhtlemise korra järgi, siis viib isa lapse emadepäeval ema juurde koju kell 14.00.

2.3.7 Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: 24. detsembril 2019 isaga selliselt,

et ema viib lapse 24. detsembril 2019 kell 11.00 isa juurde ja isa viib kell 20.00 lapse

ema juurde tagasi; 31. detsembril 2019 isaga selliselt, ema viib lapse isa juurde

31. detsembril 2019 kell 15.00 ja isa viib lapse ema juurde 1. jaanuaril 2020 kell

15.00.

2.3.8 Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis kohtub isa lapsega vanemate puhkuste ajal

vastavalt p-le 2.3.5.

2.3.9 Vanem, kelle juures laps viibib, ei takista teisel vanemal lapsega telefoni teel

suhelda mõistlikus ulatuses. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse uneaega.

2.3.10 Suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult

nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-sõnumi teel.

Muudatustes lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitavad vanemad ette

vähemalt kaks päeva.

2.3.11 Lapse haigestumise korral, mis tingib isa ja poja kohtumise ärajäämise, tuleb lapse

emal esitada võimalusel lapse haigestumise kohta arstitõend.

2.4 Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda, kõik muud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Rahuldada YY määruskaebus osaliselt.

4. Jätta apellatsiooniastme riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning muud

apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

3 (13)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX-l (avaldaja I, isa) ja YY-l (avaldaja II, ema) sündis 15. juunil 2013 ühine laps CC

(puudutatud isik, laps). Vanemate kooselu lõppes 2014. aastal, abielu lahutati 2015. aastal ja

laps jäi elama koos emaga. Peale kooselu lõppemist isa suhtles ja kohtus lapsega regulaarselt

ning osales aktiivselt lapse elus.

Harju Maakohtu 13. septembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9943 kinnitatud

kompromissiga lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anti hooldusõigus lapse

viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes üle emale. Ülejäänud osas on vanematel ühine

hooldusõigus.

2. Isa esitas 20. aprillil 2018 maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks.

Avalduse kohaselt ei ole isa saanud lapsega kohtuda alates oktoobrist 2017, kuna ema takistab

lapse ja isa suhtlemist. Isa palus määrata lapsega suhtlemise kord järgmiselt:

 iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel viibib laps isa elukohas reede õhtust kuni

esmaspäeva hommikuni; lapse isa võtab lapse iga kalendrikuu esimese ja kolmanda

reede õhtul lasteaiast ja viib lapse lasteaeda esmaspäeva hommikul;

 isal on õigus kohtuda lapsega ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on

selliselt eelnevalt kokku leppinud;

 muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt

kaks päeva;

 ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole 2-päevase etteteatamise

tähtaja järgimine kohustuslik, kuid ka lapse haigestumise korral on isal õigus last tema

elukohas külastada ja viibida temaga 2 tundi, arvestades lapse tervislikku olukorda;

 sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise

vanemaga suhelda telefoni teel; vanem peab telefonisuhtlusel lapsega arvestama lapse

magamamineku aegasid;

 isal on õigus veeta jõulupühadel lapsega vähemalt üks päev isa poolt valitud kohas;

 lapse sünnipäevadel on isal õigus lapsega kohtuda ja veeta temaga terve päev sõltumata

sellest, kas vastav päev langeb iga kuu esimesele ja kolmandale nädalavahetusele;

 sõltumata sellest, kas vastav päev langeb iga kuu esimesele ja kolmandale

nädalavahetusele, veedab laps perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev,

emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) selle vanema juures, kellega tähtpäev on

seotud;

 vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad

ning arvestama, et puhkuste ajal saaks laps vähemalt kaks nädalat järjest veeta koos

puhkava lapsevanemaga; samuti on lapsel õigus olla vanavanemate puhkuse ajal

4 (13)

pikemalt koos nii ema kui isa vanematega, kes samuti tagavad lapse eemal viibimisel

suhtluse telefonitsi lapse ema või isaga;

 vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või teineteise

lähikondseid;

 käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

3. Ema vaidles avaldusele vastu ja leidis, et lapse turvalisuse huvides saavad kohtumised isaga

toimuda vaid ema järelevalve all, alternatiivselt kohtu või lastekaitseasutuse poolt määratud

isiku järelevalve all. Kuivõrd isa oma usu tõttu sünnipäevi ega muid tähtpäevi ei tähista, ei ole

tal vaja nendel päevadel lapsega koos olla. Samuti ei ole sobilik isa soov näha last haigestumise

korral ema ja lapse kodus kaks tundi, kuna see rikub ema privaatsust.

Ema märkis, et ei ole vastu lapse kohtumisele isaga, kuid isa ei pea kokkulepetest kinni ja arvab,

et kui temal on aega lapse jaoks, siis peab ema jätma kõik lapsega varasemalt tehtud plaanid

kõrvale ja andma lapse koheselt isale üle. Ema pakkus korduvalt isale lapsega kohtumisi kindla

graafiku alusel, kuid isa eiras pakkumist.

Kui ema soosis isa ja lapse kohtumisi ja nende suhtlus oli tihedam, mõjus see lapsele halvasti.

Laps hakkas lasteaias lööma teisi lapsi ning ähvardas neid, et „issi tuleb ja annab teile kõigile

peksa“. Pärast isa juurest tulekut või isaga suhtlemist oli emal raskusi lapsega hakkama saada.

Isa elus ei ole kindlaid unerežiime, tervislikke toidukordi, hügieeni. Selline elu ei ole lapsele

sobilik ega ka parima eluviisi tagamine. Laps ei toitu isaga koos olles korralikult ja ei puhka

ennast välja. Isa lõhub ka lapse suhteid ema ja teiste lähedastega.

Ema leidis, et vajalik on erialaeksperdi (psühholoogi ja/või psühhiaatri) seisukoht selle kohta,

milline on lapse huvisid tagav kohtumiste kord.

4. Ema esitas 20. mail 2018 maakohtule avalduse, milles palus lõpetada lapse suhtes vanemate

vahel senini lõpetamata osas ühine hooldusõigus ning anda emale täielikult üle lapse isiku- ja

varahooldusõigus.

Avalduse kohaselt ei ole isa vaimselt võimeline osalema lapse huvidest lähtuvate otsuste

tegemisel, ei ole pühendunud lapse eest hoolitsemisele, vaid ohustab lapse heaolu ja arengut

ning ei ole loonud lapsele arvestavaid elamistingimusi. Laps ei tunne huvi ega puudust isa järgi,

ta kutsub ema elukaaslast isaks. Samuti on isal alatasa probleeme elatise maksmisega.

5. Isa vaidles avaldusele vastu ja leidis, et ema ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille

tõttu tuleks lapse hooldusõigus emale täielikult üle anda.

6. Tallinna linna (Mustamäe Linnosa Valitsuse kaudu, edaspidi Mustamäe LOV) esindaja

suhtles nii ema kui isaga ja leidis, et kuna vanemate vahel on pikaajaliselt erimeelsused ning

pingelised suhted, võiksid esialgu isa kohtumised pojaga toimuda Tallinna Perekeskuses. Lapse

huvides on säilitada isiklikud suhted lahuselava vanemaga. Väikelapse huvides on stabiilne

elukorraldus ja lapse jaoks turvalised kindla regulaarsusega toimuvad kohtumised lahuselava

vanemaga. Lapse huvides ei ole suhtluskord, kus konfliktsetes suhetes vanemad on kohtumistel

koos. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajad annavad tagasiside ja hinnangu isa-lapse

kohtumistele. Positiivse tagasiside korral on pooltel võimalus suhtluskorra osas sõlmida

kompromiss, lähtudes oma ühise lapse parimatest huvidest.

Põhjendamatu on ema nõue psühholoogilise/psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks.

Kontrollitud keskkonnas toimuvad kohtumised annavad info, hindamaks isa ja lapse suhtlust

ning selle turvalisust.

Mustamäe LOV kontrollis ette teatamata isa koduseid elutingimusi. Isa korteriolud on sobivad

lapse viibimiseks isa juures. Isa pakutud suhtluskord on üldjoontes mõistlik, kuid

nädalavahetuse kohtumised võiksid olla lühemad. Lapse huvides oleks lasteaianädalat alustada

5 (13)

oma kodust. Mõistlik ei ole isa soov kõik lapse sünnipäevad veeta lapsega, sest see ei jäta emale

võimalust lapsega sünnipäeva tähistada.

Mustamäe LOV ei toetanud ema avaldust ja leidis, et ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja

ainuhooldusõiguse üleandmine emale ei ole põhjendatud. Lapse huvid on tagatud

kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-16-9943, millega lapse igakordse viibimiskoha, haridus- ja

tervishoiuküsimustes on ainuhooldusõigus emal.

7. Lapsele määratud esindaja suhtles nii ema, isa kui ka lapsega. Lapse esindaja toetas isa

avaldust ja vaidles vastu ema avaldusele ning tegi ettepaneku määrata kindlaks isa ja lapse

suhtlemise kord selliselt, et see toimuks kohtumääruse jõustumisest 12 korral Perekeskuses

lastekaitsetöötaja juuresolekul, pärast seda aga kahel korral kuus nädalavahetustel alates

laupäeva hommikust kella 10.00 kuni pühapäeva õhtuni kella 20.00. Lapse sünnipäeval võiks

suhtluskord olla määratud selliselt, et lapse sünnipäeva korraldab paaris aastatel ema ja

paaritutel aastatel isa ning kummalgi vanemal on õigus sünnipäevast osa võtta teise vanema

teadmisel, kui sünnipäeva tähistatakse väljaspool vanema elukohta. Ülejäänud osas määrata

suhtluskord tuginevalt isa avalduses esitatule.

Ema avalduses ei ole esitatud selliseid tõsiseltvõetavaid asjaolusid, mis võiksid olla aluseks

isalt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Kõik ema avalduses esile toodud probleemid on

lahendatavad 13. septembri 2016 kohtumäärusega emale juba suuremas osas üle antud

hooldusõiguse kaudu. Puudub vajadus isa hooldusõigust veelgi olulisemalt piirata ning

avaldusest ei nähtu, et selleks oleks tungiv vajadus.

Emale täieliku hooldusõiguse üleandmine ei oleks kooskõlas lapse huvidega. Lapse isa on

näidanud üles pidevat huvi lapse kasvatamise ja oma hooldusõiguse teostamise vastu ning ta

on täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Lapse huvides on säilitada talle mõlema vanema osalus

tema kasvatamisel, isegi juhul, kui kumbki neist elab eraldi ja loob suhted uue partneriga. Lapse

ema viited isa võimalikule ebaharilikule seksuaalsele orientatsioonile ei saa kaasaegsetes

sotsiaalsetes suhetes olla takistavaks asjaoluks, kui suhtlus lapsega toimib lapsepäraselt. Mis

puutub võimalikesse kahjulikesse mõjutustesse, siis need on olnud ilmselt paljuski tingitud

asjaolust, et isa suhtleb lapsega harva ning soovib näidata talle oma kiindumust ja hoolimist,

milline käitumine võib olla ebapedagoogiline, kuid mitte otseselt kahjulik.

Vahetust kontaktist lapsega selgus, et laps on isasse kiindunud ning isegi nii pika ajavahemiku

järel, mil ta oma isa näinud ei ole, soovib temaga suhelda ja isaga kokku saada. Ettepanek isale

suhelda lapsega ema juuresolekul ei ole mõistlik ega vasta lapse vajadustele ega huvidele.

Maakohtu määrus

8. Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) isa avalduse

osaliselt ning määras isale suhtlemiseks lapsega kuni lapse kooli minekuni järgmise suhtlemise

korra:

 Mustamäe LOV korraldab lapse kohtumised isaga Tallinna Perekeskuses. Alates

Tallinna Perekeskuse teenusele suunamisest kohtub isa lapsega 10 korda järgmiselt: iga

kümne päeva jooksul üks kord ühe tunni jooksul Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja

juuresolekul. Ema võib osaleda esimesel kahel korral lapse ja isa kohtumisel

juuresolijana ja on kohustatud hoiduma kohtumise ajal aktiivsest lapsega tegelemisest

(resolutsiooni p 3.1);

 pärast eelmises punktis märgitud kohtumisi kohtub isa lapsega 10 korda igal kalendri

järgi paaritul nädalal laupäeval. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis viib ema

laupäeval kell 11.00 lapse isa juurde koju ja isa viib laupäeval kell 20.00 lapse ema

juurde koju (p 3.2);

 pärast eelmises punktis märgitud kohtumisi kohtub isa lapsega igal kalendri järgi paaris

nädalal laupäevast pühapäevani. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis viib ema

6 (13)

laupäeval kell 11.00 lapse isa juurde koju ja isa viib pühapäeval kell 18.00 lapse ema

juurde koju (p 3.3);

 oma sünnipäeva ja muud tähtpäevad veedab laps selle vanema juures, kellega koos on

laps vastavalt suhtlemiskorrale. Kui 2019. aasta isadepäev ei ole isa ja poja kohtumise

päev suhtlemiskorra järgi, siis isadepäeval kohtub isa lapsega ajavahemikul kell 12.00-

17.00; isa võtab lapse ema juurest ja viib lapse ema juurde tagasi koju. Kui 2019. aasta

emadepäev on isa ja poja kohtumise päev suhtlemiskorra järgi, siis viib isa lapse

emadepäeval ema juurde koju kell 14.00 (p 3.4);

 laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: 24. detsembri 2018 veedab laps emaga

ja 24. detsembri 2019 isaga; ema viib lapse 24. detsembril 2019 kell 11.00 isa juurde ja

isa viib kell 20.00 lapse ema juurde tagasi. 25. detsembri 2018 veedab laps isaga; ema

viib lapse kell 11.00 isa juurde ja isa viib kell 15.00 lapse ema juurde tagasi.

31. detsembri 2018 veedab laps emaga ja 31. detsembri 2019 isaga; ema viib lapse isa

juurde 31. detsembril 2019 kell 15.00 ja isa viib lapse ema juurde 1. jaanuaril 2020 kell

15.00 (p 3.5);

 kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis kohtub isa lapsega vanemate puhkuste ajal

vastavalt määruse resolutsiooni p-le 3.3 (p 3.6);

 kui lapse haigestumise tõttu isa ja poja kohtumisi ei toimu, siis tuleb lapse haigestumine

tõendada (p 3.7);

 vanem, kelle juures laps viibib, ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast

mõistlikus ulatuses. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse uneaega (p 3.8);

 suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. Muutustest lapsega kokkusaamise aegades

ja graafikus teavitavad vanemad ette vähemalt kaks päeva (p 3.9)

 vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas suhtlemiskorras (p 3.10).

Ema avalduse jättis maakohus rahuldamata.

Lapsele määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda, kõik muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

9. Maakohus tuvastas, et lapse vanemad elavad lahus; laps on elanud koos oma ema ja isaga

ühise perena alates sünnist kuni 19. detsembrini 2014; alates 19. detsembrist 2014 elab laps

koos emaga ja vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi koos emaga; laps on isaga

kohtunud vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele; laps kohtus viimati isaga

septembris 2017; vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma teise

vanemaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras; vanemate omavahelised suhted

on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest;

vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu;

maakohtu 13. septembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9943 kinnitatud kompromissiga

on lõpetatud osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja on antud hooldusõigus lapse

viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes üle emale; ülejäänud osas on vanematel ühine

hooldusõigus, sh on ühine varahooldusõigus.

10. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg-le 1 ja leidis, et esitatud asjaoludest

nähtuvalt ei ole põhjendatud vanemate ühise varahoolduse lõpetamine. Isalt on lapsele elatis

välja mõistetud maakohtu 17. septembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-8381 ja ema teabe

kohaselt on ta otsuse täitmiseks pöördunud kohtutäituri poole. Seega on kohtuotsuse täitmine

ja lapsele elatise saamine tagatud. Kuna lapsele on elatis välja mõistetud kohtuotsusega, ei ole

käesolevas menetluses enam tähendust sellel, millised olid vanemate varasemad kokkulepped

elatise maksmise osas.

7 (13)

Asjaolud, et lapse isa ei tööta töölepingu alusel ega ole enam ühe äriühingu juhatuse liige ning

on väidetavalt asunud osutama taksoteenust, ei ole aluseks isalt varahooldusõiguse ära

võtmiseks. Samuti oleks isa käitumisest ennatlik järeldada, et lapsele ema poolt pangakonto või

väärtpaberikonto avamise korral oleks lapse vara isa poolt ohustatud ja et isa asuks koheselt

oma rahalist olukorda lapse arvelt parandama.

Maakohtu

13. septembri 2016

määruse

tsiviilasjas

nr 2-16-9943

alusel

on

emal

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes. Kohtule esitatud

menetlusdokumentidest ei nähtu, et vanematel on erimeelsused mingis muus lapse ühist

hooldusõigust puudutavas küsimuses. Ema pahameel selle üle, et isa on keeldunud osalemast

lapse erakorraliste ravikulude kandmisel on küll mõistetav, kuid hooldusõigus lapse

tervishoiuküsimustes on 13. septembri 2016 määruse kohaselt ainult emal ja isal on kohustus

osaleda lapse ülalpidamises vastavalt elatise maksmisega. Seega tuleb erakorraliste kulude osas,

mis ei ole kaetud igakuise elatisega, vanematel kokku leppida. Ajal, mil laps viibib koos

hooldusõiguseta vanemaga, on vanemal tavahooldusõiguse kaudu ainuisikuliselt õigus

otsustada igapäevaasjade lahendamiseks vajalikke küsimusi, millega on lapse huvid tagatud.

Tõendatud ei ole, et isa on jätnud lapse ilma ravita ning on sellega seadnud ohtu lapse tervise

ja elu.

Lähtudes eeltoodust jättis maakohus rahuldamata ema avalduse lõpetada täielikult vanemate

ühine hooldusõigus lapse suhtes.

11. Isa avalduse rahuldamisel lähtus maakohus PKS § 143 lg-st 1. Kohtumenetluses tuvastatud

asjaoludega ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda lapsega,

samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lapsega kohtuda ega tegeleda. Lapsel

on õigus kohtuda temast lahus elava vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda

vanemate tujudest. Samas on vanematel kohustus suhtlemise korda täita.

Kuivõrd viimane omavaheline kohtumine isaga oli lapsel septembris 2017, on laps isast

võõrdumas, mistõttu tuleb isa ja lapse kohtumised ja usaldus taastada järk-järgult. Selleks, et

kiindumussuhe saaks taastuda ja säilida lapse ja isa vahel, on oluline, et isa ja laps õpiksid

teineteist tundma ning veedaksid regulaarselt ja sagedasti koos aega. Isa ja laps saavutavad

omavahel olles parema kontakti ning ühtlasi välditakse võimalikke vanemate vahelisi

erimeelsusi/tülisid lapse juuresolekul.

Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral

esimesena ema, kuid lapse emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa.

Lapse haigus kohtumist välistava tingimusena on lapse ja isa kohtumise takistuseks väljaspool

lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus,

voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud

õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel isaga kohtuda. Haigus,

mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole piisavaks põhjuseks isa ja lapse kohtumise

keelamiseks, samuti on isal võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida oma kodus. Seega

ei ole määratav suhtlemise kord lapse haigestumisel takistuseks lapse eest hoolitsemisel.

Mustamäe LOV esindaja tegi isa elukohas kodukülastuse ja veendus, et lapsel on võimalik isa

kodus viibida.

Lapse transportimisel autoga on isal kohustus arvestada lapse turvaseadmega seonduvaid

nõudeid.

Lasteaia iseloomustusega on tõendatud, et 2017. aasta suvel ilmnes lapse käitumises

vägivaldsus teiste laste vastu. Kuivõrd lapse esindaja juhtis isa tähelepanu vajakajäämistele

lapse kasvatamises (magusa liigne lubamine, ebakohased nõuanded käitumiseks lasteaias jne)

ning isa on valmis oma käitumist muutma, võib eeldada, et isa käitumine ja nõuanded

arvestavad lapse vanust ja seda, et laps võib tõlgendada kõiki isa tegevusi ja õpetusi liiga

otseselt ja ilmselt liialdatult.

8 (13)

Kohtumenetluses esitatud teabe põhjal on usutav, et isa vestlus lapsega suguelunditest ei olnud

sobimatult seksuaalse alatooniga ning et tegemist ei olnud nn liputamisega. Ühes korteris elades

või viibides võib ette tulla olukordi, kus laps näeb täiskasvanuid riieteta ja lapsel võib tekkida

küsimusi, millele pädevalt vastamine on lapsevanema kohustus. Lapsele ei ole õige tekitada

teadmist, et inimese alastiolek, eriti pesuruumis, on midagi sobimatut, mida peab häbenema

ning lapsele tuleb asju selgitada. Kohus ei saa eeldada, et ootamatus olukorras on vanem

võimeline andma teaduslikke selgitusi, mistõttu on vajalik, et lapsele selgitatakse asju

võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.

Viited isa võimalikule ebaharilikule seksuaalsele orientatsioonile ei saa olla isakohustuste

täitmisel ja lapsega suhtlemisel takistavaks asjaoluks, kui lapsega suhtlus toimib lapsepäraselt.

Vanemal on vastutustundliku isikuna kohustus ebatraditsiooniliste hobidega tegelemise korral

valida aeg ja koht ning mitte kaasata alaealist last sarnasesse ajaveetmisse, mis võib last

eksitada bioloogilistest soorollidest aru saamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et isa on

pärast vanemate kooselu ja abielu lõppemist kandnud lapse juuresolekul meesterahva puhul

mittetraditsioonilisi riideesemeid või käitunud muul viisil ebaharilikult.

Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud keelata lapsel isaga kohtumisi ema juureolekuta.

Isa nõustus lapsega kohtuma perekeskuses kaks korda kuus ühe tunni, samuti toetasid kohtumisi

perekeskuses ema, lapse esindaja ja Mustamäe LOV esindaja. Mõistlik on määrata isale lapsega

suhtlemise kord kuni lapse kooli minekuni, kuna kooli minekuga muutub lapse päevakava ja

võivad lisanduda huviringid, millise korraldusega peavad vanemad arvestama.

Lapse sünnipäeva tähistamine ning vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel kohtumised on

vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis

ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades kokkuleppele ei jõua, viibib

laps koos vanemaga vastavalt suhtlemise korrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal.

Vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti, kui on

määratud käesolevas suhtlemise korras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb

järgida kohtumäärusega määratud suhtlemise korda.

Vanematel tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi

vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. Mõlemad

vanemad suhtuvad oma lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate omavahelised

suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kuigi vanemad ei ole teineteise

soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, tuleb otsuste tegemisel lapse suhtes saavutada

vanematel üksmeel ja eelistada lapse huve.

Määruskaebus

12. Ema esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada, uue

määrusega jätta isa avaldus suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ning rahuldada

ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks

üleandmiseks emale.

Ühtlasi palus ema läbi viia vestlus lapsega lastemajas, et välja selgitada, kas isa saab lapsega

kohtuda kõrvaliste isikute juuresolekuta. Lapsega peaks vestlema vastav sotsiaaltöötaja.

Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.

13. Suhtlemise korra kindlaksmääramise osas leidis ema, et vaidlustatud määrus ei ole täidetav,

kuna resolutsiooni p 3.10 järgi on vanematel alati õigus kokku leppida isa ja lapse määrusega

sätestatust erinevas suhtlemise korras. See aga toob kaasa olukorra, kus isa hakkab seda

võimalust kuritarvitama ning näitama, et ema ei täida kohtumäärust.

Teiseks tegi maakohus lahendi, mida menetlusosalistega ei arutatud. Lapse esindaja tegi

ettepaneku, et isa võiks lapsega kohtuda perekeskuses kord kahe nädala jooksul ning sellega

nõustus ka isa. Samas määras kohus kohtumiste tiheduseks kord 10 päeva jooksul, mille kohta

9 (13)

menetlusosalised oma arvamust esitanud ei ole. 10 päeva on liiga lühike aeg, et selle sisse

planeerida pikemaid reise, samuti tuleb arvestada üritustega, millest ema ja laps soovivad osa

võtta.

Kolmandaks ei ole õige, et pärast vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3.1 ette nähtud

kohtumiskordade arvu täitumist hakkaks laps automaatselt kohtuma isaga viimase juures kodus

(resolutsiooni p 3.2). Samuti on maakohus etteruttavalt vaidlustatud määruse resolutsiooni

p-s 3.3 näinud ette lapse ööbimise isa juures. Alles pärast perekeskuses toimunud kohtumisi on

võimalik hinnata, kas lapse ja isa kohtumised kõrvaliste isikute juuresolekuta on lapse huvides.

Neljandaks ei ole õige, et laps viibib sünnipäevad, isadepäevad ja jõulud koos isaga, kuna isa

oma usu tõttu tähtpäevasid ei tähista. Maakohus jättis tähelepanuta lapse vanuse ja selle, et

praeguses vanuses on sünnipäev lapsele kõige olulisem sündmus ning ta peaks saama seda

tähistada emaga, kellega ta koos elab. Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et ema

elukaaslane osaleb lapsega isadepäeva tähistamisel lasteaias. Sinna on ka isal võimalus minna.

Viiendaks ei ole maakohus ette näinud, kuidas puhkepäevadel saab lapse haigestumist tõendada.

Tööpäevadel on see lihtne, sest ema võtab haiguslehe.

Kuuendaks tuleb täpsustada, mis ajal isa võib lapsega suhelda, et ta ei hakkaks igal ajahetkel

lapsele helistama.

Vanemate ühise hooldusõiguse täieliku lõpetamise osas jäi ema oma varasemate seisukohtade

juurde ja leidis, et maakohus ei arvestanud tema väiteid ega esitatud tõendeid. Nii ei arvestanud

maakohus varahooldusõiguse küsimuse lahendamisel, et isa on pidevalt ülalpidamiskohustust

rikkunud. Isikuhooldusõiguse täieliku üleandmise osas jättis maakohus tähelepanuta, et isa ei

hooli nii palju lapse tervisest, et osaleks tema ravikulude kandmisel. Lisaks oli isa 21. mail 2018

toimunud ärakuulamisel nõus hooldusõiguse täieliku üleandmisega emale, kuid protokoll seda

ei kajasta.

Lapse suhtes täieliku hooldusõiguse saamine säästaks ema asjaajamisest, sest ta ei peaks iga

kord, kui soovib lapsega välismaale reisida, käima kohalikus omavalitsuses vastavaid

dokumente taotlemas. Samuti väheneks kohaliku omavalitsuse töökoormus, sest iga kord tuleb

tuvastada, ega emale 13. septembri 2016 kohtumäärusega antud õigusi pole muudetud.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja Mustamäe

LOV esindajale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Isa, lapse esindaja ja Mustamäe LOV

esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.

Mustamäe LOV esindaja märkis täiendavalt, et kuna laps ei ole isa näinud ligi aasta aega ning

vanemate konflikt on kõrge, siis lapse ja isa suhte sujuvaks taastamiseks tuleks muuta

vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3, lisades p 3.1 olemasoleva teksti ette: „Alates

3. detsembrist 2018 kohtub laps isaga üle ühe esmaspäeva detsembris ja jaanuaris 2019

Mustamäe

LOV

lastekaitse

talituse

mängutoas

ajavahemikul

kella

16.00–18.00,

lastekaitsetöötaja poolsel assisteerimisel. Lapse ema saab osaleda kahe esimese kohtumise

alguses, vajadusel toetades last uue keskkonnaga kohanemisel. Alates veebruarist 2019

korraldab Mustamäe LOV lapse kohtumised isaga Tallinna Perekeskuses. Alates Tallinna

Perekeskuse teenusele suunamisest kohtub laps isaga 5 korda järgmiselt: iga 14 päeva jooksul

üks kord kahe tunni jooksul Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul. Lapse ema võib

osaleda esimesel korral lapse ja isa kohtumisel kohtumise alguses, vajadusel toetades last uue

keskkonnaga kohanemisel“. Lapse vajaduste paremaks mõistmiseks on vanematel vajalik

osalemine vanemlusnõustamisel ja võimalusel ka individuaalsel nõustamisel Tallinna

Perekeskuses.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 4. detsembril 2018 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

10 (13)

16. Ringkonnakohus palus Mustamäe LOV-il esitada täiendav arvamus, kas isa võib kujutada

lapse arengule või heaolule ohtu.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud osas, milles maakohus

määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3). Selles

osas tühistab ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ning teeb ise uue

määruse. Muus osas on Harju Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus seaduslik ja põhjendatud

ning ringkonnakohus jätab määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. Lapse ema on taotlenud ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse saamist.

Harju Maakohtu 13. septembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9943 on emale määratud

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, haridus- ja tervishoiuküsimustes. Kolleegium märgib

selguse huvides, et ema avaldus hõlmab praeguses asjas nii isiku- kui ka varahooldust, sest

varasemalt on emale määratud osaline lapse isikuhooldus lapse viibimiskoha, haridus- ja

tervishoiuküsimustes. Ülejäänud osas säilis vanemate ühine hooldusõigus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja

emale ainuhooldusõiguse andmine ei ole põhjendatud ning ema sellesisuline avaldus tuleb jätta

rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine

on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus

on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus avalduse rahuldamata jätmisel hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning

ei ole rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse

põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

19. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19.1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu seisukoht lapse ühise

hooldusõiguse lõpetamise avalduse rahuldamata jätmisel on arusaamatu.

Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda

oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara

(varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on

hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja

õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda.

Vanema hooldusõigust puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustud huvi (PKS § 123 lg

1). Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad

kaalukad asjaolud (PKS § 123 lg 2). Eelkõige saab selliseks asjaoluks olla näiteks see, kui

vanem kasutab lapse pangakontosid lapse huvide vastaselt või vanema ja lapse suhe on

katkenud ning hooldusõigust ei ole teostatud mitmete aastate jooksul.

19.2. Maakohus on hinnanud vanemate väiteid, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral

lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste

jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvide parima lahenduse.

Määruskaebuses väidab lapse ema, et lapse isa ei tunne lapse kasvatamise vastu huvi ning

varahooldusõiguse lõpetamise aluseks on ülalpidamiskohustuse rikkumine. Lisaks märgib

lapse ema, et maakohtu menetluses oli isa hooldusõiguse lõpetamisega nõus.

Esmalt märgib kolleegium, et hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 477 lg 6). Praegusel juhul ei olnud lapse isa hooldusõiguse lõpetamisega

nõustumine maakohtule siduv.

11 (13)

Teiseks märgib kolleegium, et ainuhoolduse täielikult ühele vanemale üleandmine tähendab

seda, et teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust ei ole. Sellega piiratakse oluliselt nii

isa kui ka lapse õigusi, mis eeldab kaalukate asjaolude esinemist. Maakohus, hinnates

menetlusosaliste väiteid ja tõendeid kogumis, selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Maakohtu

hinnangul on lapse huvid tagatud tsiviilasjas nr 2-16-9943 tehtud kohtulahendiga. Asja

materjalidest nähtuvalt on vanemate omavahelised suhted pingelised ja see takistab kolleegiumi

hinnangul isal hooldusõiguse teostamist, kuid seda ei saa tõlgendada lapse suhtes huvi

puudumisena.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja määruskaebuses esile toodud

asjaolud ei anna alust hooldusõiguse osas maakohtu seisukohta muuta.

20. Lapse isa taotlusel määras maakohus kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ja lapse suhtlemise korra määramine on

põhjendatud, kuid maakohtu määratud suhtlemise korda tuleb muuta, kuna suhtlemise korda

määrates pole arvestatud kõiki asjas esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate

õigustatud huve. Samuti sisaldab maakohtu poolt määratud suhtlemise kord tingimusi, mis pole

osaliselt selged ega täidetavad.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lapse ema poolt välja toodud asjaolud

ei anna alust keelata isal lapsega suhelda. Nimetatud asjaolu tuvastamisel ei ole maakohus

kolleegiumi hinnangul õigusnorme rikkunud. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse

põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus.

Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid,

mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid

asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi

maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates

kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal

seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui

maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

22. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Suhtlemise korra määramisel lähtub kohus esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vastuses määruskaebusele on Mustamäe LOV-

i arvamuses avaldatud, et määruskaebuses toodud argumendid ei toeta lapse vajadusi ega huve

ning laps vajab isaga suhtlemist. Laps on eestkosteasutuse töötajale mängulises vestluses

avaldanud, et soovib isaga kohtuda (vt 23. novembri 2018 vastus määruskaebusele, II kd, tl 95–

96 pöördel). Samal seisukohal on ka lapse esindaja. Mustame LOV-i ringkonnakohtule esitatud

seisukohast nähtuvalt toimus 6. veebruaril 2019 isa ja lapse kohtumine, mis kinnitas, et lapse ja

isa vaheline kontakt on tugev ning suhtlemine isaga ei kahjusta lapse heaolu ega huve.

Samas puudub vaidlus, et laps pole isaga pikemat aega regulaarselt suhelnud ning arvestades

vanemate omavahelisi suhteid, tuleb esialgsed suhtlemised korraldada eestkosteasutuse

mängutoas lastekaitsetöötaja poolsel assisteerimisel ning kohtumise alguses ema juuresolekul,

et tagada lapsele keskkonnaga kohanemine.

23. Tuleb nõustuda määruskaebuses toodud väitega, et maakohus on isa ja lapse kohtumise

Tallinna Perekeskuses määranud teistsugusel viisil, kui seda on menetlusosalistega arutatud

(vaidlustatud määruse p 3.1). Ringkonnakohus muudab eeltoodud suhtlemise korra punkti

selliselt, et: 1) CC kohtub XX-ga üle ühe esmaspäeva Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse

lastekaitse talituse mängutoas ajavahemikul kell 16.00–18.00, lastekaitsetöötaja juuresolekul.

YY saab osaleda kahe esimese kohtumise alguses, toetades vajadusel last uue keskkonnaga

kohanemisel; 2) Pärast Tallinna Perekeskuse teenusele suunamist korraldab Tallinna Mustamäe

12 (13)

Linnaosa Valitsus p-s 2.3.1 määratud kohtumisi Tallinna Perekeskuses. Kohtumised toimuvad

üks kord iga neljateistkümne päeva jooksul kestusega kaks tundi Tallinna Perekeskuses

sotsiaaltöötaja juuresolekul. YY saab osaleda esimese kohtumise alguses, toetades vajadusel

last uue keskkonnaga kohanemisel; 3) Määratud kohtumisi on kokku kümme.

24. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatud määruskaebuse väited, mis puudutavad isa ja

lapse suhtlemist pärast eestkosteasutuse korraldatud kümmet kohtumist (vaidlustatud määruse

p-d 3.2, 3.3, 3.6). PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle

kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta

tehtud varasemate lahendite täitmise. Eeltoodust lähtuvalt, kui ilmnevad asjaolud, et isa ja lapse

kohtumised mõjuvad lapsele halvasti, saab lapse huvides suhtlusõigust piirata. Praegusel juhul

ei esine asjaolusid, et määrata isa ja lapse kohtumised alles pärast eestkosteasutuse korraldatud

kohtumisi.

Lapse ema on rõhunud lapse isa kasvatus- ja elustiilile, leides, et see on lapsele kahjulik.

Maakohus on seda väidet käsitlenud ja leidnud, et isa ei kujuta ohtu lapse füüsilisele- ega

vaimsele arengule. Maakohus on oma seisukoha kujundamisel analüüsinud vanemate väiteid,

arvestanud lapse esindaja ja eeskosteasutuse arvamustega. Kolleegium nõustub maakohtu

sellekohase järeldusega.

Määruskaebuses on ema taotlenud nn tõe välja selgitamist ja lastemajateenuse hindamist. Ema

leiab, et isa ebatraditsiooniline käitumine võib olla lapsele ohtlik ning on kahtlane, kas isa võib

kohtuda lapsega kõrvaliste isikute juuresolekuta. Selles osas on Mustamäe LOV esitanud

ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt on ema kahtlused põhjendamatud. Mustamäe LOV-

i lastekaitsetöötaja ei ole tuvastanud lapse käitumises jooni, mis viitaksid võimalikule

väärkohtlemisele. Seega ei ole vajalik lapse suunamine lastemajateenusele (lastemajateenus on

seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks).

Praeguses asjas ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et isa ja lapse suhtlemine kõrvaliste

isikute juuresolekuta oleks vastuolus lapse huvidega või kahjustaks lapse tervist ja arengut.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lapse huvidest lähtudes määranud

tähtpäevade jaoks suhtlemise korra (vaidlustatud määruse p-d 3.4 ja 3.5). Määruskaebuses

toodud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et lapse isa usk kahjustaks lapse huve. Isa on

eestkosteasutusele avaldanud, et viimased jõulu- ja sünnipäeva kingitused on lapsele jäänud üle

andmata vanemate erimeelsuste tõttu. Samas on isa eestkosteasutusele kinnitanud, et tal ei ole

kavatsust jätta vahele lapsega seotud tähtpäevi. Kuna laps ei ole saanud veeta jõule ega

aastavahetust isaga, siis ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et laps saab 2019.

aastal osaliselt veeta jõulud ja aastavahetuse isaga.

26. Põhjendatud on määruskaebuses toodud väide, et vaidlustatud määruse p 3.7 täitmine on

problemaatiline, kui arstitõendit pole võimalik koheselt saada. Ringkonnakohus täpsustab

nimetatud punkti ja lisab, et arstitõend esitatakse võimalusel. Kolleegium eeldab, et vanemad

teostavad oma õigusi heatahtlikult ning lapse nimel jätavad omavahelised vastuolud kõrvale.

Sama vanemate kohustus on sätestatud ka PKS § 143 lg 2 esimeses lauses, mille kohaselt vanem

peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse

kasvatamist.

27. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.8

muutmiseks. Nimetatud punktiga on maakohus reguleerinud vanemate ja lapse suhtlemist

telefoni teel. Nimetatud õiguse kasutamisel peab vanem silmas pidama asjaomaste isikute ja

lapse huve. Eelkõige puudutab see helistamise kellaaega.

28. Põhjendatud on määruskaebuses toodud väide, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.10

võib tekitada vanemate vahel täiendavaid pingeid selle ebaselguse tõttu, ehk et milliseid

13 (13)

täiendavaid õigusi ja kohustusi nimetatud punkt reguleerib. Arvestades sellega, et vaidlustatud

määruse resolutsiooni p 3.9 kohaselt on reguleeritud suhtlemise korra muutmise võimalus, siis

resolutsiooni p 3.10 tuleb suhtlemise korrast välja jätta.

29. Kuna käesolev määrus ei kuulu viivitamatule täitmisele, siis pole teada, millal määrus

kuulub täitmisele. Seetõttu tuleb vaidlustatud määruse p-st 3 välja jätta kuupäevad, v.a jõulud

ja uusaasta, kuna vastasel juhul pole nimetatud kuupäevade möödumisel võimalik vanematel

määruse resolutsioonis kehtestatud korrast lähtuda.

30. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

maakohtu menetluskulude jaotust muuta.

Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jätta

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta

riigi kanda. Seega ei ole vajadust määrata menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

32. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest