3-17-1134/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Kaire Pikamäe ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1134

Haldusasi

XX kaebus Terviseameti 23.03.2017 vastuse nr 1.3-

8/3588-9

õigusvastasuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

tühistamiseks

ning

Terviseameti

kohustamiseks

XX

07.11.2016

avaldust

uuesti

lahendama

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Vastustaja – Terviseamet, esindaja Tõnu Kaur

Kolmandad isikud – YY ja OÜ Kliinik32, esindajad

vandeadvokaat Tarvo Lindma ja advokaat Asso Prii

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.11.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.01.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-1134. Teha uus

otsus, millega rahuldada XX kaebus ja tühistada Terviseameti 23.03.2017 vastus nr 1.3-

8/3588-9 ning kohustada Terviseametit XX 07.11.2016 avaldust uuesti lahendama.

3. Mõista Terviseametilt XX esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja

5358 eurot. Terviseameti, YY ja OÜ Kliinik32 menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-17-1134

2(12)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX-le osutati aastatel 2012‒2013 hambaraviteenust OÜ-s Kliinik32 ning üheks tema

raviarstiks oli YY.

2. XX esitas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile (TKE) avalduse, milles palus

anda hinnang OÜ Kliinik32 hambaarsti YY osutatud hambaravi kvaliteedile. TKE vaatas

avalduse läbi 17.04.2014 istungil (protokoll tl 114) ning leidis, et OÜ-s Kliinik32 XX-le

koostatud raviplaan ja selle täitmine oli adekvaatne ning vastas heale meditsiinitavale ja

ravijuhistele. XX esitas 11.05.2014 Terviseametile avalduse (tl 127‒132), milles palus muu

hulgas välja selgitada, kas YY ja OÜ Kliinik32 käitumine on olnud kooskõlas seadustega.

Terviseamet selgitas 12.06.2014 vastuses (tl 134), et Terviseameti järelevalveosakonna

ülesandeks on teostada järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegevuse üle selles osas, mida

reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) ja selle alusel vastu võetud

määrused, ning tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile hinnangu andmiseks pöördutakse TKE

poole. TKE on 17.04.2014 OÜ-s Kliinik32 XX-le osutatud tervishoiuteenuse osutamise kohta

hinnangu andnud ega ole kontrolli tulemusel Terviseametile ettepanekuid esitanud. XX esitas

TKE-le 2016. a-l uue avalduse OÜ-s Kliinik32 ja YY poolt osutatud tervishoiuteenusele

hinnangu andmiseks. TKE vaatas avalduse läbi 14.07.2016 istungil (protokoll tl 115‒116) ning

jäi seisukohale, et OÜ-s Kliinik32 XX-le osutatud tervishoiuteenus vastas kaasaja

hambaarstiteaduse põhimõtetele, üldisele tasemele ja ravijuhistele ning on osutatud

tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. XX esitas 08.09.2016 Harju

Maakohtule hagi OÜ Kliinik32 vastu kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-16-13551).

3. XX esitas 07.11.2016 Terviseametile avalduse (tl 8‒12), milles palus alustada

järelevalvemenetlust OÜ Kliinik32 ja YY suhtes ning keelata kliinikul majandustegevus ja YY-

l hambaarstina tegutsemise jätkamine. Avalduse kohaselt tekitasid YY ja teised OÜ Kliinik32

arstid XX-le jaanuarist 2012 kuni juulini 2013 hambaraviteenuse osutamisega raske

tervisekahjustuse. Avaldusele olid lisatud hambaarstide HM ja MM hinnangud XX-le OÜ-s

Kliinik32 osutatud hambaraviteenuse kohta (tl 13‒19, 21‒35). XX selgitas 19.01.2017

avalduses (tl 87) täiendavalt, et 2013. a-l vormistatud hambaravikaardil puudub mitme visiidi

kohta märge, et patsient oleks viibinud kliinikus vastuvõtul.

4. Terviseamet alustas järelevalvemenetlust ja võttis 20.03.2017 YY-lt seletused (tl 112‒113).

5. Terviseamet lõpetas 23.03.2017 vastusega nr 1.3-8/3588-9 (tl 89‒90) YY suhtes alustatud

riikliku järelevalve menetluse ja XX avalduste käsitlemise. Vastuse kohaselt kuulas

Terviseamet ära YY seletused, uuris OÜ-s Kliinik32 kasutusel olevas programmis Dentas XX-

le osutatud tervishoiuteenuste dokumenteerimist ja temale välja kirjutatud retseptide andmeid

ning võttis arvesse muid XX esitatud dokumente. Terviseamet ei tuvastanud YY tegevuses vigu

tervishoiuteenuste dokumenteerimisel ja retseptide väljakirjutamisel.

3-17-1134

3(12)

6. XX esitas vaide, mille Terviseamet tagastas 27.04.2017 kirjaga nr 1.3-8/3588-12 (tl 92)

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 alusel, leides, et Terviseamet ei ole andnud XX

suhtes haldusakti ega ole läbi viinud mingeid toiminguid.

7. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3‒7), paludes tuvastada Terviseameti

23.03.2017 teatest tuleneva toimingu õigusvastasus, mille kohaselt ei alustatud

järelevalvemenetlust OÜ Kliinik32 üle ning lõpetati YY suhtes alustatud järelevalvemenetlus;

kohustada Terviseametit teostama OÜ Kliinik32 ja YY üle järelevalvet ja viima läbi uus

järelevalvemenetlus ravi dokumenteerimiskohustuse ja ravimite väljakirjutamise korra täitmise

kontrollimiseks; kohustada Terviseametit jälgima 15.10.2013 õiguskantsleri soovituses esile

toodud põhimõtteid ja kaasama järelevalvemenetlusse pädevad ja erapooletud asjatundjad (sh

hambaarst) ning lähtuma menetluses asjassepuutuvatest õigusaktidest; alternatiivselt tühistada

Terviseameti 23.03.2017 teade.

Terviseameti toiming, alternatiivselt haldusakt, on formaalselt ja sisuliselt õigusvastane.

Terviseamet ei ole kontrollinud OÜ Kliinik32 ja YY poolt dokumenteerimiskohustuse ja

ravimite väljakirjutamise nõuete rikkumist. Terviseameti tegevus ei ole kooskõlas

sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise

ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (määrus nr 56) ja sotsiaalministri

18.02.2005 määrusega nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused

ja kord“ (määrus nr 30). Terviseamet ei ole vastust arusaadavalt põhjendanud. Vastuses

sisalduvad asjasse mittepuutuvad viited YY suhtes läbiviidavale kriminaalmenetlusele, Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisile, TKE otsusele ning YY ja tema esindaja

seletustele. Tähelepanuta on jäetud hambaarstide MM ja HM eksperthinnangud. Terviseamet

ei kogunud ise täiendavaid tõendeid ega kaasanud eksperte. Järelevalve viis läbi Terviseameti

töötaja EP, kes omab kõrgharidust õigusteaduses, mitte arstiteaduses. Terviseameti

õigusvastase tegevuse tulemusena saavad kahjustatud kaebaja õigused kaebaja ja OÜ Kliinik32

vahelises tsiviilkohtuvaidluses. Tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik läbi viia täiendavat

uurimist, sest õigusaktidest tulenevalt on pandud vastav kohustus ja pädevus riikliku

järelevalvemenetluse läbiviijale.

8. Terviseamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Terviseamet uuris järelevalvemenetluse käigus YY poolt aastatel 2012‒2013 osutatud

tervishoiuteenuse osutamise asjaolusid. Järelevalvemenetluse käigus ei tuvastatud vigu

OÜ Kliinik32 ja YY tegevuses hambaraviteenuse dokumenteerimisel ega retseptide

väljakirjutamisel. Vaidlusi ravikvaliteedi ja ravivigade üle ei lahendata Terviseametis, vaid

maakohtus. Terviseamet kasutas seisukoha kujundamisel TKE arvamusi ja hinnanguid. Seega

on eksperdid oma hinnangu andnud ning nende arvamuse kohaselt ei ole tegu ravivigade ega

dokumenteerimisel tehtud vigadega. Dokumenteerimise ja retseptide väljakirjutamise osas on

sama leidnud Terviseamet. Möödunud aja tõttu ei ole võimalik teha kindlaks aastatel 2012 ja

2013 tegelikult toimunud ja ära jäänud külastusi, küll on visiidid ja kirjeldused kirjas

ravikaardil. Terviseamet ei ole olnud tegevusetu ega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

9. Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Terviseameti 23.03.2017 teade on toiming. Asjakohane nõue on kohustamisnõue, mis hõlmab

endas toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Tuvastamisnõuet ei ole võimalik menetleda

üksnes selleks, et välistada tõendit tsiviilkohtumenetluses. Terviseamet saab riikliku järelevalve

korras hinnata üksnes seda, kas tervishoiuteenuse osutaja järgib tervishoiuteenuse kvaliteedi

tagamiseks ettenähtud nõudeid (TTKS eelnõu (447 SE) seletuskiri; Tallinna Ringkonnakohtu

25.11.2011 otsus nr 3-11-263, p 13). Terviseameti pädevuses ei ole anda hinnangut

tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. TKE on hinnanud kaebajale OÜ-d Kliinik32 osutatud

3-17-1134

4(12)

tervishoiuteenuse kvaliteeti kahel korral. Terviseamet on arvestanud TKE järeldustega juhtumi

kohta ning puudus vajadus täiendavate ekspertide kaasamiseks.

Terviseamet on kontrollinud määrustega nr 56 ja 30 kehtestatud nõuete täitmist. Terviseamet

on dokumenteerimiskohustuse järgimise hindamiseks kuulanud ära YY seletused, uurinud OÜ-

s Kliinik32 kasutusel olevas programmis Dentas kaebajale osutatud tervishoiuteenuste

dokumenteerimist ja kaebajale välja kirjutatud retseptide andmeid ning võtnud arvesse muid

kaebaja esitatud ja Terviseameti nõutud dokumente. Kaebaja ei ole kohtule esitatud

kuupäevadel toimunud visiitide (13.05.2013, 23.05.2013, 29.05.2013, 07.06.2013, 11.06.2013)

osas Terviseametile kaebust esitanud, mistõttu ei saanud Terviseamet selle kohta seisukohta

kujundada. Terviseametile esitatud avalduse kohaselt esinesid puudused 20.02.2013,

22.02.2013, 21.03.2013, 03.05.2013 ja 06.05.2013 visiitide dokumenteerimisel. YY selgitustest

ja kohtule esitatud hambaravisüsteemi Dentas logiraamatust nähtub, et 20.02.2013, 22.02.2013

ja 21.03.2013 olid ajad broneeritud, kuid visiite ei toimunud (20.02.2013 ja 22.02.2013 kohta

puuduvad logiraamatus märked broneeringu põhjuste kohta ning 21.03.2013 kohta

logiraamatus märked puuduvad); 03.05.2013 toimus konsultatsioon, kuid hambaraviteenust ei

osutatud (logiraamatus põhjuste kohta tehtud märge „kontroll“) ning 06.05.2013 üritati aega

kokku leppida, kuid visiiti ei toimunud (logiraamatus kanded puuduvad). Kohtule esitatud

tõendist ei nähtu seega, et YY oleks määrusest nr 56 tulenevate nõuete järgimise vastu eksinud.

Ka ravikaartide täitmise kohta on kaebaja esitanud Terviseametile ja kohtule erinevaid väited –

Terviseametile esitatud avalduses on toodud etteheited 02.01.2013‒25.02.2013, 13.05.2013 ja

23.05.2013 teostatud protseduuride ja visiitide dokumenteerimata jätmise kohta, kaebuses aga

viidatud puudustele 03.10.2012, 24.04.2013 ja 25.02.2013 ravikaardi kannetes. Terviseamet

leidis, et avaldusele lisatud eksperthinnangud, kus on puudustele viidatud, ei ole koostatud

erapooletult, ning pidas seisukoha kujundamisel kaalukamaks teisi haldusmenetluses kogutud

tõendeid. Seda ei saa Terviseametile ette heita. Terviseamet on kontrollinud ravimite

väljakirjutamise nõuete täitmist digitaalselt. Samuti on arvesse võetud TKE seisukohti, mille

kohaselt ei teinud YY dokumenteerimisel vigu. On ilmne, et üheks YY suhtes

järelevalvemenetluse lõpetamise põhjuseks on asjaolu, et YY suhtes läbi viidud

kriminaalmenetluse käigus ja EKEI ekspertiisi tulemusel ei tuvastatud tema tegevuses ravivigu

või muid rikkumisi. Eelnevast tulenevalt puudub alus YY suhtes järelevalvemenetluse

tulemusena korrakaitseseaduse (KorS) §-s 28 sätestatud ettekirjutuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Halduskohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ega kontrollinud kaalutlusreeglite

järgimist Terviseameti poolt. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet, vaadanud asja ebaõigesti

läbi kirjalikus menetluses ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebaja esitatud

eksperthinnangud. Arvesse ei ole võetud, et kaebaja pöördus põhjaliku kaebusega Terviseameti

poole juba 2014. a mais, kuid Terviseamet jättis siis 12.06.2014 kirjaga järelevalvemenetluse

algatamata. 2017. a-l on aga samadel asjaoludel järelevalvemenetlust alustatud. Kaebaja

tuvastamiskaebuse ainuke eesmärk ei ole tõendi välistamine teises menetluses. Riikliku

järelevalve teostaja ei saa loobuda järelevalve tegemisest põhjusel, et isik saaks oma õigusi

kaitsta mõnes muus menetluses, nt tsiviilkohtumenetluses. Samuti ei saanud Terviseamet jätta

kaasamata eksperte, viidates TKE hinnangutele. TKE ei ole hinnanud ravi dokumenteerimist,

vaid üksnes ravi- ja diagnoosivigade toimepanemist. TKE hinnangud on ebausaldusväärsed

ning need tuleks jätta tähelepanuta. TKE tegevuses esineb süstemaatilisi puudusi, millele on

osutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (04.04.2016 otsus asjas nr 3853/14, A.V. vs Eesti).

3-17-1134

5(12)

Terviseamet ei täida talle seadusega pandud kohustusi ning on kaebajale kinnitanud, et ametil

puudub võimalus vajalike ekspertide kaasamiseks. Järelevalvemenetluse viis läbi juristi

haridusega EP, kellel puudub ilmselgelt igasugune ülevaade hambaravi erinevate protseduuride

olemusest ja sisust, seal kehtivatest ravijuhistest, dokumenteerimisjuhistest jne. Vastustaja on

jätnud täielikult tähelepanuta MM ja HM eksperthinnangud ning lugenud need erapoolikuks

lähtuvalt YY esindaja paljasõnalistest seletustest. Terviseameti 23.03.2017 teatest ei nähtu, et

hambaravi spetsialist oleks reaalselt kontrollinud määrustes nr 56 ja 30 sätestatud nõuete

täidetust (ravikaardiga võrdlemise teel). On ilmselge, et kaebaja ravikaarti ei ole täidetud

kooskõlas määrustes sätestatud nõuetega. Näiteks puudub OÜ Kliinik32 koostatud ravikaardil

suu- ja hammaskonna anamnees, suuõõne seisund (staatus või algstaatus, määruse nr 56 § 83)

ning tegemist on määruse ulatusliku rikkumisega. Reaalselt ei ole kontrollitud ka ravikaarti

kantud konkreetsete visiitide andmete vastavust määruste nõuetele. YY on andnud

Terviseametile ebaõigeid seletusi ning see on tuvastatav kohtule esitatud logiraamatu

väljavõtte, patsiendile esitatud arve ning patsiendi ja arsti vahelise e-kirjavahetuse alusel.

Toimunud visiidid on jäetud korduvalt sisse kandmata. Nii Terviseamet kui ka halduskohus on

jätnud tõendid korrektselt hindamata ja lähtunud YY seletustest. Sisuliselt ei ole kontrollitud

ka ravimite väljakirjutamise nõuete täidetust. Ravikaardis puuduvad ravimite määramist

selgitavad ja täpsustavad kirjed. Enamust välja kirjutatud ravimitest ei ole ravikaardis

kajastatud ning rikutud on määruse nr 30 § 2 lg-t 5 ja määruse nr 56 § 14 lg 1 p-i 8. Hinnangute

andmisel ei saanud tugineda EKEI ekspertiisi tulemustele, sest see viidi läbi üksnes ühe hamba

ravi- ja diagnoosivigade kohta, kuid OÜ Kliinik32 raviplaan puudutas kõiki kaebaja hambaid.

EKEI ekspertiis ei ole usaldusväärne tõend.

11. Terviseamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Terviseamet viis kaebaja avalduse alusel läbi järelevalvemenetluse ega tuvastanud selle

tulemusel OÜ Kliinik32 ega YY tegevuses eksimusi dokumenteerimiskohustuse või ravimite

väljakirjutamise korra järgimisel. Terviseamet on korduvalt kontrollinud hambaravikaardi

olemasolu ja seal kajastatut ning leidnud, et dokumenteerimist on läbi viidud tavalise

hoolsusega. Samale seisukohale on asunud TKE. Terviseametil puuduvad spetsialistid, kellel

oleks pädevus hinnata, kas ravimid on välja kirjutatud vastava näidustuse olemasolul. On

selgusetu, kas ka asjatundja suudaks enam öelda, milline oli patsiendi näidustus ravimi

väljakirjutamise ajal. Selle üle, kas ravimid kirjutati välja vastava näidustuse olemasolul või

kas pandi toime muid ravivigu, on võimalik vaielda maakohtus võlaõigusseaduse sätete alusel.

Terviseametil puudub põhjus kahelda TKE otsuste paikapidavuses. Järelevalve teostamine

2013. a-l vormistatud dokumentide üle ei ole otstarbekas ega tekita haldusõiguslikke tagajärgi.

Terviseamet saab teha vastavalt TTKS-le ja KorS-le tervishoiuteenuse osutajale ettekirjutusi

puuduste kõrvaldamiseks, kuid seda ei saa teha tagasiulatuvalt. Möödunud on mõistlik tähtaeg

haldusmenetluse kordamiseks.

12. Ringkonnakohus kaasas 08.08.2018 määrusega kolmandate isikutena haldusasja

menetlusse YY ja OÜ Kliinik32.

13. YY ja OÜ Kliinik32 paluvad 06.09.2018 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja on esitanud kolmandate isikute vastu hagid tsiviilasjades nr 2-16-13551 ja 2-17-11034

ning tema peamine huvi on lükata ümber tõend, mis on tsiviilasjades tema jaoks ebasoodne.

Kaebaja väited talle mittesobivad hinnangud koostanud ekspertide ebausaldusväärsuse ja

ebapädevuse kohta on paljasõnalised ega saa anda alust riiklikes institutsioonides tegutsevate

spetsialistide hinnangute kõrvalejätmiseks. Kaebaja esitatud MM ja HM arvamused ei ole

usaldusväärsed tõendid ning tuleks jätta asja lahendamisel arvestamata. MM ei ole sõltumatu,

sest tal on isiklik vastuolu kolmandate isikutega, samuti puudub tal vajalik eriteadmistega isiku

staatus. MM on Eesti hambaraviteenuste turul OÜ Kliinik32 otsene konkurent. Ka sel põhjusel

3-17-1134

6(12)

ei saa MM hinnang olla objektiivne. Seda, et tegemist on kallutatud hinnanguga, kinnitab

näiteks eksperthinnangu üleüldine resoluutselt hukkamõistev toon. TKE on pidanud kaebajale

osutatud ravi põhjendatuks. MM ei ole sõltumatu ekspert ka seetõttu, et kaebaja esindaja on

temaga korduvalt konsulteerinud. MM on tavaline hambaarst, keda ei saa tunnustada

eripädevusega eksperdina. Erapooletu ekspert ei ole ka HM, kes on kaebaja tädi. HM-l, kes on

Eesti väikelinnas tegutsev tavaline hambaarst, puudub eksperdistaatus, eriti hambaraviteenuse

dokumenteerimise alal. Vastustaja on korduvalt kontrollinud kaebaja ravi kajastava

hambaravikaardi olemasolu ja selle sisu ning leidnud, et dokumentatsiooni on vormiliselt

peetud tavalise hoolsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus selgitab esmalt, millised on praeguses asjas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks asjakohased nõuded (I) ja milline on Terviseameti poolt tervishoiuteenuste

osutajatele kehtestatud nõuete järgimise üle riikliku järelevalve teostamise õiguslik raamistik

(II). Seejärel selgitab kohus Terviseameti teostatava järelevalve võimalikku ulatust ning hindab,

kas viimane on kaebaja avalduse alusel järelevalvemenetluse alustamise ja lõpetamise

otsustanud kaalutlusvigadeta (III, IV). Viimasena esitab kohus lõppjäreldused ning jaotab

menetluskulud (V).

I

15. Kaebuse eesmärki arvestades tuleb lugeda kohtule esitatuks nõuded Terviseameti

23.03.2017 vastuse tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks, ning

Terviseameti kohustamiseks kaebaja 07.11.2016 avaldust uuesti lahendama (vt ringkonnakohtu

22.01.2019 istungi helisalvestis alates kell 13:10:28).

16. Kaebaja on taotlenud Terviseametile 07.11.2016 esitatud avalduses (I kd, tl 11‒12)

OÜ Kliinik32 ja kliiniku arsti YY tegevuse kontrollimist, nende suhtes järelevalvemenetluse

algatamist, majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tuvastamisel isikute majandustegevuse

keelamist ning YY-l kuni järelevalvemenetluse lõpuni hambaarstina tegutsemise keelamist.

Terviseamet alustas TTKS § 60 lg 1 alusel ja KorS-le tuginedes järelevalvemenetluse OÜ

Kliinik32 arsti YY suhtes, küsitles teda (vt protokoll nr 1.3-8/3588; I kd, tl 112‒113) ning

teavitas kaebajat 23.03.2017 kirjaga, et lõpetab YY suhtes alustatud järelevalvemenetluse ja

kaebaja avalduse käsitlemise. Veel märkis Terviseamet nimetatud teates, et olles ära kuulanud

YY seletused ja uurinud OÜ-s Kliinik32 kasutusel olevas programmis Dentas kaebajale

osutatud tervishoiuteenuste dokumenteerimist ja kaebajale välja kirjutatud retseptide andmeid

ning võttes arvesse muid kaebaja esitatud ja ameti poolt nõutud dokumente, ei tuvastanud

Terviseamet

YY

tegevuses

tervishoiuteenuste

dokumenteerimisel

ja

retseptide

väljakirjutamisel vigu.

17. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et Terviseameti 23.03.2017 teade on toiming.

Kuna Terviseamet tõi menetluse lõpetamise teates ära enda hinnangu YY poolt

tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise ja retseptide väljakirjutamise nõuete täitmisele

ning nentis rikkumiste tuvastamata jätmist, on sisuliselt keeldutud järelevalvemenetluse raames

kaebaja taotletud meetmete rakendamisest. Seega on tegemist haldusmenetluse lõpetamisega

sisulisel põhjusel, mis on võrdväärne haldusakti andmisest sisulise keeldumisega. HMS § 43 lg

2 järgi on keeldumine haldusakti andmisest käsitatav haldusaktina (vt ka Riigikohtu 23.03.2016

otsus nr 3-3-1-85-15, p 11; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14).

18. Seega on asjakohasteks nõueteks tühistada Terviseameti 23.03.2017 vastus ja kohustada

Terviseametit kaebaja 07.11.2016 avalduse uueks lahendamiseks.

II

3-17-1134

7(12)

19. TTKS § 60 lg 1 kohaselt teostab tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise

üle järelevalvet Terviseamet. TTKS § 61 lg 1 annab Terviseametile õiguse kohaldada TTKS-s

sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks KorS §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras (küsitlemine ja dokumentide

nõudmine, isiku kutsumine ametiruumi ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja

läbivaatus ning valdusesse sisenemine). Ohu või korrarikkumise esinemise korral riikliku

järelevalve üldmeetmete rakendamisel tuleb arvestada KorS-i ja HMS-i (KorS § 1 lg-d 2 ja 3).

Kuna Terviseamet on korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses, lasub tal avalikku korda

ähvardava ohu ennetamise, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamise, ohu tõrjumise ja avaliku

korra rikkumise kõrvaldamise kohustus muu hulgas siis, kui avaliku korra eest vastutava isiku

tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane (KorS § 2 lg-d 1 ja 3).

20. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada

ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 4 lg 1 selgitab

avaliku korra mõistet selliselt, et tegemist on ühiskonna seisundiga, milles on tagatud

õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.

Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1 järgi aga avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku

subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Korrarikkumise näol saab tegemist

olla juba toimunud avaliku korra osaks oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse

rikkumisega, samuti õigushüve kahjustusega ehk negatiivse ja püsiva mõjuga hüvele, selle

kvaliteedi halvenemisega või kvantiteedi vähenemisega, subjektiivse õiguse kasutamise

takistusega või õigusnormi eiramisega. Kahjustus peab olema objektiivselt tajutav ja

kindlakstehtav (vt M.

Laaring jt. Korrakaitseseadus.

Kommenteeritud

väljaanne.

Sisekaitseakadeemia, 2017, lk 21). KorS § 28 lg 1 annab pädevale korrakaitseorganile õiguse

panna korrarikkumise korral avaliku korra eest vastutavale isikule (sh tervishoiuteenuse

osutajale; KorS § 15) ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse. Samas ei pea

järelevalvemenetluse eesmärk olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse

kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse. Kui avaliku korra eest vastutava isiku

tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele üldise sisuga

õigusnormidele, on seda võimalik teha ka ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse,

ettepaneku või soovituse vormis (vt Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 15). Ka

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) alusel läbiviidavale järelevalvele

kohaldatakse KorS-i sätteid (MSÜS § 2 lg 7, § 65).

21. XX on palunud Terviseametil kontrollida, kas OÜ Kliinik32 ja selle arsti YY tegevus talle

hambaraviteenuse osutamisel on vastanud määrusest nr 56 tulenevate tervishoiuteenuse

osutamise dokumenteerimise ja nende dokumentide säilitamise ning määrusest nr 30 tulenevate

ravimite väljakirjutamise nõuetele. Nendest määrustest tulenevate nõuete rikkumine oleks

korrarikkumine KorS § 5 lg 1 tähenduses. Kui nõuetekohaselt dokumenteerimata jätmine või

ravimite väljakirjutamise tingimuste rikkumine on tuvastatud, saab rikkumist pidada jätkuvaks

ning korrakaitseorganil on põhimõtteliselt võimalik nõuda selle kõrvaldamist (vrd Riigikohtu

20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 20).

22. Eeltoodust järeldub, et Terviseametil kui korrakaitseorganil, kellele on saanud teatavaks

korrarikkumise esinemise kahtlus, tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada järelevalvemenetluse

alustamine ja selle raames vajalike meetmete rakendamine. Kuigi isikul puudub subjektiivne

õigus nõuda kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme

rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse

järelevalvemenetluse algatamisel ja järelevalvemeetme rakendamisel, võib isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise

küsimuse

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushuve, s.o

3-17-1134

8(12)

subjektiivsed õigusi (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13; 22.10.2014 otsus

nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus

nr 3-3-1-44-10, p 15). Kui järelevalvemenetluse alustamist või järelevalvemeetme rakendamist

ei ole korrektselt kaalutud, saab isik vaidlustada järelevalve teostamata jätmise halduskohtus.

Sisuline kohtulik kontroll saab piirduda kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega (HKMS

§ 158 lg 3). Ka praegusel juhul saab kohus kontrollida, kas Terviseamet on kaebaja avalduse

alusel järelevalvemenetluse alustamisel ja selle lõpetamisel järginud kaalutlusreegleid.

III

23. Kaebajale osutati OÜ-s Kliinik32 ravi 25.01.2012–19.06.2013 (kaebaja hambaravikaart I

kd, tl 39‒76). Sel perioodil kehtinud määruse nr 56 § 1 lg 2 järgi käsitatakse tervishoiuteenuste

dokumenteerimise korda kui ühtsetest nõuetest lähtuvate andmete talletamist kannete

tegemisega dokumenti, selle edastamist ja säilitamist. Määruse nr 56 § 2 lg-test 1–3 tuleneb, et

kande peab üldjuhul dokumenti tegema tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva

tööpäeva jooksul, see peab olema tehtud korrektselt ja loetavalt ning tegemist peab olema

üksnes osutatud tervishoiuteenuste kohaste kannetega. Määruse nr 56 § 2 lg 5 järgi on

tervishoiuteenuste osutamisel, sh patsientide nõustamisel sidevahendite teel, sama määrusega

kehtestatud dokumenti kannete tegemine kohustuslik. Vajadusel võib tervishoiuteenuse osutaja

teha dokumenti täiendavaid kandeid. Üheks tervishoiuteenuse osutamist tõendavaks

dokumendiks määruse nr 56 tähenduses on hambaravikaart (määruse nr 56 § 4 lg 1 p 8, § 81 jj).

Hambaravikaardile märgitavad andmed on määruse nr 56 § 83 lg 1 kohaselt järgmised:

1) tervishoiuteenuse

osutaja

nimi,

eriala,

registreerimisnumber

ja

kontaktandmed;

2) tervishoiuasutuse nimi, registrikood, tegevusloa number ja kontaktandmed; 3) patsiendi

isikukood, nimi, sugu, sünniaeg, elukoha ja töökoha andmed; 4) suunamisega seotud andmed;

5) üldanamneesi andmed; 6) suu- ja hammaskonna anamneesi andmed; 7) hambaravi visiidiga

seotud andmed; 8) manustatud ravimite andmed; 9) hambaravi kliinilise vaatluse andmed;

10) patsiendi ravi kokkuvõte; 11) andmed väljastatud dokumentide kohta; 12) ravijärgsed

soovitused; 13) edasi suunamise andmed; 14) vastuvõtule pöördumise andmed; 15) märkused.

24. Ravimite väljakirjutamise tingimusi ja korda sätestava määruse nr 30 § 2 lg 5 kohaselt tohib

ravimi välja kirjutada üksnes vastava näidustuse olemasolul ning määratud ravi peab kajastuma

tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis koos retsepti numbri äramärkimisega.

Kannete tegemisel tuleb lähtuda määrusest nr 56.

25. Korrakaitseorganile pandud riikliku järelevalve ülesande täitmisel tuleb viimasel silmas

pidada järelevalve teostamise ning kontrollitavate õigusnormide eesmärke isikute õiguste ja

vabaduste tagamisel (vrd Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 15). Vajaduse korral

peab täitevvõim kaitsma isikuid ka eraõiguslikes suhetes, sh eriti siis, kui suhted on

eraõiguslikud vaid vormi poolest ja tegelikult täidetakse nende kaudu haldusülesandeid

(Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 15). Ka tervishoiuteenuste puhul on nõutav

patsientide kui eeldatavalt tervishoiuteenuse vajadust ja kvaliteeti hinnata mitteoskava isiku

kaitsmine riigi poolt. Seetõttu on riik kehtestanud tervishoiuteenuste osutajatele kindlad nõuded

ja teostab järelevalvet teenuste osutajate üle.

26. Seda, et Terviseametil tuleb tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise üle riikliku

järelevalve teostamisel silmas pidada järelevalve teostamise eesmärke ja asjassepuutuvaid

õigushüvesid, on Terviseametile asjakohaselt selgitanud ka õiguskantsler oma 15.10.2013

soovituses nr 7-4/130238/13043921. Õiguskantsler leidis viidatud seisukohas, et TTKS-i alusel

tuleb riigil valvata tervishoiuteenuste osutajate järele sõltumata sellest, et samal ajal sätestab

patsiendi kaitse tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel võlaõigusseadus (VÕS).

1https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus__oigusparasuse_ja_he

a_halduse_tava_jargimiseks_tervishoiuteenuse_dokumenteerimise_jarelevalve.pdf

3-17-1134

9(12)

Terviseameti pädevuses on kindlaks teha, kas tervishoiuteenus on nõuetekohaselt

dokumenteeritud. Seda ülesannet täites tagab Terviseamet igaühe õigust tervise kaitsele (PS §

28), mistõttu peab Terviseamet järelevalve alustamisel ja lõpetamisel pidama silmas sellest

põhiõigusest tulenevaid riigi kohustusi.

27. Määrust nr 56 kehtestama volitav TTKS § 42 lisati seadusesse 01.09.2008 jõustunud

muudatustega. Vastava seaduseelnõu (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate

seaduste muutmise seadus, 146 SE, Riigikogu XI koosseis) seletuskirja kohaselt on TTKS § 42

näol sisuliselt tegemist VÕS §-s 769 viidatud nõuetekohasust sisustava sättega ning

dokumenteerimiskohustuse eesmärgiks on patsiendile osutatud teenuse kohta sellise info

talletamine, mis on vajalik nii patsiendi õiguste teostamiseks kui ka näiteks ravikvaliteedi

kontrolliks,

arveldamiseks,

arstiteaduse

üldise

taseme

tõstmiseks

jne

(lk

26).

Dokumenteerimine peab võimaldama aru saada, mis on tegelikult raviteenuse osutamise käigus

toimunud. Kui tervishoiuteenuse osutamise kulg on kirja pandud, siis saavad sellest lähtuda ka

teised tervishoiuteenuse osutajad, kellelt patsient võib vajada eriarstiabi, teisest arvamust vms.

Lisaks on dokumenteerimine vajalik teenuse osutamise nõuetekohasuse hindamiseks. Kuna

teenuse nõuetekohasust hinnatakse muu hulgas dokumenteeritud teabe põhjal ja

dokumenteerimise nõuetekohasusest sõltub, kas tervishoiuteenuse osutaja vastutuse

(VÕS § 770) aluseks oleva asjaolu tõendamise kohustus on teenuse osutajal või patsiendil

(VÕS § 770 lg 3), on dokumenteerimisnõudel nii teenuse osutajat kui teenuse saajat kaitsev

funktsioon.

28. TTKS § 42 alusel kehtestatud määrus nr 56 ja ravimiseaduse (RavS) § 33 lg 7 alusel

kehtestatud määrus nr 30 sisaldavad endas lisaks formaalsele dokumenteerimise ja ravimite

väljakirjutamise korrale ka materiaalõiguslikke nõudeid, s.o kohustuslikke sisulisi tingimusi

dokumenteerimisele ja ravimite väljakirjutamisele. Kuna nii nende määruste kui ka nendes

kehtestatud nõuete järgimise üle teostatava järelevalve eesmärgiks on kaitsta patsientide õigust

nende tervise kaitsele, tuleb Terviseametil järelevalve läbiviimisel ka sisuliselt kontrollida, kas

määruste kehtestamisel silmas peetud patsientide õigushüved võivad olla saanud

tervishoiuteenuse osutaja poolt neile kehtestatud nõuete mittejärgimise tõttu kahjustada.

Näiteks saab määruse nr 56 § 2 lg-s 3 nimetatud „kohane nõue“ tähendada vaid seda, et kirja

peab olema pandud kogu osutatud tervishoiuteenust puudutav oluline informatsioon. Seda, mis

on konkreetsel juhul tervishoiuteenuse osutamise seisukohalt oluline, ei saa määrata

formaalselt, vaid tuleb hinnata iga üksikjuhu asjaoludel.

IV

29. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Terviseamet ei ole piisava põhjalikkusega

kontrollinud kaebaja 07.11.2016 avalduses ja selle 19.01.2017 täienduses välja toodud väiteid

dokumenteerimiskohustuse ja ravimite väljakirjutamise korra rikkumiste kohta. Terviseameti

põhjendustest ei nähtu, et järelevalvemenetluse läbiviimiseks alust andvaid ja korrarikkumisele

viitavaid asjaolusid oleks piisava põhjalikkusega uuritud ja erinevaid valikuvariante

kaalutlusreegleid järgides kaalutud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan ei teosta

kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise

asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt nt Riigikohtu 02.04.2014

otsus nr 3-3-1-72-13, p 21).

30. Esmalt ei nõustu kohus Terviseametiga, et XX-le osutatud ravi dokumenteerimise ja talle

ravimite väljakirjutamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks piisas järelevalvemenetluse

alustamisest üksnes YY suhtes. Määruse nr 56 § 3 lg 1 paneb dokumenteerimise kohustuse

tervishoiuteenuse osutajale, kelleks on TTKS § 4 kohaselt tervishoiutöötaja või

3-17-1134

10(12)

tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Tervishoiutöötajad on Terviseametis registreeritud

arst, hambaarst, õde ja ämmaemand. Kuigi kaebajale ravi osutamise käigus täidetud

hambaravikaardist (I kd, tl-d 39‒76 ja 118‒121) nähtub, et enamikel visiitidel on kaebajale

osutanud ravi YY, on seda teinud ka teised OÜ Kliinik32 arstid. Samuti puudutavad mitmed

kaebaja 07.11.2016 avalduses ja selle 19.01.2017 täienduses osutatud etteheited ka neid visiite,

millel on osutanud kaebajale raviteenust teised sama kliiniku hambaarstid (nt 19.01.2017

avalduses osutatu „kõik 02.01.2013–25.02.2013 teostatud protseduurid on arusaamatud –

ravikaardis puuduvad vastavad põhjendused“, vt hambaravikaart I kd, tl 119).

31. Riikliku järelevalvemenetluse teostamiseks küsitlemise protokollist nr 1.3-8/3588 (I kd,

tl 112‒113) nähtub, et Terviseamet on palunud YY-l selgitada üksnes järgmiste visiitide

hambaravikaardis dokumenteerimata jätmist: 20.02.2013, 22.02.2013, 21.03.2013, 03.05.2013

ja 06.05.2013. Neist kolme puhul (20.02.2013, 22.02.2013 ja 03.05.2013) on tegemist

visiitidega, mille puhul nähtub kliiniku logiraamatust, et nendeks aegadeks on broneering

tehtud (20.02.2013 kell 14:30 kestusega 15 min; 22.02.2013 kell 16:00 kestusega 30 min;

03.05.2013 kell 13:30 kestusega 60 min), kuid visiidi tegeliku toimumise kohta (visiidi kohta

kande avamise või sulgemise kohta) info logiraamatus puudub (I kd, tl 77‒78). Samas esitas

kaebaja Terviseametile OÜ Kliinik32 03.05.2013 arve nr A2013-006625, mille kohaselt on

XX-le osutatud hammaste kontrolli teenust (I kd, tl 84). Ülejäänud kahe väidetava visiidi

(21.03.2013 ja 06.05.2013) puhul puudub kliiniku logiraamatus märge nii visiidi broneerimise

kui ka visiitide toimumise kohta, kuid kaebaja on Terviseametile esitanud YY 21.03.2013 ja

06.05.2013 e-kirjad (I kd, tl 83‒84), milles viimane on kinnitanud nendeks päevadeks visiitide

toimumise aegades kokkuleppele saamist. Terviseamet on toonud 23.03.2017 vastuses nende

vastuolude põhjendustena üksnes YY poolt küsitlemise käigus antud selgitused (sisuliselt neid

kopeerides). Seega on Terviseamet pidanud piisavaks YY selgitusi, et kõnealustes visiitides

lepiti küll kokku, kuid need jäid ära ning enam ei ole võimalik taastada, miks need ära jäid.

Samuti pidas Terviseamet piisavaks YY selgitust, et 03.05.2013 toimus konsultatsioon, mille

käigus hambaraviteenust ei osutatud, mistõttu ei olnudki selle ravikaarti kandmine YY

hinnangul vajalik.

32. Ringkonnakohus leiab, et Terviseamet on jätnud eeltoodud viisil järelevalvemenetluse

lõpetamise üle otsustamisel kaalutlusõiguse eesmärgiga arvestamata ning asja otsustamisel

olulised asjaolud välja selgitamata. YY selgitused ei kõrvalda kaebaja toodud vastuolusid talle

osutatud ravi dokumenteerimises. Näiteks on määruse nr 56 kohaselt tervishoiuteenuse osutajal

kohustus dokumenteerida igasugune tervishoiuteenuse osutamine, sh teenuse osutamine

sidevahendite teel. Ka konsultatsioon liigitub tervishoiuteenuseks TTKS § 2 lg 1 tähenduses,

kuid YY selgituste kohaselt ei olnud ta kohustatud seda kaebaja tervisekaarti kandma.

33. Terviseamet on ka ravimite väljakirjutamise nõuete täitmise osas järelevalvemenetluse

lõpetamist põhjendanud üksnes kolmanda isiku selgitustele viidates ning kohtule ei nähtu, et

kaebaja osutatud vastuolude põhjusi oleks sisuliselt kontrollitud. Näiteks nähtub YY

küsitlemise protokollist, et kaebajale on välja kirjutatud ravimeid ka pärast temale OÜ-s

Kliinik32 ravi osutamise lõppemist. Seda, kas dokumenteeritud oli ka nende ravimite

väljakirjutamise põhjus (määruse nr 30 § 2 lg 5), ei ole Terviseamet aga kontrollinud.

34. Ringkonnakohus leiab, et Terviseamet on jätnud põhjendamatult tähelepanuta XX

avaldustele lisatud MM ja HM hinnangud. Kuigi need sisaldavad suures osas väiteid XX-le

osutatud ravi sisulise kvaliteedi kohta, mille kontrollimiseks puudub Terviseametil pädevus, on

kaebaja toonud Terviseametile esitatud avaldustes täpsed viited nendes hinnangutes esitatud

tähelepanekutele seoses dokumenteerimiskohustuse ja ravimite välja kirjutamise korra

rikkumistega. Nendes hinnangutes toodu pidi andma Terviseametile alust vähemalt kahelda, et

määrustest nr 30 ja 56 tulenevaid nõudeid ei ole korrektselt täidetud ning nende väidete tõele

vastavuse kontrollimist ei saanud takistada YY esindaja väited hinnangute erapoolikusest. HM

3-17-1134

11(12)

ja MM on mõlemad kvalifitseeritud hambaarstid ja kui nende hinnangutest selgub, et kaebaja

ravikaarti ei ole talle osutatud ravi käigus kantud teavet selliste oluliste momentide kohta nagu

kaebaja ühele hambale (D15) juureravi tegemine ja 2012. a oktoobris kaebajale hambakape

valmistamine (millest väidetavalt tekkisid kaebajal hilisemad probleemid; HM hinnangu lk-d 6

ja 7; II kd, tl 15‒16; MM hinnangu lk-d 11, 13, 22; II kd, tl 26, 27, 31), pidi Terviseamet

mõistma, et need kaebajale raviteenuse osutamisel olulised asjaolud võivad olla ravikaarti

korrektselt kandmata ning rikutud võib olla määruse nr 56 § 2 lg-d 1‒3 ja § 83 lg 1 p-i 7.

35. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige halduskohtu otsuse p-s 25 esitatud väide, et kuna

Terviseametile ei olnud kaebuses nimetatud visiitide aegade (13.05.2013, 23.05.2013,

29.05.2013, 07.06.2013 ja 11.06.2013) kohta kaebust esitanud, ei saanud Terviseamet vastavas

osas seisukohta kujundada. Etteheited kaebuses nimetatud visiitide dokumenteerimata jätmise

kohta on toodud kaebaja avaldusele lisatud HM hinnangus (lk 7; I kd, tl 16). XX ei ole

07.11.2016 avalduses küll konkreetselt ära toonud, milliseid määruste nr 56 ja 30 nõudeid on

tema hinnangul rikutud, kuid viidatud on avaldusele lisatud HM ja MM hinnangutes toodud

järeldustele (I kd, tl 11). Dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmise kohta etteheidete

tegemisel on XX viidanud peaasjalikult HM hinnangu p-le 9, milles HM on käsitlenud kõiki

halduskohtule esitatud kaebuses toodud visiite ning leidnud, et nendel visiitidel toimunu ei ole

korrektselt dokumenteeritud. Näiteks on HM toonud välja, et 13.05.2013, 23.05.2013 ja

29.05.2013 visiidid on täielikult dokumenteerimata ning pole arusaadav, mida need visiidid

sisaldasid. 07.06.2013 visiidi kohta märgib HM, et vastavast kandest nähtub küll, et arstil on

olnud kahtlus mõra olemasolust, kuid kui sellest tulenevalt tehti röntgen, siis on jäänud see

dokumenteerimata. Kokkuvõtlikult leidis HM oma hinnangu p-s 9, et kliiniline pilt on

ravikaardil korduvalt ja praktiliselt fikseerimata, raviplaani muudatused on dokumenteerimata,

diagnoositud haiguse nimetus ja kood on igakordselt sisse kandmata ning tehtud ravi on

kirjeldamata. Seega pidid olema need väidetavad puudused Terviseametile kaebaja avalduse

lahendamisel teada ning vajasid kontrollimist vähemalt kolmandatelt isikutelt selgituste

küsimise teel.

36. Terviseameti 23.03.2017 vastusest ei teki kohtule veendumust, et Terviseamet on kaebaja

tervisekaarti tehtud kannete nõuetelevastavust sisuliselt hinnanud, seda nii ravikaarti üldse

kandmata jäänud, kuid väidetavalt toimunud visiitide, kui ka ravikaardis väidetavalt

puudulikult kajastatud visiitide osas.

37. Terviseamet on pööranud ülemäära suurt tähelepanu varem teostatud TKE kontrollidele.

TTKS § 502 lg 1 järgi on TKE nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud

tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile,

Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. Komisjoni

pädevuses on seega hinnangu andmine tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile. Kuigi TKE

võib teha Terviseametile ka ettepanekuid järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse

osutaja tegevuse üle (TTKS § 502 lg 2 p 2), ei saa Terviseamet sellise ettepaneku tegemata

jätmise korral järelevalve teostamisest kergekäeliselt loobuda, kui tal on piisavalt alust arvata,

et tervishoiuteenuse osutaja võib olla rikkunud tervishoiuteenuse osutamisele kehtestatud

nõudeid.

38. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Terviseameti otsustus järelevalvemenetluse

lõpetamise ei ole tehtud kaalutlusreegleid järgides. Kuna kohtul puudub veendumus, et

Terviseamet ei saaks asja uuel läbivaatamisel otsustada teisiti, tuleb vaidlustatud Terviseameti

vastus tühistada ning kohustada Terviseametit kaebaja avaldust uuesti lahendama.

39. Ringkonnakohus selgitab, et Terviseametil on kohtuotsuse täitmisel kaalutlusõigus

otsustada, kas käesoleva vaidluse asjaoludel on uue järelevalve alustamine põhjendatud. Kui

Terviseamet viib läbi uue järelevalvemenetluse ja leiab selle tulemusel, et ravi

3-17-1134

12(12)

dokumenteerimise ja ravimite väljakirjutamise nõudeid on rikutud, tuleb Terviseametil kaaluda,

kas ja milliseid meetmeid on kolmandate isikute suhtes võimalik ja otstarbekas rakendada (vt

käesoleva otsuse p 19). Terviseametil tuleb seejuures arvestada nii kaebajale võimalikust

korrarikkumisest tulenevat ohtu tema õigushüvede kaitseta jäämisel kui ka seda, kui efektiivselt

saab kaebaja kaitsta samu õigusi käimasolevas tsiviilkohtumenetluses (vt ka Riigikohtu

22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 20).

V

40. XX apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab HKMS § 200 p 3 alusel

Tallinna Halduskohtu 16.11.2017 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab XX

kaebuse, tühistab Terviseameti 23.03.2017 vastuse ja kohustab Terviseametit XX avaldust

uuesti lahendama.

41. HKMS § 109 lõige 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on

kandnud halduskohtus menetluskulusid kokku 2823 eurot (esindaja kulud 2808 eurot ja riigilõiv

15 eurot; I kd, tl 140‒142). Ringkonnakohtus olid kaebaja menetluskulud kokku 2535 eurot

(esindaja kulud 2052 eurot ja 468 eurot ning riigilõiv 15 eurot; II kd, tl 19‒23; 30‒33). Kokku

on kaebaja menetluskulud seega 5358 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluse

käiku, peab kolleegium menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks. Vastustaja võimalikud

menetluskulud ning kolmandate isikute menetluskulud (kokku 1362 eurot; II kd, tl 24‒28)

jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)