2-18-129737/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-129737

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-129737

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi X i vastu 524,84 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

607,15 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Elisa Teleteenused AS (rk 10069659; asukoht

Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), esindaja Marilin Palts,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja X (ik XXX; viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Elisa Teleteenused AS hagi X i vastu 524,84 euro ja lisanduva viivise

nõudes.

2. Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks 464,84 eurot, millest 391,01 eurot on

põhinõue ja 73,83 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 10.01.2019 seisuga.

3. Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt

391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 317,18 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 88% ulatuses X i kanda ning 12% ulatuses Elisa Teleteenused AS

kanda.

6. Jätta X i menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude puudumise

tõttu.

7. Määrata Elisa Teleteenused AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest

125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulud 242 eurot.

9. Välja mõista X ilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis menetluskuludelt 242 eurot alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2(4)

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Vaidlust ei ole selles, et hageja (endine ärinimi Aktsiaselts Starman) on sõlminud kostjaga

XX.XX.XXXX kliendi- ja teenuse osutamise ning seadmete rendi ja/või müügilepingu nr XXX,

mille alusel osutas hageja kostjale telekommunikatsiooniteenust (XL-ZUUMtv) ning rentis

teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid (ZUUMtv kaart ja digiboks). Vaidlust ei ole ka

selles, et kostja on oma kohustust (tasuda osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele)

rikkunud.

3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.01.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 451,01 eurot põhinõude ja

73,83 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 11.01.2019 kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja ei vaidle vastu põhinõudele, kuid ei nõustu tasuma viiviseid. Vastuse kohaselt teatas

kostja juba 2016. aastal hagejale, et on alates 2015. aasta detsembrist vahistatud, mistõttu ei saa

ta enam teenuse eest tasuda. Ometi ei alustanud hageja koheselt menetlust, vaid ootas peaaegu

kolm aastat, et lasta viivistel koguneda.

4. Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel 11.09.2015 sõlmitud leping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks

olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

3(4)

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 11.09.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni

kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 451,01 eurot. Arve XXX on

trahviarve. Lepingu nr XXX alusel kohustus kostja kasutama hageja ZUUMtv teenust 12 kuu

jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab

teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne

kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient hagejale lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu

60 eurot.

Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et nimetatud lisatingimus leppetrahvi kohta, millega pannakse tarbijast

lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise

korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate

kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest,

arvestades leppetrahvi suurust (60 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga

(18,99 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3

p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust

leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

391,01 eurot (451,01 – 60 = 391,01).

5. Hageja palub kostjalt välja mõista 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning

alates 11.01.2019 viivise 0,05% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude

õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud

viivist üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,05% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06%

päevas). Kuna hageja ei ole hagiavaldusest nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud, tuleb

4(4)

hageja viivisenõue rahuldada 73,83 euro ulatuses. Arvestades leppetrahvi põhjendamatust tuleb

TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt

391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 317,18 eurot.

Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju

hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja lepingujärgset viivist

põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole tõendanud põhinõudest suuremat kahju).

6. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 391,01 eurot, 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 73,83 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt 391,01 eurot alates

11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 317,18 eurot.

7. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~88% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88% ulatuses

kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal tekkinud rahaliselt kindlaks

määratavaid menetluskulusid, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, kus vastuväide on esitatud üksnes viiviste osas).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 242 eurot (88% 275 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

242 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik