2-18-9729/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-18-9729

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi G.Z vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 983 eurot 65 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht

XXX-601, 10115 Tallinn; lepinguline esindaja Tarvo Ilves,

PlusPlus Legal OÜ, e-post ;

Kostja G.Z, isikukood XXX ; elukoht xxxx XXX-i, xxx XXX;

e-post .

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

10. jaanuar 2019

Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS-i hagi G.Z vastu võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks võlgnevus 1203.16 eurot, võla

tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivis 620.55 eurot ja hagi

esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 63.77 eurot.

3. Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt 1203.16 eurot

alates 26.06.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

4. Jätta menetluskulud G.Z-i kanda.

5. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 647.20 eurot,

millest riigilõiv on 225 eurot, lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses 400 eurot ning transpordikulu 22.20 eurot.

6. Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulude katteks 647.20

eurot.

7. G.Z-il tasuda väljamõistetud menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 25. juunil 2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi G.Z-i (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 1203.16 eurot,

võla tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivise 620.55 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 62.77 eurot ning jooksva viivise.

Hagiavalduse kohaselt on PlusPlus Capital AS omandanud Danske Bank A/S Eesti

filiaalilt (Sampo Pank) 05.04.2010 loovutuslepinguga nõuded kostja vastu, mis tulenevad

31.10.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 485PEK0707131 ja limiidilepingust

(Freestyle) nr 481JM20511207, kokku põhivõla summas 1721.10 eurot ja kõrvalnõuded

620.55 eurot. Pooled sõlmisid 13.04.2011 võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt

kostja pidi tasuma võlgnevust 25.04.2011 kuni 25.12.2011 igakuise maksega 15 eurot

ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima uue maksegraafiku. Kostja tasus kuni

26.12.2011 164.88 eurot, kuid hagejaga uut maksegraafikut sõlmima ei nõustunud.

Hageja luges uue maksegraafiku sõlmimisest keeldumist kokkuleppe rikkumisena

kokkuleppe p 3.1 alusel ning esitas kostja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-16-112089). Tartu

Ringkonnakohus asus 19.10.2017 kohtuotsuses nr 2-16-112089 seisukohale, et hageja

nõue ei olnud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu täies ulatuses sissenõutavaks

muutnud ning leidis, et varasem kokkulepe jätkus. Lisaks märkis ringkonnakohus, et

eelneva kokkuleppe jätkumise eeldus ei tähenda siiski seda, et lepingu p-st 2.1. tulenev

kohustus uus kokkulepe sõlmida oleks lõppenud. Kohtuotsus jõustus 21.11.2017 edasi

kaebamata.

Hageja edastas kostjale 26.10.2017 võla tasumise kokkulepe sõlmimise ettepaneku ja

andis kostjale 21 kalendripäeva uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja

hoiatas kostjat, et kui kostja uut kokkulepet ei sõlmi, käsitleb hageja seda kokkuleppe

sõlmimisest keeldumisena ning loeb kogu võlgnevuse jäägi põhisumma 1241.79 eurot ja

esialgse viivise 620.55 eurot sissenõutavaks muutunuks. 31.10.2017 saatis kostja hagejale

e-kirja, milles teatas, et sai hageja kirja kätte ning keeldus hagejaga uut kokkulepet

sõlmimast.

Kostjal on võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse

põhivõlgnevuse summa jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet

sissenõutavaks muutunud viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise

kokkuleppe sõlmimisest keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 seadusjärgses viivise määras tasumata põhisummalt

1203.16 eurot, iga viivitatud päev eest, kokku summas 63.77 eurot.

Kostja väide nõude aegumisest ei ole asjakohane, kuna kohustust on pidevalt väikeste

summadega täidetud kuni 05.09.2014 ning hagi esitamise hetkeks ei olnud nõue aegunud.

Tasumise selgitustes on kohustuse täitmisel kirjeldatud „võlgnevuse kustutamine pilvi

kuldsepp sampo panga“ ning selgelt aru saada, millist nõuet ja kelle eest tasuti. Perioodil

05.09.2014 kuni 08.06.2016 kulges aegumistähtaeg 642 päeva. Perioodil 08.06.2016 kuni

21.11.2017 oli aegumise kulgemine katkenud. Perioodil 21.11.2017 kuni hagi esitamiseni

on aegumistähtaeg kulgenud 216 päeva. Seega on aegumistähtaeg kulgenud kostja

viimasest nõude tasumisest kuni hagi esitamiseni 858 päeva. Kolmeaastase

aegumistähtaja kestus on 1095 päeva, mistõttu ei ole kostja vastuväited nõude aegumisest

asjakohased.

Hageja selgitas 10.01.2019 kohtuistungil, et nõue muutus sissenõutavaks lähtuvalt

ringkonnakohtu lahendist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja leidis, et tegemist on liigkasu võtmisega ning vaidlus on juba lahendatud

tsiviilasjas nr 2-16-112089.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Poolte vahel on 13.04.2011 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub

15 eurot kuus 25.04.2011 kuni 25.12.2011 ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima

uue maksegraafiku. Tartu Ringkonnakohus sedastas 19.10.2017 otsuses, et hageja nõue ei

ole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu

ning varasem kokkulepe jätkus ning et lepingust tulenev kohustus sõlmida uus kokkulepe

ei ole lõppenud. Otsus jõustus edasikaebamata. Hageja pöördus kostja poole uue

kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja on sellest 31.10.2017 e-kirjaga keeldunud.

Poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe näol on tegemist võlatunnistusega VÕS §

30 mõttes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral

nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus poolte vahel 13.04.2011 sõlmitud

võla tasumise kokkuleppe punktis 2.1 kohustust sõlmida uus võla tasumise kokkulepe (tl

7). Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja 26.10.2017 ettepanekuga kostjale (tl 19-20) ja

kostja 31.01.2017 e-kirjaga (tl 21). Arvestades, et uut kokkulepet kostja rikkumise tõttu ei

sõlmitud, siis on kohtu hinnangul võlgnevuse jääk sissenõutavaks muutunud.

Kostja võla tasumise kokkuleppe katteks laekus perioodil 09.05.2011 kuni 05.09.2014

517.94 eurot, mille hageja on algsest põhivõlast 1721.10 eurost lahutanud. Seega on

kostjal võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse

põhivõla jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet sissenõutavaks muutunud

viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest

keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis seadusjärgses viivise määras päevas

tasumata põhisummalt 1203.16 eurot, kokku summas 63.77 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 1203.16 eurot, võla

tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivis 620.55 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 62.77 eurot ning lisaks jooksev viivis.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 järgi.

Hageja menetluskulud on kokku 705.20 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 350

eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise

ning transpordiga 130.20 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud

on kantud tsiviilasja nr 2-18-9729 menetluses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei

saa sisendkäibemaksu maha arvata.

Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude avaldusele vastuväidete esitamiseks, kostja

vastuväidet esitanud ei ole.

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

Õigusabi tunnihind 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et

õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ehk 400 euro ulatuses. Samuti

on põhjendatud transpordikulu (rongipiletid) kokku 22.20 (12 + 10.20) eurot. Seega

määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 647.20 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik