2-18-9729/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks võlgnevus 1203.16 eurot, võla Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt 1203.16 eurot
Legislator headnote
AI generated2-18-9729/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks võlgnevus 1203.16 eurot, võla Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt 1203.16 eurot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-18-9729
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi G.Z vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 983 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht
XXX-601, 10115 Tallinn; lepinguline esindaja Tarvo Ilves,
PlusPlus Legal OÜ, e-post ;
Kostja G.Z, isikukood XXX ; elukoht xxxx XXX-i, xxx XXX;
e-post .
Kohtuistungi toimumise aeg
Protokollija
10. jaanuar 2019
Tiia Lepp
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada PlusPlus Capital AS-i hagi G.Z vastu võla väljamõistmiseks.
2. Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks võlgnevus 1203.16 eurot, võla
tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivis 620.55 eurot ja hagi
esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 63.77 eurot.
3. Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt 1203.16 eurot
alates 26.06.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
4. Jätta menetluskulud G.Z-i kanda.
5. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 647.20 eurot,
millest riigilõiv on 225 eurot, lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus
ulatuses 400 eurot ning transpordikulu 22.20 eurot.
6. Välja mõista G.Z-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulude katteks 647.20
eurot.
7. G.Z-il tasuda väljamõistetud menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või
on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 25. juunil 2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale
hagi G.Z-i (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 1203.16 eurot,
võla tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivise 620.55 eurot ja hagi
esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 62.77 eurot ning jooksva viivise.
Hagiavalduse kohaselt on PlusPlus Capital AS omandanud Danske Bank A/S Eesti
filiaalilt (Sampo Pank) 05.04.2010 loovutuslepinguga nõuded kostja vastu, mis tulenevad
31.10.2005 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 485PEK0707131 ja limiidilepingust
(Freestyle) nr 481JM20511207, kokku põhivõla summas 1721.10 eurot ja kõrvalnõuded
620.55 eurot. Pooled sõlmisid 13.04.2011 võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt
kostja pidi tasuma võlgnevust 25.04.2011 kuni 25.12.2011 igakuise maksega 15 eurot
ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima uue maksegraafiku. Kostja tasus kuni
26.12.2011 164.88 eurot, kuid hagejaga uut maksegraafikut sõlmima ei nõustunud.
Hageja luges uue maksegraafiku sõlmimisest keeldumist kokkuleppe rikkumisena
kokkuleppe p 3.1 alusel ning esitas kostja vastu hagi (tsiviilasi nr 2-16-112089). Tartu
Ringkonnakohus asus 19.10.2017 kohtuotsuses nr 2-16-112089 seisukohale, et hageja
nõue ei olnud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu täies ulatuses sissenõutavaks
muutnud ning leidis, et varasem kokkulepe jätkus. Lisaks märkis ringkonnakohus, et
eelneva kokkuleppe jätkumise eeldus ei tähenda siiski seda, et lepingu p-st 2.1. tulenev
kohustus uus kokkulepe sõlmida oleks lõppenud. Kohtuotsus jõustus 21.11.2017 edasi
kaebamata.
Hageja edastas kostjale 26.10.2017 võla tasumise kokkulepe sõlmimise ettepaneku ja
andis kostjale 21 kalendripäeva uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja
hoiatas kostjat, et kui kostja uut kokkulepet ei sõlmi, käsitleb hageja seda kokkuleppe
sõlmimisest keeldumisena ning loeb kogu võlgnevuse jäägi põhisumma 1241.79 eurot ja
esialgse viivise 620.55 eurot sissenõutavaks muutunuks. 31.10.2017 saatis kostja hagejale
e-kirja, milles teatas, et sai hageja kirja kätte ning keeldus hagejaga uut kokkulepet
sõlmimast.
Kostjal on võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse
põhivõlgnevuse summa jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet
sissenõutavaks muutunud viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise
kokkuleppe sõlmimisest keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 seadusjärgses viivise määras tasumata põhisummalt
1203.16 eurot, iga viivitatud päev eest, kokku summas 63.77 eurot.
Kostja väide nõude aegumisest ei ole asjakohane, kuna kohustust on pidevalt väikeste
summadega täidetud kuni 05.09.2014 ning hagi esitamise hetkeks ei olnud nõue aegunud.
Tasumise selgitustes on kohustuse täitmisel kirjeldatud „võlgnevuse kustutamine pilvi
kuldsepp sampo panga“ ning selgelt aru saada, millist nõuet ja kelle eest tasuti. Perioodil
05.09.2014 kuni 08.06.2016 kulges aegumistähtaeg 642 päeva. Perioodil 08.06.2016 kuni
21.11.2017 oli aegumise kulgemine katkenud. Perioodil 21.11.2017 kuni hagi esitamiseni
on aegumistähtaeg kulgenud 216 päeva. Seega on aegumistähtaeg kulgenud kostja
viimasest nõude tasumisest kuni hagi esitamiseni 858 päeva. Kolmeaastase
aegumistähtaja kestus on 1095 päeva, mistõttu ei ole kostja vastuväited nõude aegumisest
asjakohased.
Hageja selgitas 10.01.2019 kohtuistungil, et nõue muutus sissenõutavaks lähtuvalt
ringkonnakohtu lahendist.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
Kostja leidis, et tegemist on liigkasu võtmisega ning vaidlus on juba lahendatud
tsiviilasjas nr 2-16-112089.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Poolte vahel on 13.04.2011 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub
15 eurot kuus 25.04.2011 kuni 25.12.2011 ning alates 26.12.2011 pidid pooled sõlmima
uue maksegraafiku. Tartu Ringkonnakohus sedastas 19.10.2017 otsuses, et hageja nõue ei
ole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud kokkuleppe rikkumise tõendamatuse tõttu
ning varasem kokkulepe jätkus ning et lepingust tulenev kohustus sõlmida uus kokkulepe
ei ole lõppenud. Otsus jõustus edasikaebamata. Hageja pöördus kostja poole uue
kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja on sellest 31.10.2017 e-kirjaga keeldunud.
Poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe näol on tegemist võlatunnistusega VÕS §
30 mõttes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS
§ 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele
ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 100 kohaselt on
kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral
nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus poolte vahel 13.04.2011 sõlmitud
võla tasumise kokkuleppe punktis 2.1 kohustust sõlmida uus võla tasumise kokkulepe (tl
7). Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja 26.10.2017 ettepanekuga kostjale (tl 19-20) ja
kostja 31.01.2017 e-kirjaga (tl 21). Arvestades, et uut kokkulepet kostja rikkumise tõttu ei
sõlmitud, siis on kohtu hinnangul võlgnevuse jääk sissenõutavaks muutunud.
Kostja võla tasumise kokkuleppe katteks laekus perioodil 09.05.2011 kuni 05.09.2014
517.94 eurot, mille hageja on algsest põhivõlast 1721.10 eurost lahutanud. Seega on
kostjal võla tasumise kokkuleppe rikkumisest tulenevalt tasumata hagejale esialgse
põhivõla jääk 1203.16 eurot, enne võla tasumise kokkulepet sissenõutavaks muutunud
viivised 620.55 eurot ja alates kostja poolt uue võla tasumise kokkuleppe sõlmimisest
keeldumise tähtajale järgnevast päevast alates viivis seadusjärgses viivise määras päevas
tasumata põhisummalt 1203.16 eurot, kokku summas 63.77 eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 1203.16 eurot, võla
tasumise kokkuleppe eelnevalt sissenõutavaks muutunud viivis 620.55 eurot ja hagi
esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 62.77 eurot ning lisaks jooksev viivis.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus
märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust
lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb menetluskulud jätta kostja
kanda.
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 1 järgi.
Hageja menetluskulud on kokku 705.20 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 350
eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulu seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise
ning transpordiga 130.20 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud
on kantud tsiviilasja nr 2-18-9729 menetluses. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei
saa sisendkäibemaksu maha arvata.
Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude avaldusele vastuväidete esitamiseks, kostja
vastuväidet esitanud ei ole.
Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.
Õigusabi tunnihind 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et
õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 4 tunni ehk 400 euro ulatuses. Samuti
on põhjendatud transpordikulu (rongipiletid) kokku 22.20 (12 + 10.20) eurot. Seega
määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 647.20 eurot.
TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik