3-17-2169/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2169

Haldusasi

AS-i Eesti Meedia kaebus Konkurentsiameti 21.09.2017

otsuse nr 5-1/17-0234-415-8 ja 11.01.2018 otsuse nr 5-1/17-

0328-616-2 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks

ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja

–

AS

Eesti

Meedia,

volitatud

esindajad

vandeadvokaat Karmen Turk ja advokaat Sandor Elias

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Katrin

Tasa

Kolmas isik I – Eesti Rahvusringhääling, volitatud esindaja

Liina Urboja

Kolmas isik II – MTÜ EESTI JALGPALLI LIIT, seaduslik

esindaja Daniil Savitski

Kolmas isik III – the Union of European Football

Associations (Union des Associations Européennes de

Football; UEFA), volitatud esindajad vandeadvokaat Elo

Tamm ja advokaat Mart Blöndal

Asja läbivaatamine

10.12.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Konkurentsiameti taotlus AS-i Eesti Meedia kaebuse läbi

vaatamata jätmise kohta.

2. Jätta AS-i Eesti Meedia kaebus rahuldamata.

3. Mõista AS-ilt Eesti Meedia UEFA kasuks välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat)

eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-17-2169

2(15)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Meedia (kaebaja) esitas 16.08.2017 Konkurentsiametile (vastustaja) kaebuse

MTÜ EESTI JALGPALLI LIIT (EJL) ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tegevuse peale.

The Union of European Football Associations (prantsuse keeles Union des Associations

Européennes

de

Football;

UEFA)

korraldas

jalgpalli

Euroopa

meistrivõistluste

ülekandeõiguste müümiseks avaliku konkursi, millel osales lisaks kaebajale ka ERR. Viimane

omandas UEFA-lt 2020. a toimuvate meistrivõistluste finaalturniiri ülekandeõigused, samuti

sellele eelneva ja järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste Nations League

ülekandeõigused aastateks 2018–2021. ERR maksab UEFA-le ülekandeõiguste eest

1,336 miljonit eurot. EJL sõlmis 13.07.2017 ERR-iga sihtotstarbelise projektitoetuse lepingu,

mille järgi EJL toetab ERR-i ülekandeõiguste omandamisel 950 000 euroga. Tegemist on nii

keelatud kokkuleppe, turgu valitseva seisundi kui ka olulise vahendi omaja kohustuste

rikkumisega. EJL-i ja ERR-i vaheline kokkulepe on vertikaalne keelatud kokkulepe turu

piiramiseks ja kolmandate isikute turult välja tõrjumiseks. Lisaks on EJL ja UEFA

konkurentsiõiguse mõttes ja valdava finantstoetuse tõttu valitseva mõju kaudu seotud

ettevõtjad ja/või omavad kollektiivset turgu valitsevat seisundit. Seetõttu on võrreldes

ERR-iga erameediakanalite diskrimineeriv kohtlemine konkursil konkurentsiseaduse (KonkS)

§ 16 kohaselt keelatud.

2. Vastustaja leidis 21.09.2017 otsuses nr 5-1/17-0234-415-8, et kirjeldatud asjaoludel ei

ole alust järelevalvemenetluse alustamiseks ega muude meetmete kasutusele võtmiseks.

Põhjendused:

2.1. Toetuse andmine ei ole üldjuhul majandustegevus, mistõttu ei pruugi EJL-i lugemine

ettevõtjaks olla põhjendatud.

2.2. Isegi kui lugeda EJL ettevõtjaks, ei ole UEFA ja EJL üheks ettevõtjaks ega EJL UEFA

osaks. EJL-i põhikirjast tulenevalt on EJL-i organid ja nende liikmed oma töös sõltumatud.

Kuigi nad peavad täitma UEFA põhikirja, juhendeid, direktiive ja nendega kooskõlas tehtud

otsuseid, ei lähtu EJL igapäevases asjaajamises UEFA juhistest. Vastavalt EJL-i põhikirjale ei

oma UEFA EJL-i organites hääleõigust ega võimalust mõjutada juhtorganite koosseisu.

UEFA ei saa ette kirjutada EJL-i juhtorganite otsuseid mittesihtotstarbeliste eelarvevahendite

kasutamiseks. EJL-i vara kasutab ja käsutab EJL-i juhatus lähtuvalt tema eesmärkidest. Otsuse

toetada ERR-i tegi EJL-i juhatus. UEFA-t otsusest ei teavitatud, kuna selline kohustus

puudub. Ainuüksi asjaolu, et osa EJL-i eelarvest koosneb UEFA-lt saadud toetusest, ei anna

UEFA-le EJL-i üle valitsevat mõju. Kaebaja toodud Euroopa Kohtu näited ei ole asjakohased.

UEFA-l ei ole piisavalt majanduslikke, õiguslikke ega organisatsioonilisi sidemeid, mis

võimaldaksid tal omada valitsevat mõju EJL-i üle. UEFA toetuseta ei lõpetaks EJL oma

tegevust. EJL-i eesmärgiks ei ole UEFA raha kasutamine, vaid jalgpalli edendamine ja

jalgpallitegevuse koordineerimine Eestis. Ilma UEFA toetuseta oleks EJL-i eelarve väiksem.

2.3. Kaebaja viidatud Fédération Internationale de Football Association (FIFA) juhtum on

praegusest sisuliselt erinev. EJL ei oma mingeid õigusi UEFA-s, mis võimaldaksid tal osaleda

UEFA

mängude

ülekandeõiguste

kaubaturul.

Isegi

kui

EJL

tegutseb

laiemal

jalgpalliülekannete kaubaturul, jääb arusaamatuks, millist tegevust UEFA ja EJL kitsamal või

laiemal kaubaturul koordineeriksid, mis võimaldaks neil konkurentidest ja klientidest eraldi

tegutseda. Ainult UEFA-lt raha saamine ei muuda EJL-i ja UEFA-t ettevõtjateks, kes

3-17-2169

3(15)

tegutsevad turul ühe üksusena. Seega on täitmata kollektiivse turgu valitseva seisundi

olemasolu tõendavad tingimused.

2.4. Puudub alus võimaliku KonkS § 16 rikkumise kontrollimiseks. EJL andis ERR-ile toetuse

UEFA-st sõltumatult, st tegemist ei olnud UEFA initsiatiivi ega ka küsimusega, kus UEFA

oleks üldse kaasa rääkinud. Sellises olukorras on UEFA turujõu formaalne üle kandmine

EJL-ile põhjendamatu.

2.5. EJL-i poolt ERR-ile rahaliste vahendite eraldamine ei ole käsitletav ettevõtjatevahelise

keelatud kokkuleppena KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Tegemist on finantseerimise

kokkuleppega, millega ei tõrjuta teisi ettevõtjaid turult välja, kuna finantseerimise eesmärk

ongi aidata ettevõtjal osta mingit kaupa või teenust. Lisaks on ERR kinnitanud, et tema

eelarves on piisavad rahalised vahendid, et omandada UEFA ülekandeõigused ka ilma EJL-i

toetuseta. UEFA lähtub parima pakkumise valimisel lisaks pakutud rahasummale ka teistest

pakkuja poolt esitatud andmetest. Muuhulgas hinnatakse pakkuja telekanalite arvu, tarbijate

ligipääsu nimetatud kanalitele, pakkuja usaldusväärsust ning maksevõimet, samuti kogemust

jalgpalli suurülekannete edastaja ja tootjana.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.09.2017 otsuse

tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks rahuldama

kaebaja 16.08.2017 taotluse ja algatama järelevalvemenetluse EJL-i ja ERR-i suhtes või

kohustada vastustajat vaatama kaebaja 16.08.2017 taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks

uuesti läbi.

4. Kohus võttis 04.12.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-2169 kaebuse menetlusse ning

kaasas kolmandate isikutena EJL-i ja ERR-i.

5. Kaebaja esitas 11.12.2017 vastustajale kaebuse taotlusega algatada KonkS-i alane

järelevalve UEFA üle, sest UEFA mängude ülekandeõiguste konkursil koheldi ERR-i

põhjendamatult ja õigusvastaselt soodsamalt võrreldes kaebajaga ning loodi talle

konkurentsieelis. ERR võitis UEFA mängude ülekandeõiguste konkursi Eestis EJL-i poolt

makstud toetuse abil. EJL sõltub pea täielikult UEFA makstavatest toetustest ja EJL on just

UEFA-lt saadud rahaga toetanud ERR-i osalemist konkursil. Sponsoritelt saadava ja EJL-i

eelarve suhtes marginaalse rahaga ei oleks olnud kuidagi võimalik 950 000 euro suurust

toetust maksta. Arvestades, et UEFA omab konkurentsi puudumise ja intellektuaalomandi

õiguste tõttu turgu valitsevat seisundit ja olulist vahendit UEFA mängude ülekandeõiguste

kaubaturul, peavad UEFA konkursid olema mittediskrimineerivad. Majanduslikult toimus

hinnadiskrimineerimine: ERR sai teiste osalejatega võrreldes allahindluse ja võitis selle abil

konkursi. Seega on UEFA mängude ülekandeõiguste konkurss Eestis muutunud UEFA enda

raha abil diskrimineerivaks ja UEFA on turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud. Teiselt poolt

rikub olukord ka individuaalerandi tingimusi kokkuleppeks õiguste omaja (UEFA) ja ERR-i

vahel. Rikutud on UEFA ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe tingimusi, mille kohaselt peaks

UEFA ülekandeõiguste konkursi abil saadava rahaga toetama siseriiklikke jalgpalliliite. Antud

juhul maksab ERR UEFA-le aga UEFA enda vahenditega tagasi.

6. Vastustaja jättis 11.01.2018 otsusega nr 5-1/17-0328-616-2 järelevalvemenetluse

alustamata, kuna puuduvad KonkS-i rikkumise tunnused. UEFA eraldab rahvuslikele

jalgpalliliitudele

jalgpalliga

seotud

tegevuste

edendamiseks

sihtotstarbelisi

ja

mittesihtotstarbelisi toetusi. UEFA saab mõjutada enda antud raha kasutamist sihtotstarbeliste

toetuste korral (nt staadioni rajamine, valgustuse vahetamine), kuid ei saa EJL-ile ette

kirjutada mittesihtotstarbeliste eelarvevahendite kasutamist. EJL eraldas raha ERR-ile

omaalgatuslikult ja UEFA-t sellest teavitamata. Raha, mida EJL kasutas ERR-i toetamiseks,

oli UEFA poolt eraldatud mittesihtotstarbelisena, mistõttu oli EJL-il õigus seda kasutada oma

3-17-2169

4(15)

äranägemise järgi. Kuna UEFA-l ei olnud võimalik raha kasutamist kontrollida, siis ei ole

võimalik UEFA-t süüdistada turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Samal põhjusel ei ole

UEFA rikkunud väidetavaid individuaalerandi tingimusi. Vastustajal puudub pädevus teostada

järelevalvet Euroopa Komisjoni ja UEFA kokkuleppe võimaliku rikkumise osas, kuna see ei

seostu konkurentsiõigusega.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 11.01.2018 otsuse

tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi.

8. Kohus võttis 15.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-319 kaebuse menetlusse, liitis

selle haldusasjaga nr 3-17-2169 ja kaasas kolmanda isikuna UEFA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

9.1. Vastustaja on jätnud tähelepanuta tekkinud olukorra kui terviku ning on analüüsinud

EJL-i ja ERR-i tegevust kitsalt ja eraldivõetuna. Järelevalvemenetluse alustamata jätmisel on

tehtud olulisi kaalutlusvigu.

9.2. UEFA on turgu valitsev ettevõtja. Ta omab ainuisikuliselt kõiki UEFA mängude

ülekandeõigusi. Tema positsioon ülekandeõiguste jaotamisel võimaldab tal tegutseda ostjatest

sõltumatult ja tal puuduvad selles osas otsesed konkurendid. Lisaks on UEFA olulise vahendi

omaja, sest tema käes on intellektuaalne omand olulisele osale turule pääsemiseks.

9.3. EJL ja UEFA on majandustegevuses osalevad isikud KonkS § 2 lg 1 tähenduses.

Spordisündmuste ülekandeõiguste müük on majandustegevus. Pole oluline, et EJL on

spordialaliit või mittetulundusühing või kas ta saab konkreetsest tehingust tulu.

9.4. EJL ja UEFA on konkurentsiõiguse mõttes ja valdava finantstoetuse tõttu valitseva mõju

kaudu seotud ettevõtjad ja/või omavad kollektiivset turgu valitsevat seisundit. Vastustaja on

vääralt lähtunud EJL-i põhikirjalisest iseseisvusest. UEFA omab tegelikult nii otsest kui

kaudset võimalust mõjutada EJL-i juhtorganite otsuseid kui ka EJL-i vara või olulise osa

kasutamist ja käsutamist, kuna EJL sõltub majanduslikult pea täielikult UEFA toetusest. EJL

ei eksisteeriks UEFA-ta sellisel kujul üldse, sest EJL-i eelarve koosneb UEFA-lt saadud

rahast. Tegemist pole tavapärase spordialaliiduga. Kuna EJL sõltub UEFA rahastusest, annab

regulaarselt oma tegevusest UEFA-le aru, tegutseb UEFA reeglite järgi ja on ka faktiliselt

UEFA „käepikendus“ Eestis, on EJL-i näol tegemist UEFA „osakonna“ või „filiaaliga“ Eestis.

UEFA jaotab järjest enam ise mänguõigusi ka varem rahvuslike jalgpalliliitude hallata olnud

formaatidele ja seega on teoreetilinegi konkurents EJL-i ja UEFA vahel muutunud olematuks.

Tegemist ongi ühe ja sama ettevõtjaga, mitte ainult seotud ettevõtetega.

9.5. EJL-i ja ERR-i vaheline kokkulepe on keelatud vertikaalne kokkulepe turu piiramiseks ja

kolmandate isikute turult tõrjumiseks. EJL toetab valikuliselt üht ringhäälinguettevõtet,

eelistades teda teistele, tekitades olukorra, kus ERR võidab toetuse abil UEFA konkursi.

Tegemist ei ole tavapärase finantseerimiskokkuleppega, vaid EJL väljendas avalikult, et

eesmärgiks oli, et ülekandeõigused saaks just ERR. Seega oli eesmärk konkurentsi

kahjustamine. ERR ei oleks saanud soetada ülekandeõigusi ilma toetuseta, sest ERR-i

nõukogu oli eraldanud jalgpalli-, jäähoki- ja kergejõustiku tiitlivõistluste ülekandeõiguste

soetamiseks

kokku

1,2

miljonit

eurot.

Erameediakanalitele

EJL

ülekandeõiguste

omandamiseks toetust ei pakkunud. EJL ja UEFA piiravad kaubaturgu, rakendades ERR-ile

eelistingimusi ja asetades erameediakanalid ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Samuti ei

3-17-2169

5(15)

võimalda UEFA võrdse konkursi teel juurdepääsu ülekandeõigustega seotud intellektuaalsele

omandile. ERR-i eelistamiseks puuduvad objektiivsed alused. Järelikult on EJL ja UEFA

rikkunud

olulist

vahendit

omava

ettevõtja

kohustusi.

UEFA

konkursid

peavad

konkurentsiõiguslikult olema mittediskrimineerivad. EJL on UEFA vahenditest toetuse

maksmisega muutnud UEFA konkursi diskrimineerivaks. Sponsoritelt saadava ja EJL-i

eelarve suhtes marginaalse rahaga ei oleks EJL-il kuidagi võimalik 950 000 euro suurust

toetust maksta. Rikutud on ka Euroopa Komisjoni 14.10.2014 otsust, mille järgi tuleb

ülekandeõiguste konkursside abil toetada siseriiklikku jalgpalli.

9.6. EJL-il on UEFA turgu valitseva positsiooni suhtes samasugused kohustused nagu

UEFA-l. Vastutust ei saa välistada ning tegu on pigem UEFA ja EJL-i sisesuhte küsimusega,

kui EJL pani rikkumise toime UEFA teadmata. EJL-il ei saa olla õigust muuta teadlikult

UEFA-lt saadud vahenditega UEFA konkurss diskrimineerivaks. EJL-il on UEFA osana ja

ühise vastutuse tõttu kohustus vähemalt sekkumisest hoiduda. EJL-il on ka endal keeld

kuritarvitada UEFA turgu valitsevat positsiooni ja EJL-ile saab teha ettekirjutuse.

9.7. Isegi kui UEFA ei olnud teadlik EJL-i rikkumisest, on kaebaja teda sellest teavitanud, ent

UEFA pole siiani midagi ette võtnud, sh keeldunud ERR-iga lepingut sõlmimast. Lisaks

olnuks UEFA-l võimalus EJL-ile antud raha kasutust kontrollida, ent seda pole tehtud. UEFA

on rikkunud oluliselt oma hoolsuskohustust ega ole teostanud piisavalt järelevalvet enda

vahendite kasutamise üle.

9.8. Eluliselt ei ole usutav, et ERR-i ja EJL-i kokkulepe omaks positiivseid järelmeid või

annaks tarbijatele mingi kasu. Vabalevi osakaal on alates 01.08.2017 muudatustest

telemaastikul pigem marginaliseeruv.

9.9. Järelevalvemenetluse alustamata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei

saanud konkursil võrdsetel tingimustel soetada UEFA mängude ülekandeõigusi. Ilma EJL-i

toetuseta oleks konkursil parima pakkumise teinud kaebaja. Kaebaja on kaubaturult

järgmiseks 4 aastaks välja tõrjutud. Tulevikus võib selline praktika tähendada

jalgpalliülekannete osas turu täielikku sulgemist. Jalgpalliülekanded on ühe suurema vaatajate

arvuga spordiülekanded. Järelikult on kõrvaldatud konkurents ka olulise osa suhtes

spordiülekannete edastamisel Eestis tervikuna.

9.10. Korrarikkumine ei ole veel lõppenud ja kestab sõlmitud lepingute kehtivusperioodi

lõppemiseni. Vastustajal on võimalik teha kolmandatele isikutele ettekirjutus korrarikkumise

kõrvaldamiseks – lepingu lõpetamiseks või konkurentsiseisundi parandamiseks. Kui

vastustaja seisukohta, et korrarikkumist praegusel juhul ei olnud, ümber ei lükata, ei algata

vastustaja ka tulevikus järelevalvemenetlust samalaadse tegevuse osas. Kui EJL-i ja ERR-i ei

takistata,

suletakse

turg

konkurentsile

ka

edaspidi

täielikult

ja

ERR

muutub

jalgpalliülekannete turul monopoliks.

10. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

10.1. Paljud tegevused võivad kahjustada konkurentsiolukorda, kuid kõigil juhtudel ei ole

tegemist KonkS-i rikkumistega. Igat tegevust tuleb hinnata eraldi. Kui EJL-i ja ERR-i tegevus

kitsalt ja eraldivõetuna ei ole KonkS-iga vastuolus, siis ei muutu nimetatud tegevus ka

tervikuna KonkS-iga vastuolus olevaks.

10.2. Vastustajal ei ole pädevust teostada järelevalvet Euroopa Komisjoni ja UEFA

kokkuleppe

võimaliku

rikkumise

osas.

Koostöökokkuleppe

p

5.4

selgitab,

et

koostöökokkulepe ei loo mingeid õigusi ega kohustusi, ei rahvusvahelisi, Euroopa Liidu ega

ka siseriikliku õiguse kohaselt. Koostöökokkuleppe rakendamiseks toimuvad kohtumised

3-17-2169

6(15)

UEFA ja Euroopa Komisjoni vahel. Koostööleppes ei mainita UEFA turgu valitsevat

seisundit, individuaalerandit ega üldse konkurentsiõigust.

10.3. Toetuse andmine ei ole üldjuhul majandustegevus ehk kaupade või teenuste

pakkumine kaubaturul, mistõttu EJL-i lugemine ettevõtjaks ei pruugi olla põhjendatud.

10.4. EJL-i põhikirjast tulenevalt on EJL-i organid ja nende liikmed oma töös sõltumatud.

Kuigi EJL-i organid ja nende liikmed on vastavalt põhikirjale kohustatud täitma UEFA

põhikirja, juhendeid, direktiive ja nendega kooskõlas tehtud otsuseid, ei lähtu EJL igapäevases

asjaajamisest UEFA juhistest. Vastavalt EJL-i põhikirjale ei oma UEFA EJL-i organites

hääleõigust ega võimalust mõjutada juhtorganite koosseisu. UEFA ei saa EJL-ile ette kirjutada

otsuseid mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamiseks. EJL-i vara kasutab ja käsutab EJL-i

juhatus lähtuvalt EJL-i eesmärkidest, mistõttu pole UEFA-l võimalust EJL-i vara käsutamise

osas EJL-i tegevust mõjutada, v.a sihtotstarbelised toetused. Otsus toetada ERR-i tehti EJL-i

juhatuse otsusega, UEFA-t sellest ei teavitatud, kuna selline kohustus puudub. Ainuüksi

asjaolu, et osa EJL-i eelarvest koosneb UEFA-lt saadud toetusest, ei anna UEFA-le EJL-i üle

valitsevat mõju KonkS-i tähenduses. Kaebaja toodud Euroopa Kohtu näited üheks ettevõtjaks

lugemise kohta ei ole asjakohased. Antud juhul ei ole tegemist situatsiooniga, kus

emaettevõtja omab 100% osalust tütarettevõtjas ning UEFA poolt raha eraldamine EJL-ile ei

ole kuidagi samastatav emaettevõtja osalusega tütarettevõtjas. UEFA-l ei ole ka piisavalt

majanduslikke, õiguslikke ega organisatsioonilisi sidemeid, mis võimaldaksid tal omada

valitsevat mõju EJL-i üle. Samuti puuduvad tõendid, mis viitaksid, et UEFA tegelikult

mõjutas EJL-i käitumist raha eraldamisel ERR-ile. Puhtalt finantsilist osalust ei ole Euroopa

Komisjon alati pidanud oma praktikas üheks ettevõtjaks lugemise aluseks. Samuti ei ole EJL-i

näol tegemist UEFA osaga. Põhjendamatu on väide, nagu lõpetaks EJL tegevuse, kui UEFA

teda rahalised enam ei toetaks. EJL-i eesmärgiks ei ole UEFA raha kasutada, vaid jalgpalli

edendada ja jalgpallitegevust Eestis koordineerida. Ilma UEFA toetuseta oleks EJL-i eelarve

väiksem. Isegi kui UEFA toetuseta ei saa EJL sellisel määral toetada jalgpalli, ei saa väita, et

väiksema rahaga oleks põhikirjaliste eesmärkide täitmine EJL-i poolt võimatu. Raha

eraldamine ei muuda UEFA-t ja EJL-i üheks ettevõtjaks.

10.5. Kaebaja peab konkurentsi kahjustavaks EJL-i tegevust, kes ei oma turgu valitsevat

seisundit ja kes on tegutsenud UEFA-st sõltumatult. EJL-i poolt ERR-ile omaalgatuslikult

eraldatud raha oli eraldatud UEFA poolt EJL-ile mittesihtotstarbelisena. EJL-il oli õigus

kasutada seda oma äranägemise järgi. Raha eraldas ERR-ile EJL, mitte UEFA. Kuna UEFA-l

ei olnud võimalik raha kasutamist kontrollida, siis ei ole võimalik UEFA-t süüdistada turgu

valitseva seisundi kuritarvitamises. Samal põhjusel ei ole UEFA rikkunud väidetavaid

individuaalerandi tingimusi. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks peab turgu valitsev

ettevõtja teadvalt midagi tegema või tegemata jätma. Antud juhul oli UEFA konkurss avatud

ja mittediskrimineeriv. EJL-il ei olnud kohustust teavitada UEFA-t mittesihtotstarbeliselt

eraldatud raha kasutamisest. Seega ei jätnud UEFA teadvalt midagi tegemata. Samuti puudus

UEFA-l võimalus kuritarvitada oma positsiooni, kuna pärast toetuse eraldamist muutus see

EJL-i rahaks, kes sai seda kasutada oma äranägemise järgi.

10.6. Kollektiivse turgu valitseva seisundi kontseptsioon on ette nähtud täiesti teistsugusteks

olukordadeks. Kaebaja viidatud FIFA juhtum on käesolevast asjast sisuliselt erinev. EJL ei

oma mingeid õigusi UEFA-s, mis võimaldaksid tal osaleda UEFA mängude ülekandeõiguste

kaubaturul. Isegi kui EJL tegutseb laiemal jalgpalliülekannete kaubaturul, jääb arusaamatuks,

millist tegevust UEFA ja EJL kitsamal või laiemal kaubaturul koordineeriksid, mis

võimaldaks neil konkurentidest ja klientidest eraldi tegutseda. Ainult UEFA-lt rahastuse

saamine ei muuda EJL-i ja UEFA-t ettevõtjateks, kes tegutsevad turul ühe üksusena, oluline

on tegevuse sisu ehk millisest ühtsest tegevusliinist nad kõrvale ei kaldu. Seega on täitmata

3-17-2169

7(15)

kollektiivse turgu valitseva seisundi olemasolu tõendavad tingimused. Vastustajale esitatud

teabest järeldub, et EJL andis ERR-ile toetuse UEFA-st sõltumatult, st tegemist ei olnud

UEFA initsiatiivi ega ka küsimusega, kus UEFA oleks üldse kaasa rääkinud. Sellises

olukorras on UEFA turujõu formaalne ülekandmine EJL-ile põhjendamatu. EJL-i ja UEFA-t

ei ole võimalik käsitleda kui kollektiivset turgu valitsevat seisundit omavaid ettevõtjaid,

mistõttu puudub alus võimaliku KonkS § 16 rikkumise kontrollimiseks.

10.7. EJL-i poolt ERR-ile toetuse andmise käsitlemine kokkuleppena, millega tõrjutakse

teised ettevõtjad kaubaturult välja, on kunstlik. Rahaliste vahendite eraldamine ei ole

käsitletav ettevõtjate vahelise keelatud kokkuleppena KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Tegemist on

finantseerimise kokkuleppega, millega ei tõrjuta teisi ettevõtjaid turult välja, kuna

finantseerimise eesmärk ongi aidata ettevõtjal osta mingit kaupa või teenust. Vastasel korral

oleksid kõik toetuse või finantseerimise kokkulepped keelatud, kuna keegi, kellel ei ole

piisavalt ressursse, võib jääda selle tõttu mingist kaubast või teenusest ilma. Toetuse andmisel

jääb alati ka keegi toetusest ilma, mistõttu peab ta leidma muid finantseerimise viise. Sellise

tegevuse käsitlemine teise ettevõtja, kes toetust ei saanud, kaubaturult välja tõrjumisena ei ole

põhjendatud. Konkurentsiõiguse eesmärk on konkurentsi kui majandusliku toimemehhanismi

tagamine, mitte iga üksiku ettevõtja (nt konkurendi) huvide kaitsmine. Täiesti võrdsete

eelduste loomine kõikidele konkurentidele on võimatu ja see ei ole ka konkurentsijärelevalve

eesmärgiks, sest majanduskeskkonnas on täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kui erinevatel

konkureerivatel ettevõtjatel on erinevad konkurentsieelised. Vastustaja saab võtta meetmeid

ainult KonkS-i rikkumise tuvastamisel, mitte konkurentsieelise saamise korral.

10.8. Vastustaja lähtub oma menetluses ettevõtja seadusliku esindaja allkirjastatud

informatsioonist, mitte ei võta haldusakti põhjendustes aluseks ajakirjanduses või meedias

väidetut. Vastustajal pole põhjust kahelda ERR-i vastuses lihtsalt seetõttu, et ajakirjanduses on

väidetud vastupidist. Seega ei ole vastustaja teinud kaalutlusviga.

10.9. Kuna vastustaja leidis, et tegemist ei ole KonkS § 4 lg 1 p-s 3 sätestatud kokkuleppega,

siis on asjakohatud ka kaebuse põhjendused, mis käsitlevad vertikaalse grupierandi

mittekohaldumist ja individuaalerandi lubamatust.

10.10. Kaebaja ei selgita, kuidas Euroopa Komisjoni õiguspraktika spordiülekannete

litsentsimise süsteemi puhul on seotud konkurentsiõiguse kohaldamisega antud asjas.

10.11. Kaebus järelevalvemenetluse algatamata jätmise peale on perspektiivitu. Vastustaja

tuvastab korrarikkumisena KonkS-i nõuete rikkumise juhul, kui peab vajalikuks ja

võimalikuks ettevõtjale ettekirjutuse teha. Vastustaja pädevuses ei ole ainuüksi rikkumise

tuvastamine, kui tuvastamisel puudub regulatiivne toime. Käesoleval juhul on UEFA

mängude ülekandeõiguste leidmiseks korraldatud hange läbi viidud, UEFA väidetav

õigusvastane tegevus juba lõppenud ja leping hanke võitjaga sõlmitud. Isegi kui vastustaja

alustaks menetluse ja tuvastaks rikkumise, ei saa menetluse tulemus enam kuidagi mõjutada

kaebajate võimalusi osaleda vaidlusaluses hankes. Kuna väidetav õigusvastane tegevus on

juba lõppenud, puudub vastustajal võimalus teha ettevõtjale ettekirjutust. Lepingu sõlmimise

järel ei ole võimalik teha enam ettekirjutust väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Vastustajal

puudub võimalus mõjutada hanke tulemusi, lahendada hankevaidlusi ja teostada järelevalvet

hanke läbiviimise üle. Kuna kaebaja soovitud eesmärki ei saa järelevalvemenetluse

läbiviimisel saavutada, siis on kaebus perspektiivitu. Samuti ei ole antud asjaoludel ette näha,

et korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud tingimused ohu olukorra realiseerimiseks oleksid

täidetud ja seetõttu oleks vajadus teha UEFA-le ettekirjutus ohu ennetamiseks. UEFA on

sõlminud ERR-iga teleülekannete õiguste omandamise lepingud kuni aastani 2020 ja 2021.

Vastustaja ei saa järelevalvemenetluse algatamisel ja ettekirjutuse tegemisel hinnata tulevikus

3-17-2169

8(15)

ettetulevaid võimalikke juhtumeid, eriti kui need toimuvad mitme aasta pärast. Praegusel

juhul järelevalvemenetluse algatamata jätmine ei määra järgmiste samasisuliste menetluste

tulemust. Juhul, kui tulevikus ilmnevad asjaolud, mis viitavad UEFA või mõne teise sarnase

organisatsiooni turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele, siis lähtub vastustaja uutest

konkreetsetest asjaoludest.

11. Kolmas isik ERR palus jätta kaebuse rahuldamata.

12. Kolmas isik EJL palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

12.1. EJL-i 2017. a eelarve oli 11 102 508 eurot. UEFA-lt laekus ca 2 181 000 eurot, millest

omakorda ca 1 550 000 eurot oli sihtotstarbeline toetus erinevate sportlike valdkondade

otsetoetuseks. Seega kogu UEFA toetuse osakaal EJL-i eelarvest on ca 20%, ilma

otsetoetuseta ca 5%. Järelikult ei saanud vaidlusalune toetus ERR-ile isegi teoreetiliselt tulla

UEFA toetusest. EJL eksisteeriks edukalt ka ilma UEFA toetuseta.

12.2. EJL on üks 55-st UEFA liikmest. Igal UEFA liikmel on õigus osaleda UEFA organite

valimistel, kuid valitud organid on iseseisvad. Seejuures ei ole UEFA-l mingit võimalust

mõjutada EJL-i organite otsuseid või EJL-i vara kasutamist, v.a olukordades, kus UEFA

määrab EJL-ile sihtotstarbelise toetuse. EJL on iseseisev juriidiline isik, mille olemasolu ei

sõltu UEFA-st.

13. Kolmas isik UEFA palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

13.1. Vastustajal on lai kaalutlusõigus otsustada, kas järelevalvemenetlus algatada või mitte.

Järelevalvemenetluste algatamist taotleval isikul ei ole õigust nõuda menetluse algatamist.

Seega piirdub halduskohtu kontroll vaid kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega.

Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla vastustaja tegevuse õiguspärasuse.

Vastustaja on kontrollinud faktilisi asjaolusid ja jõudnud järeldusele, et taotluses toodud

asjaoludel ei ole alust järelevalvemenetluse algatamiseks. Otsus on kaalutlusveata.

13.2. UEFA ja EJL on eraldiseisvad ettevõtjad konkurentsiõiguse mõttes. UEFA ei saa

mõjutada EJL-i raha kasutamist (v.a kui UEFA määrab sihtotstarbelise toetuse). Toetuste

andmine EJL-ile ei anna UEFA-le valitsevat mõju EJL-i üle. UEFA ei andnud EJL-ile

sihtotstarbelist toetust UEFA mängude ülekandmise osas, seetõttu ei olnud UEFA-l õigust ka

kontrollida EJL-i raha kasutust ja UEFA ei vastuta EJL-i raha kasutuse eest. Euroopa

Komisjon analüüsis 23.07.2003 otsuses COMP/C.2-37.398 UEFA staatust ja leidis, et UEFA

ja selle liikmed on eraldiseisvad ettevõtjad.

13.3. UEFA-l ja EJL-il ei ole kollektiivset turgu valitsevat seisundit.

13.4. Vastustajal puudub pädevus teostada järelevalvet Euroopa Komisjoni ja UEFA

kokkuleppe võimaliku rikkumise osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus

14. Vastustaja esitas taotluse jätta kaebus läbi vaatamata, sest väidetav korrarikkumine on

lõppenud ja vastustajal puudub enam võimalus sellele reageerida. Kohus ei nõustu

vastustajaga. Kuigi ERR ja UEFA on juba 12.09.2017 sõlminud ülekandeõiguste

võõrandamise lepingud, oleks vastustajal siiski võimalik järelevalvemenetlust läbi viia ja

rikkumise tuvastamisel meetmeid rakendada. Kaebaja peab tema õigusi rikkuvaks seda, et

EJL maksis ERR-ile toetust teleülekannete õiguste omandamiseks ja muutis seeläbi UEFA

3-17-2169

9(15)

konkursi väidetavalt konkurentsi kahjustavaks. Juhul, kui vastustaja tuvastaks, et tegemist oli

korrarikkumisega, saaks vastustaja teha KorS § 28 lg 1 alusel avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks. Asjakohaste meetmete valik oleks

vastustaja otsustada. Nt saaks kohustada ERR-i EJL-ile toetuse tagasi maksma või kohustada

UEFA-t korraldama uue konkursi. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitse muutunud lepingute

sõlmimise tõttu võimatuks ja kaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata.

Kaebuse nõuded

15. Kaebaja taotles vastustaja 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsuste tühistamist või

õigusvastasuse

tuvastamist

ning

vastustaja

kohustamist

vaadata

kaebaja

taotlus

järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi.

16. Kohtu hinnangul on vastustaja 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsused toimingud, mitte

haldusaktid, seetõttu ei saa nende peale tühistamiskaebust esitada ja kaebused tuleb

tühistamisnõuetes jätta rahuldamata. Vastustajal ei ole KonkS § 54 ega KorS § 14 alusel

kohustust järelevalvemenetlust algatada. Kohtupraktikas on tunnustatud järelevalveorgani

kaalutlusõigust otsustamaks menetluse algatamise üle (nt Riigikohtu 22.10.2014 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-42-14, p-d 12-13). Seetõttu oli vastustajal õigus enne menetluse

alustamist kontrollida kaebaja esitatud teavet ja otsustada saadud teabe alusel menetluse

algatamise vajaduse üle. Vastustaja otsustas jätta järelevalvemenetluse algatamata. Neil

otsustel puudub regulatiivne toime, seetõttu ei ole tegemist haldusaktidega (haldusmenetluse

seaduse § 51 lg 1). Haldusaktiga oleks tegemist juhul, kui vastustaja oleks asja sisuliselt läbi

vaadanud ja teinud sisulise otsuse (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14

ja 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12). Vastustaja ei ole kaebaja taotlusi sisuliselt

läbi vaadanud. Samuti oleks haldusaktiks järelevalveorgani otsustus järelevalvemenetluse

lõpetamise kohta, kui menetluse käigus oleks tuvastatud, et rikkumist ei ole toime pandud,

sest ka sellise otsuse tegemine eeldab asja sisulist läbivaatamist (vt Riigikohtu 23.03.2016

otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15 ja 16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-12). Toiminguks

on menetlust lõpetav otsus juhul, kui see tehakse ilma sisulise lahenduseta (vt nt Riigikohtu

24.01.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-16).

17. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka vastustaja 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsuste

õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja viiks kolmandate

isikute osas läbi järelevalvemenetluse ja tuvastaks KonkS-i rikkumised. Sellise eesmärgi

saavutamiseks piisab nõude esitamisest kohustada vastustajat vaatama kaebaja 16.08.2017 ja

11.12.2017 taotlused uuesti läbi. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab, et vastustaja poolt

kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine 21.09.2017 ja 11.01.2018 otsustega oli õigusvastane,

seega sisaldub tuvastamisnõue juba kohustamisnõudes ja tuvastamisnõude eraldi menetlemine

ning otsusega lahendamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

18. Riigikohus on korduvalt välja toonud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve (nt 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-

3-1-42-14, 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-

3-1-44-10). Kaebaja väidete kohaselt on kolmandad isikud rikkunud KonkS-i nõudeid. KonkS

§-s 16 toodud regulatsioon on mõeldud kaitsma ka turuosalistest konkurente turgu valitseva

3-17-2169

10(15)

seisundi kuritarvituste eest (vt ka KonkS § 1 lg-s 1 toodud seaduse eesmärke). Seega on

kaebajal õigus taotleda kohtulikku kontrolli järelevalvemenetluse alustamata jätmise

põhjendatuse üle. Kohus ei saa kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat

järelevalvemenetlust läbi viima, vaid kohustada järelevalvemenetluse algatamise üle uuesti

otsustama.

EJL-i ja UEFA omavahelised suhted

19. Kohus ei nõustu kaebajaga, et EJL on UEFA-ga sisuliselt sama ettevõtja. EJL-i põhikirja1

p 4.2 kohaselt on EJL iseseisev mittetulundusühing, mis on loodud Eesti seaduse alusel. EJL-i

põhikirjast ei tulene, et EJL oleks UEFA osakond või filiaal. EJL on küll UEFA liige, kuid

samuti FIFA liige (EJL-i põhikirja p 4.3). EJL-i näol ei saa olla tegemist mõlema osakonna

või filiaaliga. Kohus ei leia, et erialaliitu kuulumine muudaks liikme selle liidu osakonnaks

või filiaaliks või sõltuvaks isikuks. Nt MTÜ Eesti Õlletootjate Liit liikmeteks on liidu

veebilehe2 andmetel AS A. Le Coq, Saku Õlletehase AS ja AS VIRU ÕLU. Ometi ei ole

kahtlust, et tegemist on iseseisvate ettevõtjatega, kes on oma majandustegevuses ja otsuste

tegemisel iseseisvad vaatamata sellele, et nad järgivad samas ka liidu reegleid. Samasugusest

eeldusest tuleb lähtuda ka kolmandate isiku puhul. Selleks, et lugeda liidu liige iseseisvaks

ettevõtjaks, ei ole vaja tuvastada, kas ta konkureerib liiduga, nagu kaebaja on seda teinud. Ka

viidatud õlletootjatest ettevõtjad ei konkureeri MTÜ-ga Eesti Õlletootjate Liit.

20. EJL ei ole UEFA tütarettevõtja. Asjakohane on lähtuda analoogia korras äriseadustiku

(ÄS) §-st 6, mille lg 1 sätestab, et kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär

ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta

osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel

tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Praegusel juhul ei ole

UEFA-l EJL-is osalust. EJL-i põhikirja p 4.2 järgi ühendab EJL Eestis jalgpalliga tegelevaid

mittetulundusühinguid. Seega ei saa UEFA olla EJL-i emaettevõtjaks.

21. ÄS § 6 lg 2 järgi on tütarettevõtjaks ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle

osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. KonkS § 2 lg 3 järgi

võib selle seaduse tähenduses lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu

seotud ettevõtjad. Sama paragrahvi lg 4 järgi on valitsev mõju võimalus ühe või mitme

ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või

osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt

mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja

kogu vara või olulist osa sellest.

22. Pelgalt sellest, et EJL-il on UEFA-sse kuulumise tõttu kohustus lähtuda UEFA

põhikirjast, juhenditest ja juhtorganite otsustest (vt EJL-i põhikirja p 6.2), ei anna UEFA-le

valitsevat mõju EJL-i üle. Samamoodi ei oma muud eriala- või ettevõtjate liidud valitsevat

mõju oma liikmete üle. EJL-i põhikirja p 16.1 järgi toimub EJL-i organite valimine või

määramine sõltumatuse põhimõtet järgides. Samuti on EJL-i organid ja nende liikmed oma

töös sõltumatud (EJL-i põhikirja p 16.2). EJL-i presidendi, asepresidendid ja juhatuse liikmed

valib EJL-i liikmete üldkoosolek ehk üldkogu (EJL-i põhikirja p-d 17.1 ja 17.2.6). EJL-i

põhikirjast ei nähtu, et UEFA-l oleks võimu mõjutada EJL-i juhtorganite koosseisu,

hääletamist või otsuseid. UEFA nõuab vastupidi oma põhikirja3 art 7bis p-s 2, et tema

liikmesorganisatsioonid oleksid iseseisvad ja sõltumatud ning et nende juhtorganid oleksid

1 http://www.jalgpall.ee/docs/P%F5hikiri%2029%2003%202016.pdf.

2 http://www.eestiolu.ee/liikmed-ja-juhtimine/.

3 https://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/uefaorg/General/02/56/20/45/2562045_DOWNLOAD.pdf.

3-17-2169

11(15)

valitud sõltumatult. UEFA põhikirjas ei ole sätestatud, et UEFA-l oleks võimu oma

liikmesorganisatsiooni juhtimise üle.

23. Samuti ei nähtu, et UEFA-l oleks õigus kasutada või käsutada EJL-i vara või olulist osa

sellest. Ainuüksi sellest, et UEFA jagab EJL-ile toetusi, ei saa tuletada UEFA valitsevat mõju

EJL-i üle. Samamoodi saavad spordiliidud või -ühingud toetusi/annetusi teistelt isikutelt,

riigilt või kohalikelt omavalitsustelt, mis aga ei muuda neid toetajatest sõltuvateks või nende

valitseva mõju alla kuuluvateks. EJL-i poolt kohtule esitatud 2017. a eelarvest nähtub, et EJL

on saanud toetusi lisaks ka FIFA-lt, riigilt ja teistelt annetajatelt. EJL-i veebilehelt4 nähtub, et

tema peasponsoriks on LHV, suurtoetajateks Nike, A. Le Coq, Tele2, betsafe, Rimi, Abc

Motors, Ramirent, FIFAA, Taisto Bussid, Myfitness, SIS, BALTMAN ja Krausberg.

24. Sihtotstarbelise toetuse saamine ehk toetuse saamine kohustusega kasutada seda teatud

otstarbel (infrastruktuuri arendamiseks, sportlastele toetuste jagamiseks) ei tähenda toetuse

andja õigust või võimalust kasutada või käsutada toetuse saaja vara. Toetuse üleandmisel

toetuse saajale muutub see toetuse saaja varaks, kel on selle vara osas vaba käsutusõigus.

Toetuse andja ei saa seda piirata ega toetuse saaja asemel ise seda vara käsutada. Küll aga

vastustab toetuse saaja toetuse saamisel võetud kohustuste täitmise eest. Kui ta ei täida toetuse

saamisel võetud kohustusi (ei kasuta seda vara kokkulepitud eesmärgil), siis kaasnevad sellega

lepingus ettenähtud sanktsioonid (toetuse tagasimaksmise kohustus). Samast loogikast

lähtudes jagab ka riik nt struktuuritoetusi. Struktuuritoetuse andmine ei anna riigile õigust

toetuse saaja vara käsutada. Küll aga kaasneb toetuse saajale toetuse saamise nõuete

rikkumise korral toetuse osalise või täieliku tagasimaksmise kohustus.

25. UEFA makstav toetus ei moodusta kogu EJL-i vara ega olulist osa sellest. EJL-i 2017. a

eelarve järgi olid kolmanda isiku 2017. a tulud kokku 11,1 miljonit eurot, sh toetused kokku

5,2 miljonit eurot ja UEFA toetus sellest 2,2 miljonit eurot. UEFA toetus moodustab EJL-i

kogutulust 19,6%, mida ei saa lugeda oluliseks osaks. Samuti nähtub EJL-i eelarvest, et EJL-i

tulud ei koosne vaid toetustest, vaid EJL-i teenis 2017. a müügitulu 5,4 miljonit eurot,

liikmemaksutulu 410 600 eurot ja muid tulusid 26 036 eurot. Järelikult ei vasta tõele kaebaja

väide, et EJL sõltub täielikult UEFA toetustest ja lakkaks ilma nendeta olemast. EJL-i

põhikirja p 5.1 järgi on EJL-i eesmärk heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis,

jalgpallitegevuse

juhtimine

ning

Eesti

jalgpalli

esindamine

rahvusvahelistes

jalgpalliorganisatsioonides ja avalikkuse huvides. Jalgpalli on võimalik edendada ja

jalgpallitegevust juhtida ka väiksemate summadega. Seega ei muutu UEFA toetuste

kadumisega EJL-i tegevus võimatuks. See toimuks väiksema eelarve ja väiksemate kuludega,

nt liikmemaksude arvelt.

26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et EJL ja UEFA on eraldiseisvad isikud, kes ei ole

omavahel valitseva mõju kaudu seotud, sj ei ole EJL UEFA tütarettevõtja, filiaal ega osakond

ega sõltu oma tegevuses UEFA makstavatest toetustest. Järelikult ei saa asja lahendamisel

lähtuda eeldusest, et EJL ja UEFA on konkurentsiõiguse mõttes üks ettevõtja.

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

27. Kaebaja väitel on UEFA eraldi või koos EJL-iga turgu valitsev ettevõtja ning kaebaja

ebavõrdsesse konkurentsiolukorda asetamine UEFA konkursil võrreldes ERR-iga, kellele EJL

maksis toetust jalgpalli teleülekannete õiguste omandamiseks, tähendab turgu valitseva

seisundi kuritarvitamist.

4 https://www.jalgpall.ee.

3-17-2169

12(15)

28. Kohtu hinnangul ei saa ilmselgelt välistada UEFA ja EJL-i ettevõtjaks lugemist praeguses

asjas. Vaidluse all ei ole, et lisaks jalgpalli toetamisele ja edendamisele teenivad nad ka

jalgpalli võistluste korraldamisega (piletite müük, teleülekannete õiguste müük jms) tulu, st

osalevad majandustegevuses KonkS § 2 lg 1 mõttes.

29. Kohtu hinnangul ei ole aga UEFA-l ja EJL-il kollektiivset turgu valitsevat seisundit.

UEFA õigused piirduvad tema korraldavate jalgpallivõistlustega ja EJL õigused tema

korraldavate võistlustega (EJL-i põhikirja p 4.5). Mõlemad korraldavad küll jalgpallivõistlusi,

kuid erineva tasemega. UEFA võistlused on üleeuroopalised, seetõttu suuremat huvi

pakkuvad, suurema vaatajaskonnaga, sh geograafiliselt, ja suurema tuluga. EJL-i

korraldatavad võistlused on väiksema vaatajaskonnaga, väiksemat huvi äratavad ja väiksema

tuluga. Mõistliku vaidluse all ei saa olla asjaolu, et pealtvaatajate/jalgpallihuviliste seisukohalt

ei ole UEFA ja EJL-i korraldatavad võistlused omavahel asendatavad. EJL-i korraldatavad

võistlused ei saa mõjutada huvi UEFA võistluste vastu. Seetõttu ei saa lugeda UEFA-t ja

EJL-i ühel kaubaturul tegutsevaks (KonkS § 3 lg 1) ning sellest tulenevalt neid ka turgu

kollektiivselt valitsevaks.

30. KonkS § 16 järgi on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi

otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sh: 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või

müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine;

2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;

3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine

erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

4) teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmine; 5) ettevõtja

sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe

sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks; 6) põhjendamatu

keeldumine kauba müümisest või ostmisest.

31. Vaidlusaluse konkursi korraldas UEFA kui nende võistluste korraldaja. Asjaoludest ei

nähtu, et EJL osaleks nende võistluste korraldamisel või omaks nende võistlustega seoses

mingeid

õigusi,

sh

õigusi

nende

võistluste

ülekandeõiguste

võõrandamiseks.

Võõrandamisõigus kuulub ainult UEFA-le. Kuna UEFA ja EJL ei tegutse samal kaubaturul,

tegemist ei ole ühe ettevõtjaga konkurentsiõiguse mõttes, samuti ei ole EJL-i kaasatud UEFA

konkursi korraldamisse, siis ei saa EJL-i tegevust ERR-ile toetuse andmisel käsitleda turgu

valitseva seisundi kuritarvitamisena. EJL-il ei ole võimalik teisele ettevõtjale kuuluvat turgu

valitsevat seisundit kuritarvitada. KonkS §-dest 13 ja 16 nähtuvalt saab turgu valitseva

seisundi kuritarvitamist ette heita vaid seda seisundit omavale isikule. Seega saaks rikkumises

süüdistada vaid UEFA-t kui konkursi korraldajat, mitte EJL-i. EJL oli olukorras, kus saanuks

olla iga teine toetaja. Kui EJL-i asemel oleks toetust maksnud hoopis LHV (EJL-i

peasponsor), siis ei oleks kaebajal tekkinud küsimust turgu valitseva seisundi kuritarvitamises.

Samuti ei saa süüdistada sellises rikkumises ERR-i. Temal puudub jalgpallivõitluste

teleülekannete õiguste kaubaturul turgu valitsev seisund, mida saaks kuritarvitada. ERR osales

konkursil ostjana nagu kaebajagi. Järelikult oli vastustaja poolt EJL-i ja ERR-i osas

järelevalvemenetluse algatamata jätmine turgu valitseva seisundi rikkumise küsimuses

kaalutlusvigadeta ja põhjendatud.

32. Praegusel juhul puudub alus heita turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ette ka

UEFA-le. UEFA ei ole kaubaturgu piiranud ega keeldunud põhjendamatult teleülekannete

õiguste müügist, vaid on korraldanud selleks avaliku konkursi, kus kõigil huvitatud

meediakanalitel on olnud võrdne võimalus osaleda ja oma pakkumine esitada. UEFA ei ole

seadnud ühelegi konkursil osalejale ebavõrdseid tingimusi ega asetanud kedagi ebavõrdsesse

olukorda. Kui kaebaja oleks esitanud konkursil ERR-ist kõrgema hinnapakkumise, võinuks

3-17-2169

13(15)

UEFA sõlmida lepingu temaga. Seega ei ole turgu suletud. UEFA ei ole andnud EJL-ile

korraldust ERR-i toetamiseks konkursil. EJL-i tegevuse eest vastutuse ülekandmine UEFA-le

ei ole võimalik ega põhjendatud. Turu piiramine ei ole ka UEFA huvides, sest tema huviks on

teenida tema korraldavate võitluste kaudu võimalikult suurt tulu.

33. Samuti on põhjendamatu järeldus, et ERR-ile anti toetust just UEFA toetuse arvelt. EJL-i

2017. a eelarvest nähtub, et EJL-i tulud olid 2017. a kokku 11,1 miljonit eurot ja UEFA toetus

sellest 2,2 miljonit eurot. EJL-i selgitustest nähtub, et UEFA mittesihtotstarbelise toetuse

suuruseks oli 2017. a 631 000 eurot (2 181 000 – 1 550 000). Seega puudub alus järeldada, et

ERR-ile makstud toetus 950 000 eurot oli pärit just UEFA vahenditest. EJL-il oli piisavalt ka

muid sissetulekuid (nt FIFA toetus, liikmemaksud, müügitulu) ning UEFA toetus ei

moodustanud sissetulekust olulist osa, mistõttu ei saa süüdistada UEFA-t turgu valitseva

seisundi kuritarvitamises asjaolu tõttu, et EJL maksis ERR-ile toetust teleülekandeõiguste

omandamiseks. Kui ka osa raha pärines UEFA mittesihtotstarbelise toetuse arvelt, oli EJL-il

selle vara osas vaba käsutusõigus, UEFA-l puudus selle vara osas õigus EJL-ile ette kirjutada,

kuidas vara käsutada, mistõttu ei vastuta ta EJL-i varakäsutuse võimaliku õigusvastasuse eest.

34. Järelikult jättis vastustaja õiguspäraselt ka UEFA osas turgu valitseva seisundi

kuritarvitamise süüdistuses järelevalvemenetluse algatamata.

35. Kuna puudub alus arvata, et EJL-i makstav toetus pärines just UEFA vahenditest ja et

UEFA oleks kuidagi turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud, siis jätab kohus tähelepanuta

kaebaja viited Euroopa Komisjoni otsusele UEFA kohta.

Olulist vahendit omava ettevõtja õiguste rikkumine

36. Kohtu hinnangul ei ole jalgpallivõistluste ülekandeõigused oluline vahend KonkS § 15

tähenduses. Olulise vahendina saab käsitleda nt elektrivõrku, vee- ja kanalisatsioonivõrku,

sidevõrku jms, ilma millele juurdepääsu omamata ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. See,

et kaebajal ei ole võimalik omandada jalgpallivõistluste ülekandeõigusi, ei muuda tema

tegutsemist meediaturul võimatuks, sest tal on võimalik edastada muid saateid või muude

spordivõistluste teleülekandeid. UEFA sõlmis ERR-iga tähtajalise lepingu, mille lõppedes on

kaebajal võimalik uuesti sarnasel konkursil osaleda ja teleülekannete õigusele pretendeerida.

Samuti omandas kaebaja osas ülekandeõigused.

37. Kui ka pidada jalgpallivõistluste edastamisõigusi oluliseks vahendiks, siis on olulist

vahendit

omaval

ettevõtjal

kohustus

lubada

teisele

ettevõtjale

mõistlikel

ja

mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs olulisele vahendile. Kaebaja ei heida ette seda,

et jalgpallivõistluste ülekandeõiguste võõrandamiseks korraldati konkurss. Kaebaja heidab

ette tema diskrimineerimist konkursil. Kuna UEFA konkursi korraldajana ei ole kaebaja

õigusi kuidagi rikkunud, siis ei ole põhjust algatada tema suhtes järelevalvemenetlust. EJL ja

ERR ei ole nimetatud olulise vahendi omajad, seega puudub alus algatada ka nende suhtes

järelevalvemenetlust.

Konkurentsi kahjustav kokkulepe

38. Kohus nõustub vastustajaga, et toetuse maksmine/annetuse tegemine ei ole keelatud

tegevus KonkS § 4 lg 1 mõistes. Sellega ei tõrjuta kedagi turult välja, vaid aidatakse toetuse

saajal ostu või tegevust finantseerida. KonkS ei keela toetuste andmist/annetuste tegemist ega

kaasfinantseerijate kaasamist ja seda võib pidada majandustegevuses tavapäraseks nähtuseks.

39. EJL-i poolt ERR-ile toetuse andmine ei muutnud vaidlusalust konkurssi õigusvastaseks

ega EJL-i ja ERR-i tegevust konkurentsi kahjustavaks. Kaebajal oli võrdselt ERR-iga

võimalik konkursil osaleda, oma pakkumine esitada ja vajadusel leida endale

3-17-2169

14(15)

kaasfinantseerijad. Kui kaebaja oleks esitanud ERR-ist kõrgema hinnaga pakkumise, võinuks

UEFA sõlmida lepingud temaga (kui ERR-i ja kaebaja pakkumised olid muude nõutavate

tingimuste osas võrdsed). Seega oli kaebajal reaalne võimalus konkursil osaleda ja seda võita.

Seejuures nähtub ERR-i poolt vastustajale haldusmenetluses esitatud selgitustest, et kaebaja

omandas konkursi esimeses pakkumisvoorus ühe õiguste paketi. See, et kaebaja ei osutunud

seekord teiste õiguste pakettide osas konkursil edukaks, ei tähenda, et teda oleks turult välja

tõrjutud. Ühekordse toetuse andmine ei saa kuidagi kaebajat turult välja tõrjuda. EJL-i

selgitustest nähtub, et ta on jaganud sarnaseid toetusi teiste ülekandeõiguste omandamiseks ka

teistele meediaettevõtjatele, sh kaebajale. Kaebajal on endiselt võimalik osaleda teistel

sarnastel konkurssidel tulevikus.

40. Samuti peab kohus usutavaks ERR-i antud selgitust, et EJL-i poolt toetuse andmata

jätmise korral oleks ERR-i leidnud enda eelarvelistest vahenditest vajaliku summa konkursi

võitmiseks, sest ülekandeõiguste omandamist peeti oluliseks. Seega ei saanud EJL-i toetusel

olla sellist mõju, nagu kaebaja väidab. Kohus jätab siinkohal arvestamata kaebaja esitatud

artiklid, mis kajastavad vahendatud teavet ega anna terviklikku ülevaadet kogu tegelikust

olukorrast. Seepärast ei lükka need ümber kolmanda isiku poolt vahetult kohtule esitatud

seisukohti.

41. Kuigi kohus ei pea EJL-i poolt ERR-ile toetuse andmist keelatud tegevuseks ja seetõttu

KonkS §-i 6 praeguses asjas kohaldatavaks, võimaldab see säte analoogia korras jõuda

veendumusele, et toetuse maksmine oli praeguses asjas igal juhul lubatav. Jalgpallivõistluste

ülekannete edastamine ERR-i meediakanalite kaudu võimaldab ülekannetel jõuda suurema

hulga vaatajateni, sest ERR-i meediakanalid erinevalt kaebaja omadest on vaadatavad

vabalevis5. Isegi kui suuremal osal Eesti vaatajaskonnast on olemas leping mõne telekanaleid

edastava sideettevõtjaga, on Eestis siiski palju ka selliseid tarbimiskohti, kus on võimalik

vaadata vaid vabalevikanaleid. Samuti on ERR erinevalt kaebajast loonud eraldi telekanali

venekeelse elanikkonna jaoks. Seega suurendab spordivõistluste teleülekannete edastamine

vabalevikanalites, sh venekeelses kanalis, vaatajate arvu, parandab toote (spordiülekannete)

turustamist ja populariseerimist ning on vaatajate/tarbijate huvides, võimaldades neil saada

sellest õiglase osa (KonkS § 6 lg 1 p 1). Toetuse andmine selle eesmärgi saavutamiseks oli

proportsionaalne (KonkS § 6 lg 1 p 2), ei takistanud kaebajal konkursil osaleda ja osa

ülekandeõigusi omandada (KonkS § 6 lg 1 p 3). UEFA ja ERR sõlmisid lepingud kuni

aastateni 2020 ja 2021 (vt ERR-i 10.04.2018 e-kiri vastustajale). Seega ei ole lepingud

pikaajalised ning kaebajal on pärast lepingute lõppemist võimalik uuel konkursil osaleda ja

oma pakkumine esitada. Järelikult ei olnud toetuse andmisel pikaajalist ja oluliselt piiravat

toimet.

Otsus ja menetluskulude jaotus

42. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja ei teinud UEFA, EJL-i ja ERR-i osas

järelevalvemenetluse algatamata jätmisel kaalumisvigu, mistõttu tuleb kaebus jätta terves

ulatuses rahuldamata.

43. Menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebaja kanda (HKMS § 108

lg 1). Muu hulgas jäävad kaebaja kanda asjaga seotud tõlkekulud.

44. Vastustaja, ERR ja EJL ei ole esitanud kohtule nende menetluskulusid tõendavaid

dokumente, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

5 https://levira.com/telepildi-edastus-televaatajale/.

3-17-2169

15(15)

45. UEFA taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 20 777 eurot. Menetluskulude

tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo COBALT OÜ 10.05.2018 arve nr 20150503

summas 7004,4 eurot, 19.06.2018 arve nr 20151357 summas 10 363,6 eurot, 14.07.2018 arve

nr 20151696 summas 260 eurot, 13.08.2018 arve nr 20152096 summas 928,2 eurot,

13.09.2018 arve nr 20152521 summas 772,2 eurot, 07.12.2018 arve nr 20153846 summas

1125,28 eurot ja 11.12.2018 arve nr 20153896 summas 1154,4 eurot. Kohus peab UEFA

taotletavaid menetluskulusid asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suurteks.

UEFA esitas asjas vaid taotluse kohtu antud vastamise tähtaja pikendamiseks ja seisukoha

kaebuse kohta, mis ei olnud mahukas ega uusi olulisi seisukohti sisaldav, samuti osales

kohtuistungil. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel siiski asjaoluga, et tegemist oli

välismaise isikuga, kellega suhtlemine eeldas esindajalt suuremas mahus tööd. Seetõttu peab

kohus põhjendatuks mõista kaebajalt UEFA kasuks välja menetluskulu 10 000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/