2-17-9302/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9302

Tsiviilasi

Osaühingu Grenor Trade hagi Skano Fibreboard

Osaühingu vastu viivise tasumiseks ja kahju 34 008 eurot

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja

tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

Osaühing Grenor Trade apellatsioonkaebus, 23 800,23 eurot

Skano Fibreboard Osaühing apellatsioonkaebus, 17 004

eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant/vastustaja): Osaühing Grenor Trade

(registrikood 10500525, asukoht Kase 18, 80010 Pärnu),

seaduslik esindaja AP ja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andi Tubin

Kostja (apellant/vastustaja): Skano Fibreboard Osaühing

(registrikood 12503545, asukoht Rääma 31, 80044 Pärnu),

lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Triin Väljaots ja

vandeadvokaadi abi Lea Tõnnison

Istungi toimumise aeg

22.01.2019

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsus osaliselt osas, milles kahju

hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 18 238 eurot.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Maakohtu otsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:

3.1 Rahuldada hageja kahju hüvitamise nõue osaliselt ja välja mõista Skano

Fibreboard Osaühingult Osaühingu Grenor Trade kasuks kahjuhüvitis 18 238

eurot.

3.2 Rahuldada hageja viivise nõue osaliselt ja välja mõista Skano Fibreboard

Osaühingult Osaühingu Grenor Trade kasuks viivis 1168,11 eurot.

4. Osaühing Grenor Trade apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Skano Fibreboard Osaühing apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Grenor Trade OÜ (hageja) esitas 14.06.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Skano

Fibreboard Osaühingu (kostja) vastu viivise 7964,34 eurot saamiseks ning juhul, kui

kohus ei rahulda viivisenõuet summas 7964,34 eurot, palus hageja mõista kostjalt välja

viivise summas 1168,11 eurot. 01.08.2017 esitas hageja kostja vastu hagi kahju 34 008

eurot hüvitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja (müüjana) ja kostja (ostjana) sõlmisid 15.09.2014 hakkepuidu ostu-

müügilepingu. Kostja poolt on kokkulepitud maksetähtaega ületanud 44 arvet, arvetel

märgitud viivisemääraks on 0,15% päevas. Kokku on hageja viivisenõude suuruseks

7964,34 eurot. Arve ning arve tingimustega nõustumist on kinnitanud kostja juhatuse

liige käsikirjalise kinnitusega (allkirjaga) arvel ning arve digitaalse allkirjastamisega ja

seda järjepidevalt vähemalt kahe aasta jooksul.

3. Hageja poolt esitatud arvetel oli märgitud viivisemäär, seega ei saanud kostjale jääda

muljet, et hageja ei kavatse viivist ei nõua. Ületades arvetele märgitud maksetähtaega,

pidi kostja arvestama, et hageja võib nõuda viivist.

4. Juhul, kui kohus leiab, et poolte kokkulepe viivisemääras 0,15% päevas ei ole

tõendatud, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 järgi, määraga 0,022%, summas 1168,11 eurot.

5. Lepingu lisaga 1 on pikendatud 15.09.2014 hakkepuidu ostu-müügileping. lepingu

kestvust kuni 14.09.2017. Lepingu sõlmimisele eelnevalt pidas hageja Niidu Kinnisvara

OÜ-ga läbirääkimisi kinnistu ostuks, kuna hageja vajas enda majandustegevuseks

laoplatsi. Niidu Kinnisvara OÜ ning kostja olid omavahel seotud ettevõtted.

Läbirääkimiste tulemusel lepiti kolmepoolselt kokku, et hageja ostab Niidu Kinnisvara

OÜ-lt kinnistu ning saab ainuõiguse tarnida kostjale hakkepuitu. Eeltoodud kokkulepe

garanteeris hagejale kolmeks aastaks kindla müügitulu, kuna laoplatsi ostmiseks oli

hageja võtnud kolmeks aastaks pangalaenu. Kostja paigaldas enne lepingu sõlmimist

katlamajja katlast väljuva energia lugeja, mille näitude järgi pidi toimuma

pooltevaheline arveldus. Mõõdiku paigaldamisega välistati võimalus, et hakkepuidu

tarnijaid oleks rohkem kui üks.

6. Lepingus määratleti hakkepuidu tarnemaht, mis oli eelduslikult 60 000 MWh aastas ja

kuude lõikes 6500-4500 MWh ning hind 16,2 eurot MWh eest. Lepinguga kohustus

müüja tarnima hakkepuitu otse katlamaja vastuvõtuhoidlasse aadressil Rääma 94,

Pärnu. Iga järgneva kuu mahud kohustus ostja teatama müüjale hiljemalt iga kuu

viimasel nädalal. 24.03.2017 teatas kostja esindaja OP telefoni teel hageja juhatuse

liikmele, et kostja ei soovi enam hagejalt hakkepuitu osta. 30.03.2017 edastas hageja

kostjale ettepaneku esitada 2017. a. aprilli tarnemahud hiljemalt 31.03.2017. Hageja

märkis, et käsitab ostja 24.03.2017 teavitust lepingu ülesütlemise avaldusena. Hageja

rõhutas, et kuna lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud 24.03.2017, kehtib leping kuni

24.06.2017. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud ning tarnemahte ei esitanud.

7. Tegemist on kestvuslepinguga ja lepingu korralise ülesütlemise kaudse tahteavaldusega

kostja poolt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi. Tulenevalt lepingu

sisust, milleks olid hagejapoolsed hakkepuidu tarned kostjale, kaasnes kostja poolt

hakkepuidu tarnete tellimuste lõppemisega automaatselt ka lepingu lõppemine. Seega

oli kostja poolt edastatud tahteavaldus suunatud lepingu lõpetamisele. Pooled on

lepingu p-s 3.4 kokku leppinud lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise ajaks

kolm kuud, seega lõppes leping 24.06.2017.

8. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja ütles lepingu korraliselt üles

24.03.2017. Arvestades 3-kuulist etteteatamistähtaega, lõppes leping 24.06.2017. Seega

on kostja rikkunud lepingut, jättes hagejale esitamata 2017. a aprilli, mai ja juuni (kuni

24.06.2017) tarnemahud. Hagejale on tekkinud varaline kahju hakkepuidu müügist

saamatajäänud tulu näol (VÕS § 128 lg 2). Kostja oli teadlik, et ennetähtaegse

tellimuste esitamise lõpetamise tõttu kaotab hageja 3 kuu müügitulu (VÕS § 127 lg 3,

VÕS § 127 lg 2). Hagejal puudusid hakkepuidu tarnimise lepingud teistele

katlamajadele ning seega ka võimalus teenida tulu alternatiivselt.

9. Hageja juhindub saamata jäänud tulu arvestamisel perioodi 2017. a. aprill-juuni eest

perioodi 2016. a. aprill-juuni tarnemahtudest (tabelid tl 22-26, II kd). Hageja toob tabeli

lõigus „saamata jäänud kasum“ välja kuluarvestuse hakkepuidu m3 kohta, mille ta

arvestab VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha. Eeltoodud arvestuste kohaselt jäi

hagejal hakkepuidu müügist 2017. a. aprillis saamata tulu 12 509,7 eurot, 2017. a. mais

7871,4 eurot ning 2017. a. juunis 13 626,9 eurot, kokku 34 008 eurot.

10. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud, tugineb hageja

alternatiivselt hea usu põhimõttele. Kostja on käitunud vastuoluliselt ning eesmärgiga

tekitada hagejale kahju. Olles sõlminud 3 aastase tähtajalise lepingu ning olles teadlik,

et hagejale oli lepingu lõpptähtaja järgimine oluline, teatas kostja hagejale hakkepuidu

tellimuste lõpetamisest. Kostja eesmärgiks oli vabaneda päevapealt tähtajalisest

lepingust, arvestamata lepingujärgse 3 kuulise etteteatamistähtajaga. Hageja tegi

kostjale ettepaneku jätkata lepingut, leppides kokku MWh hinnas 14,50 eurot. Kostja

hageja pakkumisega ei nõustunud, samuti ei vastanud kostja hageja küsimusele, milline

võiks olla kostjale vastuvõetav MWh hind koostöö jätkumiseks.

11. Kostja tõlgendab lepingut grammatiliselt, jättes arvestamata lepingu sõlmimise

asjaoludega, lepingueelsete läbirääkimistega, lepingupoolte käitumisega enne ja pärast

lepingu sõlmimist ning lepingu olemuse ja eesmärgiga (VÕS § 29 lg 5 p-d 1,3,4). Kostja

ei ole ümber lükanud hageja väidet, mille kohaselt paigaldas kostja enne lepingu

sõlmimist katlamajja katlast väljuva energia lugeja, mille näitude järgi pidi toimuma

poolte vaheline arveldus ning mõõdiku paigaldamisega välistati võimalus, et

hakkepuidu tarnijaid oleks rohkem kui üks. Ka eeltoodud asjaolu viitab lepingupoolte

ühisele tahtele hagejale hakkepuidu tarnete ainuõiguse andmiseks. Lisaks esitas kostja

hagejale igakuiseid hakkepuidu tarnetellimusi rohkem kui 2,5 aastat, tellimuste

esitamine lõpetati alles siis, kui konkureerivad hakkepuidu pakkujad tegid kostjale

soodsamad hinnapakkumised. Kostja katlamaja pidi töötama pidevalt, seetõttu pidid

hakkepuidu tarned olema regulaarsed. Hageja huvi omakorda oli igakuine hakkepuidu

garanteeritud realiseerimine. Lepingu eesmärgiks oli kindlustada kostjale igakuine

hakkepuit ning hagejale igakuised tellimused. Kui kostja eesmärgiks oleks olnud tellida

hageja käest hakkepuitu siis, kui ta soovis, oleks loogiline olnud igakuisteks

tarnemahtudeks määrata eelduslikult 0-6500 MWh.

12. Seadus ei ole ette näinud ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid.

Tulenevalt lepingu sisust kaasnes kostja poolt hakkepuidu tarnete tellimuste

lõppemisega automaatselt ka lepingu lõppemine.

13. Saamata jäänud tulu ei või jääda seaduse järgi hüvitamata ainuüksi põhjendusel, et selle

suurust ei saa täpselt kindlaks teha. Hageja oli spetsiaalselt varunud lattu hakkepuidu

kostjaga sõlmitud lepingulise kohustuse täitmiseks. Isegi, kui hageja asus sama

hakkepuitu hiljem realiseerima, siis ei oma see tähtsust perioodi aprill-juuni 2017. a.

saamata jäänud tulu osas. Hagejal puudus alternatiivse tulu teenimise võimalus selle

hakkepuidu osas, milline oli kostja jaoks lattu varutud. Kohtule esitatud saamata jäänud

tulu arvestuse juurde lisatud kuluarvestused on koostatud vaidlusaluse perioodi

turuhindadest lähtuvalt, millistest hageja, tulenevalt oma majandus ja kutsetegevuse

spetsiifikast, oli väga hästi teadlik. Materjali ostis hageja sisse kolmandatelt isikutelt,

hakkimist ja transporti teostas hageja ise. Kuna iseenda tööjõu- ja transpordikulu on

raske määratleda ning tõendada, on hageja ka hakkimise ja transpordi puhul lähtunud

turuhinnast.

Kostja vastuväited hagile

14. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15. Hageja poolt esitatud viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja on

jätnud oma käitumisega kostjale mulje, et ta ei nõua kostjalt viivist ning seega on hageja

viivisenõue põhjendamatu. Isegi, kui kohus leiab, et viivisenõue ei ole hea usu

põhimõttega vastuolus, siis ei ole hagejal võimalik nõuda suuremat viivist kui VÕS §

113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud, kuna hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe suurema

viivisemäära kohaldamiseks.

16. Kostja vaidles vastu ka kahjuhüvitise nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ja

Niidu Kinnisvara OÜ vahel lepiti kokku, et hageja saab ainuõiguse tarnida kostjale

hakkepuitu. Lepingust ei tulene hagejale ainuõigust kostjale hakkepuidu tarnimiseks.

Lepingus ei ole sätestatud tingimust, et kostja ei tohiks hakkepuitu osta teistelt

tarnijatelt. Lepingus määratletud tarnemahud on eelduslikud. Kostja pidi kuu viimasel

nädalal järgneva kuu mahud hagejale teatama vaid siis, kui ta soovis tellimust esitada.

17. Lepingust ei tulene kostjale kohustust iga kuu tellimus esitada 4500 kuni 6500 MWh.

Juhul, kui lepingus oleks määratletud minimaalne tarnemaht, siis oleks hageja ka

esitanud kostjale arve lähtuvalt minimaalsest tarnemahust. Võttes aluseks 2016. a, on

lepingus eeldatavas mahus tellimusi esitatud ainult esimese 3 kuu lõikes, ülejäänud 9

kuul olid tellitavad kogused selgelt alla eeldatava mahu.

18. Kostja ei ole lepingut üles öelnud. Kostja ei ole esitanud hagejale ülesütlemisavaldust.

See, et kostja ei ole perioodil aprill-september 2017. a. tellimusi esitanud, ei tähenda, et

leping oleks lõppenud. Kostjal ei olnud kohustust iga kuu hagejale tellimust esitada.

Leping ei piira kostja õigust osta kaupa endale sobiva hinnaga teistelt pakkujatelt.

Pooltevaheline leping lõpeb alles lepingus toodud tähtajal, s.o 14.09.2017. Kostja

eesmärk ei olnud lepingut lõpetada. Kui hageja oleks hinda langetanud või teiste

hakkepuidu müüjate hind oleks tõusnud hageja pakutud hinnast kõrgemaks, oleks kostja

soovinud hagejalt ka edaspidi hakkepuitu osta. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus

see, et kostja ostab kaupa lisaks hagejale ka teistelt äriühingutelt, kes on kostjale

pakkunud soodsamat hinda. Hageja ei ole teinud kostjale ettepanekut jätkata lepingut

hinnaga 14,50 eurot/MWh.

19. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Hageja on saamata jäänud tulu

arvestanud lähtudes kostjale 2016. a. aprillis-juunis tarnitud hakkepuidu kogustest.

Eelmise aasta sama perioodi hakkepuidu maht ei tõenda kuidagi 2017. a. aprilli - juuni

hakkepuidu mahtu, kuna igal aastal võib olla kasutatava hakkepuidu maht erinev. Kostja

ei esitanud hagejale tellimust, mille alusel oleks hageja pidanud vastavas mahus

hakkepuitu tootma. Teiseks jäi hagejale kostja poolt tellimuste esitamata jätmise tõttu

hakkepuit alles, mistõttu on hagejal võimalik turutingimustel see kellelegi teisele müüa.

20. Kui kostja oleks esitanud tellimuse oluliselt väiksemas mahus kui 2016. a., oleks

hagejale ikkagi tekkinud samasugune väidetav kahju ning seega ei saa hagejale tekkinud

kahju olla põhjuslikus seoses kostja väidetava rikkumisega.

21. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Kohustus esitada tarnemahtusid ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga. Samuti ei olnud kostjale lepingu sõlmimise ajal tarnemahu esitamata

jätmise tagajärjena ettenähtav hageja kirjeldatud kahju tekkimine. Kostja ei teadnud ega

pidanudki teadma, et hageja majandustegevus sõltub peamiselt ainult kostja poolt

esitatud tellimuste täitmisest.

Esimese astme kohtu otsus

22. Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja viivis 1168,11 eurot ja kahjuhüvitis 17 004 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

23. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, s.o summas 1168,11 eurot. Hageja ei ole

viivisekokkulepet 0,15% tasumata summalt päevas kohtule usaldusväärselt tõendanud.

Lepingus ja selle lisades viivise määra kokkulepe puudub. Esitatud arvetel on hageja

ühepoolselt märkinud, et viivise määraks on 0,15% päevas. Kirjalikus lepingus

viivisekokkulepe puudub ning kostja viivisekokkulepet määras 0,15% päevas ei

tunnista. Seega ei ole hageja tõendanud viivisemäära kokkulepet 0,15%. Ühepoolselt

arvele viivise määra märkimine ei tähenda poolte kokkulepet viivisemäära osas. Seega

on hagejal õigus nõuda üksnes seadusjärgset viivist.

24. Kostja väited, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud.

Aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte

vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks

olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma

nõude sissenõudmisest loobunud (vt ka RKTKo nr 3-2-1-128-14, p 11). Praeguses asjas

ei ole kostja selliseid asjaolusid esile toonud.

25. Hageja kahjunõue on põhjendatud osaliselt. Lepingu teksti lugedes ja lepingut tervikuna

tõlgendades on õiged hageja väited, et kostja pidi hakkepuitu tarnima lepinguperioodi

jooksul perioodiliselt/igakuuliselt ja selliselt , et ei tekiks vaheaegu katlamaja töös, st

tarned

pidid

olema

regulaarsed

ja

igakuulised.

Tegemist

on

tähtajalise

kestvuslepinguga. Tunnistajate TU ja LJ ütlustega on tõendatud, et ka Niidu kinnistu

müügi lepingueelsetel läbirääkimistel oli jutuks hageja soov saada 3 aastane hakkepuidu

müügileping kostjaga, et tagada kinnistu laenumaksed. Seega oli kostja lepingueelsete

läbirääkimistel teadlik, et hagejale olid vajalikud igakuised hakkepuidu tarned, et tasuda

pangalaenu. Seega on õiged hageja väited, et poolte vahel sõlmiti tähtajaline leping ja

hageja pidi kostjale hakkepuitu müüma igakuiselt (arvestusega, et katlamaja töös ei

tekiks katkestust) lepingus kokkulepitud tingimustel ja viisil.

26. OP ja TL ütlustega on tõendatud, et kostja leidis märtsis, et lepingus kokkulepitud

hakkepuidu hind on liiga kõrge, otsis ja leidis parema hinnaga hakkepuidu pakkuja ning

otsustas hakkepuitu hagejalt enam mitte tellida. Sisuliselt oli tegemist tähtajalise lepingu

ülesütlemisega lepingus kokkulepitud tähtaega järgimata ehk lepingu rikkumisega.

Lepingu ülesütlemist kinnitab ka see, et poolte vahel kokkulepitud tähtaja lõpuni kostja

enam hagejale hakkepuidu tellimusi ei esitanud ja tellis hakkepuidu mujalt. Kostja

katlamaja töötas edasi. Lepingu p-i 3.4 järgi on osapooltel õigus leping ennetähtaegselt

lõpetada, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega, kui leping öeldi üles

24.03.2017 pidi see veel kehtima kuni 24.06.2017. Kui lugeda, et lepingut ei ole üles

öeldud, siis igal juhul on tegemist lepingu rikkumisega kostja poolt, kuna lepinguga olid

kokku lepitud igakuised hakkepuidu tarned. Seega on kostja lepingut rikkunud.

27. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest ja rikkumine ei ole vabandatav. See, et kostja

leidis odavama hinnaga hakkepuidu pakkuja, ei andnud õigust lepingut üles öelda

ülesütlemistähtaega rikkudes.

28. LJ, JV ja AP ütlustega on tõendatud, et hagejal oli kostja jaoks hakkepuit ette varutud

(mh selgitas hageja juhatuse liige, et hageja valmistas kostja jaoks spetsiaalselt

kvaliteetsemat jämedama fraktsiooniga haket ( tl 2, III kd). Seoses lepingu

ülesütlemisega puudus hagejal ette valmistatud hakkepuidu jaoks ostja ja on usutav, et

hagejale tekkis seoses sellega kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja on usaldusväärselt

tõendanud, et ta on teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks ja kostja poolt lepingu

täitmisel oleks hagejal olnud võimalik tulu saada. Pooled olid sõlminud lepingu

tähtajaga kuni 14.09.2017 ja hagejal oli lepingu kehtivuse perioodil ilmselgelt võimalik

tulu saada. Tähtajalise lepingu sõlmimisel peaksid mõlemad pooled eeldama, et lepingut

täidetakse tähtaja möödumiseni.

29. Hageja on arvestanud saamata jäänud tulu 2016. a. aprill - juuni järgi. Hageja arvestuse

järgi on saamata jäänud tulu järgnev: 2017. a. aprillis hakkepuitu 5095 m3, s.o 3131

MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu kokku 7,5 eurot (materjal 5 eurot, hakkimine

1,7 eurot, transport 0,8 eurot). Seega nõuab hageja aprilli eest: 3131 MWh x 16,20 eurot

= 50 722,20 - kulu 38 212,50 (7,5 x 5095) = 12 509,70 eurot. 2017. a. mais hakkepuitu

3102 m3, s.o. 1922 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu 7,5 eurot. Seega nõuab

hageja mai eest: 1922 x 16,20 = 31 136,40 – kulu 23 265 (7,5 x 3102) = 7871,40 eurot.

2017. a. juunis hakkepuitu 5175 m3, s.o 3237 MWh; MWh hind 16,20 eurot, 1m3 kulu

7,5 eurot. Seega nõuab hageja juuni eest: 1366 x 16,2 = 52 439,40 – kulu 38 812,50 (7,5

x 5175) = 13 626.90 eurot (tl 22-26, II kd). Hakkepuidu tarnete suuruse kohta on kohtule

arved esitatud. Samuti on kohtule esitatud tõendid mahaarvestatud kulude suuruse kohta

(tl 102-104, II kd). Kahjuarvestust on hageja eelistungil selgitanud (tl 137,138, II kd).

30. Hageja on kahju arvestamisel maha arvanud ainult materjalikulu, hakkimise kulu ja

transpordikulu (VÕS § 127 lg 5). Ainuüksi nende kulude mahaarvamine ei ole

põhjendatud. Tööjõukuludelt tuleb tasuda makse, sh sotsiaalmaks, tulumaks. Ka teisi

ettevõtte kulusid, sh tegevuskulud, ärikulud, finantskulud tuleb arvestada reaalse tulu

suuruse määramisel. Samuti tuleb arvestada seda, et hagejal oleks tõenäoliselt osaliselt

võimalik kostjale ettevalmistatud haket müüa antud kolme kuu jooksul teistele

ettevõtetele, st sõlmida asendustehing. Samas sõlmivad kütet vajavad ettevõtted

lepingud pikemaks perioodiks ette, et tagada vajamineva kütte olemasolu regulaarselt

ja üksikute koguste müümine on keerulisem, aga mitte võimatu. Kohus hindas müügi

tõenäosuseks ca 30-40%. Kostja on esitanud kohtule hageja 2016. a. majandusaasta

aruande, millest nähtub, et hageja 2016. a. kasum oli 143 819 eurot, s.o. keskmiselt 11

984,91 eurot kuus (tl 74-75, II kd). Seega ei ole tõenäoline, et hageja saamata jäänud

tulu ühes kuus on samas suuruses või suurem kui keskmine ühe aasta kasum. Hagejal

oli tõenäoliselt sõlmitud ka teisi lepinguid.

31. Hageja juhatuse liige selgitas eelistungil, et varutud hakkepuit müüdi maha pool aastat

hiljem alla omahinna. Kulud olid tehtud, aga tol hetkel turustada ei olnud võimalik,

tarned varasemate lepingutega olid paika pandud, müüdi hinnaga 14,20 eurot (tl 138-

139, II kd). Hageja juhatuse liige AP andis ütlusi selle kohta, et kostja jaoks varutud

hakkepuidu müüdi hiljem omahinnaga. Omahind on 7,5 eurot m3 (tl 2-3, III kd). Hageja

esindaja leidis istungil, et hagejal jäi tulu saamata sellel ajahetkel, kogus realiseeriti

tunduvalt hiljem, aga selle arvelt jäi teatud kogus tootmata. (tl 5, III kd). Hakkepuidu

puhul ei ole tegemist individualiseeritava kaubaga, mille puhul on võimalik täpselt

tuvastada, milline hakkepuidu kogus millisel ajahetkel võõrandati. Samas pool aastat

hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu aprillis- juunis

2017. a. ja õiged on hageja väited, et sellega jäi tal uus kogus haket tootmata.

32. Kohus hindab hageja saamata jäänud tulu oma siseveendumuse kohaselt (VÕS § 127 lg

6, TsMS § 233 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ) ja eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades ning

leiab, et hageja nõutud kahjuhüvitisest tuleb maha arvata 50%. Seega on hagejal

tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) 34 008 – 50% = 17 004 eurot.

33. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Pooled sõlmisid tähtajalise hakkepuidu ostu-müügilepingu ja lepingut oli võimalik üles

öelda, kuid vastavalt lepingu p-le 3.4 tuli lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks sellest

ette teatada kolm kuud. Nimetatud säte oli ilmselt kokku lepitud selleks, et pooltel ei

tekiks kahju lepingu päevapealt ülesütlemisega. Tähtajalise lepingu ilma tähtaega

järgimata ülesütlemise puhul on ettenähtav kahju tekkimine ka saamata jäänud tulu

näol. Lepingu täitmiseks pidi hageja tegema ettevalmistusi puidu varumiseks ja

hakkepuidu tootmiseks. Hageja eesmärk on müüa hakkepuitu ja saada hakkepuidu

müügist tulu. Hageja nõutud kahju pidi olema kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg. 3).

34. Kostja ütles tähtajalise lepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata üles. Kui kostja ei

oleks seda teinud, oleks lepingut edasi täidetud ning hagejal ei oleks lepingust tulu

saamata jäänud. Seega on kostja poolt lepingu ilma tähtaega järgimata lõpetamine

põhjuslikus seoses kahju tekkimisega (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitamise eeldused on

täidetud ja hagejale on kahju tekkinud summas 17 004 eurot, mis kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

35. Kuna antud asjas kohus rahuldab mõlemad haginõuded (kahjunõue ja viivisenõue)

osaliselt , jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1)

Hageja apellatsioonkaebus

36. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis

rahuldamata kahju hüvitamise nõude 17 004 euro ulatuses ja viivisenõude 6796,23 euro

ulatuses ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse,

millega mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 34 008 eurot ning viivised 7964,34 eurot ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

37. Hageja hinnangul ei tule kahjuhüvitisest maha arvata kulutusi maksudele ja muudele

ärikuludele. Kuna hageja on kuluarvestused esitanud turuhindade alusel, mis reeglina

juba sisaldavad teenusepakkuja kulutusi tööjõumaksudele ning muudele ärikuludele, ei

ole maakohtu poolt täiendav kulude mahaarvamine põhjendatud.

38. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kui maakohus jõudis seisukohale, et pool aastat hiljem

sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu aprillis-juunis, kuna

hagejal jäi uus kogus haket tootmata, siis on välistatud hüvitise vähendamine põhjusel,

et hagejal oleks tõenäoliselt kostjale ettevalmistatud haket olnud võimalik müüa antud

kolme kuu jooksul teistele ettevõtetele.

39. Kohus on jätnud arvestamata AP ning LJ ütlustega, mille kohaselt kostjale varutud

hakkepuitu ei olnud võimalik mujal realiseerida, kuna teiste katlamajadega on lepingud

paigas ja lisamahtusid ei olnud võimalik neile müüa. Samuti on kohus jätnud

arvestamata hageja juhatuse liikme ütlustega, et saamata jäänud tulu seisnes omahinna

ja müügihinna vahes ning hageja müüs kostjale mõeldud hakkepuidu hiljem kolmandale

isikule omahinnaga. Seega, kui isegi hüpoteetiliselt nõustuda, et asendustehinguga tuleb

kahju hüvitamise nõude suuruse puhul arvestada, tuleb samas ka arvestada, et hagejal

jäi ka asendustehingust tulu saamata ning ainuüksi asendustehingu toimumine ei saa

olla põhjuseks kahjuhüvitise vähendamisele.

40. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata hageja juhatuse liikme ütlustega, mille

kohaselt hageja juhatuse liige oli viivise määra osas telefoni teel kostja esindajaid

informeerinud ning meeldetuletusi teinud. Hageja juhatuse liikme ütlusi ning poolte

kokkulepet viivisemäära osas kinnitavad kostja juhatuse liikme digitaalsed allkirjad

arvetel, millega kostja juhatuse liige kinnitas arvetel asuvaid tingimusi pikema perioodi

vältel. Kostja seadusliku esindaja allkiri on hinnatav arve tingimustele sisulise

nõustumuse andmisena. Eeltoodud alusel ei ole usaldusväärsed kostja juhatuse liikme

ütlused, mille kohaselt ta ei teadnud viivisekokkuleppe olemasolust.

41. Käesolevas asjas ei ole kohaldatavad Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09 p-s 11 toodud

seisukohad. Käesoleval juhul ei ole tegemist arve vastuvõtmisega kostja töötaja poolt,

vaid arvel olevate tingimuste kinnitamisega kostja seadusliku esindaja poolt, kes

allkirjastas kostja seadusliku esindajana ka hakkepuidu ostu-müügilepingu, mille alusel

vaidlusalused arved kostjale koostati. Eeltoodud lahendis on Riigikohus ka selgitanud,

et arvele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega

nõustumist ning seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud,

et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud

viivise vms. Seega ei ole Riigikohus esitanud ammendavat loetelu erandjuhtudest ning

arvestades kõiki hageja poolt välja toodud asjaolusid, on tegemist Riigikohtu poolt

viidatud erandjuhuga ning kostja on arvel märgitud viivisemääraga nõustunud.

42. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel,

kuna hageja on teinud eelmenetluses kompromissettepaneku summas 20 000 eurot ning

kompromissettepanek on sarnane hagiavalduse rahuldamise ulatusega (18 172,11

eurot).

Kostja apellatsioonkaebus

43. Kostja palub 18.07.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati kahjuhüvitise väljamõistmise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta

hagi kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud

hageja kanda.

44. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud pooltevahelist lepingut leides, et kostja pidi

hakkepuitu tarnima lepinguperioodi jooksul igakuuliselt ja selliselt, et ei tekiks

vaheaegu katlamaja töös. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja juhatuse liikme

ütlustest nähtub, et lepingu eesmärk oli tagada lepingu perioodil süstemaatilised

tarnemahud. TL selgitas, et eelduslikud tarnemahud lepiti kokku selleks, et hageja oleks

vajadusel valmis sellises mahus hakkepuitu tarnima. Sellest ei saa kuidagi järeldada, et

lepingu sõlmimise eesmärk oli tagada igakuised tarned. Kostja ei ole võtnud endale

kohustust igakuiselt eelduslikus mahus tarneid esitada. Seda tõlgendust toetab ka

asjaolu, et kostja on esitanud hagejale tellimusi müügilepingus kokku lepitud

eelduslikust mahust väiksemas mahus ning hageja on need tellimused täitnud.

45. Kohus leidis ebaõigesti, et TU ja LJ ütlustega on tõendatud, et ka kinnistu müügi

lepingueelsetel läbirääkimistel oli jutuks hageja soov saada 3-aastane hakkepuidu

müügileping kostjaga. TU ei ole viidatud sisuga ütlusi andnud. TU väitis hoopis, et ta

ei ole teadlik poolte vahel sõlmitud hakkepuidu müügilepingu tingimustest. Seega ei ole

TU teadlik ka lepingu tähtajast.

46. LJ ütlused ei ole usaldusväärsed. LJ ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlusega.

Näiteks on LJ selgitanud, et pooltevahelisele lepingule eelnenud läbirääkimistel osales

ka TU, kes oli läbirääkija. Samas on TU kinnitanud, et tema viis vaid pooled omavahel

kokku, kuid müügilepingu läbirääkimistel TU ei osalenud. Kuna LJ on hagejale lojaalne

töötaja, siis võis ta kohtuistungil teadlikult või teadmatult anda hagejale sobilikke ütlusi,

ilma, et need tõele vastaks.

47. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja on lepingu üles öelnud. Kostja juhatuse liige

on selgitanud, et pooltevaheline leping oli raamleping, mis pidi sätestama hakkepuidu

kvaliteedi ja muud tingimused, kuid lepingu eesmärgiks ei olnud kokku leppida

tarnemahte, kuna tarnemahud selgusid jooksvalt lähtuvalt tootmisplaanist ja hakkepuidu

turuhinnast. Kuna sobiva hinna korral oleks kostja soovinud ka edaspidi hagejalt

raamlepingu kohaselt hakkepuitu osta, siis ei olnud kostja eesmärgiks hagejaga sõlmitud

lepingut lõpetada.

48. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta hindab hakkepuidu müügi tõenäosuseks 30-40%.

Kaebaja ei nõustu, et kütet vajavad ettevõtted sõlmivad hakkepuidu ostu-müügilepingu

ainult pikemaks perioodiks ette, et tagada vajamineva kütte olemasolu regulaarselt ja

üksikute koguste müümine on keerulisem. Sellist asjaolu ei ole käesolevas menetluses

tõendatud. Kostja juhatuse liige on andnud ütlusi selle kohta, et näiteks kostja ostab

praegusel hetkel hakkepuitu viielt erinevalt tarnijalt, mistõttu ei ole see kindel reegel, et

hakkepuitu vajavad ettevõtjad sõlmivad ainult pikaajalisi lepinguid. Kui hageja oleks

soovinud oma hakkepuitu turuhinnaga müüa, siis oleks see olnud kindlasti võimalik. Ka

kostja oleks olnud sellisel juhul huvitatud hagejalt hakkepuidu ostmisest. Kuna hageja

on ka ise tunnistanud, et võõrandas hakkepuidu kolmandale isikule, siis tuleks kindlasti

kahju hüvitise arvestusest maha arvata hakkepuidu müügi hind. Praegusel juhul ei ole

hageja tõendanud konkreetselt hakkepuidu müügihinda, vaid on selle kohta üksnes

ebamääraseid ütlusi andnud.

49. Kohus on ebaõigesti üksnes hageja juhatuse liikme ja töötajate ütluste alusel järeldanud,

et kostjale tarniti parema kvaliteediga haket kui teistesse katlamajadesse, mis

tõenäoliselt mõjutas ka kohtu hinnangut hakkepuidu müügi tõenäosuse osas. Kostja ei

olnud teadlik sellest, et üldjuhul on hagejal kombeks toota madalama kvaliteediga haket.

Kostja on ka tõendanud hagejaga konkureeriva teise hakkepuidu tootja esindaja e-

kirjaga, et hageja ja kostja vahelises lepingus kokku lepitud hakkepuidu kvaliteet vastab

tavapärasele hakke kvaliteedile, mida ostavad enamik katlamajasid. Kohus ei ole

viidatud tõendi osas kohtuotsuses üldse seisukohta võtnud.

50. Kostja ei nõustu, et pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale

saamata jäänud tulu 2017. a. aprillis-juunis, kuna sellisel juhul tekib olukord, kus hageja

rikastub kahju hüvitamisel. Asendustehingust saadud rahasumma tuleb kahjuhüvitisest

maha arvata (VÕS § 127 lg 5), kuid hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis

hinnaga hakkepuit edasi müüdi.

51. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1. Praegusel

juhul ei esine olukorda, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha või selle

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega,

mistõttu ei ole ka kohtul pädevust hüvitise suurust ise määrata. Praegusel juhul oleks

võimalik hagejale väidetavalt tekkinud varalist kahju objektiivselt kindlaks määrata.

Hagejal oleks olnud võimalik tõendada väidetavalt saamata jäänud tulu suurust

tõendades ära, milline oleks olnud eeldatav kostja tellimuse maht ja lepingujärgne hind

ning lahutades sellest kas reaalse või hüpoteetilise asendustehingu summa.

52. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu poolt välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse

kujunemine. Kohus on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole kahju hüvitisest maha

arvanud kõiki kulutusi, kuid samas on kohus kahju suurust määrates aluseks võtnud

siiski hageja poolt hagis esitatud summa. Piisavaks ei saa pidada kohtu põhjendust, et

kohus on määranud kahjuhüvitise suuruse kohtuotsuses „eelpool toodud asjaolusid

arvestades“. Kohus ei ole põhjendanud kahjuhüvitise suurust. Kostjale jääb

arusaamatuks, millised asjaolud sellise kahjuhüvitise määramise tingisid. Hageja ei ole

õigesti kahju hüvitist arvutanud, kuid maakohus on siiski kahju hüvitist määrates

aluseks võtnud hageja poolt arvutatud summa.

Vastustaja seisukoht

53. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

54. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

55. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles

kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud

osas uus otsus, millega rahuldab kahju hüvitamise nõude osaliselt.

56. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on osas, milles hageja viivisenõue jäi rahuldamata ja kahju

hüvitamise nõude osas. Maakohtu otsust ei ole edasi kaevatud osas, milles maakohus

hageja viivisenõude rahuldas ja selles osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt

edasikaebamata jõustunud.

57. Kõigepealt käsitleb kolleegium viivisenõuet. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei

ole viivisekokkulepet 0,15% tasumata summalt päevas tõendanud. Ringkonnakohus

nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei

korda. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kokkulepet viivisemäära osas

kinnitavad hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused ja kostja juhatuse liikme

digitaalsed allkirjad arvetel. Hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused on kostja

juhatuse liige ümber lükanud oma vande all antud ütlustega, eitades kokkuleppeid

viivise määra osas (III kd, lk 3 pöördel). Kostja seadusliku esindaja allkiri arvetel ei ole

hinnatav hageja poolt ühepoolselt märgitud viivisemäärale nõustumuse andmisena.

Käesoleval juhul tähendab kostja allkiri arvel seda, et kostja aktsepteerib arve summat.

Selleks, et arve allkirjastamist saaks pidada viivisekokkuleppe sõlmimiseks, peab see

arvelt selgelt nähtuma ja olema poolele arusaadav. Ühelgi arvel ei ole välja toodud, et

arve allkirjastamisega lepitakse kokku viivise määras. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-

144-09 p-s 11 selgitanud, et arvele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada

arvel märgitud tingimustega nõustumist ning seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma

varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt

mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Käesolevas asjas pole tegemist niisuguse

olukorraga. Arvetel pole hageja kostjalt viivist nõudnud ja kostja pole sellise määraga

viivist hagejale kunagi tasunud. Seetõttu ei saa ka sel alusel järeldada, et kostja oleks

hageja poolt märgitud viivisemääraga nõustunud.

58. Järgnevalt käsitleb kolleegium kahju hüvitamise nõuet.

59. Kahju hüvitamise nõude osas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

hageja müüjana ja kostja ostjana sõlmisid 15.09.2014 tähtajalise hakkepuidu ostu-

müügilepingu kestusega kuni 14.09.2015, mille kohaselt oli tarnemahu eeldatav

kogus aastas 60 000 MWh ja kuude lõikes 6500 – 4500 MWh, kusjuures iga

järgneva kuu mahud pidi ostja müüjale teatama hiljemalt iga kuu viimasel nädalal;

-

müügihind perioodiks 15.09.2014 – 14.09.2015 lepiti kokku 16,29 eurot/ MWh;

-

lepingu p 3.4 sätestas, et osapooltel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada,

teatades sellest ette vähemalt kolm kuud;

-

16.09.2014 sõlmitud lepingu lisas 1 leppisid pooled kokku lepingu kehtivusaja

pikenemises kuni 14.09.2017 tingimusel, et MWH hind vaadatakse üle kord aastas

ehk lepingu kehtivuse aja seisuga 14.09.2015 ja 14.09.2016 ning hind viiakse

vastavuse kostjale pakutava turu parima hinnaga arvestades lepingus fikseeritud

kvaliteedinõudeid;

-

31.10.2014 sõlmitud lepingu lisas 2 muutsid pooled osaliselt lepingu lisas 1

kokkulepitut ning leppisid kokku, et 14.09.2015 ja 14.09.2016 lepivad pooled kokku

järgmise 12 kuu hinnas, arvestades kehtivat turuhinda, kuid mis ei jää ühelgi juhul

alla 16,2 euro/MWh;

-

nii 14.09.2015 kui 14.09.2016 leppisid pooled kokku lepingu jätkamise hinnaga

16,2 eurot/MWh;

-

24.03.2017 teatas kostja esindaja telefoni teel hageja juhatuse liikmele, et kostja ei

soovi enam hagejalt hakkepuitu osta. Peale seda kostja enam hagejale tarnemahtusid

ei esitanud;

60. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja nendest tehtud

järeldustega osas, milles maakohus leidis, et kostja on lepingut rikkunud ja vastutab

hagejale sellest tekkinud kahju eest. Maakohus, hinnates lepingu sõlmimise asjaolusid,

lepingueelseid läbirääkimisi ning lepingu täitmist, tõlgendas õigesti lepingut viisil, et

leping pidi tagama hagejale lepingu kehtivuse jooksul igakuised tarned, et hageja saaks

tasuda kinnistu ostmiseks võetud laenumakseid. Kostja oli teadlik nendest asjaoludest

kui sõlmis hagejaga tähtajalise fikseeritud hinnaga hakkepuidu ostmise lepingu. Selleks

lepiti lepingus kokku ka eelduslikud tarnemahud, mis pidid olema 60 000 MWh aastas

ja kuude lõikes 6500 – 4500 MWh. Kostja esindaja selgitus, et tarnemahud lepiti kokku

üksnes selleks, et hageja oleks vajadusel valmis sellises mahus hakkepuitu tarnima, ei

ole kooskõlas asja materjaliga. Ka hageja vajas kindlust, et tal on võimalik igakuiselt

hakkepuitu kindla hinnaga müüa, millest oli teadlik ka kostja. Seda näitavad ka sõlmitud

lepingu lisad. Kui esimeses lisas lepiti kokku, et kord aastas hinda korrigeeritakse ja

hind viiakse vastavuse kostjale pakutava turu parima hinnaga, siis teises lisas tehti just

hageja huvides mööndus, et hind ei tohi siiski olla väiksem kui 16,2 eurot/MWh. Samas

võis hind olla suurem, kui turuhind tõusis. Seega kokkulepitud eelduslikku tarnemahtu

60 000 MWh aastas ja kuude lõikes 6500 – 4500 MWh, saab pidada selliseks suuruseks,

millega mõlemad pooled võisid arvestada. Lepingus kokkulepitud igakuised

eelduslikud kogused ning eeldatav aastakogus andis hagejale kolmeks aastaks kindluse

igakuiste tarnete osas, mis oli ka lepingu eesmärk.

61. Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale tellimusi ka müügilepingus kokku lepitud

eelduslikust mahust väiksemas mahus ning hageja on need tellimused täitnud, ei saa

tõlgendada selliselt, et see vabastas kostja üldse hagejalt hakkepuidu ostmise

kohustusest. Ringkonnakohtul ei ole selle osas alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda

tegi maakohus, vaatamata sellel, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga.

62. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate TU ja LJ ütlusi. TU andis järgmisi ütlusi:

„Grenor Tradel oli üks soov, sest neil oli äriidee, et nad tegelevad hakkepuiduga, siis

sooviti Skanole hakkepuitu tarnida. Grenor Trade ostis kinnistu järelmaksuga. Nende

soov oli, et kui saavad Skanole haket tarnida, siis tulevad sealt rahavood, millega saab

laenu teenindada. Mina viisin Skano ja Grenor Trade omavahel kokku, aga

läbirääkimistel ei osalenud. Minule teadaolevalt pooled said kokkuleppele ja leping

sõlmiti. Grenor Tradel oli soov, mis täitus, sest nad said lepingu. Minu arusaam on, et

leping on üks tema ostu krediteerimise vorme“( III kd, lk 3 pöördel). Asjaolu, et TU ei

osalenud vahetult lepingu sõlmimise läbirääkimistel, ei tähenda, et ta ei teadnud lepingu

sõlmimise asjaolusid ja eesmärke. Samuti asjaolu, et LJ on hageja töötaja, ei muuda

tema ütlusi ebausaldusväärseks. LJ ütlused ei ole vastuolus teiste tunnistajate ütlusega.

Just TU viis pooled selles küsimuses omavahel kokku. Seega läbirääkimisi peeti juba

varem, kui jõuti lepingu sõlmimiseni, milles TU enam ei osalenud.

63. Samuti on maakohus õigesti järeldanud, et kostja on hagejale tehtud tahtavaldusega

selle kohta, et ta hagejalt enam hakkepuitu ei osta, öelnud lepingu üles. Kostja väide, et

ta ei soovinud lepingut üles öelda, sest sobiva hinna korral oleks ta ka edaspidi hagejalt

hakkepuitu ostnud, ei lükka ümber maakohtu järeldust. Pooltel oli sõlmitud tähtajaline

leping fikseeritud hinnaga, kusjuures miinimumhinna säilitamine oli eraldi tingimus.

Seega, kui kostja avaldas, et ta selle hinnaga enam ei osta, siis sellega ütles ta konkreetse

vaidlusaluse lepingu üles.

Kuna kokkulepet madalama hinnaga ostmiseks ei saavutatud ja tarneid selle lepingu

alusel enam ei toimunud, pole antud vaidluses põhjust rääkida sellest, mis tingimustel

oleks kostja olnud valmis hagejalt edaspidi hakkepuitu ostma.

64. Ringkonnkohus ei nõustu aga kahju hüvitise kindlaksmääramisega maakohtu poolt.

Selles osas on maakohtu otsuse vaidlustanud mõlemad pooled. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1.

Praegusel juhul ei esine olukorda, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha

või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte

kuludega.

65. Praegusel juhul on hagejal võimalik tõendada saamata jäänud tulu suurust, tõendades

ära, milline oleks olnud eeldatav kostja tellimuse maht ja lepingujärgne hind ning

lahutades sellest asendustehingu maksumuse, see on summa, millega hagejal õnnestus

kostja jaoks varutud hakkepuit müüa.

66. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest ette

vähemalt kolm kuud. Kuna kostja ütles lepingu üles 24.03.2017 ja arvestades

kolmekuulist etteteatamistähtaega, lõppes leping 24.06.2017, millise aja vältel oleks

kostja pidanud veel lepingut täitma ja hagejalt hakkepuitu ostma.

67. Seega on hageja kahjuks kostja poolt lepingu mittetäitmise tõttu saamata jäänud tulu

ajavahemikul aprill kuni juuni 2017, mil kostja oleks pidanud veel lepingut täitma.

68. Kahju arvutamise aluseks võttis hageja eelmise aasta samadel kuudel, so 2016. a. aprill

– juuni, kostja poolt ostetud hakkepuidu mahud. Kostja ei ole esile toonud ühtegi

asjaolu, miks lepingu edasise täitmise korral kuni etteteatamistähtaja lõpuni ei oleks

kostja ostnud hagejalt hakkepuitu vähemalt samas mahus, mis eelmisel aastal samadel

kuudel. Kostja katlamaja töötas samamoodi edasi, kuid kostja ostis hagejaga sõlmitud

lepingut rikkudes vajamineva hakkepuidu teistelt tootjatelt. See nähtub ka kostja töötaja

OPi, kelle pädevuses oli tellimuste esitamine ja kvaliteedi kontrollimine, antud

ütlustest: „Igakuiseid hanke tellimusi esitati nii nagu leping ette nägi. Iga kuu viimasel

nädalal teatasin tarnijale järgneva kuu vajaduse, mis oli tootmisplaanil. Olen teadlik

tarbemahtudest, mis olid pooltevahelises lepingus. Enamjaolt mahud vastasid lepingu

mahtudele. 2014 sept – 31.03.2017 tarnis Rääma katlamajja haket G ainuisikuliselt. TL

korraldusel teatasin AP-le, et haket ei ole vaja enam tuua. Edasi tarnis haket see, kes

tegi kõige odavama pakkumise“ ( III kd, lk 5).

69. Maakohus on õigesti võtnud aluseks hageja poolt esile toodud kahju arvestuse, mille

kohta on hageja kohtule ka tõendid esitatud ja kahjuarvestust eelistungil selgitanud.

Hageja arvestuse järgi on saamata jäänud tulu järgnev:

-

2017. a. aprillis hakkepuitu 5095 m3, s.o 3131 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3

kulu kokku 7,5 eurot (materjal 5 eurot, hakkimine 1,7 eurot, transport 0,8 eurot).

Seega nõuab hageja aprilli eest: 3131 MWh x 16,20 eurot = 50 722,20 - kulu

38 212,50 (7,5 x 5095) = 12 509,70 eurot;

-

2017. a. mais hakkepuitu 3102 m3, s.o. 1922 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu

7,5 eurot. Seega nõuab hageja mai eest: 1922 x 16,20 = 31 136,40 – kulu 23 265

(7,5 x 3102) = 7871,40 eurot.;

-

2017. a. juunis hakkepuitu 5175 m3, s.o 3237 MWh; MWh hind 16,20 eurot, 1m3

kulu 7,5 eurot. Seega nõuab hageja juuni eest: 3237 x 16,2 = 52 439,40 – kulu

38 812,50 (7,5 x 5175) = 13 626.90 eurot;

-

kokku 13 372 m3 hakkepuidu (5095+3102+5175) müümata jäämise tõttu saamata

jäänud tulu 34 008 eurot (12 509,70+7871,40+13 626.90); (II kd , lk 22-26).

70. Kostja ei ole hageja poolt kahju hüvitamise aluseks võetud andmete, see on 2016 aprill-

juuni tarnitud hakkepuidu maht ja kokkulepitud müügihind, suurust vaidlustanud.

71. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kahjuhüvitisest ei tule maha arvata

kulutusi maksudele ja muudele ärikuludele, kuna hageja on kuluarvestused esitanud

turuhindade alusel, mis juba sisaldavad teenusepakkuja kulutusi tööjõumaksudele ning

muudele ärikuludele. Maakohus ei ole ka välja toonud, milliseid makse ja millises

ulatuses tuleb arvestada hageja poolt kokkuhoitud kuluna lisaks hageja poolt arvestatud

omahinnale, mida ta oleks kulutanud 13 372 m3 hakkepuitu tootmiseks.

72. Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja seisukohaga, et asendustehinguga ei tule

arvestada, kuna pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata

jäänud tulu aprillis-juunis, sest hagejal jäi uus kogus haket tootmata. Hageja ei ole

seostanud kahju suurust hakkepuitu mittetootmisega ega ole toonud välja vastavaid

asjaolusid. Hageja esindaja on selgitanud kahju tekkimist järgmiselt: „Valmistasime

Skano jaoks spetsiaalset jämedama fraktsiooniga hakkepuitu, mis on toodetud täistüve

puidust ja samuti saekaatri pindudest, mis samamoodi ei sisalda peenikesi osakesi ja

mineraalaineid. Kuna tarnisime sinna kõrgema kvaliteediga hakkepuitu, siis sellest

tulenevalt ka selline kahjunõue. See hakkepuit oli meil Skano jaoks spetsiaalselt

laoplatsi varutud“ (III kd, lk 2) ning edasi „ Kostja jaoks varutud hakkepuidu saime

hiljem müüdud omahinnaga, et selle materjali alt vabastada raha. Omahind on 7,5 eurot

üks kuupmeeter. Hakkepuidu müüsime Fortum AS-le“ ( III kd, lk 2 pöördel) . Asjaolu,

et hageja müüs kostja jaoks mõeldud hakkepuidu Fortum AS-le pool aastat hiljem, ei

vähenda ringkonnakohtu hinnangul saadud kasumit.

73. Seega ei tule antud juhul müügihinnast maha arvata mitte hakkepuidu omahinda, vaid

asendustehingu maksumus, kuna hageja realiseeris hakkepuidu kõrgema hinnaga kui

omahind. Selle asjaolu on hageja kohtuistungil omaks võtnud. Hageja juhatuse liige AP

andis 23.05.2018 kohtuistungil vande all järgmisi ütlusi: „Vahepeal tuletasin asju

meelde ja vaatasin enda meilid järgi ning täna saan anda täpsemaid ütlusi kui eelistungil.

7,5 kuupmeetri hind teeb megawatt tunni hindeks umbes 12,50 eurot. Fortumile

müüsime hakke 14 eurose megawatt tunni hindega“ (III kd, lk 3).

74. Hagejal oli õigustatud ootus müüa kostjale hakkepuitu hinnaga 16,2 eurot MWh eest,

müüs aga tegelikult AS-le Fortum hinnaga 14 eurot MWh eest, seega sai iga MWh eest

2,2 eurot vähem, mis ongi hageja saamata jäänud tulu. Kolme kuu kogus kokku on

8290 MWH (3131+1922+3237), mille müümisel hageja sai vähem 18 238 eurot

(8290x2,2).

75. Eeltoodu alusel leiab ringkonnkohus, et hageja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud

osaliselt summas 18 238 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus.

76. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Vaatamata

maakohtu otsuse osalisele tühistamisele, kuulub hagi lõppkokkuvõttesd rahuldamisele

ikkagi umbes pooles ulatuses.

77. Kuna kostja apelatsioonkaebus jääb täies ulatuses ja hageja apellatsioonkaebus enamus

ulatuses

rahuldamata,

jätab

ringkonnakohus

TsMS

§

lg

alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.

78. Tulenevalt

menetluskulude

jaotusest

puudub

vajadus

nende

rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots