1-17-10741/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-17-10741

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2019, (istung toimus Jõgeva kohtumaja 23.01.2019 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-17-10741 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Prokurör Mariken Arro Taotlus Axxxxi Txxxxxx

taotlus lähenemiskeelu tühistamiseks Taotluse esitaja Axxxxi Txxxxx

isikukood: 48106272739 elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta i taotlus R.B-le kohaldatud lähenemiskeelu rahuldamata Axxxxi Txxxxx tühistamiseks.

Määrus saata A e, R.B-le, prokurörile, Ain Laansalule xxxxx Txxxxxxx ja Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 17.11.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10741 tunnistati R.B süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati R.B süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohesele ärakandmisele 1 kuu 29 päeva vangistust.

Ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et R.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 21 i. Sama otsusega alusel määratud lisakohustus kohaldati R.B suhtes VÕS § 1055 ja KrMS § 310 xxxxx alusel lähenemiskeeldu A Txxxxxx

suhtes tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Axxxxx Txxxxx esitas 05.03.2018 , sest tal on kohtule avalduse lähenemiskeelu tühistamiseks R.B-ga

ühine laps ning lähenemiskeelu täitmine on muutunud keeruliseks.

Tartu Maakohtu 08.05.2018 määrusega jäeti Axxxxx Txxxxxx taotlus R.B-le kohaldat xxxxx Txxxxx loobus ud lähenemiskeelu tühistamiseks läbi vaatamata, kuna A 08.05.2018 avaldusega taotlusest lähenemiskeeld tühistada. Ta soovis, et lähenemiskeeld jääks kehtima, sest R.B käitumisviis ei ole muutunud ning ta on endiselt agressiivne.

Axxxxi Txxxxx esitas 04.11.2018 kohtule uue avalduse lähenemiskeelu tühistamiseks. Axxxxx

Txxxxxxl on

R.B-ga ühine laps, mistõttu on lähenemiskeelu täitmine muutunud keeruliseks.

Kohtuistungil 23.01.2019 jäi Axxxxi Txxxxx oma taotluse juurde vaatamata sellele, et R.B suhtes on algatatud uus kriminaalmenetlus seoses uue kuriteo toimepanemisega tema suhtes. aru, mis . Väidetavalt saab avaldaja tagajärjed see kaasa toob Taotluse põhjusena toob Axxxxi Txxxx e lapse ning tema elu korraldamise vajaduse l välja ühis . Lähenemiskeelu tõttu on raske suhelda lapse isaga. Seda peab tegema kogu aeg kolmanda isiku kaudu, mis on tülikas. Axxxxi Txxxxx tunnistas, et kardab süüdimõistetut mingil määral, kuid süüdimõistetu ei ole sundinud te . Axxxxi xxxxx da lähenemiskeeldu tühistama To sõnul on lapse suhtluskorda puudutav kohtumäärus küll täidetav, kuid R.B soovib lapsega rohkem koos olla ja ta on seda lubanud. R.B selgitas, et lähenemiskeeld on lihtsalt paber ja ta on lähenemiskeeldu rikkunud. Rikkunud on kahetseb juhtunut ja ka kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Ta soovib peresuhted korda saada ja poja nimel pingutada. ennast tõsiselt käsile võtta, Pärast kohtuotsust on ta saanud ravi agressiivsuse vähendamiseks ning peab vajalikuks perenõustaja juurde minemaist. Prokuröri arvates ei peaks lähenemiskeeldu tühistama. Axxxxi Txxxxx oli kannatanuks s tõsise kuriteos ning tema suhtes on ka uus kuritegu toime pandud. Süüdimõistetu esindaja Ain Laansalu selgitas, et ta on Axxxxi Txxxxxx ja R.B-ga puutunud kokku neli aastat ja selle pere omapäraks on lahku käimine, tülitsemine, kokku-

leppimine. Axxxxi Txxxxxx vaba tahe on otsustada, kas ja kui palju ta soovib R.B-ga suhelda. Neil tuleb lahendusi ndusel. R.B ei ole halb isa, otsida suhtenõustaja vahe

temalt ei i ole Axxxxx Txxxxx halb ema ja temalt ei saa saa isaõigusi ära võtta, samuti e emaõigusi ära võtta. Tuleb leida kompromiss.

Axxxxi Txxxxx taotluse juurde on jäänud oma ja esindaja palus kohtul seda austada. süüdimõistetu

KOHTU SEISUKOHT

R.B on tunnistatud oma endise elukaaslase Axxxxi Txxxxxx korduvas süüdi

kehalises väärkohtlemises ning VÕS § 1055 ja KrMS § 310 kohus on kohaldanud

1 alusel

kannatanu eraelu R.B-le Axxxxi Txxxxxx suhtes ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu.

Vaatamata sellele, et kohtuistungil avaldas Axxxxi Txxxxx, et soovib lähenemiskeelu tühistamist, leiab kohus, et taotlust ei ole võimalik rahuldada. Axxxxx Txxxxxx Kohtu

hinnangul ei ole R.B-le kohaldatud tegemist kannatanu tõelise tahtega ning lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud käesolevaks ajaks muutunud. ei ole

Axxxxx Txxxxx on

taotlenud lähenemiskeelu tühistamist tuues põhjuseks lapse huvid. Kannatanu ja R.B on kokku leppinud lapse hooldusõiguse ja suhtlusõiguse osas, kuid seda on mõlema hinnangul kohtu määratud lähenemiskeelu tingimustel (piirangutel) tülikas täita.

Axxxxi Txxxxx korra varem samal põhjusel lähenemiskeelu tühistamist taotlenud, kuid taotlusest loobunud, kuna R.B

oli jätkuvalt agressiivne.

Ka k R.B oma

äesoleva taotluse menetluse ajal on varasemat käitumismustrit jätkanud. Nimelt on prokuratuur peale kohtukutse saamist kohtule teatanud, et 11.01.2019 on toimunud uus vägivallasündmus, kus alustati kriminaalmenetlus seoses sellega, et R.B tarvitas taaskord füüsilist vägivalda Axxxxx Txxxxxx suhtes. Kahtlustuse kohaselt pani ta Axxxxx xxxxx To pikali, istus peale, lõi mitmel korral labakäega näkku ja tiris juustest.

Koh ka tuistungil mõlemad kinnitasid toimunut. Politseis ülekuulamisel oli kannatanu avaldanud, et soovib lähenemiskeelu jätkumist pikemaks ajaks. Kohtuistungil selgus, et R.B tarvitab aeg-ajalt ka narkootikume ja alkoholi, mis on talle samuti kohtuotsuse kohaselt keelatud. Tema suhtumine kohtulahendiga määratud kohustust . esse ja lähenemiskeeldu on eirav ja üleolev Selgituseks küsimusele, kas kohtuotsus on täitmiseks, avaldas süüdimõistetu, et see on lihtsalt paber. Sõnades lubas ta ennast küll parandada, kuid kohtul selline veendumus puudub. S on üüdimõistetu jätkanud varasemat käitumismustrit – ta on kannatanut uuesti rünnanud ja kannatanu on avaldanud ka, et kardab mingil määral R.B. Kannatanu ütlustest selgus veel ka asjaolu, et ta leiab, et lähenemiskeelust pole tema hinnangul kasu, kuna see ei toimi

– süüdimõistetu rikub seda nii või teisiti.

Kuigi lähenemiskeelu eelkõige kohaldamise aluseks on kannatanu soov, tuleb kohtul

lähenemiskeelu tühistamise taotluse põhjendatust kontrollides lisaks veenduda, et taotlus kajastab kannatanu tõelist tahet ega ole tingitud mõne muu isiku mõjutustest. Kohtuistungil kannatanu küll väljendas sõnades, et lähenemiskeelu tühistamine on tema tegelik tahe, kuid kohtul puudub veendumus, et see nii ka on. Kohtuistungil selgus, et initsiatiiv taotluse esitamiseks on mõlemal korral tulnud süüdimõistetu poolt - seda ajal, kui kohtuotsuse kohaselt oli tal keeld kannatanuga üldse suhelda. Eelnev käitumine viitab kohtu hinnangul asjaolule, et süüdimõistetu on manipuleeriv ja enese huvist lähtuv. Ta on suhtlemist vaatamat keelule jätkanud ja kasutanud ka vägivalda. Lapsega suhtlemist kasutab ta ettekäändena põhjendamaks vajadust ka kannatanuga suhelda. Kuna lapse ja isa suhted on väidetavalt head, on kannatanul ilmselt keeruline sellisele soovile raske mitte vastu tulla. Sealjuures jätab Axxxxi Txxxxx tahaplaanile enese huvi ja turvalisuse.

Kohus on lapsega suhtlemise korra määranud, see on toiminud ja ei ole keeldu poolte kokkuleppel seda ka muuta. Seejuures ei mõista kannatanu, et lähenemiskeeld kaitseb teda ning lähenemiskeelu rikkumise eest on võimalik R.B karistatada. Lähenemiskeeld ei keela kannatanul ise lapse elu korralamist vajavates küsimustes süüdimõistetuga ühendust võtta. Ainuüksi lapse huvidele viitamne (tavapärasest ebamugavam viis tema elu korraldamiseks), ei ole käesoleval juhul piisav selleks, et lähenemiskeeldu tühistada.

Kohtu veendumust, et Axxxxi Txxxxx on taotlust esitades ja selle juurde jäädes olnud mõjutatud süüdimõistetu senisest käitumisest, mistõttu see ei ole käsitletav ka tema tegeliku vaba tahtena, kinnitab kohtuistungil väljendatu. Kannatanu on selgitanud, et tema hinnangul puudub piirangul mõ süüdimõistetu lähenemiskeeldu nagunii ei täida. Süüdistatav te, kuna

kinnitas seda, et keeld on tema hinnangul lihtsalt formaalsus.

Kohus ei nõustu sellise seisukohaga. Kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeeld on seatud isiku eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks, selle täitmine on kohustuslik ning rikkumise järel järgneb vastutus. Kannatanu on pöördunud politsei poole seoses uue vägivalla juhtumiga, on alustatud kriminaalmenetlus, millele peaks järgnema ka karistus.

Samuti peaks järgnema uus menetlus stutus KarS § 331 ja va

seoses korduva järgi lähenemiskeelu rikkumisega, kui see fikseeritud on.

Kohus lähtub määrust tehes KrMS § 3101, 432, TsMS 548, VÕS §1055.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik