3-16-1587/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1587

Haldusasi

XX kaebus soodustingimustel vanadus-pensionile

õigust andva staaži asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Silvia Azojan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.07.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.07.2018 otsus osas, milles halduskohus tuvastas,

et XX töötas ajavahemikel 13.11.1980–26.03.1981, 06.04.1981–09.11.1981, 27.11.1981–

19.06.1982 ja 21.12.1983–22.06.1984 soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval

tööl. Jätta selles osas kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1587

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX

esitas

11.04.2016

Sotsiaalkindlustusametile

(SKA)

pensioniavalduse

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse (SVPS) § 1 p 2 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud

loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2) osa XIII p 5 erialakoodi 17541 (töötajad, kes on nimetatud

loetelu nr 2 XVIII osa p 2 alap-s 1, milles on märgitud erialakoodid nr 23485 ehk kõigi

nimetustega mehaanikud, nende abid ja nr 13482 ehk kõigi klasside ja nimetusega madrused)

alusel.

2. SKA peatas 10.06.2016 otsusega nr 03579 XX pensioniavalduse menetlemise seoses

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus.

SKA leidis, et XX soodusstaaži hulka tuleb arvata töötamine mehaanikuna RAS Ookeani

kalapüügi ja kalatöötlusega tegeleval laeval perioodil 13.09.1982–04.02.1983 ehk kokku 4

kuud ja 23 päeva. Soodusstaaži hulka ei saa arvata perioode 03.04.1980–12.09.1982 ja

05.02.1983–23.02.1995. Nimetatud perioodidel töötas XX laevaremonditehases lukksepana,

treiali õpilasena ja laevaremondi-lukksepana ning kalapüügilaeval lukksepa, lukksepp-

seadistaja ja mehaanik-seadistajana. Vahemikus 21.11.1994–23.02.1995 oli XX palgata

reservis.

3. XX

esitas

05.08.2016

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

soodustingimustel

pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Ühtlasi palus kaebaja tühistada SKA otsuse nr 03579.

1)

Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas ajavahemikel 03.04.1980–12.09.1982 ja

05.02.1983–23.02.1995, s.o kokku 14 aastat, 5 kuud ja 29 päeva lukksepa, lukksepp-seadistaja

ja mehaanik-seadistaja ametikohtadel, millel töötatud aeg tuleb lugeda soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži hulka. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et

mehaanikud erialakoodi nr 23485 mõistes on ainult vanemmehaanik, esimene ja teine mehaanik

ja vahel ka kolmas mehaanik. Kaebaja kuulus töötamisel lukksepana, lukksepp-seadistajana ja

mehaanik-seadistajana laeva masinameeskonda, töötas sarnaselt mehaanikutega vahimeetodil

puhkepäevadeta ja oli sisuliselt mehaaniku abi positsioonil, olles mehaanik-seadistaja vahetu

abiline (asendaja vahetuste ajal). Pärast keskeriõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamist said kõik

laeva masinameeskonda kuuluvad mehaanikud ja nende abilised (lukksepad ja lukksepp-

seadistajad teatud tüüpi (kala)laevadel) aastatel 1975–1996 tööstusliku tootmise erialal

kvalifikatsiooni tehnik-mehaanik või mehaanikainsener.

2)

Kaebaja töötamise arvestamisel soodusstaaži hulka tuleks lähtuda ainult tööraamatu

kannetest, mitte Archivali Group OÜ arhiiviteatistest nähtuvatest täpsetest andmetest merel

viibimise kohta, sest ta oli kogu tööraamatus kajastatud aja ametlikult tööl.

4. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Tööraamatu kannete kohaselt võeti kaebaja tööle Eesti Kalatööstusse erinevatele

ametikohtadele, mitte kindla laeva meeskonda. Millal ja millise laeva meeskonda kaebaja on

kuulunud, nähtub Archivali Group OÜ arhiiviteatiselt ja sellele lisatud isikliku kaardi koopiast.

Soodusstaaži hulka on arvatud kogu konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg, ilma et oleks

välja arvatud tööst vaba aeg, mis oli ette nähtud kõigile meeskonna liikmetele. Kuni

kahekuulised perioodid, mil töötajad ei kuulunud ühegi laeva meeskonda, kuid kasutasid merel

oleku tõttu saamata jäänud puhkepäevi, on samuti arvatud soodusstaaži hulka. Seega on

soodusstaaži hulka arvatud täistööajaga töötamine laevade meeskondades.

2) Haldusasjas nr 3-10-601 tehtud kohtuotsuse p-des 15 ja 16 asus Tallinna Halduskohus

seisukohale, et SKA-l ega kohtul pole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja

3-16-1587

3(7)

ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta

soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et oli tegemist töötamisega tervist

kahjustavates tingimustes ning esines kokkupuude ohuteguritega. Samas lahendis on kohus

leidnud, et mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust

sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt

üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja

ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud. Seega ei saa

vaidlusaluseid töötamise perioode arvestada soodusstaaži hulka tööraamatu kannete alusel ning

soodusstaaži hulka saab arvata ainult ujuvkoosseisu ehk konkreetse laeva meeskonna koosseisu

kuulumise perioodid ja reiside vahele jäävad kuni kahekuulised perioodid.

3) Kutsekoja kodulehel toodud laevamehaaniku kutsestandardi kohaselt on laevamehaanik

erialase kvalifikatsiooniga meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja

abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine

ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine laevas kõigi olemasolevate

vahenditega. Masinameeskonna (sh mehaaniku) põhiline töökoht on masinaruumis, kus on

müra ja kuumus. Seadistaja (ka mehaanik-seadistaja) hooldab, remondib, seadistab ja häälestab

toodet valmistavat masinat või tehnoloogialiini. Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes

valmistab ja taastab detaile; olenevalt lukksepa profiilist ka paigaldab, hooldab, reguleerib,

remondib ja demonteerib seadmeid, torustikke jne. Seega on seadistaja, mehaaniku ja lukksepa

tööülesanded erinevad. Asjaolu, et igapäevaselt laeval töötades erinevate ametinimetustega

isikud aitasid ja hädavajadusel ka asendasid üksteist, ei anna alust ametikohtade

võrdsustamiseks ja loetelu nr 2 laiendamiseks.

4) Tunnistajate ütlustest ja kaebaja selgitustest nähtuvalt tegeles kaebaja kalatöötlusliini

mehaanikuna ja mehaanik-seadistajana, samuti lukksepana ja lukksepp-seadistajana, kelle

ülesandeks oli kalatöötlusliini hooldamine, remont ja seadistamine. Kaebaja tööülesandeks ei

olnud laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine ja laeva masinameeskonna

vahiteenistuse organiseerimine; kaebaja ei kuulunud laeva masinameeskonda. Tunnistajate

ütlustest nähtuvalt oli laeval ka masinameeskonna mehhaanik, kelle tööülesandeks oli laeva

jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine. Tunnistajate ütluste põhjal oli kaebaja

töö täies ulatuses seotud laeval kalatöötluse mehhanismide häireteta töö tagamisega. Õigus

sooduspensionile on üksnes laeva masinameeskonna mehaanikul.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.07.2018 otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et

XX-l on lisaks ajavahemikul 13.09.1982–04.02.1983 juba tuvastatud 4 kuule ja 23 päevale

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale soodusstaažile ajavahemikel 13.11.1980–

10.08.1982 ja 26.06.1983–02.10.1994 täiendavalt soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvat soodusstaaži 10 aastat, 2 kuud ja 27 päeva vastavalt kohtuotsuse põhjendavas osas

toodud arvestusele.

1)

Väär on vastustaja seisukoht, et mehaanik-seadistaja puhul on tegemist liitametikohaga,

mida ei ole loetelus 2 nimetatud. Loetelus 2 erialakoodi nr 23485 alla paigutatud erialade

sõnastus on järgmine: „Kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid“. Asjaolust, et loetelus on

eraldi mehaanikutena välja toodud veel koodi nr 25410 all kõigi klasside ja nimetustega

elektrimehaanikud, ei järeldu, et loetelu 2 tuleks tõlgendada kitsendavalt.

2)

Mehaanik-seadistajat tuleb käsitada mehaanikuna koodi nr 23485 mõistes. Namsov

Fishing Enterprise (PTY)LTD, Articnam Fishing Company Limited ja Levert Shipping

Company esitatud tõenditest ning tunnistajate ütlustest tuleneb, et mehaanik-seadistaja oli

enamasti laeva masinameeskonna (mehaanika allüksuse) koosseisus töötav mehaaniku

kutsekvalifikatsiooniga spetsialist. Lisaks nähtub ka vastustaja viidatud kutsestandarditest, et

laevamehaanik on erialase kvalifikatsiooniga meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on

3-16-1587

4(7)

laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna

vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine

laevas kõigi olemasolevate vahenditega. Laeva abimehhanismide hulka kuuluvad muu hulgas

ka kalapüügi ja -töötlusseadmed, mille korrashoiu eest vastutab laevamehaanik. Tunnistajate

ütluste

kohaselt

kasutati

kalatöötluslaevadel

ametinimetust

mehaanik-seadistaja

mehaanikaüksuse mehaanikute puhul, kes vastutasid laeva abimehhanismide hulka kuuluvate

kalatöötlusseadmete töö ja korrashoiu eest. Vajadusel olid mehaanik-seadistajad abiks ka kõigi

muude laevamehhanismide töö tagamisel ja pidasid vahikordi. Seega tuleb mehaanik-seadistaja

ametikohal töötatud aeg lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži

hulka.

3)

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas lukksepp-seadistaja ja lukksepa ametikohtadel,

olles mehaanik-seadistaja alluvuses. Lukksepad ja lukksepp-seadistajad olid vähemalt kaebajat

puudutanud juhtudel kalapüügi ja -töötluslaevadel töötamisel laeva masinameeskonna liikmed

ning töötasid sisuliselt samades tingimustes ja režiimis nende juhi mehaanik-seadistajaga. Neil

tuli lisaks puhkepäevadeta töögraafikule asuda väljakutsete korral viivitamatult tööülesandeid

täitma ja parandama või korrastama-seadistama näiteks purunenud või rikkis mehhanisme.

Lukksepa üldised tööülesanded (seadmete paigaldamine, hooldamine, reguleerimine,

remontimine ja demonteerimine) on samad, mis mehaanikul. Samuti pidid lukksepad omama

mehaaniku kutseharidust ja mehaanikainseneri või tehnik-mehaaniku kvalifikatsiooni-

eriharidust. Asjas kogutud tõendite põhjal tuleb asuda seisukohale, et kalatöötluslaeva

masinameeskonnas täitsid lukksepp-seadistaja ja lukksepp enamasti mehaaniku abi rolli.

4)

Arvestades asjaolu, et Vabariigi Valitsus on loetelu 2 kood 23485 ametikoha kirjelduse

andnud laialt, piiritlemata nimekirja ainult masinaruumis töötavate mehaanikute ja nende abide

ametinimetustega, on üheselt arusaadav, et peeti silmas seda, et kõik nimetatud ametikohti

täitnud isikud töötasid tervistkahjustavates tingimustes laevameeskonnas. Mehaaniku abide

määratlemisel tuleb eelkõige arvestada nende tegelikkuses täidetud tööülesandeid ja

töökorraldust mehaaniku abistamisel.

5)

Vaidlust ei ole otsuses nr 03579 tuvastatud asjaolu üle, et kaebaja soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse tema töötamine perioodil

13.09.1982–04.02.1983 (kokku 4 kuud ja 23 päeva) mehaanikuna RAS Ookeanis. Soodusstaaži

hulka tuleb arvestada arhiiviteatistelt nähtuvad konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg

ning kuni kahekuulised perioodid aastas ajavahemikust, mil kaebaja ei kuulunud ühegi laeva

meeskonda. Täiendavalt tuleb seega arvata kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva soodusstaaži hulka 8 aastat ja 1 kuud, mil kaebaja töötas laeval lukksepa (13.11.1980–

26.03.1981,

06.04.1981–09.11.1981,

21.12.1983–22.06.1984),

lukksepp-seadistaja

(27.11.1981–19.06.1982) ja mehaanik-seadistajana (vahemike 29.07.1983–22.11.1983 ja

23.07.1984–02.10.1994 jooksul kokku 6 aastat ja 20 päeva) ning kuni kahekuulised

ajavahemikud reiside vahel kokku 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva. Kokkuvõttes tuleb tuvastada

perioodidel

13.11.1980–10.08.1982

ja

26.06.1983–02.10.1994

täiendavalt

kaebaja

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži hulka 10 aastat, 2 kuud ja 27

päeva lisaks juba tuvastatud 4 kuule ja 23 päevale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Sotsiaalkindlustusamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas,

milles kohus arvas kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka

töötamise lukksepana perioodidel 13.11.1980–26.03.1981 (4 kuud ja 13 päeva), 06.04.1981–

09.11.1981 (7 kuud ja 3 päeva) ja 21.12.1983–22.06.1984 (6 kuud ja 1 päev) ning lukksepp-

3-16-1587

5(7)

seadistajana perioodil 27.11.1981–19.06.1982 (6 kuud 23 päeva) ja teha asjas uus otsus, millega

jätta kaebus selles osas rahuldamata.

1)

Loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 on loetletud sooduspensionile õigust andvad ametikohad

kalalaevadel. Neist on koodide nr 14160, nr 23187, nr 22021 ja nr 22058 all nimetatud

ametikohad, mis on ainuomased kalapüügi ja -töötlemisega tegelevatele laevadele. Lisaks

ametikohtadele, mis esinevad ainult kalalaevadel, on sama loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 kõik

ülejäänud meretranspordilaevadel esinevad sooduspensionile õigust andvad ametid koondatud

koodi nr 17541 alla. Kaebaja töötas vaidlusalustel perioodidel kalalaevadel lukksepana ja

lukksepp-seadistajana. Nimetatud ametikohti ei ole loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 kalalaevadele

ainuomaste ametikohtade loetelus toodud. Seega tuleb nendel ametikohtadel töötatud aja

arvamiseks soodusstaaži hulka hinnata nende vastavust koodile nr 17541, mille alusel on õigus

sooduspensionile töötajatel, kes on nimetatud loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ p 2

„Mere- ja jõetransport“ alap-s 1 „Mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama

akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese

ühenduse laevade) meeskond“, kus on küll koodi nr 23485 all toodud kõigi nimetustega

mehaanikud ja nende abid, kuid ei ole nimetatud lukkseppa ega lukksepp-seadistajat.

2)

Õige ei ole kohtu seisukoht, et kalalaeva ja kalatöötluslaeva masinameeskonnas täitsid

lukksepp-seadistaja ja lukksepp enamasti mehaaniku (kelleks kalatöötlemis- ja püügiseadmetel

oli kohtu veendumusel mehaanik-seadistaja) abi rolli loetelu 2 koodi nr 23485 mõistes. Nii eesti

keele seletava sõnaraamatu, Kutsekoja kutsestandardite kui ka kutseõppes omandatavate

erialade kirjelduste kohaselt on mehaaniku, lukksepa ja seadistaja puhul tegemist erinevate

kutsealadega. Mehaanik on oskustööline, kes ehitab, hooldab ning remondib masinaid ja

seadmeid. Laevamehaanik on meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete

ja mehhanismide hooldamine. Seadistaja hooldab, remondib, seadistab ja häälestab toodet

valmistavat masinat või tehnoloogialiini. Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes valmistab

ja taastab detaile, kasutades selleks spetsiaalseid lukksepatööriistu. Seega on ja oli ka

nõukogude ajal mehaanik-seadistaja ja lukksepp-seadistaja puhul tegemist erinevate iseseisvate

kutsealade/ametikohtadega. Mehaaniku abi all ei saa silmas pidada mõnda teist ametikohta,

vaid siiski samuti mehaaniku tööülesandeid sisaldavat ametikohta, mille ülesandeks on

kõrgema kategooria mehaaniku abistamine, tehes madalama kategooria mehaaniku töid.

3)

Loetelu nr 2 mitmes osas on ühes ja samas punktis nimetatud nii mehaanikut kui ka

lukkseppa, mõnes lisaks ka (pea)mehaaniku abi. Nt osa I p-s 1, osa III A p-s 1, osa VII p-s 1

jne. Seega käsitab ka loetelu nr 2 mehaaniku ja lukksepa ametikohti erinevate ametikohtadena

ning kui nendel töötamine annaks õiguse sooduspensionile, oleks nad mõlemad nimetatud

loetelus, sh meretransporti ja/või kalapüüki ja -töötlust käsitavates osades. Kohtu väide, mille

kohaselt on kalatöötluslaeva lukksepa ja lukksepp-seadistaja puhul tegemist mehaaniku abiga

koodi nr 23485 mõistes, on meelevaldne ega vasta loetelu nr 2 loogikale. Asjaolu, et laeva merel

viibimise ajal töötasid kõik rasketes töötingimustes ja erinevate ametinimetustega isikud aitasid

ning hädavajadusel ka asendasid üksteist, ei anna alust ametikohtade võrdsustamiseks ja loetelu

nr 2 laiendamiseks.

7. XX ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3-16-1587

6(7)

9. Vastustaja ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust osas, milles kohus luges kaebaja

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži hulka kalapüügi ja

kalatöötlusega tegelevatel laevadel mehaanik-seadistajana töötatud aja kokku 6 aastat ja 20

päeva ning sellel ametikohal töötamise aja vahele jäänud kuni kahekuulised perioodid.

Ringkonnakohtus vaieldakse selle üle, kas soodusstaaži hulka tuleb arvata ka lukksepa

(13.11.1980–26.03.1981, 06.04.1981–09.11.1981 ja 21.12.1983–22.06.1984) ning lukksepp-

seadistajana (27.11.1981–19.06.1982) töötatud aeg.

10. Halduskohus leidis, et kaebaja töötamine lukksepa ja lukksepp-seadistajana vastab

töötamisele mehaaniku abina loetelu nr 2 erialakoodi nr 23485 mõttes. Halduskohus põhjendas

oma seisukohta sellega, et tunnistajate ütluste kohaselt abistasid lukksepp ja lukksepp-seadistaja

mehaanik-seadistajat, täites viimasega sarnaseid ülesandeid ja töötades samadel tingimustel ja

sama režiimiga. Lisaks tõi halduskohus välja, et lukksepp ja lukksepp-seadistaja pidid omama

mehaaniku kutseharidust.

11. Ringkonnakohus märgib, et üldistatult tegelevad nii mehaanikud, seadistajad kui ka

lukksepad muu hulgas erinevate seadmete remondi ja hooldamisega. Selleks, et määratleda, kas

isiku töö vastas loetelu nr 2 erialakoodile nr 23485, tuleb arvestada valdkonna eripära ning

hinnata konkreetse ametikoha töö sisu. Kohus peab lähtuma loetelus nimetatud

ametinimetustest ega saa neid ise täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kõiki mis tahes

ametinimetusega laeva erinevate seadmete hooldamise ja remondiga tegelenud isikuid lugeda

mehaanikuteks ja nende abideks erialakoodi nr 23485 mõttes.

12. Kutsekoja avaldatud kutsestandardite hulgas ei ole merenduse all mehaanik-seadistaja,

lukksepp-seadistaja ega lukksepa kutsestandardit. Laevamehaaniku kutsestandardi1 kohaselt

tegeleb laevamehaanik laeva jõuseadmete ja abimehhanismide (sh kalapüügi ja

kalatöötlusseadmed) ohutu töö tagamisega. Kaebaja tööraamatust (tl 74-77p, tõlge tl 78-78p)

nähtub, et ta töötas aastatel 1980–1995 BMRT-del (suurtel külmutustraaleritel) ja

kalatehaslaeval Chopin. Viimatinimetatud laeval võisid lisaks peamasina mehaanikutele

(vanemmehaanik, 2. mehaanik, 3. mehaanik ja 4. mehaanik) olla veel ka külmutusmehaanikud,

elektrimehaanikud ja remondimehaanikud; kogu laeva mehaanikute tööd juhtis peamehaanik.2

Sotsiaalministeeriumi selgituse (tl 55-56) järgi tegeleb seadistaja, samuti mehaanik-seadistaja,

toodet valmistava masina või tehnoloogialiini hooldamise, remondi, seadistamise ja

häälestamisega. Lukksepp teeb metallitöid, valmistades ja taastades detaile, kuid võib ka

paigaldada, hooldada, reguleerida, remontida ja demonteerida seadmeid, torustikke jms.

13. Eelnevast järeldub, et kui mehaanikud vastutavad muu hulgas laeva jõuseadmete

korrasoleku eest, siis mehaanik-seadistaja töö puudutab eelkõige laeva abimehhanisme. Seega

ei ole (laeva)mehaaniku ning mehaanik-seadistaja töö täies ulatuses kattuv. Erinevalt

halduskohtust ei pea ringkonnakohus ekslikuks vastustaja lähenemist, et mehaanikute puhul on

lisaks merel esinevatele ilmastikutingimustele ohuteguriks masinaruumis esinev müra ja

kuumus. Asjaolu, et loetelus on eraldi nimetatud motoristid (masinistid), pigem toetab

vastustaja seisukohta, sest ka need isikud töötasid masinaruumis, tegeledes masinate käitamise

ja samaaegse hooldamisega3, samas kui mehaanik remontis seadmeid ja hoolitses nende

töökorras oleku eest.

14. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja töötas kalandusettevõttes RAS Ookean (end. Eesti

Kalatööstus) erinevate ametinimetuste all eelkõige kalatöötlusliini hooldamise, remondi ja

seadistamisega. Kaebaja esitatud kirjalike tõendite (tl 7-11) ja tunnistajate ütluste kohaselt

1 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10087205.

2 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Mehaanik.

3 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10426616.

3-16-1587

7(7)

kuulusid koos erinevate nimetustega mehaanikute kõrval laeva masinameeskonda ka lukksepp

ja lukksepp-seadistaja, kes abistasid mehaanik-seadistajat. Mehaanik-seadistaja tegeles

keerukamate töödega, samas kui lukksepp ja lukksepp-seadistaja tegid kergemaid töid.

Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kaebaja täitis lukksepa ja lukksepp-seadistajana osa

tööajast ka mehaaniku ülesandeid, siis SVPS § 1 viimase lõigu alusel ei saa seda aega arvata

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kuna lukksepp-seadistaja ja

lukksepp ei teinud kogu tööaja jooksul mehaaniku töid ega puutunud samas mahus kokku

asjaomaste ohuteguritega, ei saa neid ringkonnakohtu arvates lugeda mehaanikuteks ega tema

abideks erialakoodi nr 23485 mõttes. Määravaks ei saa pidada seda, millist haridust ja

kvalifikatsiooni vastava töö tegemine eeldas, vaid oluline on eelkõige töö sisu.

15. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus tuvastas, et XX

töötas ajavahemikel 13.11.1980–26.03.1981, 06.04.1981–09.11.1981, 27.11.1981–19.06.1982

ja 21.12.1983–22.06.1984 (kokku 2 aastat ja 10 päeva) soodustingimustel vanaduspensioni

õigust andval tööl ning jätab selles osas kaebuse rahuldamata.

16. Menetlusosalised pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise

kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)