3-19-185/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-185 Määruse kuupäev

4. veebruar 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi S.L. riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja S.L. Resolutsioon

1. Jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

3. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1. Viru Vangla kinnipeetav S.L. esitas 18.12.2018 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohus edastas 10.01.2019.a määrusega (jõustus 29.01.2019) taotluse Tartu Halduskohtule, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama. Taotlus jõudis Tartu Halduskohtusse 30.01.2019.

Taotleja on märkinud soovitud riigi õigusabi liikideks esindamise haldusja halduskohtumenetluses. Taotleja vajab riigi õigusabi seoses sellega, et vangla arst kooskõlastas taotleja tööle määramise ning vangla määras sellele tuginedes taotleja tööle. Taotleja ei nõustu sellega, et ta saab töötada, kuna tal on tuvastatud puue ja osaline töövõime. Kuna taotleja keeldus 13.12.2018 tööle asumast, siis algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Praktikas tähendab see, et taotlejale määratakse kartserikaristus.

Kohtu seisukoht

2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 alusel on taotluse lahendamine Tartu Halduskohtu pädevuses.

3. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Taotleja on varem korduvalt vaidlustanud vangla otsuseid ja esitanud halduskohtule kaebusi. Sealhulgas vaidlustas taotleja kohtuasjas 3-16-1177 talle määratud distsiplinaarkaristuse ning kohtuasjas 3-11-1727 tema tööle määramise ning tööle asumisest keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristuse. Mõlemas eelnimetatud kohtuasjas läbis taotleja iseseisvalt kohustusliku kohtueelse menetluse, koostas ja esitas kaebuse ja muud menetlusdokumendid ning osales kohtumenetluses. Sel juhul on taotlejale jõukohane esitada ka praegu iseseisvalt Viru Vanglale vaided ning kohtule kaebused.

Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat, sh annab kohus taotlejale juhiseid käesoleva määruse punktides 4 ja 5. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

4. Taotleja esitatud andmete põhjal määras Viru Vangla 29.11.2018.a käskkirjaga nr 6-2/928-

1 taotleja tööle, tuginedes vangla arsti Reet Aadamsoo tõendile nr 1298.

Taotlejal on õigus vaidlustada vangla käskkiri tema tööle määramise kohta. Selleks tuleb taotlejal esitada Viru Vanglale vaie selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kui vangla jätab vaide rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis tekib taotlejal õigus esitada halduskohtule kaebus tööle määramise käskkirja tühistamise nõudes.

Vangla arsti tõend taotleja töövõime kohta on haldusmenetluse raames antud kooskõlastus. Arsti hinnang ei ole eraldi vaidlustatav. Taotleja saab tööle määramise käskkirja vaidlustamisel tugineda sellele, et arsti hinnang tema töövõime kohta oli taotleja arvates vale. Kui taotleja pöördub kohtusse, siis hindab kohus tööle määramise käskkirja tühistamise nõude raames ka arsti kooskõlastuse õiguspärasust.

Kui taotleja ei ole praeguseni tööle määramise käskkirjale vaiet esitanud, siis on ta ületanud vaide esitamise tähtaega (30 päeva sellest, kui taotleja sai käskkirjast teada). Kui taotleja soovib praegu veel vaidlustada tööle määramise käskkirja, siis tuleb tal vaides taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist, sh selgitada, miks ta ei saanud vaiet tähtaegselt esitada.

Kohtule kaebuse esitamise tähtaeg on samuti 30 päeva sellest, kui taotlejale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Halduskohtumenetluse seadustiku § 116 lg 5 alusel ei pikenda riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaega.

5. Taotleja sõnul keeldus ta 13.12.2018 tööle asumast ja tõenäoliselt määratakse talle selle eest distsiplinaarkaristus. Kui vangla on seda teinud, siis distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja saab taotleja vaidlustada samamoodi nagu tööle määramise käskkirja (vt määruse punkti 4). S.t taotlejal tuleb esitada vanglale vaie ning pärast vaidemenetluse läbimist pöörduda kohtusse.

6. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi olenemata tema majanduslikust olukorrast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik