2-13-70053/119 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-13-70053

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13.veebruar 2019, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihalduri

hagi XX vastu kahjuhüvitise välja mõistmiseks

Tsiviilasja hind

275 938,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

SUNTOX

TRANSPORT

(pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp,

Hageja

lepinguline

esindaja

Kerli

Kase

(e-post:

kerli@cavere.ee)

Kostja: XX,

Kostja

lepinguline

esindaja

Anto

Variku

(anto.variku@svlaw.ee)

Kohtuistung

16. oktoober 2018, osalesid K. Kase ja A. Variku

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihalduri hagi XX vastu

juhatuse

liikme

poolt

osaühingule

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

275 938,53

euro

väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kanda.

3. Määrata XX põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks 4481,25 eurot (sh käibemaks 746,87

eurot).

4. Välja mõista OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) XX kasuks menetluskulude katteks

4481,25 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OÜ-l SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) tasuda

XXle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Välja mõista OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) riigituludesse kostjale antud

menetlusabi katteks 2700 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul

tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud arvelduskontole ja viitenumbriga.

7. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulult tuleb OÜ-l SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

tasuda riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-13-70053

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Tross esitas 18.10.2013 Pärnu

Maakohtule hagi XX ja YY vastu solidaarselt kahjuhüvitise 300 864,00 eurot väljamõistmiseks.

Menetluse käigus täpsustatud arvestuste alusel hageja osaliselt loobus nõudest ning 11.01.2016

määrusega kohus lõpetas menetluse osaliselt, summas 23 902,88 eurot. Nõutava kahjuhüvitise

suuruseks jäi 276 961,12 eurot.

Maakohus 15.04.2016 kohtuotsusega rahuldas OÜ Suntox Transport (pankrotis) pankrotihalduri

hagi osaliselt: kohus mõistis XXlt OÜ Suntox Transort (pankrotis) kasuks kahjuhüvitisena välja

275 938,53 eurot. Kostja YY vastu esitatud nõude kahjuhüvitse väljamõistmiseks sumas

276 961,12 eurot jättis maakohus rahuldamata. Samuti maakohus tühistas hagi tagamise osas,

millega arestiti YY arvelduskontod krediidiasutustes ja YYle kuuluvad OÜ Xxxxxxxxx osad

väärtuses 2500 eurot Suntox Transport OÜ kasuks ning seati YYle kuuluvale kinnistule,

registriosa nr xxxxxx, kohtulik hüpoteek 268 364 eurot OÜ Suntox Transport (pankrotis) kasuks.

Tallinna Ringkonnakohus 28.11.2016 kohtuotsusega tühistas Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsuse

osas, millega maakohus rahuldas hagi XX vastu ning mõistis XXlt OÜ Suntox Transport

(pankrotis) kasuks välja kahjuhüvitisena 275 938,53 eurot, samuti XX vastu esitatud hagiga

seotud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu maakohtule

tagasi. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 02.08.2017 määrusega OÜ SUNTOX

TRANSPORT pankrotihalduri kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega.

Pärnu Maakohtu 15.04.2016 kohtulahend on jõustunud YY vastu esitatud nõude rahuldamata

jätmise ja YYi varaga seotud hagi tagamise abinõude tühistamise osas, mistõttu asja uuel

arutamisel maakohus menetles üksnes hageja nõudeid kostja XX vastu.

Pärnu Maakohtu 04.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-44996 vabastati pankrotihaldur

Urmas Tross OÜ Suntox Transport (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustuste

täitmisest ning uueks pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.

Maakohtu nõudmisel hageja 09.03.2018 esitas täpsustatud hagiavalduse tervikteksti.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagi lõpliku tervikteksti kohaselt 18.11.2009 kuulutas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-

44996 välja OÜ SUNTOX TRANSPORT pankroti. Pankrotihalduriks määrati kohtu poolt Urmas

Tross. Pärnu Maakohtu 04.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-44996 vabastati Urmas Tross

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest ja uueks

pankrotihalduriks määrati Martin Krupp.

Äriregistri andmebaasist nähtuvalt oli XX OÜ SUNTOX TRANSPORT juhatuse liige perioodil

07.06.2001 - 14.04.2009 ja likvideerija perioodil 13.04.2009 - 15.04.2009.

Ajavahemikul 02.02.2009 - 15.03.2009 on OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) arvetelt

kantud raha YY kontole kogusummas 258 107,19 eurot ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx arvele

18 853,93 eurot. Xxxxx xxxxxxxxxx xx juhatuse liikmeks oli YY. YY kontolt on tagastatud

03.02.2009 OÜ-le SUNTOX TRANSPORT 1022,59 eurot. Seega on YY arvele kantud raha

summas 257 084,60 eurot.

2-13-70053

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) menetluse ajal läbitöötatud dokumendid lubavad asuda

seisukohale, et XX ja YY on teinud koostööd OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

majandustegevuse kahjustamises võlausaldajate huvide vastaselt. XX on YYga ühiselt

tegutsedes müünud 2009.a alguses OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vara OÜ-le

Xxxxxxxx xxxxxxx. OÜ Xxxxxxxx xxxxxxx on tasunud OÜ-le SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) ja makstud raha on koheselt üle kantud EE kontole märkega „laenutagastus“.

Haldurile teadaolevalt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) EElt (ilmselt peetakse silmas

siiski YYt ja perekonnanime E on kasutatud ekslikult) laenu saanud ei ole. Ajavahemikus

01.02.2009 kuni 15.03.2009 on OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontolt välja makstud

YYle kokku laenu tagasimaksena summas 258 107,19 eurot ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le

summas 18 853,93 eurot. YY kontolt on tagastatud 03.02.2009 OÜ-le SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) 1022,59 eurot (16 000 krooni) selgitusega laen. Seega menetlus jätkub XX vastu

nõudes 275 938,53 eurot.

Tegemist on äriühingu lähikondse ja ühe võlausaldaja eelistamisega teisele. Endise töötaja

selgituste kohaselt on XX ja YY elukaaslased ja omavad ühiseid lapsi.

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotihaldur saatis nii XXle kui YYle päringud EE

ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu ja laenu andmist

tõendavate dokumentide kohta. Kummalegi päringule ei vastatud. Laenu mittesaamist tõendavad

asjaolud, et kostja poolt ei esitatud haldurile laenusumma ülekandmist tõendavaid dokumente,

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) raamatupidamises vastavad tõendid puuduvad.

Tallinna Ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid, milleks on Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja OÜ

SUNTOX TRANSPORT vahel 01.juulil 2008 sõlmitud laenuleping, YY ja ja OÜ SUNTOX

TRANSPORT vahel 01.jaanuaril 2005 sõlmitud arvelduskrediidi leping ning YY pangakonto

väljavõte 01.01.2000 kuni 01.04.2015 perioodi kohta, kinnitavad juhatuse liikme poolt

kohustuste rikkumist, sest 01.07.2008 laenulepingu järgi laenu OÜ-le SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) antud ei ole. Samas on 23.02.2009 ja 26.02.2009 alusetult Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le

tagastatud kokku 18 853,93 eurot. Seega on juhatuse liige kandnud raha ilma õigusliku aluseta

YYga seotud äriühingule.

YY kontoväljavõtte analüüs näitab, et mingit arvelduskrediidi kasutamist ei toimunud ja OÜ

SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) eest ei tasutud ka arveid. Kui YY oleks tasunud OÜ

SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kohustusi, oleks võlgnik kandnud vahendid tasutud

kohustuste summas tagasi, lisaks intressi vastavalt lepingule. Y kontoväljavõte perioodil

07.01.2005-15.03.2009 näitab OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) poolt kantud raha

töötasu, päevaraha/kulude tagastusena Yle ja Y on kandnud sama raha „laenuna“ OÜ SUNTOX

TRANSPORT kontole. Sisuliselt ringles raha OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja Y

kontode vahel sel perioodil summas 12 575 096 eesti krooni, millest „laenuraha“ ca 5 809 500

eesti krooni on Y saanud OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja maksnud justkui laenuna

OÜ-le SUNTOX TRANSPORT ja saanud OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT „laenu“ tagasi

summas ca 10 166 500 eesti krooni. Nimetatud viisil on juhatuse liige laenu tagastusena

maksnud OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) võlausaldajate arvel rohkem summas

4 357 000 eesti krooni (10 166 500 - 5 809 500) ehk 278 463 eurot. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg

1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg

2 teise lause kohaselt juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt TsÜS § 37 juriidilise isiku juhtorgani liikmed,

kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise

isiku ees solidaarselt. Sama teise lause kohaselt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses

vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.

Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohalduvad kohustuse rikkumisel

tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115 ja 127 lg 1.

Pankrotihaldur hagejana on seisukohal, et OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli rahaliste vahendite väljamaksmine tahtlikult äriühingu

juhatuse liikme lähikondse või lähikondsega seotud äriühingu kontole, isikliku kasu saamise

2-13-70053

eesmärgil. OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) 01.01.2008 - 09.11.2009 pangakontodelt

ilmneb korduvus tehingutes YY ja temaga seotud äriühingutega Xxxxxxxx xx, xxxxx

xxxxxxxxxx, Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ, OÜ Xxxxxxxxx xxxxxx. Arvelduskonto väljavõtte

kohaselt on nimetatud isikud pidevalt kas laenu andjad või saajad. Aprillis 2009 toimunud

tehingud on peamiselt võlgniku vahendusel äriühingu Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ maksjana ja YY

saajana. Ülekantud rahaliste vahendite arvel oleks võimalik rahuldada samas suurusjärgus

võlausaldajate nõudeid. Tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga, mis seisneb oma

kohustuste rikkumises tahtlikult ja ettekavatsetult.

Tulenevalt ÄS § 187 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalsed. Juhatuse liikme vastu võib esitada hagi muuhulgas juhul, kui viimane jätab

teadlikult ja pahatahtlikult äriühingu kohustused võlausaldaja ees täitmata, vaatamata sellele, et

äriühingul oli võimalik kohustusi täita. Pankrotihalduri hinnangul oli OÜ SUNTOX

TRANSPORT (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks 2009.a I kvartalis tehtud tehingud YYga,

jättes teiste võlausaldajate nõuded rahuldamata. Pärast summade ülekandmist YYle ja OÜ-le

Xxxxx xxxxxxxxxx on ainuosanik XX otsustanud 26.03.2009 osaühingu lõpetamise ja

likvideerimismenetluse alustamise. Kuna osaühingu varast ei jätkunud võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, kuulutati Pärnu Maakohtu 18.11.2009 määrusega välja osaühingu pankrot.

Nõuete

kaitsmise

koosolekul

tunnustati

OÜ

SUNTOX

TRANSPORT

(pankrotis)

pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 399 419,98 eurot. Seega OÜ SUNTOX

TRANSPORT juhatuse liige XX tekitas kahju osaühingule sellega, et kandis ise või lubas kanda

pangas allkirjaõiguslikul isikul osaühingu rahalisi vahendeid YY ja OÜ Xxxxx xxxxxxxxxx

arvetele ilma õigusliku aluseta, jättes maksmata võlgnevused võlausaldajatele, millega tekitas

OÜ-le Suntox Transport (pankrotis) kahju ja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja

lojaalsuskohustust. OÜ Suntox Transport (pankrotis) vara vähenes nimetatud ülekannetega

276 961,12 euro ulatuses, mille tagajärjel ei olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja

osaühing pankrotistus.

Hageja hinnangul võib kostja käitumisest ühemõtteliselt järeldada soovi muuta näiliste

laenutehingutega äriühing varatuks ning lasta ühing pankrotti. Äriühingu juhatuse liige rikub

lojaalsuskohustust muu hulgas siis, kui ta käitub huvide konfliktis tegutsedes vastuolus äriühingu

huvidega ja eelistab enda huve. Selliseks olukorraks võib olla ka lähikondsega seotud

äriühinguga tehingu tegemise korraldamine, mille tulemusena tehing on küll kasulik ühele

lepingupoolele, kuid kahjulik teisele poolele. Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema

aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, peab ta oma tegevuses

lähtuma põhimõttest, et tema äriühingu ja lähikondse kontrolli all oleva äriühingu omavaheline

äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Kui juhatuse liige eelistab lepingu sõlmimise

korraldamisel ja selle alusel hiljem väljamaksete tegemisel enda kontrolli all oleva äriühingu

huve teise lepingupoole, kelle juhatuse liikmeks on tema lähikondne, huve, võib seda pidada

lojaalsuskohustuse rikkumiseks.

Seega kostja XX ei ole täitnud TsÜS §-st 35 tulenevat üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Kostja käitumise (raha YY ja OÜ Xxxxx xxxxxxxxxx arvetele kandmine või antud tegevuse

talumine ja selle mitte takistamine) ja kahju vahel (osaühingu vara vähenemine ja pankroti

väljakuulutamine) on põhjuslik seos. Sellega on juhatuse liige rikkunud oma ÄS § 187 lg 1 ja

TsÜS § 35 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud kahju (VÕS § 115 lg

1, § 127 lg 1) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg).

Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista XXlt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

kasuks kahjuhüvitis 275 938,53 eurot ning jätta XX kanda hageja ja XX enda menetluskulud.

KOSTJA VASTUS

Kostja hageja täpsustatud hagile kirjalikult ei ole vastanud. Varasemas menetluses esitatud

kostjate ühise kirjaliku vastuse ja XX apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidete kohaselt XX

hagi ei tunnista. Kostja leidis, et hagiavalduses esitatud mitmed erinevad paljasõnalised

2-13-70053

kahtlustused ei tõenda asjaolu, et kostja oleks võlgnikule kahju tekitanud. Hageja poolt kostja

osas esitatud faktilised asjaolud on üldist laadi, jääb arusaamatuks, millist tegu või tegevusetust

kostjale ette heidetakse. Võlgniku pangakonto väljavõttest perioodi 01. veebruar 2009 kuni 09.

november 2009 kohta ei ole võimalik järeldada kahju tekkimist, kostja süülist käitumist ja

põhjuslikku seost kostja käitumise ja väidetavalt kahju tekkimise vahel. ÄS § 187 lg 1 kohaselt

peaks hageja nõude maksmapanekul tõendama, et võlgnikule on tekitatud kahju ning juhatuse

liige rikkus oma kohustusi ja just need konkreetsed rikkumised põhjustasid võlgnikule

hagiavalduses nimetatud kahju. Alles peale nende asjaolude tõendamist oleks kostjal võimalik

vabaneda vastutusest, kui ta tõendaks, et rikkumist ei esine või on see vabandatav tulenevalt

VÕS § 103 lg 1.

Hageja käsitles kostja poolt kahju tekitamisena sisuliselt kõiki võlgniku pangaarvelt tehtud

väljamakseid YYile ja Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-le (pankrotis), selline käsitlus ei ole õigustatud

ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 kohaldamisel. Kostja ei ole teinud YYile või Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-le

(pankrotis) ainsatki väljamakset ning hageja ei ole vastupidist millegagi tõendanud. Kostja ei ole

rikkunud ÄS § 187 lg 1 ja TSÜS § 35 või VÕS § 620 lg 1 või lg 2 tulenevat kohustust ning

pankrotivõlgnik ei ole kostja tegevuse tulemusena kandnud mingisugust kahju, seetõttu ei ole

alust nõuda kostjalt nende summade hüvitamist lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Võlgnikule

laenu andmisele ei ole seadustega sätestatud ainsatki piirangut ning lähikondsele laenu

tagastamine ei tähenda, et hagejale oleks sellest tekkinud kahju. Isegi juhul kui kostja oleks

YYile või Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-le teinud laenu tagasimakseid, siis laenu- ja

arvelduskrediidilepingu alusel teostatud laenu tagasimaksed ei ole käsitatavad käsunduslepingu

rikkumisena või alusetute väljamaksete tegemisena ja sellest tulenevalt kostja poolt kahju süülise

tekitamisena nagu käsitleb seda hageja (kahju hüvitamise alusena on hageja viidanud ÄS § 187

lg 2, VÕS § 115 lg 1). Kostja on 26.03.2009 andnud kõik ettevõtte majandustegevust käsitlevad

dokumendid ja programmid ning juhatuse ja osanike otsusest üle Suntox Transport OÜ

(pankrotis) likvideerijale K.K.-le. Pankrotihaldur on jaotusettepanekus märkinud, et 2008.a

lõpuks arvestab võlgnik raamatupidamislikult lühiajalisi kohustusi Xxxxx xxxxxxxxxx xx ees

summas 295 000 krooni ja YY ees summas 4 123 500 krooni ning mõlemale isikule on

lühiajalised kohustused ajavahemikus 01.01.2009 – 10.04.2009.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega

ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

2. OÜ SUNTOX TRANSPOT (pankrotis) (edaspidi nimetatud ka Suntox või osaühing või

pankrotivõlgnik) pankrotihaldur nõuab kostjalt XXlt kui OÜ SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) endiselt juhatuse liikmelt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega pankrotivõlgnikule

tekitatud kahju väljamõistmist. Hageja viitab nõude alusnormidena äriseadustiku (ÄS) § 187

lõigetele 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le

115 ja § 127 lg-le 1.

Esimeses kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja solidaarselt XX ja YYi vastu nõude kahju

hüvitamiseks summas 300 864 eurot (menetluse käigus on hageja täpsustanud, et nõude

arvutamisel on tehtud arvutusviga, hageja vähendas nõude summat ja loobus hagist 23 902,88

euro ulatuses. Hageja nõudesummaks jäi 276 961,12 eurot). Hageja nõue tugines järgnevale:

- OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse liige XX ja tegevjuht YY ühiselt tegutsedes

2009.a algul müüsid äriühingu vara OÜ-le Xxxxxxxx xxxxxxx, saadud raha on koheselt üle

kantud YYi kontole märkega laenutagastus;

- haldurile teadaolevalt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) YYlt laenu ca 300 000 eurot

saanud ei ole;

- ajavahemikus 01.02.2009 kuni 15.03.2009 on kostjad OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

kontolt välja maksnud kostjale YYile kokku laenu tagasimaksena summa 282 010,15 eurot

(4 412 500 krooni) ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le 18 853,93 eurot (295 000 krooni).

2-13-70053

- kostjad ei ole esitanud tõendeid, et väljamakseteks oli õiguslik alus ja oli põhjendatud eelistada

lähikondseid teistele võlausaldajatele.

Nendest faktilistest asjaoludest tegi hageja järelduse, et kostja (koos äriühingu tegeliku juhi

YYga) on põhjustanud äriühingu maksevõimetuse raskete juhtimisvigadega, mis seisnes

kohustuste rikkumises tahtlikult ja ettekavatsetult.

3. 09.03.2018 esitatud täpsustatud hagiavalduses (III kd, lk 83 – 87) tugineb hageja samadele

faktilistele asjaoludele selle täiendusega, et hageja arvestab 01.02.2009 – 15.03.2009 YYile

kontole laenu tagasimaksena kantud summaks 258 107,19 eurot, võtab arvesse 03.02.2009 YYi

kontolt OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontole kantud summat 1022,59 eurot (16 000

krooni) ning loeb YYi kontole kantud lõplikuks summaks 257 084,60 eurot.

Arvestades lisaks Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le kantud 18 853,93 eurot, esitas hageja asja uuel

arutamisel maakohtus täpsustatud hagis XX vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 275 938,53 eurot.

4. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on

tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult koos kohustuse

täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seaduses tulenevalt

muu põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses,

milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud

pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimiste ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

5. Juhatuse liikme vastu esitatud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on:

- juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

- osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

- juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

- juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja

hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Pooled vaidlevad kõigi eelnimetatud eelduste olemasolu üle.

6. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel (registriandmete ajaloo väljatrükk I kd, lk

135 – 136) oli XX alates 17.05.2001 OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ainuosanik,

perioodil 07.06.2001 – 14.04.2009 juhatuse ainus liige ning 13.04.2009 - 15.04.2009 likvideerija

(registrikaardi väljatrükk toimikus I kd, lk 135-136). Alates 15.04.2009 oli likvideerijaks K. K.,

kes esitas 08.09.2009 kohtule pankrotiavalduse.

Pärnu Maakohtu määrusega 18.11.2009 kuulutati välja OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross (I kd, lk 9-10). 04.10.2017 kohtumäärusega U. Tross

vabastati pankrotihalduri kohustustest ning OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) uueks

pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.

7. Pooled ei vaidle hagiavalduses märgitud asjaolu üle, et osaühingu kontolt tehti 1.02.2009 –

15.03.2009 hagiavalduses nimetatud ülekandeid YYle (258 107,19 eurot) ja Xxxxx xxxxxxxxxx

2-13-70053

xx-le (18 853,93 eurot) ning samal perioodil on YYi kontolt OÜ SUNTOX TRANSPOT

(pankrotis) kontole kantud 1022,59 eurot (16 000 krooni).

8. Kohtutoimikus olevate registrikaartide (I kd, lk 15 – 18) järgi YY oli vaidlusaluste ülekannete

tegemise ajal Xxxxx xxxxxxxxxx xx juhatuse ainus liige ning Xxxxx xxxxxxxxxx xx

ainuosanikuks oleva Xxxxxxxx xx juhatuse ainus liige. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid,

et YY on kostja XX elukaaslane, neil on ühised lapsed ja nad elavad xxxxxx ühisel aadressil.

Seega ei saa olla vaidlust, et YY on pankrotivõlgniku ainuosaniku ja juhatuse ainsa liikme

lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 2 mõistes ning sellest tulenevalt loetakse ta

PankrS § 117 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel ka pankrotivõlgniku, OÜ SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis), lähikondseks.

9. PankrS § 117 lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lõigetes 1

ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb PankrS § 117 lg

3 alusel lugeda võlgniku lähikondseks ka YYga seotud Xxxxx xxxxxxxxxx xx.

Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et hagi aluseks olevad pangaülekanded on tehtud

pankrotivõlgniku lähikondsetele.

10. Hageja hinnangul kostja XX rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitas

osaühingule kahju sellega, et tegi ise või võimaldas teha osaühingu arvelduskontolt 2009.a I

kvartalis õigusliku aluseta ja osaühingut kahjustavaid väljamakseid lähikondsele, samas jäeti

maksmata võlgnevused võlausaldajatele. Hageja arvestuste kohaselt vähenes alusetute maksete

tulemusel osaühingu vara 276 961,12 euro ulatuses, selle tõttu osaühing ei olnud enam suuteline

täitma kohustusi võlausaldajate ees ja pankrotistus. Lisaks hageja leiab, et XX rikkus

lojaalsuskohustust, tegutsedes huvide konfliktis vastuolus äriühingu huvidega, kui eelistas

võlausaldajate huvidele koos elukaaslasega enda huve.

Hageja on seisukohal, et esitatud laenulepingud on näilikud, raha on liikunud YY ja temaga

seotud ettevõtete vahel ringi, YY on osaühingult töötasuna, päevarahana või kulude tagastusena

saadud raha osaühingule tagasi kandnud laenuna ning osaühing on laenu tagasi maksnud saadud

laenust suuremas summas; isegi kui laenulepingud on kehtivad, on kostja põhjendamatult

eelistanud ühte võlausaldajat teistele. Lähikondsele tehtud väljamaksete tõttu ei olnud ettevõttel

piisavalt rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks teiste võlausaldajate ees ja kostja

ainuosanikuna on otsustanud osaühingu likvideerida vahetult YYile väljamaksete tegemise järel.

11. Kostja vaidleb hagile vastu ja väidab, et väljamaksed osaühingu pangakontolt on tehtud

laenulepingute täitmiseks; ülekandeid tegi tegevjuht YY, kostja juhatuse liikmena teadis

laenukohustuste olemasolust ning et neid tuleb täita. Kostja on seisukohal, et osaühingu

kohustuste täitmisega ei saa osaühingule kahju tekitada. Juhatuse liikmelt ei saa kahju nõuda

põhjusel, et teistele võlausaldajatele maksete tegemine muutus võimatuks. Kostja tunnistab, et

makseid on tehtud lähikondsetele, aga leiab, et lähikondse eelistamine teistele võlausaldajatele ei

ole juhatuse liikme kohustuste rikkumine; pankrotimenetluses on selleks ette nähtud teised

instrumendid, pankrotihaldur ei ole tagasivõitmisega tegelenud.

12. Hindamaks, kas lähikondsetele maksete tegemine või selliste maksete talumine on käsitatav

kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ning kas vaidlusaluste maksetega on

osaühingule tekitatud kahju, tuleb esmalt analüüsida hageja väidet, et laenulepingud on

näilikkuse tõttu tühised ning maksed on tehtud õigusliku aluseta.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtule esitatud laenulepingud (III kd, lk 15 – 17) on

näilikud ja seetõttu tühised. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on

kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2).

13. Kostja

esitas

vaidlusalused

laenulepingud

maakohtule

esmakordselt

09.03.2016

kohtuistungil, maakohus leidis, et tõendid on esitatud hilinemisega ning ei võtnud tõendeid

vastu. Uuesti esitas kostja laenulepingud 28.09.2016 apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule,

kes 10.10.2016 kohtuistungil võttis tõendid vastu. Hageja 18.11.2016 ringkonnakohtule esitatud

2-13-70053

SWEDBANK AS-i tõend OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kontolt tehtud ülekannete

andmetega (III kd lk 38-41) vastuvõtmise otsustamise jättis ringkonnakohus maakohtu otsustada.

Kuigi hageja selle tõendi vastuvõtmise taotlust sõnaselgelt maakohtus asja uuel arutamisel ei

esitanud, on kohus tõendit viimasel istungil pooltega uurinud. Kostja ei esitanud tõendi uurimise

kohta vastuväiteid ega taotlenud tõendi arvestamata jätmist. Kuna ringkonnakohtu otsusega

saadeti tsiviilasi maakohtule asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, s.o

sisuliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse

ülesannete täitmiseks, ning tõend on asjakohane, puudunuks maakohtul ka alus tõendite

vastuvõtmisest keelduda.

14. Kostja on kohtule esitanud laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu (edaspidi koos nimetatud

ka laenulepingud) ja YYi konto filtreeritud (saaja/maksja OÜ SUNTOX TRANSPORT)

väljavõtte perioodi kohta 01.01.2000 – 01.04.2015 (III kd, lk 18 – 21). Hageja on esitanud

laenulepingutele näilikkuse vastuväite. Kohus möönab, et paberil allkirjastatud laenulepingute

esmakordne esitamine rohkem kui kaks aastat pärast hagiavalduse kohtule esitamist ja

kostja(te)le kättetoimetamist võib anda alust kahtluseks, et laenulepingud on koostatud nendel

märgitud kuupäevadest hiljem.

TsMS § 277 lg-st 1 tulenevalt peab aga menetlusosaline, kes vaidlustab esitatud tõendi ehtsuse,

dokumendi võltsitust põhistama. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite

põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Selleks võib kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis.

15. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tühisusele

tuginev pool peab tõendama asjaolusid, mille alusel ta tehinguid näilikuks peab. Selles osas ei

muuda tõendamiskoormise poolte vahel jaotumist ka asjaolu, et hagi on XX vastu esitatud ÄS §

187 lg 2 alusel juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning

vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et on kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Kohus leiab, et praeguses asjas hageja ei ole laenulepingute näilikkust tõendanud

ega oma kahtlusi ka põhistanud. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kogumis kinnitavad

laenulepingute ehtsust.

16. Kohtule esitatud tõendite kohaselt 01.01.2005 sõlmisid Y Y laenuandjana ja OÜ SUNTOX

TRANSPORT laenusaajana arvelduskrediidilepingu (III kd, lk 16-17), mille p 1.1. kohaselt

laenuandja väljastab ja laenusaaja võtab laenu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele enda

igapäevase majandustegevuse tarbeks maksimaalse arvelduskrediidiga viis miljonit (5 000 000

krooni), arvestades eelnevalt juba antud laene, vastavalt laenusaaja igapäevastele vajadustele.

Kuigi VÕS § 407 sätestatud arvelduskrediidilepingu mõiste kohaselt on arvelduskrediidileping

tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarnijal maksekonto jääki teatud suuruses

ületada, ei ole kohtu hinnangul välistatud arvelduskrediidilepingu sõlmimine ka äriühingust

krediidisaajaga. Arvelduskrediit oma olemuselt on lühiajaline laen, mis võimaldab

käibevahendeid paindlikult juhtida.

YY ja OÜ SUNTOX TRANSPORT on kirjalikus lepingus omavahel kokku leppinud, et

laenusaaja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) saab YYilt vastavalt oma igapäevase

majandustegevuse vajadustele kuni 01.01.2010 laenu kuni kolmekuulisteks perioodideks

tingimusel, et laenu kogusumma (laenulimiit) ühelgi hetkel ei ületa kokkulepitud piirsummat (5

miljonit krooni): arvelduskrediidilepingu punktis 1.2. on sätestatud, et laenuandja kannab

laenusummad laenusaaja poolt eelnevalt viidatud pangakontole või sularahana kassasse ning see

väljastatakse laenusaaja poolt valitud aegadel pärast käesoleva lepingu allkirjastamist, kuid

vastuvõtu periood ei tohi olla pikem kui 01.01.2010. Laenusaaja kohustus tagastama iga

laenuandja poolt väljastatud laenu osamakse täies ulatuses hiljemalt kolme kuu jooksul iga

osamakse saamise kuupäevast laenuandja poolt viidatud arvelduskontole, millele lisandub

lepingu punktis 3.1. nimetatud intress ( p 2.1). Lepingu punktides 3.1. -3.2. leppisid pooled

kokku, et laenusaaja tasub laenusumma kasutamisel intressi 45% kalendriaastas, intressi

2-13-70053

arvutamisel lähtub laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 365-päevasest aastast,

laenuandja alustab intressi arvestamist laenusumma osamakse laenusaaja arvelduskontole

kandmise päevast. Juhuks, kui laenusaaja viivitab intressi tasumisega rohkem kui 60 päeva laenu

tagastamise kuupäevast, siis kohustus ta laenuandja nõudel tasuma laenuandjale ühekordset

leppetrahvi summas kuni 100 000 krooni (P 3.3.). Lepingu punktiga 4.1. kohustus laenusaaja

tasuma laenusumma tagasimaksmisega või intressi maksmisega viivitamisel laenuandjale viivist

0,35% tasumisele kuuluvalt summalt päevas.

Suntoxi ja YYi konto väljavõtetest nähtuvalt on osaühing Ylt laenusid saanud ja alates

2004.aastast ka tagasi maksnud.

17. Kuigi kostja esindaja sõnul ei ole XX talle suuliste laenulepingute olemasolu avaldanud, saab

arvelduskrediidilepingu sõnastusest järeldada, et juba varasemalt oli YYi ja pankrotivõlgniku

vahel laenusuhe vähemalt suulise laenulepingu alusel. Seda tõendab ka YYi pangakonto

väljavõte, millest nähtub OÜ SUNTOX TRANSPORT poolt laenu tagasimakse 16.12.2004.

05.01.2005 arvelduskrediidilepinguga hõlmati ka kõik varasemad laenud, hageja on rajanud oma

nõude 2009.a I kvartalis tehtud maksetele ning asjas ei ole väidetud ega esitatud tõendeid, et

nimetatud

maksed

oleksid

sisaldanud

intressi-

ja/või

viivisemakseid

enne

2005.a

arvelduskrediidilepingut antud laenusummade eest, mistõttu kohtu hinnangul ei oma tähtsust,

millistel tingimustel võimalikud varasemad laenulepingud sõlmitud olid.

Kohus siinkohal märgib, et arvelduskontode väljavõtetest ega ühestki teisest kohtule esitatud

tõendist ei nähtu, et osaühingult oleks nõutud ja ta oleks maksnud YYile intressi või viivist,

kohtu poolt korduvalt antud tähtaegadele vaatamata ei ole kostja esitanud intressi- ega

viivisearvestust, mida tagasimaksete summa tema väidetel sisaldas. See asjaolu võib asjas

tähtsust omada osaühingule kahju tekkimise ja kahjusumma suuruse kontekstis.

18. OÜ SUNTOX TRANSPORT asutati 2001.aastal, YYi pangakonto väljavõttest perioodi

kohta alates 01.01.2000 ei nähtu osaühingule laenu andmist ülekande teel enne 07.01.2005.

2004.a detsembris osaühingu poolt YYile tehtud laenu tagasimaksest võib järeldada, et laenu anti

osaühingule ka sularahas, nagu väidab kostja. Samas ei ole kostja tõendanud võimaliku sularahas

antud laenusumma suurust. See iseenesest ei mõjuta arvelduskrediidilepingu kehtivust ega anna

alust pidada arvelduskrediidilepingut näilikuks.

YYi konto väljavõte tõendab Suntox’i ja YY vahel laenusuhete olemasolu juba 2004.aastal.

Kohus leiab, et laenusuhte olemasolu tõendatuse hindamisel ei oma tähtsust hageja väide, et

sisuliselt ringles raha OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja YYi ning temaga seotud

äriühingute kontode vahel. Arvelduskrediidilepingut ei muuda näilikuks see, kui YY andis

osaühingule laenu osaühingus teenitud töötasu vm tasude arvelt; samuti mitte see, kui laenusaaja

tagastab mingi osa laenu ning laenuandja mõne aja pärast uuesti laenusaajale raha laenuna

kasutada annab.

Arvelduskrediidilepingu sisuks ongi kokkulepitud perioodi jooksul korduvalt anda ja saada

laenusummasid lühiajaliseks kasutamiseks. YYil oli õigus enda sissetulekuid ning osaühingult

laenu tagastamisena saadud raha vabalt käsutada, sh anda seda raha uuesti laenuks osaühingule

või endaga seotud teistele äriühingutele.

Kohtu hinnangul ei ole alust kahtlusteks, et kostja ja YY oleksid juba 2004.a lõpust tegutsenud

eesmärgiga luua YYi ja osaühingu vahelise laenusuhte näivust. Asjaoludest ja tõenditest

järelduvalt oli OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vähemalt kuni 2007.a lõpuni kasumit

teeniv ettevõte. Kohus leiab, et aastate vältel YYi ja osaühingu kontode vahel tehtud vastastikused

ülekanded, mille selgitustes otsesõnu nimetatakse laenu andmist või laenu tagastamist,

kinnitavad arvelduskrediidilepingu olemasolu.

19. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja SUNTOX

TRANSPORT (pankrotis) vahelise laenulepingu tühisus. 01.07.2008 Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja

OÜ SUNTOX TRANSPORT vahel sõlmitud laenulepingu (III kd, lk 15) punkti 1.1. kohaselt

Xxxxx xxxxxxxxxx xx andis OÜ-le Suntox Transport laenu summas 300 000 krooni, mis

kantakse üle laenusaaja arvelduskontole või väljastatakse sularahas. Laenusaaja nõustus laenu

2-13-70053

tagastama hiljemalt 31.12.2008 ning maksma laenuandjale intressi 25% aastas ja

mitteõigeaegselt tagastamisel 0,25% tagastamata laenusummast (p 2.1. ja 2.2.).

Hageja, väites täpsustatud hagiavalduses (III kd, lk 85, p 2.4.), et OÜ SUNTOX TRANSPORT

ei ole Xxxxx xxxxxxxxxx xx-lt laenu saanud, tugineb kostja poolt Tallinna Ringkonnakohtule

esitatud ja vastu võetud tõenditele (eelnimetatud kaks laenulepingut ja YYi pangakonto väljavõte

01.01.2000 – 01.04.2015).

YY ei olnud aga selle laenusuhte pooleks ning tema isikliku pangakonto väljavõte ei saagi

tõendada Xxxxx xxxxxxxxxx xx poolt OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) laenu

andmist või mitte andmist.

Kuivõrd 01.07.2008 sõlmitud laenulepingus oli laenu tagastamise tähtajaks kokku lepitud

31.12.2008, ei saa ka halduri poolt kohtule laenu tagastamise tähtajast hilisema perioodi

01.02.2009 – 09.11.2009 kohta esitatud pankrotivõlgniku pangakonto väljavõttest järeldada, et

OÜ SUNTOX TRANSPORT ei ole Xxxxx xxxxxxxxxx xx-lt laenu saanud.

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on sisustanud kostja

poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist sellega, et osaühingu kontolt on õigusliku aluseta raha

üle kantud lähikondsetele (kostja on ise makseid teinud või talunud alusetute maksete tegemist)

ning sellega on põhjustatud osaühingu maksejõuetus.

Kostja on esitanud ülekannete tegemiseks õigusliku aluse (laenukohustuse) olemasolu

tõendamiseks kirjalikud laenulepingud ja YYi pangakonto väljavõtte. Hageja ei ole kostja

tõendeid ümber lükanud ega tõendanud, et laenulepingud on tühised ja et seetõttu ei saa nendega

tõendada kontolt tehtud ülekannete õiguslikku alust.

Hageja on oma laenulepingute tühisuse vastuväidet põhistanud üksnes väidetega, et kohtule

esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le laenu andmist, YY on

Suntox’ile laenuna maksnud osaühingult endalt töötasu jm tasudena saadud raha ning et kostja

ega YY ei vastanud pankrotihalduri päringutele ülekannete aluseks olevate dokumentaalsete

tõendite olemasolu kohta. Kohus leiab, et üksnes need asjaolud ei tõenda tehingute näilikkust ega

ole piisavad, et järeldada laenulepingute vormistamist tagantjärele.

Hagejal pankrotihaldurina oli juurdepääs OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) konto

väljavõtetele. Hageja on esitanud konto väljavõtte üksnes perioodi 01.02.2009 – 09.11.2009

kohta, kuigi nii ringkonnakohus 28.11.2016 otsuses kui maakohus asja uuel arutamisel on

juhtinud hageja tähelepanu vajadusele seoses laenusuhetega käsitleda ka varasemat perioodi.

Täpsustatud hagiavalduses hageja küll viitab OÜ SUNTOX TRANSPORT pangakontol

perioodil 01.01.2008 – 09.11.2009 toimunud ülekannetele, kuid üksnes seoses YY ja temaga

seotud äriühingute (Xxxxxxxx xx, xxxxx xxxxxxxxxx, Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ, OÜ xxxxxxx

xxxxxx) vaheliste sarnaste tehingute korduvusega, vastava perioodi kohta pangakonto väljavõtet

ei ole hageja tõendina nimetanud hagiavalduse tekstis ega hagiavalduse lisade loetelus,

pangakonto väljavõtet perioodi 01.01.2008 – 09.11.2009 kohta kohtule esitatud ei ole.

Lisaks hageja kohtuistungil kinnitas, et hagi tervikteksti vormistamisel ta kostja poolt 2016.aastal

esitatud laenulepinguid ei arvestanud ega soovi nende alusel nõuet korrigeerida. Seega ei ole

välistatud, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-lt laenu saamine tegelikult OÜ SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) pangakontol kajastub.

21. Kogutud andmete põhjal hageja käsitas osaühingu tegeliku juhina YYit, kellega on pidanud

kirjavahetust läbi kolmandate isikute ja kellele pöördumiste kättetoimetamise tõendamiseks on

hageja esitanud tõendeid. On kaheldav, kas hageja üldse on edastanud või püüdnud edastada

kirjalikke pöördumisi dokumentide saamiseks ka kostjale.

OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot kuulutati välja 18.11.2009.a (pankrotimäärus I kd, lk 9 -

10). Pankrotihalduri väidetel on ta korduvalt pöördunud YYi ja XX poole andmete ja

dokumentide saamiseks, nõudes muu hulgas laenulepinguid ja laenu andmist tõendavaid

dokumente, kuid kostja ega YY neid ei esitanud. Hagiavalduse kohaselt saatis pankrotihaldur

2-13-70053

kostjale esimese päringu alles 08.06.2011, s.o poolteist aastat pärast pankroti väljakuulutamist.

Ka 26.04.2011 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (I kd, lk 60 – 62) nähtub,

et pankrotihaldur plaanis YYile ja XXle saata päringud pärast koosolekut.

22. XXle adresseeritud 14.10.2011 kuupäevaga pöördumises, pealkirjaga „Korduv järelepäring“

(I kd, lk 21-22), põhjendab pankrotihaldur U. Tross pöördumist sellega, et 2011.aasta

veebruaris/märtsis sai haldur Maksu- ja tolliameti abiga lõpuks osaliselt dokumente võlgniku

majandustegevuse kohta ning et YYi poolt võlgnikule antud laenulepinguid dokumentide hulgas

ei olnud. Halduri pöördumisest ei nähtu, miks ta neid dokumente likvideerijalt ei saanud. Samuti

pankrotihaldur oma pöördumises ei too välja, et XX oleks mõnele halduri varasemale

pöördumisele vastamata jätnud (sellele viitab kaudselt ainult pealkirjas sõna „korduv“).

Väidetavat 08.06.2011 pöördumist ei ole kohtule esitatud. Hageja ei ole esitanud mingeid

andmeid korduvate teadete (sh kohtule esitatud 14.10.2011 päringu) XXle saatmise kohta

(kättetoimetamisest rääkimata).

23. Hageja on kohtule esitanud koopiad kolmest väljastusteatest (I kd, lk 20), millega on üksnes

YYle 25.oktoobril 2011 kätte toimetatud talle adresseeritud ja kolmele erinevale aadressile

saadetud 14.10.2011 dokument, pealkirjaga „Järelepäring ja tähelepanu juhtimine“ (I kd, lk 23 –

24). Samuti hageja selgitusest 09.03.2016 kohtuistungil (II kd, lk 139) nähtub, et enne

kohtumenetlust dokumentide esitamise palve on kätte toimetatud ainult YYile.

Haldur on esialgses hagis märkinud ja ka praeguses menetluses maakohtus möönnud, et OÜ

SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) igapäevast majandustegevust juhtis ja korraldas

tegevjuhina YY, kes oli sisuliselt elukaaslase asemel juhatuse liikme staatuses. Esialgses hagis

hageja esitas kahju hüvitamise nõude ka YY vastu, leides, et faktilise juhatuse liikmena vastutab

YY nagu juhatuse liige. Kohtuotsust YYi vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise kohta

pankrotihaldur edasi ei kaevanud ja otsus on selles osas jõustunud.

Ka kostja esindaja on kinnitanud, et kostja isiklikult igapäevase majandustegevuse korraldamises

ei osalenud, seda tegi töölepingu alusel töötanud YY. Selline väide on kooskõlas hageja esialgses

hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides väljatoodud asjaoluga, et pankrotihaldur

tuvastas YYi tegutsemise OÜ SUNTOX TRANSPORT tegevjuhina ja faktilise juhatuse liikmena

Suntox’i töötajatelt FFlt ja CCelt saadud suulise informatsiooni alusel.

Kohus möönab, et YYi osaühingu majandustegevuse juhtimises ja korraldamises osalemise

ulatus ega XXle halduri poolt päringute saatmine või mittesaatmine iseenesest ei välista XX

poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega tema vastutust sellega tekitatud kahju eest, kuid

hageja enda poolt tuvastatud YYi oluline mõju osaühingu majandustegevusele näitab, et kostja

XX poolt laenulepingute varasemast esitamata jätmisest ei saa teha põhjapanevaid järeldusi

laenulepingute olemasolu või kehtivuse kohta isegi siis, kui hageja saatis kostjale 2011.a

nõudmisi andmete ja dokumentide esitamiseks.

Kohus leiab, et ka juhul, kui pankrotihaldur 2011.a juunis (s.o pankroti väljakuulutamisest ca

poolteise aasta möödumisel) saatis kostjale päringuid, ei saa kostja poolt päringule vastamata

ja/või laenulepingute esitamata jätmisest järeldada, et 2016.a kohtule esitatud lepinguid varem

olemas ei olnud ning et kostja oli 2009.a I kvartalis teadlik, et laenulepinguid olemas ei olnud ja

tehtud maksed on õigusliku aluseta.

24. Pankrotihalduri 11.10.2011 e-kirjast GGle (I kd, lk 19) nähtub samuti, et haldur käsitas

võlgniku faktilise juhatuse liikmena ja esindajana eelkõige YYt, kellele haldur edastas

pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teateid GG kaudu. Nii märgib haldur 11.10.2011 kell

5:26 PM GGle saadetud kirjas: „Saadan infoks aruande, võimalusel anna edasi võlgniku

esindajale (Y) ja ütle edasi, et kui nad panevad halduri sundseisu, siis olen sunnitud vastavalt

käituma ja ühtlasi vabandan ette ebameelduvuste pärast, mida näiteks üks kriminaalasja

algatamine toob.“

GG 17.11.2011 kell 10:56 e-kirjaga vastab pankrotihaldur U. Trossile: „Olin vahepeal kontorist

eemal. Sain läbi B siis ka Y’i kätte. Asjad on nüüd nii kaugel, et ta tegi mulle volikirja. Üritan

siin paari päeva jooksul muude asjadega joonele saada ja siis üritaks seda Y’i asja arutada. Ta ise

peaks Eestis tagasi olema 28.11.“

2-13-70053

25. Hageja esitatud SWEDBANK AS-i 17.11.2016 tõendi (III kd, lk 31 – 41) kohaselt perioodil

02.02.2009 – 31.03.2009, mil tehtud maksete õigusliku aluse puudumisele hageja nõue tugineb,

tegi YY osaühingu kontolt enda kontole enamuse ülekannetest. Kokku 50 maksest ei suutnud

pank leida ühte makset (06.03.2009 kell 15.06), 12 makset on tehtud Telehansa (TH) kaudu,

mille puhul ei ole võimalik konkreetset isikut nimetada, sest kasutajatunnused ei ole nimelised,

kõigi ülejäänud maksete (37) tegijana on tuvastatud YY.

Samuti Swedbank selles tõendis kinnitab, et YY tegi OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

kontolt kaks ülekannet Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le, kolmas on panga andmetel laekumine, mitte

väljaminek. Kohus siinkohal märgib, et panga tõendist nähtuvalt on tehtud ülekannete andmed

esitatud vastavalt pankrotihalduri esitatud väljavõttele. Kohtule ei ole teada, milline väljavõte

pangale esitati. Kohtutoimikus olevast OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto

väljavõttest (I kd, lk 31) nähtuvalt on OÜ Xxxxx xxxxxxxxxx kontole tehtud 2009.a veebruaris

kolm ülekannet: 23.02.2009 kaks ülekannet selgitusega „laenu tagastus“ vastavalt 170 000

krooni ja 60 000 krooni ning 26.02.2009 selgitusega „Laenu tagastus lõplikult“ 65 000 krooni.

Panga tõendis nimetatud rahasumma laekumist Xxxxx xxxxxxxxxx xx kontolt pankrotivõlgniku

kontole viimase konto väljavõttest ei nähtu.

26. Kostja väidab, et ta andis kogu osaühingu dokumentatsiooni ja programmid 2009.a aprillis

üle uuele likvideerijale K. K.-le , kes esitas 2009.a septembris kohtule pankrotiavalduse. Kostja

on juba hagiavaldusele 20.12.2013 esitatud esimeses kirjalikus vastuses (ühine vastus koos

YYiga, I kd, lk 93-99) viidanud laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu olemasolule.

Laenulepingute tegelikku olemasolu enne 2016.a kinnitab ka tsiviilasjas 2-09-44996

pankrotihalduri poolt 14.10.2011 kohtule esitatud jaotusettepanekus (I kd, lk 26 – 28) välja

toodud asjaolu, et 2008. aasta lõpuks arvestab võlgnik lühiajalisi kohustusi Xxxxx xxxxxxxxxx

xx ees summas 295 000 krooni ja YY ees summas 4 123 500 krooni.

Kohtu hinnangul on eluliselt usutav kostja esindaja selgitus, et kostja ei saanud likvideerijaga

kontakti, mistõttu ei olnud võimalik tõendeid kätte saada ja esitada maakohtu määratud

tähtpäevaks 02.02.2016; lõpuks likvideerija kontorisse isiklikult kohale minnes sai kostja sealt

laenulepingute koopiad, kuid 09.03.2016 kohtuistungil maakohus keeldus hilinemisega esitatud

tõendeid vastu võtmast.

27. Hagiavaldusest ja sellele lisatud kostjatele adresseeritud päringutest nähtuvalt on

pankrotihaldur analüüsinud üksnes OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto

väljavõtteid, selle põhjal teinud järeldusi YYi seotusest ja laenusuhetest äriühinguga; samuti on

pankrotihaldur enda väidetel saanud Maksu- ja Tolliametist äriühingu majandustegevuse kohta

dokumente, kuid YYiga ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-ga sõlmitud laenulepinguid nende hulgas ei

olnud.

Hageja ei ole üheski kohtule esitatud menetlusdokumendis ega kostjale adresseeritud päringus

välja toonud, et ta oleks laenulepinguid, muid dokumente või andmeid osaühingu

majandustegevuse kohta küsinud pankrotiavalduse esitanud likvideerijalt ning et likvideerijal

neid dokumente esitada ei olnud.

28. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et OÜ

SUNTOX TRANSPORT ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx vahel 01.07.2008 sõlmitud laenuleping ning

01.01.2005 YY ja OÜ SUNTOX TRANSPORT vahel sõlmitud arvelduskrediidileping on

näilikud või koostatud tagantjärele. Esitatud tõenditega (YYi ja osaühingu kontode väljavõtted,

laenuleping ja arvelduskrediidileping, pankrotihalduri jaotusettepanek) on tõendatud, et OÜ-l

SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) olid 2009.a I kvartalis ülekannete tegemise ajal

laenukohustused Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY ees.

29. Järgnevalt kohus analüüsib hageja väiteid kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise

kohta.

Hageja tuletab kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise eelkõige osaühingu

maksejõuetusest ja võlausaldajate huvide kahjustamisest: nii esialgses kui täpsustatud hagis

tugineb hageja sellele, et väljamakseid tehti äriühingu lähikondsetele, jättes tasumata kohustused

teistele võlausaldajatele; osaühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli rahaliste vahendite

2-13-70053

õigusliku aluseta väljamaksmine tahtlikult äriühingu juhatuse liikme lähikondse või

lähikondsega seotud äriühingu kontole isikliku kasu saamise eesmärgil ehk XX on raske

juhtimisveaga põhjustanud osaühingu maksejõuetuse.

Hageja heidab kostjale ja YYile ette ühiselt tegutsemist tahtlusega raha osaühingust välja viia ja

kahjustada osaühingu võlausaldajaid. Pankrotihaldur nõuab kostjalt aga osaühingule (mitte selle

võlausaldajatele) tekitatud kahju hüvitamist. Osaühingu võlausaldajate huvide kahjustamine ei

tähenda automaatselt osaühingule varalise kahju tekkimist.

30. Juhatuse liikme ja osaühingu vahel on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mistõttu

juhatuse liige ei ole kohustatud saavutama mitte konkreetset tulemust, vaid tegema tulemuse

saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (VÕS § 24). Seega ei ole võimalik hinnata juhatuse

liikme poolt temal lasuvate kohustuste täitmist mitte osaühingule tekkinud tulemi või tagajärgede

kaudu, vaid hoolsuse ja lojaalsuse määra kaudu, mida ta on rakendanud oma kohustuste täitmisel

(vt K.Saare, U.Volens, A.Vutt, M.Vutt. Ühinguõigus I. – Kirjastus Juura, 2015; lk 133).

Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad

tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud

kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette

TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et

juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.

Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada

isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15,

p 14 ja 19.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 15).

Osaühingu juhatuse liikmele seadusest tulenevateks peamisteks kohustusteks on osaühingu

juhtimine ja esindamine (äriseadustiku § 180 lg 1). Juhatuse spetsiifilised kohustused on

hõlmatud juhtimise kui peamise kohustusega ja nende hulka kuuluvad eelkõige informatsiooni

andmine ja aruannete koostamine ning esitamine kõrgemalseisvale organile, sh majandusaasta

aruande koostamine; teabe andmine osanikele, raamatupidamise korraldamine, pankrotiavalduse

õigeaegne

esitamine,

osanike

koosolekute

kokkukutsumine

ja

ettevalmistamine,

maksudeklaratsioonide täitmine ja esitamine. Juhatuse liikme kohustustest tuleb eristada

nimetatud

kohustuste

täitmise

standardeid

(eelkõige

juhatuse

liikme

hoolsus-

ja

lojaalsuskohustust).

31. Hageja märgib, et ÄS § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Hageja

viidatud raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 punktide 1 ja 5 järgi raamatupidamiskohuslane on

kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise

dokumente. Nendest sätetest ei tulene juhatuse liikme kohustust isiklikult dokumenteerida

majandustehinguid ja säilitada dokumente. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei täitnud

raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt. Vaidluse all on 2009.a esimeses

kvartalis (sisuliselt märtsikuus 2009) toimunud tehingud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja

väidetele, et vähemalt 2008.aasta lõpuni oli raamatupidamine korras ning et 2009.a aprillis andis

kostja kogu dokumentatsiooni üle likvideerijale.

YYi vastu nõude esitamisel hageja tugines muu hulgas sellele, et tegevdirektorina omas YY

majanduslikku mõju äriühingus ja tal oli õigus teha osaühingu nimel kõiki majandus- ja

kutsetegevuses

vajalikke

tavalisi

tehinguid.

Osaühingu

laenukohustuste

täitmine

on

vaieldamatult osaühingu majandustegevuses vajalik tavaline tehing. Pankrotihalduri kinnitusel

on likvideerija esitanud talle 2008.a bilansi ja 2009.a bilansi 14.04.2009 seisuga. Samuti on

pankrotihaldur kinnitanud, et on likvideerija juures valikuliselt tutvunud raamatupidamise

alusdokumentidega (töö- ja liisingulepingutega). Pankrotihalduri jaotusettepanek kajastab, et

31.12.2008.a seisuga arvestas osaühing kohustusi Xxxxx xxxxxxxxxx xx ees sumas 295 000

krooni ja YYi ees 4 123 500 krooni, kuid YYile ja XXle tehtud päringutele vaatamata pole

2-13-70053

haldurile teada võla tekkimise alused. Sellest võib järeldada, et haldur võttis andmed kohustuste

summade kohta likvideerijalt saadud bilansist.

Osaühingu lõpetamise otsustamise järel oli kolm päeva, 13.-15.aprillil 2009 likvideerijaks kostja

ise. ÄS § 211 lg 1 kohaselt likvideeritav osaühing peab raamatupidamist raamatupidamise

seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. ÄS § 211

lg 2 kohaselt on likvideerijad kohustatud koostama likvideerimise algbilansi kolme kuu jooksul

alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest. Sellest võib mõistlikult järeldada, et pankrotihaldurile üle

antud bilansid koostas pankrotiavalduse esitanud likvideerija, selleks pidid likvideerijal olema

aga alusdokumendid ja andmed kohustuste kohta.

32. Hageja käsitab osaühingu kahjustamisena osaühingu lõpetamise otsustamist vahetult pärast

Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ja YYile väljamaksete tegemist ning osaühingu pankrotistumist.

Sellest, et XX on osanikuna likvideerimise otsuse teinud 29.03.2009 vahetult pärast seda, kui on

müüdud vara ja välja makstud laenutagastused eelkõige võlgniku lähikondsetele, ei saa

järeldada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud või et lähikondsele tehtud väljamaksete

eesmärk oligi osaühing maksejõuetuks muuta. Hagi on esitatud kostja kui juhatuse liikme vastu.

Osaühingu lõpetamise otsustamine on ÄS § 168 lg 1 p 11 kohaselt aga osaniku pädevuses. ÄS §

176 p-st 2 tuleneb osanikule vastavate asjaolude esinemisel kohustus otsustada osaühingu

lõpetamine. Sisesuhtes väljendab osanike otsus osaühingu kui juriidilise isiku tahet. Osaniku

otsust osaühing lõpetada ei saa kohtu hinnangul käsitada osaühingu kahjustamise tahtlusena,

isegi kui otsuse teeb ainuosanik, kes on samaaegselt juhatuse ainus liige.

Praeguses asjas oli kostja XX nii OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse ainus liige

kui ka ainuosanik. Seega XX juhatuse liikmena oli aruandekohustuslane iseenda kui osaühingu

kõrgemalseisva juhtorgani - osanike üldkoosoleku ees. Kohus leiab, et osaniku õiguste

realiseerimist ja osaniku kohustuste täitmist ei saa üldjuhul samaaegselt käsitada kostja poolt

juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. ÄS § 168 lg 2 kohaselt osanikud võivad võtta vastu

otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad

osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Hageja ei ole hagi esitanud kostja kui osaniku

vastu.

33. Xxxxx xxxxxxxxxx xx-ga sõlmitud laenulepingus on laenusummaks 300 000 krooni,

lepingus oli kokku lepitud intressi maksmine 25% aastas, tagastamise tähtaeg 31.12.2008 ja

viivis laenusumma mitteõigeaegsel tagastamisel 0,25% tagastamata laenusummast.

Pankrotivõlgniku kontolt on Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le laenu tagastusena 23.02. ja 26.02.2009.a

tasutud kokku 295 000 krooni, s.o kokkulepitud laenusummast vähem. Pankrotihalduri

jaotusettepanekus esitatud andmetel kajastas sama summa ulatuses lühiajalisi kohustusi seisuga

31.12.2008 ka OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) bilanss. Hageja ei ole esile toonud, et

pankrotivõlgniku kontolt oleks Xxxxx xxxxxxxxxx xx kontole tehtud laenusummat ületavaid

makseid. Kohus leiab, et kirjalik laenuleping tõendab pankrotivõlgnikul Xxxxx xxxxxxxxxx xx

ees rahalise kohustuse olemasolu viimasele 2009.a veebruaris üle kantud summades ning kostjal

ei olnud ega pidanud olema teadmist, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le on ülekanded tehtud õigusliku

aluseta.

34. Arvestades Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le kantud summa suurust ning Suntox’i arvelduskonto

seisu nende maksete ajal, ei saanud selles osas ülekannete eesmärgiks olla pankrotivõlgniku

varatuks muutmine. Arvestamata 2009.a I kvartalis YY ja temaga seotud Xxxxxxxx xx kontodelt

pankrotivõlgniku kontole tehtud ülekandeid, on enne Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le väljamaksete

tegemist 2009.a veebruaris OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) arvelduskontole laekunud

üle ühe miljoni krooni, Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ülekantud summa 295 000 krooni moodustas

sellest vähem kui 1/3.

Elukaaslasega seotud äriühingule kantud raha ei saanud kostja OÜ SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) juhatuse liikmena ka isiklikult kasutada (erinevalt elukaaslase isiklikule kontole

kantud rahast, mida oli võimalik kasutada ka perekonna, sh kostja huvides), mistõttu ei ole

põhjendatud hageja järeldus, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehti ülekanded juhatuse liikme

isikliku kasu saamise eesmärgil.

2-13-70053

35. Õige ei ole hageja väide, et 2009.a I kvartalis tehti pankrotivõlgniku kontolt makseid üksnes

lähikondsetele, jättes teiste võlausaldajate nõuded tasumata. Pankrotivõlgniku konto väljavõttest

nähtuvalt on 2009.a I kvartalis muude väiksemate maksete kõrval tasutud näiteks AS Lukoil

Eesti, AS Harju KEK, OÜ Norden Grupp suhteliselt suuri arveid, tasutud on Ergo Kindlustuse

AS, AS EMT ja Elion Ettevõtted AS arveid, samuti on makstud töötajatele töötasusid,

päevarahasid, puhkusetasusid, kuluhüvitisi ja 2009.a märtsis ka lõpparveid. Teistele

võlausaldajatele (arvestamata YYit) 2009.a veebruaris tehtud väljamaksete summa ületab Xxxxx

xxxxxxxxxx xx-le tehtud maksete summat.

Hageja ise on hagiavaldustes leidnud, et pankrotivõlgniku majandustegevust ja võlausaldajate

huve on kahjustatud eelkõige sellega, et on müüdud äriühingu vara xxxxxxxx OÜ-le ja vara eest

pankrotivõlgniku kontole laekunud raha on kohe edasi kantud YY kontole. Kohus juhib

tähelepanu sellele, et Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-lt on esimene laekumine alles 12.03.2009, seega

Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le 23.02.2009 ja 26.02.2009 tehtud väljamaksed ei ole sellega seotud.

Kuigi tegemist oli väljamakse tegemisega lähikondsele, ei ole tõendatud, et Xxxxx xxxxxxxxxx

xx-d oleks teistele võlausaldajatele eelistatud.

36. Pankrotivõlgniku näol oli tegemist transporditeenust osutava äriühinguga. Konto väljavõttest

nähtuvad kantselei- ja sidekulud (nt Elion Ettevõtted AS, Saku Läte OÜ, OÜ Branta

Kantseleikaubad arved) ning sõidukite kasutamisega seotud kulud (kütus, kindlustus, autopesu,

autojuhtide koolitus), samuti töötajatele töötasu ja päevarahade maksmine lubavad järeldada, et

2009.a jaanuar - märts oli äriühingul mingil määral veel majandustegevus jätkus. Näiteks on

18.03.2009 makstud märtsi esimeste nädalate eest (02.03. – 13.03) töötajatele välispäevaraha (I

kd, lk 34), märtsikuu lõpuni on tasutud töötajate kuluaruandeid.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole vähemalt Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehtud maksete

talumisega hoolsuskohustust OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) suhtes rikkunud.

Lähikondsega tehingu tegemises sisalduv huvide konflikt ei ole Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le tehtud

makse osas käsitatav ka juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumisena. Osaühingule lojaalne

juhatuse liige peab tagama, et täidetud saaksid kõik osaühingu kohustused, sh kohustused

lähikondsete ees.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ülekantud summa 18 853,93

eurot (295 000 krooni) ulatuses ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

37. Järgnevalt kohus analüüsib hageja väiteid kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise

ja sellega osaühingule kahju põhjustamisest seoses YYile tehtud maksetega.

YY ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel 01.01.2005 sõlmitud arvelduskrediidi

lepingu järgi oli kokku lepitud, et YY annab osaühingule laenu arvestusega, et maksimaalne

laenusumma igal ajahetkel ei ületa 5 000 000 krooni, laenu kasutamise eest oli kokku lepitud

intress 45% kalendriaastas.

Pankrotihaldur on 31.10.2016 apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule esitatud seisukohas

analüüsinud YYi konto selekteeritud väljavõtet ja jõudnud järeldusele, et 07.01.2005 –

15.03.2009 on YY oma kontolt võlgnikule laenuna üle kandnud 5 809 500 krooni ja samal

perioodil saanud laenu tagasi 10 166 500 krooni ehk laenu on tagastatud 4 357 000 krooni

(278 463,05 eurot) rohkem kui laenu saadi. Pankrotihaldur põhjendas sellise analüüsi varem

esitamata jätmist vastavate andmete puudumisega, kuigi samad andmed YYilt laenu saamise ja

laenusummade tagastamise kohta pidid nähtuma OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

pangakonto väljavõttest, millele pankrotihalduril oli juurdepääs.

Kohus siinkohal juhib tähelepanu sellele, et hageja tabel ei sisalda (ja seega ei ole analüüsis

arvesse võetud) 16.12.2004 makset 1500 krooni, selgitusega „laenu tagasimaks (päevaraha 9, 10,

11, 12)“ ega 27.05.2005 makset summas 2000 krooni (makse selgituses sisaldub „laenu

tagasimaks (2000 krooni)“). Seega üksnes YYi konto väljavõtte põhjal oleks tema poolt

pankrotivõlgnikule antud ja pankrotivõlgniku poolt tagastatud summade saldo veelgi rohkem

võlgniku kahjuks.

2-13-70053

Hageja on ise piiranud oma nõude 02.02.2009 – 15.03.2009 tehtud maksetega ega soovinud asja

uuel arutamisel maakohtus laenulepingute alusel nõuet korrigeerida. Hageja nõue tugineb

eeldusele, et laenulepinguid ei olnud, mistõttu hageja arvates kostja pidi olema ja oli teadlik, et

maksed olid õigusliku aluseta. Kohus leiab, et kostja on selle eelduse esitatud laenulepingutega

ümber lükanud.

Samuti pankrotihaldur on ise pankrotimenetluses 2011.a oktoobris esitatud jaotusettepanekus

edastanud kohtule andmed, et 31.12.2008 seisuga arvestati osaühingul YYi ees olevate

kohustuste suuruseks 4 123 500 krooni (263 539,68 eurot), haldur ei teadnud mille alusel on

kohustused tekkinud. Kostja on esitatud laenulepingutega kohustuste tekkimise aluse olemasolu

tõendanud. YYi pangakonto väljavõte ei tõenda, et osaühingu bilansis näidatud suuruses

kohustust YYi ees 2008.a lõpus olla ei saanud ega olnud. Hageja ringkonnakohtule esitatud

arvestused ei sisalda juba 2004.a detsembris osaühingu poolt tehtud laenu tagasimakset YYile.

Sellest maksest nähtub, et osaühing on YYilt saanud laenu ka enne 2005.aastat. Kuna YYi

01.01.2000 – 01.04.2015 konto väljavõte ülekande teel laenu andmist enne 07.01.2005 ei kajasta,

saab asuda seisukohale, et YY on varem osaühingule laenu andnud ka muul viisil, kui oma

kontolt raha ülekandmisega. Seega ei pruugi YYi konto väljavõte kajastada tegelikult antud

laenusummasid.

38. 31.12.2008 seisuga esitatud summa ei saanud sisaldada järgmisel aastal tekkivaid kohustusi,

seega kohustuste summa seisuga 31.12.2008 ei saa sisaldada YYi poolt 2009.a jaanuaris ja

veebruaris osaühingule antud laenusid kokku summas 221 000 krooni. Seega hageja enda poolt

kohtule esitatud andmetel oli kostjal 2009.a I kvartalis tehtud väljamaksete ajal alust eeldada, et

osaühingul on YYi ees kohustusi vähemalt summas 4 344 500 krooni. Hageja arvestuste kohaselt

maksti osaühingu kontolt YYile 2009.a I kvartalis laenu tagastustena kokku 4 338 500 krooni

ehk 6000 krooni vähem (sellest nõude aluseks oleval perioodil 02.02.2009 – 15.03.2009 maksti

välja kokku 4 038 500 krooni).

Asjaolude ja esitatud tõendite põhjal on kohus veendunud, et ülekandeid tegi YY, mitte kostja

isiklikult. Kohtu hinnangul pankrotivõlgniku senise tavapärase käibe ja teadaolevate kohustuste

juures ei pidanud kostjal tekkima kahtlusi tehtud kannete õiguspärasuse osas. Tuleb nõustuda

kostjaga, et talle teadaolevate (laenu)kohustuste täitmise talumisega ei saanud kostja rikkuda

juhatuse liikme hoolsuskohustust ka YYile tehtud ülekannete osas.

YYile on kuni 2009.a veebruarikuu lõpuni laenu tagastusena väljamakseid tehtud peamiselt

YYiga seotud äriühingult Xxxxxxxx xx-lt ja OÜ-lt TREEMEN INVEST Suntox’i

arvelduskontole toimunud laekumiste arvelt. Yle kantud summad üldjuhul kattuvad Suntox’i

kontole laekunud summadega, kuid sellest ei saa järeldada pankrotivõlgniku kontolt raha

väljamaksmist eesmärgiga kahjustada pankrotivõlgniku majandustegevust, vaid üksnes seda, et

makseraskustesse sattunud äriühing on kohustuste täitmisel eelistanud lähikondset teistele

võlausaldajatele. See andnuks aluse rahalise kohustuse täitmist tagasi võita, pankrotihaldur seda

võimalust ei kasutanud.

39. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja XX ei ole kasutanud raha osaühingu

majandustegevuseks ega esitanud kohtule või pankrotihaldurile vastavaid majandustehinguid

kajastavaid raamatupidamise dokumente. Samas on hageja ise menetluses läbivalt olnud

seisukohal, et XX isiklikult OÜ SUNTOX TRANSPORT majandustegevust ei juhtinud, vaid

seda tegi olulist majanduslikku mõju omanud YY.

Arvelduskrediidilepinguga ja YYi konto väljavõttega on tõendatud laenusuhete olemasolu tema

ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel vähemalt alates 2004.a lõpust.

Pankrotimääruse kohaselt ilmnesid osaühingul esimesed raskused 2008.a septembris – oktoobris,

kui oluliselt vähenesid tellitavate vedude mahud. Ka YYi pangakonto väljavõttest nähtuvalt on

suurem osa laenust (4 705 000 krooni) osaühingule antud just 2008.aastal. Swedbank AS-i

tõendiga on tõendatud, et vaidlusalused ülekanded suuremas osas tegi YY, esitatud asjaolud YYi

mõju kohta osaühingus lubavad järeldada, et YY tegi kõik nimetatud ülekanded. Samuti on

menetluses leidnud tõendamist, et osaühingul oli laenulepingud isikutega, kellele tehti laenu

2-13-70053

tagasimakseid. Osaühingu laenukohustuse täitmiseks maksete tegemine on raha kasutamine

osaühingu majandustegevuses.

40. Põhjendatud ja tõenditega kooskõlas ei ole hageja väited, et kostja koos YYiga tahtlikult

muutis ettevõtte varatuks ja maksejõuetuks. Osaühing oli vähemalt kuni 2007.a majandusaasta

lõpuni kasumit teeniv ettevõte. Mõistlikult ei saa teha järeldust, et kostja koos YYiga tegutses

kogu vaidlusaluse laenusuhte ajal tahtlusega muuta OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

maksejõuetuks ja kahjustada osaühingut või tema võlausaldajaid.

OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) konto väljavõttest nähtuvalt tehti 2009.a veebruaris-

märtsis lisaks YYiga seotud ettevõtetele makseid ka osaühingu teistele võlausaldajatele: makstud

on töötasusid töötajatele, tasutud OÜ LUKOIL EESTI, AS KEVA; AS KMV, AS ELTEK, AS

EESTI POST; AS XXXXXX AUTOKESKUS, Hydroscand AS, AS Harju KEK ja veel mõnede

äriühingute arveid. 2009.a aprilli algul on Stelling Kaubanduse OÜ-lt laekunud 8378 euro arvel

tasutud kaks arvet AS-ile HARJU KEK (summas 8152,55 eurot) ja HH-le on makstud 111

eurot.

41. Hageja on seisukohal, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb peamiselt

selles, et ta teadis, et laenulepinguid ei ole ning tegi ise või talus 02.02.2009 – 31.03.2009.a

osaühingu pangakontolt suures summas õigusliku aluseta laenu tagasimaksete tegemist. Hageja

leiab, et tavapärase hoolsuskohustuse täitmiseks pidanuks kostja tagama, et osaühingu kontolt

tehakse makseid õiguslikul alusel ja õigustatud isikutele, võlausaldajate huve mitte kahjustades.

Hageja ei ole kirjeldanud, mida kostja seoses nimetatud laenumaksetega pidanuks tegema teisiti,

et juhatuse liikme hoolsuskohustus oleks täidetud.

Kohus tuvastas, et osaühingul olid YYiga ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-ga kehtivad laenulepingud,

kostja juhatuse liikmena oli laenukohustuste olemasolust teadlik. Lepingutes oli sätestatud ka

intressi ja viivise maksmise kohustus. Asjas on samuti tuvastatud, et ettevõtte igapäevast

majandustegevust faktiliselt korraldas ja juhtis, sh tegi pangaülekandeid, YY.

Kohus leiab, et ülekannete jooksva kontrollimise ja analüüsimisega ei ole üldjuhul võimalik

vaidlusaluste maksete õiguspärasust tuvastada. Selleks, et tuvastada, kas paari kuu jooksul tagasi

makstud laenusummad on kooskõlas osaühingu tegelike kohustuste suurusega, tulnuks kostjal

kontrollida ja analüüsida mitme varasema aasta raamatupidamisdokumente.

Kohtu hinnangul juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmiseks ei pidanud kostja kahtlustama

elukaaslasest tegevjuhti ega kontrollima tema igapäevast tegevust osaühingus. Seadusandja on

kohustanud äriühinguid koostama ja esitama oma majandusaasta aruanded üks kord aastas,

selleks on majandusaasta lõppemise järel aega kuus kuud.

42. Osaühingul oli mitmekümne miljoni krooni suurune käive ja vähemalt kuni 2007.a lõpuni

teenis äriühing kasumit. Pankrotimääruse kohaselt esimesed makseraskused tekkisid osaühingul

2008.a sügisel, kui vähenesid vedude ja käibe mahud. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et 2008.a

kevadel – suvel jõudis Eestisse üleilmne majanduskriis. YYi pangakonto väljavõttest nähtuvalt

on suur osa laenusummast – 4 705 000 krooni - antud 2008.aastal, mis näitab, et osaühing püüdis

majandussurutise tingimustes tekkinud makseraskusi ületada YYilt saadud laenude abil. Kostjale

osanikuna ei saa ette heita raskuste tekkimise järel ca pool aastat hiljem tehtud otsust osaühing

likvideerida, kui ilmnes, et raskused ei ole laenude abil ületatavad.

Hageja enda poolt esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja isiklikult

ülekannete tegemisel ei osalenud, seega ei saanuks kostja ka ülekannete tegemist ära hoida.

Juhatuse liikmena ei olnud kostjal kohustust ülekandeid jooksvalt kontrollida. Juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa lugeda seda, et XX 2009.a esimese paari kuu jooksul

jooksvalt igapäevaselt ülekandeid ei jälginud ega analüüsida eelnevate aastate raamatupidamise

algdokumente, et tuvastada, milline on alates 2005.aastast laenuks saadud ja tagasimakstud

summade saldo ning kas jooksval aastal osaühingu kontolt tehtud maksed vastavad tegelike

kohustuste suurusele. 16.02.2009 on osaühingu kontolt tehtud 14 200, 10 krooni suurune makse

OÜ-le Saku Raamatupidajad, millest järelduvalt osaühing kasutas raamatupidamisteenust. Kohus

leiab, et heas usus oma kohustusi täitev juhatuse liige võis usaldada tegevjuhti ning

raamatupidajat.

2-13-70053

Kohus juhib tähelepanu, et hageja nõue tugineb veebruaris – märtsis 2009 tehtud ülekannetele,

kuid sisuliselt tehti osaühingu vara müügist saadud raha arvelt ja väidetavalt osaühingut

kahjustavad väljamaksed märtsis 2009 ühe kuu jooksul, mis veelgi lühendab aega, mil kostjal

olnud võimalus hageja väidetud kahju ära hoidmiseks midagi ette võtta.

43. Esitatud ja uuritud tõendite alusel kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui kostja on

rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja/või lojaalsuskohustust, ei ole kostja rikkumine põhjuslikus

seoses kahjuga, mis hageja väidetel on osaühingule tekkinud.

Hageja leiab, et osaühingule on tekkinud kahju sellega, et osaühing on Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le

ja YYile tehtud alusetute maksete ulatuses jäänud ilma oma varast, seetõttu ei olnud osaühing

suuteline tasuma võlausaldajate nõudeid ning pankrotistus. Hageja on pidanud vajalikuks eraldi

välja tuua, et YYile on väljamaksed tehtud osaühingu põhivara müügist Xxxxxxxx xxxxxxx OÜ-

lt saadud raha arvelt. Sellest hageja järeldab, et kostja ja YY on osaühingu vara võõrandanud ja

raha osaühingust välja maksnud kahju tekitamise eesmärgiga.

Kahju ja rikkumise vahel põhjusliku seose kindlakstegemisel tuleb lähtuda sine qua non

põhimõttest: kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos, kui ilma rikkumiseta ei oleks kahju

tekkinud.

44. Kohus leiab, et ka juhul, kui kostjal oleks õnnestunud hagis nõutava summa väljamaksmist

YYile ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le takistada, ei oleks see muutnud osaühingu olukorda

praegusega võrreldes paremaks ega osaühingu pankrotti ära hoidnud.

Kostja ainuosanikuna oli otsustanud osaühingu põhivara võõrandada ja osaühingu lõpetada.

Kostja oli samaaegselt ka juhatuse ainus liige. Asjaoludest järelduvalt võõrandati SUNTOX

TRANSPORT OÜ (pankrotis) põhivara 2009.a märtsis, s.o pool aastat pärast 2008.a sügisel

tellimuste ja käibe olulist vähenemise tõttu makseraskuste tekkimist. Juhatuse liikmel ei ole

kohustust ettevõtte likvideerimist iga hinna eest vältida. Samuti on osanikul õigus (seaduses

sätestatud juhtudel ka kohustus) võtta vastu osaühingu lõpetamise otsus ja osaühing likvideerida.

ÄS § 205 kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. ÄS § 214 ja § 210

sätestatust tulenevalt likvideerija kohustus on rahuldada osaühingu vara arvelt võlausaldajate

nõuded ja kui kõigi nõuete rahuldamiseks osaühingu varast ei jätku, tuleb esitada

pankrotiavaldus, mida OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) likvideerija ka tegi.

Transporditeenust osutava ettevõtte põhivara müümise järel puudus osaühingul võimalus teenida

täiendavaid rahavooge kohustuste tasumiseks, seega sai likvideeritava osaühingu kohustuste

täitmisel arvestada olemasolevate vahenditega.

45. Asjaoludest nähtuvalt vaidlusaluste tehingute (YYile ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le

laenutagastuste ülekannete) tegemata jätmine ei oleks osaühingu maksejõuetust ära hoidnud:

hagiavalduse kohaselt tunnustati pankrotimenetluses nõudeid 399 419,98 euro ulatuses.

Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete summa ületab hagiavalduses kostja vastu esitatud nõuet

122 458 euro võrra.

YYile ja xxxxxxx tehtud maksete summa 275 938,53 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt

nõuab, oleks tunnustatud nõuete summast (399 419,98 eurot) katnud üksnes ca 69%. Kohus

tuvastas, et laenulepingud, mille täitmiseks makseid tehti, on kehtivad ning seega juhul, kui Yle

ja Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ei oleks ülekandeid tehtud, oleks neil olnud õigus esitada oma

laenulepingutest tulenevad nõuded (sh võimalikud intressi ja viivise nõuded) pankrotimenetluses

ehk osaühingu võlgade kogusuurus ei oleks vähenenud.

Lisaks isegi siis, kui Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY ei oleks ka pankrotimenetluses oma nõudeid

esitanud või oleksid nende nõuded jäänud tunnustamata (ehk hageja nõutavas summas raha oleks

olnud pankrotivaras alles), oleks hageja enda esitatud andmete kohaselt olnud võlausaldajate

nõuetest kaetud 69% ning osaühingul oleks ka mitte-lähikondsetest võlausaldajate ees tasumata

võlgasid ikkagi üle 122 000 euro. Seega ei ole õige hageja järeldus, et lähikondsetele tehtud

väljamaksetega on põhjustatud osaühingu maksejõuetus. Kui osaühingu maksejõuetus ei

sõltunud tehtud väljamaksetest, ei saanud kostja tekitada osaühingule kahju sellega, et tegi ise

või talus neid makseid.

2-13-70053

46. Eeltoodu alusel kohus asub samuti seisukohale, et Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ja YYle välja

makstud summad ei ole käsitatavad osaühingu kahjuna. Olemasolevate kohustuste täitmist, isegi

kui seejuures eelistati lähikondseid teistele võlausaldajatele, ei saa lugeda võlgniku

kahjustamiseks. Osaühingule ei saanud kahju tekkida sellega, et osaühingul puudusid rahalised

vahendid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellega võis kahju tekkida osaühingu

võlausaldajatele, kuid hageja nõuab kahju hüvitamist osaühingule.

Kohus nõustub, et osaühingule võis tekkida kahju, kui oleks tehtud alusetuid makseid. Hageja on

YYi konto väljavõtte põhjal tehtud arvestuse alusel leidnud, et tagasi on makstud laenu suuremas

summas kui laenu saadi.

YYi ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto väljavõtetest ei selgu, millest laenu

tagasimaksete summad koosnesid: kas maksti ainult laenu põhiosa või ka viiviseid ja intresse.

Apellatsioonimenetluses on kostja tuginenud sellele, et laenumaksed sisaldavad ka intressi ja

viivist.

Tallinna Ringkonnakohus oma 28.11.2016 otsuses viitas kostja kohustusele esitada

intressiarvestus. Kuigi maakohus asja uuel arutamisel kostjale selleks võimaluse andis ja määras

korduvalt arvestuse esitamiseks tähtaegu, ei ole kostja arvestust kohtule esitanud. Arvestuse

esitamata jätmist ei õigusta kostja väide, et ta oli 2009.a kõik raamatupidamisdokumendid

andnud likvideerijale ja tal puudusid arvestuse tegemiseks vajalikud raamatupidamise andmed.

TsMS § 236 lg 2 annab menetlusosalistele võimaluse taotleda kohtu kaasabi tõendite

kogumiseks. Kostja ei esitanud taotlust hagejalt või likvideerijalt vajalike andmete

väljanõudmiseks.

Hageja nõue ei tugine aga ringkonnakohtule esitatud arvestusele, mille kohaselt on YYile laenu

tagasi makstud rohkem kui osaühing temalt laenu sai.

47. Kohtu hinnangul see, et osaühingu poolt YYile väidetavalt tasutud intressi- ja viivisemaksete

suurust ei ole kindlaks tehtud ega tõendatud ning seega võib saadud laenu summa ja

tagasimaksete summa vahet käsitada osaühingule tekkinud kahjuna, ei anna alust hagi

rahuldamiseks kostja vastu. Kohus leiab, et isegi kui kostja on juhatuse liikme kohustusi

rikkunud sellega, et ei kontrollinud 2009.a I kvartalis igapäevaselt kõikide maksete õiguspärasust

ja talus 2009.a I kvartalis tehtud makseid, millest osade maksete tegemiseks õiguslik alus on

tõendamata, puudub põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja kohustuste rikkumise vahel.

Ka juhul, kui makseid Yle ei oleks tehtud, ei oleks jäänud saabumata hageja märgitud kahjulik

tagajärg – osaühingu pankrotistumine.

48. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ületavad kostjalt nõutava summa rohkem kui

120 000 euro võrra. Seega osaühingu vara müügist saadud ja lähikondsetele väljamakstud

summast ei oleks kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisanud ka sel juhul, kui

väljamakseid YYile ja/või Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le ei oleks tehtud. Sellest tulenevalt oleks

osaühing osutunud maksejõuetuks ja likvideerijal tulnuks pankrotiavaldus esitada osaühingu

lähikondsetele tehtud väljamaksetest sõltumata. Lisaks oleksid vaidlustatud maksete tegemata

jätmise korral Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YYi laenulepingutest tulenevad nõuded omakorda

suurendanud osaühingu täitmata kohustuste summat.

49. Sisuliselt käsitab pankrotihaldur osaühingu kahjuna suutmatust tasuda kohustusi teiste

võlausaldajate ees ehk pankrotihaldur sisustab võlgniku kahju võlausaldajatel saamata jäänud

varaga (nende kahjuga). Osaühingu maksejõuetuse tõttu võlausaldajate rahuldamata nõuded on

võlausaldajate, mitte osaühingu kahju. Osaühingu võlausaldajatel oleks lähikondsega tehtud

tehingute tagasivõitmise korral olnud võimalus saada nõue vastavalt jaotusprotsendile vähemalt

osaliselt rahuldatud.

50. Kohus nõustub kostjaga, et ühe võlausaldaja teistele võlausaldajatele eelistamise ja

lähikondsetele väljamaksete (sh õigusliku aluseta väljamaksete) tegemise puhuks on

pankrotiseaduses ette nähtud võimalused tehingute tagasi võitmiseks. PankrS § 109 lg 1 kohaselt

tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-de 110 – 114 sätestatud alustel kehtetuks

tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab

võlausaldajate huve. PankrS § 110 ja § 113 sätestatud alused rahalise kohustuse täitmise

2-13-70053

tagasivõitmiseks olid OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses ilmselt

täidetud: tehingud olid tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehingud tehti

lähikondsetega ning seega kehtis eeldus, et tehingu teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse

võlausaldajate huve. Pankrotihaldur kinnitas, et tehingute tagasivõitmisega ei ole OÜ SUNTOX

TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses tegeldud.

OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot kuulutati välja 18.11.2009. PankrS § 118 lg 2 sätestab

tagasivõitmise nõude aegumistähtajaks 3 aastat pankroti väljakuulutamisest. TsÜS § 143

kohaselt kohus või muu avaldust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Seega pankrotihalduril oli tagasivõitmise nõuete esitamiseks aega 18.11.2012,

pärast seda võinuks teine pool TsÜS § 142 lg 1 alusel esitada tagasivõitmise nõudele aegumise

vastuväite.

51. 26.04.2011 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt pankrotihaldur oli juba

üldkoosoleku toimumise ajaks jõudnud järeldusele, et on olemasolevad andmed annavad aluse

tagasivõitmise või –nõudmise hagide esitamiseks; pankrotihaldur pidi YYile ja kostjale saatma

päringud ja pärast seda otsustama nõuete esitamise võimaluste üle. Hagiavalduse kohaselt YY

ega kostja ei vastanud pankrotihalduri päringutele ega esitanud täiendavaid andmeid või

dokumente tehtud väljamaksete õiguspärasuse tõendamiseks. Seega pidi pankrotihaldurile

hiljemalt 2011.a oktoobris jaotusettepaneku koostamise ajal olema selge, et alus tagasivõitmise

nõuete esitamiseks on olemas. Jaotusettepanekus haldur jätkuvalt märgib, et tema päringutele ei

ole vastatud, haldur viitab varaliste nõuete olemasolule ja kavatsusele võtta tarvitusele

pankrotiseaduses ja seonduvates seadustes antud võimalused nõuete maksmapanekuks.

Jaotusettepaneku koostamisest alates jäi tagasivõitmise nõuete aegumistähtaja lõppemiseni veel

rohkem kui aasta.

Kahju hüvitamise hagi kostja ja YYi vastu esitati alles 18.10.2013, ligi aasta pärast

tagasivõitmise nõuete aegumistähtaja lõppemist.

Seega ei ole osaühingule kahju tekkinud mitte seetõttu, et kostja juhatuse liikmena 2009.a

alguses ei olnud piisavalt hoolas ega analüüsinud kahele konkreetsele isikule tehtud

väljamakseid, vaid seetõttu, et pankrotimenetluses pankrotihaldur ei esitanud selleks ettenähtud

tähtaja jooksul tehingute tagasivõitmise nõudeid osaühingult raha saanud isikute vastu, kui

olemasolevate dokumentide ja andmete analüüsimisel ilmnes, et väljamaksed on tehtud õigusliku

aluseta.

52. Äriseadustik, võlaõigusseadus ega pankrotiseadus iseenesest ei välista juhatuse liikme vastu

kahju hüvitamise nõude esitamist olukorras, kus nõude aluseks olevaid tehinguid saaks

pankrotihaldur vastava hagi esitamise teel ka tagasi võita. Samas peab hageja kahju hüvitamise

nõude eeldusena tõendama pankrotivõlgnikule kahju tekkimise, juhatuse liikme poolt kohustuse

rikkumise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et selles menetluses ei

ole need asjaolud tõendamist leidnud.

Lisaks on ringkonnakohus 28.11.2016 otsuses juhtinud tähelepanu sellele, et kui isikul on või oli

kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise

tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta,

tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada ning VÕS § 139 lg 1 alusel tuleb

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab.

Pankrotihalduril oleks olnud võimalik väidetavalt õigusliku aluseta tehtud tehingute

tagasivõitmise või tehtud väljamaksete saaja(te)lt raha tagasinõudmise hagide esitamisega kahju

tekkimist vältida või vähemalt vähendada tekkiva kahju suurust. Hageja kinnitas, et

pankrotihaldur ei ole OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses tehingute

tagasivõitmisega tegelnud. Seega isegi juhul kui kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud

ning sellega oleks tekkinud osaühingule hageja väidetav kahju, tuleks kahjusummat vähendada.

Hageja väidetel on pankrotivõlgniku arvelt alusetult raha saanud Xxxxx xxxxxxxxxx xx ja YY.

Kinnistusraamatu andmetel kuulus Xxxxx xxxxxxxxxx xx-le kuni 24.04.2013 kinnistu

Harjumaal, samuti oli YYil kinnisvara, mille arvelt oleks olnud tagasivõitmise nõuet rahuldavat

2-13-70053

kohtuotsust reaalselt võimalik täita. YY on kaks talle kuulunud kinnistut võõrandanud

11.01.2012 ja 06.07.2012.

Haldur oli juba 2011.a kevadel nõuete kaitsmise koosoleku ajaks jõudnud seisukohale, et Xxxxx

xxxxxxxxxx xx ja YY on Suntox’ilt raha saanud alusetult, pool aastat hiljem jaotusettepaneku

koostamise ajaks oli möödunud mõistlik aeg halduri päringutele vastamiseks. 11.10.2011 on

haldur GGle saadetud e-kirjaga edastanud YYile aruande ja ähvardanud võlgniku esindajaid

kriminaalasja algatamisega, selles kirjas mingit päringut enam ei sisaldu, millest järeldub, et

jaotusettepanekus nimetatud päringud, millele haldur vastuseid ootab, on saadetud varem. GG

vastas halduri e-kirjale alles 17.11.2011, teatades, et on saanud Ylt volitused ja on valmis mõne

päeva pärast halduriga Y asju arutama, Y ise tulevat Eestisse tagasi 28.11.2011. Kohtu hinnangul

ei olnud halduril põhjust kostjalt ega YYilt täiendavaid dokumente kauem oodata ning hiljemalt

2011.a lõpuks pidi halduril olema tagasivõitmise hagide esitamise vajadus selge. Tagasivõitmise

nõuete esimesel võimalusel esitamisega oleks saanud hagi tagamise abinõude rakendamisega

vältida alusetult raha saanud isikute poolt vara võõrandamist. Seega olnuks tagasivõitmise

nõuete õigeaegselt esitamisega olnud võimalik nõuded rahuldada kohustatud isikute vara arvelt

ja kahju, mille hüvitamist XXlt nõutakse, ei oleks tekkinud. Seega kahju hüvitamise muude

eelduste tõendatuse korral tuleks XX vastu kahju hüvitamise nõuet vähendada 0 euroni ja hagi

tuleks ikkagi rahuldamata jätta.

Eeltoodu alusel kohus jätab pankrotihalduri hagi kostja XX vastu kahjuhüvitise 275 938,53 euro

väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

53. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

lahend tehakse. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene

teisiti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Sellega on

hõlmatud ka hageja kohustus kanda hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud.

Pankrotihaldur esitas hagi pankrotivõlgniku huvides ning menetluse tulemusel tekivad õigused ja

kohustused pankrotivõlgnikule. Seega kulud jäävad OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis)

kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu

hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

54. Pooled on oma menetluskulude nimekirjad esitanud. Hageja taotleb menetluskulude

suuruseks määrata kokku 4641,20 eurot, millest 3417,20 eurot on 15.06.2016 esitatud kulude

nimekirjas sisaldunud kulud (riigilõiv 2700 eurot, hagi tagamise riigilõiv 50 eurot ja kohtutäitur

M. Roodese tasu 667,20 eurot) ning sellel lisanduvad asja uuel arutamisel täiendavalt tekkinud

lepingulise esindaja kulud kokku 8,5 tunni eest, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 1224 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.

55. Kostja lepinguline esindaja esitas ülevaatliku menetluskulude nimekirja kogu tsiviilasjas nr

2-13-70053 menetluse jooksul kostjate poolt tehtud menetluskuludest.

Menetluskulud Pärnu Maakohtus kuni 15.04.2016 kohtuotsuseni:

1. hagi ja selle materjalidega tutvumine, kohtumine kostjatega hagi vastuse koostamiseks

(19.12.2013) – 2,75h;

2-13-70053

2. vastuse koostamine hagile (20.12.2013) – 4,5h;

3. hageja seisukohtadega tutvumine ja nõupidamine kliendiga (21.04.2014) – 1h;

4. kirjalike kohtukõne seisukohtade ettevalmistamine (08.03.2016) – 4,75h;

5. istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (09.03.2016) – 2,5h.

Kokku on kostjatele osutatud esimeses astme kohtumenetluses kuni 15. aprillini 2016.a

õigusabiteenuseid 15,5 tundi vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot

(ilma käibemaksuta).

Kuna kostjad ei ole füüsiliste isikutena käibemaksukohuslased, siis moodustab õigusabiga seotud

menetluskulu koos käibemaksuga kokku 2325,00 eurot.

Kostja on seisukohal, et pool menetluskuludest ehk 1162,50 eurot tuleb hagejalt välja mõista

kostja YY kasuks kuna tema suhtes hagi ei rahuldatud ning otsus tema suhtes on jõustunud.

Kostja menetluskulud apellatsioonmenetluses:

1. kohtumine kliendi esindajaga ja Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsuse analüüs ja positsiooni

kujundamine (26.04.2015) – 1,75h;

2. apellatsioonkaebuse koostamine (16.05.2015) – 6,25h;

3. apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine (01.09.2016) – 1h;

4. vastus kohtunõudele (01.09.2009) – 2,25h;

5. täiendav seisukoht (24.09.2016) – 0,75;

6. taotluse ja tõendite esitamine (28.09.2016) – 1,5h;

7. kohtuistungiks valmistumine ja sellel osalemine (10.10.2016) – 1,75h;

8. tutvumine vastustaja seisukohtade ja tõenditega ning apellandi täiendavate seisukohtade

koostamine (23.11.2016) – 5,5h.

Kokku on kostjale apellatsioonmenetluses osutatud õigusabi 20,75 tunni ulatuses vastavalt

õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma käibemaksuta), mis moodustab

koos käibemaksuga kokku 3112,50 eurot.

Lisaks palus apellant riigi õigusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisel summas

2700,00 eurot, mille väljamõistmist ta hagejalt taotleb.

Kostja menetluskulud Pärnu Maakohtus kuni 16. oktoobrini 2018:

1. hagi täpsustusega tutvumine (15.03.2018) – 0,75h;

2. kohtuistungiks valmistumine ja sellel osalemine (05.06.2018) – 2h;

3. kostja kirjalikud seisukohad (15.10.2018) – 4,5h;

4. kohtuistungiks valmistuine ja selle osalemine (16.10.2018) – 2,5h.

Kokku on kostjale osutatud esimese astme kohtumenetluses kuni 16. oktoobrini 2018.a õigusabi

9,75h ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot (ilma

käibemaksuta), mis moodustab koos käibemaksuga kokku 1462,50 eurot.

Kostja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et ülal viidatud menetluskulud on kantud ainult

tsiviilasja nr 2-13-70053 raames.

Eeltoodust tulenevalt palub XX määrata rahaliselt kindlaks kostjate menetluskulud tsiviilasjas nr

2-13-70053 kuni käesoleva ajani kokku summas 6900,00 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv

summas 2700,00 eurot ning see välja mõista hagejalt; kooskõlas TsMS § 177 lg 4 mõista

hagejalt välja kostja kasuks viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

56. Esmalt kohus käsitleb kostja taotlust kostjate poolt maakohtu menetluses kuni 15.04.2016

kantud menetluskulude summast 2325 eurot (sisaldab käibemaksu) poole väljamõistmist YYi

kasuks.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2016 kohtuotsuse kohaselt kostja I vastu hagi esitamisega seoses

kantud menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Kostjaks I oli menetluses XX.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue

lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab

asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta

2-13-70053

menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Viidatud TsMS § 177 lg 2 näeb ette, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kulude

nimekiri.

57. Pärnu Maakohtu 15.04.2016.a otsusega kohus rahuldas hagi XX vastu esitatud nõude osas,

kostja YY vastu esitatud nõuete osas jäeti pankrotihalduri hagi rahuldamata. 15.04.2016 otsusega

maakohus jättis menetluskulud 8,29% hageja Suntox Transport OÜ (pankrotis) kanda ja 91,71%

kostja XX kanda. Samuti kohus mõistis XXlt OÜ Suntox Transpot (pankrotis) kasuks välja

menetluskulu summa 2827,97 eurot. Tallinna Ringkonnakohus 28.11.2016 otsusega tühistas

maakohtu otsuse osas, millega rahuldati pankrotihalduri hagi XX vastu, jaotati menetluskulud

hageja ja XX vahel ning mõisteti XXlt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis.

58. YY osas maakohtu poolt 15.04.2016 tehtud otsustuste peale ringkonnakohtule keegi edasi ei

kaevanud ning Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsus on jõustunud osas, millega pankrotihalduri

kahju hüvitamise nõue kostja YY vastu jäeti rahuldamata ning menetluskulud YY osas jäeti OÜ

Suntox Transport (pankrotis) kanda.

Maakohus otsuse resolutsiooniga YYi menetluskulude suurust kindlaks ei määranud ega

mõistnud kulusid hagejalt YYi kasuks välja. Kohtuotsuses on selgelt põhjendatud, miks YYi

menetluskulude rahaline suurus jäetakse kindlaks määramata: „Kostjate esindaja kirjalikult

kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid nimetas kohtuistungil suuliselt, et kostjate

menetluskuluks on vastuse koostamine hagile 20.12.2013.a. 5,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot,

millele lisandub käibemaks; eelistungil osalemine 09.02.2015.a.1 tund hinnaga 125 eurot, millele

lisandub käibemaks; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kirjaliku seisukoha koostamine 4,75

tundi hinnaga 125 eurot , millele lisandub käibemaks. Kohus andis kostja esindajale tähtaja

esitada kohtule esitatud menetluskulude osas arved hiljemalt 14.03.2016.a. Kostjate esindaja

kohtule arveid ei esitanud. Samuti ei esitanud menetluskulude nõuet kohtuistungil osalemise

kohta. TsMS §176 lg 6 järgi kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid

tõendavaid dokumente. Kuna kostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja suuliselt

kohtuistungil ja ei esitanud kohtu nõudel menetluskulusid tõendavaid dokumente (s.o. arveid)

siis kohus leiab, et kostjad ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja menetluskulud tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata.“ Seega

sisuliselt on maakohus jätnud YYi menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ning

kohtuotsuse resolutsioonis märgitud „Jätta menetluskulud YY`i osas hageja OÜ Suntox

Transport (pankrotis) kanda“ tähendab eelkõige seda, et hagejal ei ole õigust nõuda

menetluskulude hüvitamist YYilt. YY ei ole kohtuotsust TsMS § 178 sätestatud korras

vaidlustanud ega taotlenud pärast otsuse jõustumist ka kulude kindlaksmääramist, kuna

kohtuotsuse resolutsioonis YYi kulude rahalise suuruse kindlaksmääramata jätmise kohta

otsustus puudus. Kohus leiab, et sellega on YY kaotanud õiguse taotleda kohtult kulude

kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist.

59. Taotluse mõista osaliselt kostjate kulud hagejalt YYi kasuks välja esitas Anto Variku kostja

XX esindajana. Kuni 16.04.2016 toimunud maakohtu menetluses osales vandeadvokaat

A. Variku mõlema kostja esindajana. Asja maakohtus uue arutamise ajaks ei olnud A. Varikul

enam õigust tegutseda advokaadina ning vastavalt TsMS § 221 lg-le 2 kohtu nõudmisel esitas

A. Variku enda esindusõiguse tõendamiseks volikirja. 28.08.2018 vormistatud volikiri annab A.

Varikule üksnes XX esindamise õiguse. Tulenevalt TsMS § 222 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduses esindamise kohta sätestatust (§ 115 jj) saab A. Variku selles menetluses esitada

2-13-70053

taotlusi üksnes XX nimel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et XX on volitatud esitama YY nimel

kohtule taotlusi. Seega ei saa XX ega tema nimel A. Variku taotleda YYi kasuks hagejalt

menetluskulude hüvitise väljamõistmist.

60. XXl ei ole õigust nõuda YYi kulude osa endale hüvitamist. Kohus arvestab XX

menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, et kostja menetluskulude nimekirjas kuni

16.04.2016 nimetatud kulud sisaldavad pooles ulatuses YYi kulusid.

Samuti kohus leiab, et varasemate kulude kohta ei saa kostja esitada menetluskulude nimekirja

suuremas ulatuses, kui eelmises menetluses on esitatud. Maakohus on 09.03.2016 kohtuistungil

määranud kostjale tähtaja kohtuistungiga seotud kulude nimekirja ning arvete esitamiseks, kostja

seda ei teinud. Seetõttu kohus arvestab kuni 16.04.2016 maakohtu menetluses kostja

menetluskuludeks 09.03.2016 kohtuistungil avaldatud lepingulise esindaja kuludest poole, s.o

843,75 eurot (kokku kulus lepingulisel esindajal maakohtu menetluses kahele kostjale õigusabi

osutamiseks 11,25 tundi, tunnitasuga 125 eurot + käibemaks, s.o summas 1687,50 eurot).

Tunnitasumäär 125 eurot + käibemaks ei ületa kohtupraktikas tunnustatud advokaadi/lepingulise

esindaja tasu suurust.

61. Tallinna ringkonnakohus 28.11.2016 otsuses ei ole apellatsioonimenetluse kulusid jaotanud,

vaid on märkinud, et kostja XX vastu nõude esitamisega seotud kulud jaotab maakohus asja uuel

arutamisel. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati ning maakohtus asja uuesti arutamisel jäeti hagi

kostja vastu rahuldamata, mistõttu on ringkonnakohtu menetluses kantud kulud kostja vajalikud

kulud.

Kohus leiab aga, et esindaja näidatud ajakulu apellatsioonimenetluses on ülepaisutatud ja

lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Kohus ei pea põhjendatuks 2,25h ajakulu kohtu nõudele 01.09.2016 vastuse koostamiseks.

Kostjale on antud õigus hageja tõendite kogumise taotluse kohta arvamust avaldada, esitatud 2

leheküljelise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kohus arvestab 1 tunni.

Samuti kohus ei pea põhjendatuks 10.10.2016 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise

ajakulu 1,75 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 41 minutit. Arvestades, et

istungile eelnenud kuu jooksul oli esindaja koostanud ja esitanud kohtule mitmeid seisukohti ja

taotlusi (viimased 24.09 ja 28.09.2016), mille vormistamiseks pidi esindaja asja materjalidega

korduvalt tegelema, ei saanud istungiks ettevalmistumine oma majandus- ja kutsetegevusena

õigusabi osutavalt esindajalt nõuda erilist ajakulu. Kohtu hinnangul on istungiks

ettevalmistumise ja istungil osalemise piisav ajakulu 1 tund. Kokkuvõtlikult peab kohus kostja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonimenetluses kokku 18,75 tunni

eest 2812,50 eurot (sisaldab käibemaksu).

62. Asja uuel arutamisel maakohtus kuni 16.10.2018 tehtud kuludeks on kostja kulud

lepingulisele esindajale kokku 9,75 tunni eest summas 1462,50 eurot (sisaldab käibemaksu).

Asja sisu ja mahtu ning menetlusosaliste esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades kohus

peab kostja lepingulise esindaja kulu, mille hüvitamist hagejalt nõuda, põhjendatud ja vajalikuks

5,5 tunni osas, summas 825 eurot (sisaldab käibemaksu).

05.06.2018 istung kestis 40 minutit, koos istungiks ettevalmistumisega on põhjendatud ajakulu

kokku 1 tund. 15.10.2018 kirjalike seisukohtade koostamisele kulunud 4,5 tundi on ülemäärane,

kohus ei kohustanud kostja esindajat täiendavaid seisukohti esitama, kostja esindaja saatis selle

6-leheküljelise dokumendi menetlusdokumendi kohtule 16.10.2016 kohtuistungi ajal kohtukõne

teeside pähe. Kohtukõne teeside asemel kostja esindaja 2,5 leheküljel kirjeldab hageja nõuet,

menetluse käiku ning 3 leheküljel kordab seni esitatud vastuväiteid hagile. Kohtu hinnangul on

selle menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Arvestades, et 16.10.2018

istungile eelneval päeval on kostja esindaja koostanud kostja kirjalikke vastuväited, ei vajanud

esindaja järgmisel päeval toimuvaks kohtuistungiks ettevalmistumiseks täiendavalt 45 minutit.

Protokolli kohaselt kestis 16.10.2018 istung 1 tunni ja 45 minutit, selle ajakulu loeb kohus kostja

esindaja istungil osalemisega seotud põhjendatud kuluks.

2-13-70053

63. Eeltoodu alusel kohus määrab XX põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku

4481,25 eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas 746,87 eurot) ja mõistab selle summa OÜ-lt

SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kostja kasuks välja.

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohus mõistab OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) kostja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

64. Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2016 määrusega kostja riigipoolse menetlusabi korras

vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 2700 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud,

mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse, sõltumata sellest, kas

ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodu alusel kohus mõistab OÜ-lt

SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) riigituludesse välja 2700 eurot.

TsMS § 175 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohust märgib

lahendis, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ-lt SUNTOX TRANSPORT

(pankrotis) tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava kohtulahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik