2-18-16556/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16556

Tsiviilasi

XX, YY ja KK kaebus kohtutäituri 22. oktoobri 2018

ja 1. novembri 2018 otsustele täiteasjades

nr 027/2017/2 ja 027/2017/3. Kaebuse menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX, YY ja KK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (määruskaebuse esitajad): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), YY (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja KK (isikukood

XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Reet

Vokk

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Puudutatud isik II: Hüpoteeklaen AS (registrikood

11663703), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed TP,

IP ja TK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Hüpoteeklaen AS (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) täitmisavalduse ja

täitedokumendiks oleva Tallinna notar Ain Ainsoni 24. aprillil 2015 tõestatud kokkuleppe

alusel hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kohta ja hüpoteegi seadmise kohta algatas

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) XX

(avaldaja I) ja YY (avaldaja II) suhtes täitemenetlused täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3

(edaspidi „vaidlusalused täiteasjad“).

2 (4)

2. Kohtutäitur arestis 6. veebruaril 2017 avaldajatele I ja II kuuluva Harjumaal XXX asuva

kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) ja määras hinnaks 80 000 eurot.

Esimene enampakkumine nurjus ja kohtutäitur hindas vara ümber, määrates kinnistu hinnaks

75 000 eurot. Kinnistule kuulutati välja kordusenampakkumine alginnaga 75 000 eurot.

Avaldaja II tasus 8. augustil 2017 tagatisraha 7 500 eurot.

3. Kordusenampakkumine toimus10. – 17. august 2017, mille tulemusena tegi kõrgeima

pakkumise avaldaja II summas 93 000 eurot.

4. Avaldaja II edastas 18. augustil 2017 kohtutäiturile kokkuleppe, mille alusel loovutas ostja

(avaldaja II) õigused KK-le (avaldaja III).

5. Kohtutäituri assistent teavitas 21. augustil 2017 telefoni teel avaldajat II, et kohtutäitur ei

aktsepteeri ostja õiguste loovutamist kolmandale isikule. Kohtutäitur teavitas 22. augustil 2017

e-kirja teel, et ostja õigused anti loovutamisega üle, kuid seda mahus, mis seadusandja on

kehtestanud enampakkumisel osalevale võlgnikule.

6. Kohtutäituri tegevuse peale esitasid 24. augustil 2017 kaebuse avaldajad I ja II, kes leidsid,

et kohtutäituril puudus seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta.

Kohtutäitur jättis 12. septembri 2017 otsusega avaldajate I ja II kaebuse rahuldamata.

Avaldajad I ja II esitasid 22. septembril 2017 Harju Maakohtule (edaspidi „maakohus“)

kaebuse. Maakohus jättis 28. veebruari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14208 kaebuse

rahuldamata, määrus jõustus 10. oktoobril 2018.

Avaldajate I ja II taotluse alusel peatas maakohus 26. septembri 2017 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-14208 täitemenetlused vaidlusalustes täiteasjades.

7. Avaldaja III esitas 13. septembril 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus

tühistada enampakkumise tühistamine ja uue enampakkumise väljakuulutamine.

Kohtutäitur jättis 22. oktoobri 2018 otsusega rahuldamata avaldaja III 13. septembri 2017

kaebuse ja uuesti avaldajate I ja II 24. augusti 2017 kaebuse.

8. Avaldajad I ja II esitasid 10. oktoobril 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles

vaidlustasid

4. septembri 2017

enampakkumise

nurjunuks

kuulutamise

otsuse

ja

5. septembri 2017 otsuse enampakkumise tühistamise kohta ja vara uuele enampakkumisele

panemise kohta, tagatisraha tagastamata jätmise, lisatasu võtmise tagatisrahast ja 7 230 euro

kandmise Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale.

Kohtutäitur jättis 1. novembri 2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

9. Avaldajad

esitasid

2. novembril 2018

maakohtule

ühise

kaebuse

kohtutäituri

22. oktoobri 2018 otsuse ja 1. novembri 2018 otsuse peale. Avaldajad leidsid, et kohtutäitur ei

saanud otsustada enampakkumise tühistamist 4. septembril 2017, kuna sellel kuupäeval oli

avaldajal III võimalik veel ostuhinda tasuda. Puudub ka mistahes mõistlik põhjendus mitte

lubada avaldajal III kui ostjal ostuhinda tasuda üldises korras ja vara enampakkumisel

omandada. Selline tegevus rikub avaldajate I ja II kui kinnisasja omanike ja ka sissenõudja

huve, st õigust saada vara realiseerimisest maksimaalselt kõrget hinda ja selle arvel tasuda

nõuet. Täielikult seadusevastane on kohtutäituri 5. septembri 2017 otsus osas, millega ta

otsustab, et tagatisraha kuulub ülekandmisele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Kuna

kohtutäitur enampakkumise tühistas, ei tekkinud tal õiguslikku alust asuda otsustama raha

kandmise üle kojale.

10. Kohtutäitur ja sissenõudja kaebuse osas seisukohti ei esitanud.

3 (4)

MAAKOHTU MÄÄRUS

11. Maakohus keeldus 13. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse

menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda.

Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 3 ja täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 ning leidis, et avaldajad ei ole kinni pidanud seda liiki asjade

eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna nad

esitasid kaebuse kohtule eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata.

Maakohus tugines TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ja viitas tsiviilasjale nr 2-17-14208 ning leidis, et

avaldajate korduvate samasisuliste taotluste esitamise eesmärgiks on üksnes täitemenetluse

läbiviimise takistamine.

Maakohus tugines TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja leidis, et esitatud avaldusega ei ole avaldajate

taotletud eesmärki võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUS

12. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata

asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks ei kontrollinud maakohus kelle kaebust ja millal esitatuna tsiviilasjas nr 2-17-14208

läbi vaadati. Kohtutäituri 12. septembri 2017 otsusest nähtub, et kohtutäitur lahendas

avaldajate I ja II 24. augusti 2017 kaebust. Avaldaja III ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-14208

menetlusosaliseks.

Avaldajad I ja II ei ole kohtutäituri 22. oktoobri 2018 otsust vaidlustanud, sest kohtutäitur

vaatas nende 24. augusti 2017 kaebuse põhjendamatult uuesti läbi.

Teiseks kohaldas maakohus vääralt TsMS § 371 lg 1p 4, kuna avaldaja III ei ole olnud

tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetlusosaliseks ning avaldajate I ja II kaebusega ei ole

vaidlustatud

ostja

õiguste

loovutamist,

vaid

kohtutäituri

poolt

tehtud

uusi

täitetoiminguid/otsuseid.

Kolmandaks kohaldas maakohus vääralt TsMS § 371 lg 2 p 2, kuna avaldajad taotlesid

kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja kohtutäituri otsuste tühistamist, mitte aga

uue otsuse tegemist.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale

tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. jaanuaril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta ise hagi

menetlusse võtmist.

15. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et avaldajad ei ole kohtule kaebuse esitamisel

järginud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset kaebemenetluse korda.

Nähtuvalt avalduses esiletoodud asjaoludest esitas avaldaja III kohtutäiturile kaebuse

13. septembril 2017, mille kohtutäitur jättis 22. oktoobril 2018 rahuldamata. Avaldajad I ja II

4 (4)

esitasid kohtutäiturile kaebuse 10. oktoobril 2017 ja selle kaebuse jättis kohtutäitur

1. novembril 2018 rahuldamata. Maakohtule esitatud kaebuses palusid avaldajad tühistada

kohtutäituri 22. oktoobri 2018 ja 1. novembri 2018 otsused. Seega on avaldajad kohtutäituri

tegevuse peale esmalt esitanud kaebuse kohtutäiturile ja siis alles kohtule. Eeltoodust tulenevalt

keeldus maakohus vääralt TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel avaldajate kaebuse menetlusse võtmisest.

16. Samuti keeldus maakohus põhjendamatult TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kaebuse menetlusse

võtmisest. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et tsiviilasjas nr 2-17-14208 on kohus

juba lahendanud avaldajate samasisulise avalduse.

Maakohus jättis tähelepanuta, et erinevalt tsiviilasjast nr 2-17-14208 esitas käesolevas asjas

kaebuse ka avaldaja III, kes varasemas asjas ei olnud menetlusosaliseks.

Lisaks oli tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetluses avaldajate I ja II kaebus, milles nad leidsid, et

kohtutäituril puudus seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta.

Käesolevas asjas vaidlustasid avaldajad I ja II 4. septembri 2017 enampakkumise nurjunuks

kuulutamise otsuse ja 5. septembri 2017 otsuse enampakkumise tühistamise kohta ja vara uuele

enampakkumisele panemise kohta, tagatisraha tagastamata jätmise, lisatasu võtmise

tagatisrahast ja 7 230 euro kandmise Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale. Avaldaja III

esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuna ta leidis, et kohtutäitur ei pikendanud alusetult

tähtaega ostuhinna tasumiseks.

Seega ei saa väita, et avaldajad vaidlustasid käesolevas asjas sama täitetoimingu, mis tsiviilasjas

nr 2-17-14208. TMS § 217 annab menetlusosalisele õiguse vaidlustada kohtutäituri igakordset

tegevust täitemenetluse läbiviimisel sellest teada saamisel.

17. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et esineb alus kaebuse menetlusse

võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud

kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse

menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-151-14,

p 13).

Maakohus

ei

ole

täitnud

kõrgendatud

põhjendamis-

ja

kaalumiskohustust, samuti on ebaõiged maakohtu põhjendused TsMS § 371 lg 2 p 2

kohaldamisel. Avaldajad ei soovi uue otsuse tegemist, vaid kohtutäituri tegevuse

ebaseaduslikuks tunnistamist ja kohtutäituri otsuste tühistamist.

18. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1

näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks

tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm