2-18-5629/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 11. veebruaril 2019

Tsiviilasja number

2-18-5629

Tsiviilasi

M Ki hagi E Mi vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 196/2017/890

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Kostja E M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) seaduslik

esindaja K K-M (e-post xxxx)

Menetluse liik

kohtuistung 05.12.2018

Resolutsioon

Jätta M Ki hagi E Mi vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 196/2017/890 rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud M Ki kanda.

2. Jätta E Mi menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata ja välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja vaidlustab kohtutäitur I P poolt täiteasjas 196/2017/890 esitatud nõude, mis on antud

sissenõudmiseks K K-M poolt vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-1753. Hageja

toob esile, et kohtulahendi järgselt on osapoolte vahel 12.02.2017 allkirjastatud kokkulepe,

mille kohaselt osapooled kinnitavad vastastikku nõuete puudumist. Hageja palub lõpetada

täiteasja 196/2017/890 täitmine, kuna M K on varasemalt maksnud K K-Mle lahutamise

järgselt 90 000 eurot (ühisvara müügist saadud summa) ning sellega on kogu K K-M poolt

nõutav elatisnõue täidetud. Ühtlasi palub hageja vabastada aresti alt pangaarved ja

kinnisvara.

2. Hageja ei nõustu, et K K-M poolt esitatud elatisnõue on käsitletav eraldiseisva asjana

varalistest suhetest M Ki vastu, kuna elatisnõude nõudja ja nõude esitaja on sama isik, ehk

K K-M, kes esindab antud juhul ühise lapse E Mi huve. Juriidiliselt ei ole ühisvara jagamist

toimunud. Lähtuvalt sellest on ka osapoolte vahel allkirjastatud vastastikuste nõuete

puudumise dokument, mis on kohtule esitatud. M K ei soovinud ühisvara osa juhul, kui K

K-Ml ei ole rohkem nõudeid. See summa ühisvara osast katab ka elatisnõude summa täies

mahus kuni Emilia täisealiseks saamiseni. Seda peaks kinnitama ka allkirjastatud nõuete

puudumise dokument, kus K K-M kinnitab, et tal puuduvad M Ki vastu nõuded. Hageja

palub kohtul arvesse võtta asjaolu, et M Kil puudub viimase pooleteise aasta jooksul töökoht

ja regulaarne sissetulek ning juba sellest tulenevalt ei oleks võimalik täiendavate rahaliste

vahendite maksmist K K-Mle.

Kostja vastuväited

3. Kostja esindaja K K-M ei ole sõlminud hagejaga ühtegi kirjalikku, suulist ega mingil muul

viisil ühtegi kokkulepet, mis vabastaks hageja alaealisele lapsele elatistoetuse maksmisest

ja/või vähendaks igakuise elatistoetuse summat ja/või vähendaks elatistoetuse võlga ja/või

muudaks elatistoetuse võla summa suurust, vastavalt seadusele ja 25. oktoobri 2016

kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-1753. Kõik kokkulepped või mistahes milline kokkulepe

eraldi, mis on sõlmitud K K-M kui eraisiku ja M Ki kui eraisiku vahel, ei puutu absoluutselt

ega saagi puutuda asja(de)sse, kus üheks osapooleks on kostja, kelle ema K K-M on

alaealise kostja seaduslik esindaja. K K-M ja M K on osapooled nendevahelistes asjades,

kus vastastikku pretensioonid seisuga 12.02.2017 puudusid. Kostja on seisukohal, et hageja

ei ole täitnud temale seaduse ja kõnealuse kohtuotsusega pandud kohustusi, mistõttu ei ole

võimalik vaidlustada kohtutäitur I P nõuet täiteasjas 196/2017/890, lõpetada nimetatud

täiteasjas täitmist ega vabastada aresti alt hageja pangakontosid ja kinnisvara.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et 25.10.2016 kohtuotsusega on E Mi kasuks välja mõistetud

elatis seaduses sätestatud miinimummääras ning selle sissenõudmiseks on kohtutäitur I P

alustanud täitemenetlust täiteasjas 196/2017/890. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja

kostja seadusliku esindaja K K-M poolt allkirjastatud 12.02.2017 kokkuleppega on

hõlmatud ka E Mi elatise nõuded.

6. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et

E Mi seaduslik esindaja K K-M on esitanud võlgniku M Ki vastu täitmisavalduse, milles

palutakse pöörata täitmisele Harju Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsus tsiviilasjas 2-16-1753

elatise sissenõudmiseks (tlk 4). Harju Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-

16-1753 on M Kilt välja mõistetud elatis E Mi kasuks E Mi ülalpidamiseks igakuiselt

ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale,

alates 16.02.2016 kuni E Mi täisealiseks saamiseni xxxx, tagasiulatuv elatis perioodi

16.02.2015 kuni 15.02.2016 eest summas 2040 eurot ning märgitud, et E Mi kasuks

väljamõistetud elatis tuleb tasuda K K-M kontole xxxx Xxxx (tlk 21-27). E-päringu

väljavõttega on tõendatud, et nimetatud täitedokumendi alusel on kohtutäitur täiteasjas

196/2017/890 alustanud täitemenetlust E Mile makstava elatise sissenõudmiseks (tlk 29-

31).

7. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et

vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda.

8. Kohtule on esitatud 12.02.2017 kuupäeva kandev kokkulepe (tlk 16) kust nähtub, et pooltel

pole teineteisele mingeid varalisi ega muid pretensioone. Nimetatud kokkulepe on sõlmitud

M Ki ja K K-M vahel. 25.10.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-16-1753 on menetlusosaliseks

E M, kelle kasuks on elatis välja mõistetud ning kes on tulenevalt esitatud tõenditest ka

täitemenetluses sissenõudjaks. K K-M on täitemenetluses 196/2017/890 ainult oma

alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Kohus leiab, et hageja ja E Mi ema vahel sõlmitud

12.02.2017 kokkulepe ei ole olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laspe ülalpidamise

kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Kuivõrd E M ei ole

vaidlusaluse kokkuleppe pooleks, siis ei saa selle kokkuleppe sõlmimisega lugeda kas

osaliselt või täielikult täidetuks elatise maksmise kohustust ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja esitas väite, et tal puudub viimase pooleteise aasta jooksul töökoht ja regulaarne

sissetulek ning juba seetõttu ei ole tal võimalik maksta täiendavalt elatist E Mile. Kohus on

seisukohal, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut

või et tema sissetulek on liiga väike. Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud viimati oma

13.02.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-2343/41.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda, kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata ning sellega teinud otsuse

hageja kahjuks.

11. TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus

andis 25.01.2019.a määrusega pooltele võimaluse esitada kohtule menetluskulude nimekiri

ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hiljemalt 30.01.2019. Kostja teatas kohtule, et

tal puuduvad menetluskulud. Kuivõrd kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, jätab kohus

menetluskulud kindlaksmääramata ja välja mõistmata.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/