2-18-16520/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2019. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16520

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi V.J-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8906,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS - registrikood 11919806, asukoht

XXX-i 83-601, Tallinn 10115

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel - PlusPlus Legal

OÜ, e-post:

Kostja: V.J - isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx, XXX-i

xxxx;

e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi V.J-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt V.J-ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja kostja ja hageja vahel

30.10.2017. a sõlmitud kopromisslepingu/võlatunnistuse nr 24291549 alusel võlgnevus kokku

8078 eurot (kaheksa tuhat seitsekümmend kaheksa) eurot 42 senti, sealhulgas

-

kompromissisumma 6813,73 eurot, mis sisaldab põhivõlgnevust 5265,20 eurot ja enne

30.10.2017 sissenõutavaks muutunud viiviseid 1548,53;

-

lepingu sõlmimise tasu 20 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga põhivõlgnevuselt

5265,20 eurot kogusummas 1244,69 eurot.

3. Mõista kostja V.J-ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt

5265,20 eurot alates 14.02.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepingujärgses

määras 0,06% päevas.

4. Jätta menetluskulud V.J-i kanda.

5. Määrata kindlaks V.J-i poolt PlusPlus Capital AS-le hüvitatavate menetluskulude suurus 750

(seitsesada viiskümmend) eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale.

8. Teha tagaseljaotsus V.J-ile teatavaks avalikult kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise

puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot

(TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta

ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 06.11.2018.a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse

menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise teel 14.12.2018. a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi

kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 30.01.2019.a. Kostja ei ole kuni

käesoleva otsuse tegemiseni hagiavaldusele vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 30.10.2017. a hageja ja kostja vahel

sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24291549, mille kohaselt võlgneb kostja

hagejale lepingujärgse kompromissisumma 6813,73 eurot. Võlg koosneb põhiosa nõudest

5265,20 eurot ja viivitusintressi nõudest 1548,53 eurot. Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku

leppinud, et kui võlgnik ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub

kompromissisumma seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks ning lepingu p-s 3.2 kokku

leppinud viivise määras 0,060% päevas viivituses olevalt kompromissisummalt.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista lepingujärgse kompromissisumma 6813,73 eurot, lepingu

sõlmimise tasu 20 eurot ja viivise kompromissis sisalduvalt põhinõudelt 5265,20 eurot perioodi

16.01.-02.11.2018 eest summas 919,30 eurot. Lisaks taotleb hageja välja mõista lisanduva

viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 5265,20 tasumiseni.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui

kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva

võib määrata võlausaldaja.

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud

kompromissisummas sisalduvalt põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 03.11.2018.a.

kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,060% päevas. Käesoleva

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 03.11.2018 – 13.02.2019) on sissenõutavaks

muutunud lisanduva viivise suuruseks 325,39 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1244,69 eurot

(919,30+325,39).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 920 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 500

eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot (s.h käibemaks). Riigilõivu tasumist on

kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud aeg

1,5 h olukorras, kus dokumentideks on leping 1,5-l leheküljel koos maksegraafikuga ja

hagihoiatus. Samuti on praegusel juhul tegemist standardse hagiavaldusega, missuguseid on

hageja esitanud korduvalt. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses õigusabikulusid

kokku 200 euro ulatuses (s.h käibemaks).

Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 250 eurot

(s.h käibemaks) s.o kokku 750 eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177

lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX .

Rahvastikuregistris on kostja aadress -i . Kuna kostjale ei õnnestunud märgitud aadressil ega e-

posti aadressil kohtudokumente kätte toimetada, toimetati hagiavaldus kostjale kätte avalikult

Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb V.J-ile kätte

toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik