2-17-1122/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-1122

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-1122

Tsiviilasi

AT INVEST OÜ

hagi

Ranno

Auna

vastu

töö

lepingutingimustele vastavuse tuvastamise nõudes

Ranno

Auna

vastuhagi

AT INVEST OÜ

vastu

1560 euro nõudes

Hagihind

725,18 eurot

Vastuhagi hind

1560 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AT INVEST OÜ (rk 11262619; asukoht Pärna talu,

Laeva küla, Tartu vald, 60601 Tartu maakond; e-post

XXX), seaduslik esindaja Annely Madal ning lepingulised

esindajad Raivo Madal ja Talis Toompere, e-post XXX;

kostja Ranno Aun (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. jaanuar 2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AT INVEST OÜ hagi Ranno Auna vastu töö lepingutingimustele

vastavuse tuvastamise nõudes.

2. Rahuldada Ranno Auna vastuhagi.

3. Välja mõista AT INVEST OÜ-lt Ranno Auna kasuks 1560 eurot.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud AT INVEST OÜ kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-1122 Ranno Auna menetluskulude rahaliseks suuruseks

705 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 480 eurot eksperdikulu.

6. Välja mõista AT INVEST OÜ-lt Ranno Auna kasuks menetluskulud 705 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse.

2(7)

Hageja nõue ja vastus kostja nõudele

AT INVEST OÜ (hageja) esitas 20. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule Ranno Auna (kostja) vastu

hagi, milles palus tuvastada, et hageja toodetud ja Tartus aadressile XXX paigaldatud

köögimööbel vastab lepingutingimustele.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2015. aasta sügisel hagejalt eritellimusel köögimööbli

valmistamise, transportimise ja paigaldamise aadressile XXX, Tartu. Hageja tegi kostja

selgituste järgi kavandi ning koostas eelarve/pakkumise, mille kostja kiitis heaks. Vastavalt

kokkuleppele valmistas ja paigaldas hageja kostjale köögimööbli ajavahemikul detsember 2015

kuni 10. jaanuar 2016. Hageja andis kostjale ka mööbli kasutus- ja hooldusjuhendi. Kostja võttis

töö vastu ning tasus selle eest vastavalt esitatud arvetele. 12. juunil 2016 pöördus kostja hageja

poole pretensiooniga, et prügisahtli uks on liimist lahti tulnud. Hageja esindaja käis 30. juunil

2016 kohapeal ja koostas defekteerimisakti, mille kohaselt on nii tööpind, nõudepesumasina- ja

valamukapi uks kui valamukapi karkassi detailid pundunud, põhjuseks liigne niiskus või

veekahju, mis võib olla põhjustatud kas mittesihipärasest kasutamisest või õnnetusjuhtumist.

Kuna tegemist ei olnud tootmis- või paigalduspraagiga, keeldus hageja detailide garantiikorras

väljavahetamisest ja tegi kostjale pakkumise uute detailide tootmiseks. Kostja ei nõustunud

hagejaga, olles seisukohal, et tegemist on tootjapoolse praaktööga. Kostja välistas nii

veekahjustuse kui mittesihipärase kasutuse ja esitas omapoolsete väidete kinnituseks

OÜ Mööblitehas ekspertiisi, milles juhatuse liige Priit Kudu kinnitas, et veekahju on tekkinud

asjaolust, et kapiuste servapealistus on teostatud ebaprofessionaalselt, kasutades valesid

töövõtteid või töövahendeid või omamata piisavat kogemust kasutatud materjali käsitlemisel.

Hageja ei nõustunud ekspertiisiaktis toodud põhjustega, sh puudub hagejal veendumus

ekspertiisi teostaja erapooletuses, samuti ekspertiisi tegelikus teostamises. Kuivõrd pooled jäid

tehtud töö kvaliteedi osas eriarvamusele, pöördus kostja tarbijavaidluste komisjoni, kus nõudis

kõigi köögimööbli uste väljavahetamist ja ekspertiisile kulutatud 60 euro tasumist.

Tarbijavaidluste komisjon tegi kostja kasuks otsuse, millega hageja ei nõustu. Hageja märgib, et

ei tunnista tootmis- või paigalduspraaki ning ei ole seetõttu nõus garantiikorras kostja nõudmisi

täitma. Hageja on seisukohal, et ei ole töövõtulepingut rikkunud, vaid on tootnud ja paigaldanud

köögimööbli, mis vastas kokkulepitud tingimustele, nõuetele ja standarditele ning kahjustused

köögimööblile on põhjustanud kostja ise. Hageja märgib, et kui asjas läbiviidava ekspertiisi

käigus tuvastatakse, et hageja on valmistanud ja paigaldanud puudustega mööbli ning puuduse

tekkimine ei ole osaliseltki põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest, tunnistab hageja

töövõtulepingu rikkumist koos kõigi seadusest tulenevate tagajärgedega, sh valmistab ja

paigaldab kostja köögimööblile uued uksed. Alles hageja keeldumisel saab rääkida kostjale

kahju tekkimisest summas, mida kostjal tuleb kanda kolmandalt isikult uute uste tellimise eest.

Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta

kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele XX.XX.XXXX hinnapakkumise, arved nr XXX ja XXX, mööbli

kasutus- ja hooldusjuhendi, XX.XX.XXXX defekteerimisakti ja hinnapakkumise, poolte

elektronkirjavahetuse, OÜ Mööblitehas XX.XX.XXXX ekspertiisiakti, hageja 1. septembri 2016

kirja, kostja pöördumise tarbijavaidluste komisjoni, hageja selgitused tarbijavaidluste

komisjonile, tarbijavaidluste komisjoni XX.XX.XXXX otsuse nr XXX, kostja vastuse hageja

soovile teostada uus ekspertiis, fotod köögimööblist, 15. jaanuari 2017 kalkulatsiooni,

OÜ Mööblitehas arve nr XXX, õiguskantsleri 12. mai 2015 seisukoha (I kd tl 11-41, 55-57).

Kostja nõue ja vastus hageja nõudele

Vastuse kohaselt jääb kostja juba eelnevalt nii hagejale kui tarbijavaidluste komisjonile avaldatu

juurde, et on mööblit kasutanud vastavalt otstarbele ja heaperemehelikult. Olles nüüdseks

tutvunud ka mööbli kasutus- ja hooldusjuhendiga (sest mööbli üleandmisel juhendit kostjale ei

antud), kinnitab kostja, et on mööblit kasutanud ja hooldanud vastavalt juhendis kirjeldatule.

Kostja teavitas 12. juunil 2016 puuduste ilmnemisel hagejat ja nõudis 1. juulil 2016 kõigi

köögikappide uste väljavahetamist, sest pärast XX.XX.XXXX defekteerimisakti kättesaamist

3(7)

vaatas kostja ise kogu köögimööbli üle ja selle käigus selgus, et ükski paigaldatud ustest ei vasta

lepingutingimustele. Seega puudused – vigaselt paigaldatud servakant – esinesid ka ustel, mis ei

asu pesumasina ega kraani läheduses. Lepingutingimustele mittevastavust on kinnitatud

OÜ Mööblitehas aktis, mida saaks käsitada kui asjatundja arvamust. Kuna hageja on teinud

lepingutingimustele mittevastava töö, on kostjale tekkinud kahju 1560 eurot, millest 1500 eurot

on uute uste tellimise kulu ja 60 eurot ekspertiisikulu. Kostja ei soovi hagejalt töö parandamist

ega uue töö tegemist, kuna pooltevaheline koostöö on muutunud võimatuks.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Kostja lisas vastusele 28. jaanuari 2016 maksekorralduse, pooltevahelise elektronkirjavahetuse,

fotod kapiustest, osaühing Tähemees hinnapakkumise (I kd tl 78-105).

10. mai 2017 ja 15. jaanuari 2019 kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ja palub hagi

rahuldada. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole mööblit kasutanud heaperemehelikult.

Ekspertiisiaktist ei tulene otseselt, et hageja toodang on ebakvaliteetne. Selles tuuakse välja

hulga teoreetilisi võimalusi servakandi lahti tulemise kohta, kuid selgelt ei öelda, et tegemist on

praagiga. Vastuhagi ei ole põhjendatud. Kostja saaks nõuda parandamist, mitte kahju hüvitamist.

Hageja on pakkunud kostjale välja kompromissi, et teeb kappidele kõik uued uksed, kuid kostja

keeldus sellest.

Kostja selgituse kohaselt jääb kostja oma vastuväidete ja vastuhagi juurde ning palub vastuhagi

rahuldada. Kostja hinnangul on ekspertiisiaktis kirjas, et raskelt on kahjustatud kaks ust ja

ülejäänutel esineb ebakvaliteetne servapealistus erineva raskusastmega. Praegune hageja

ettepanek ei olnud kompromiss, vaid elementaarne asi, mida tulnuks teha kaks aastat tagasi.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et põhjendatud on üksnes kostja nõue, mistõttu tuleb kohtule esitatud hagi jätta

rahuldamata ning rahuldada vastuhagi.

2. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 2015. aasta sügisel lepingu kostjale eritellimusel

köögimööbli valmistamiseks, transportimiseks ja paigaldamiseks aadressile XXX, Tartu

vastavalt hinnapakkumisele (I kd tl 11-12). Seega oli poolte vahel töövõtusuhe võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Viidatud sätte järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd leping sõlmiti oma majandus- või

kutsetegevuses tegutseva töövõtja (hageja) ja tarbijast tellija (kostja) vahel ning lepingu esemeks

oli tarbijale vallasasja (köögimööbli) valmistamine, on tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS

§ 635 lg 4 tähenduses.

3. Pooled vaidlevad kohtumenetluses selle üle, kas hageja valmistatud köögimööbel vastab

lepingutingimustele.

Hageja hinnangul on tegemist kohase täitmisega ja mööblil esinevad kahjustused on tekkinud

kostja enda tegevuse tagajärjel (mittesihipärane kasutamine või õnnetusjuhtumina veekahju).

Kostja kinnitab köögimööbli heaperemehelikku kasutamist vastavalt otstarbele, leides, et

puudused on tingitud hagejapoolsest ebakvaliteetsest tööst.

4. Hageja on esitanud kohtule tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1

alusel töö lepingutingimustele vastavuse tuvastamiseks. Hageja nõue on suunatud tema suhtes

tarbijavaidluste komisjoni poolt 22. detsembril 2016 tehtud negatiivse otsuse nr XXX (I kd tl 30-

32) vabatahtliku täitmise vältimiseks (varaline kahju) ja avalikustamata jätmiseks (maine kahju).

Kostja on esitanud vastuhagi, milles nõuab hagejalt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist täitmise asemel VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel. Eeskätt on tegemist

kahjuga kui kostja tulevikus kantavate kuludega. Kehtiv kohtupraktika tunnustab täitmist

asendava kahju hüvitamise nõude olemasolu kõrvuti VÕS § 646 lg 5 järgse kantud kulutuste

4(7)

hüvitamise nõudega. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahjuna nõuda tulevikus kantavate kulutuste

hüvitamist, samuti kohtumenetluse-eelsete kulude hüvitamist.

Kohus märgib, et köögimööbli puuduste kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist

kahjuhüvitisena täitmise asemel saab VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi nõuda siis, kui tellijal

on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (VÕS § 646 lg 5) ja töövõtja satub sellega viivitusse,

st tellija on andnud täiendava tähtaja või töövõtja on täitmisest põhjendamatult keeldunud.

5. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtjapoolne täitmine olema ka

nõuetekohane. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Ka töövõtulepingu korral peab VÕS § 641 lg 1 esimese lause järgi tehtud töö

vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas. Sama paragrahvi lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et

töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning kui

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult

tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda

liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi ei vasta töö muu hulgas

lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase

kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja

poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või

etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks

muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.

Hageja poolt toodetud ja paigaldatud köögimööbli uste kahjustuste tekkepõhjuste välja

selgitamiseks määras kohus poolte taotlusel ekspertiisi, mille viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli

materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi puidutehnoloogia labori vanemlektor Triinu

Poltimäe, PhD. 26. novembri 2018 eksperdiarvamusest nr XXX (I kd tl 151-174) nähtuvalt

vaadeldi 16. märtsil 2018 kohapeal kõikide köögimööbli uste ja sahtlite esipaneelide

servapealistust. Vaatluse käigus selgus, et raske kahjustus on kahel uksel – nõudepesumasina uks

ja prügikasti sahtel – mis asuvad intensiivse kasutusega kohtades. Antud ustel on servapealistus

kaotanud oma viimistletud välimuse ja osaliselt eemaldunud, niiskus on kahjustanud ka

plaatmaterjali. Ülejäänud ustel, olenemata nende asukohast köögis, esineb ebakvaliteetne

servapealistus erineva raskusastmega. Arvestades uste asukohti, mis on köögis erinevatel

kõrgustel, samuti erineva kasutusintensiivsusega kohtades, ei saa eksperdi hinnangul

servapealistuse lahti tulemise põhjus olla niiskuse/vee juurdepääs või hooletu kasutamine.

Servapealistuse ja plaatmaterjali vahel esineb pragusid ka kõige ülemiste kappide uste ülemistes

servades, kuhu inimesel on kappe kasutades praktiliselt võimatu vastu minna. Ekspert märgib, et

servapealistuse paigaldamisel on esinenud probleeme – servapealistusmaterjal ei ole ühtlaselt

kinnitunud puitlaastplaadi servale, pealistuse ja plaadi vahele on jäänud pragu, mis võimaldab

niiskusel kergesti pääseda ligi plaatmaterjalile, sest kui servapealistus on lahti, siis ühendus ei ole

kindlasti niiskuskindel. Samuti on servapealistuse ääre lõikamise jälg osaliselt defektne (ei ole

ühtlane sirge, vaid ebatasane nn näritud serv). Lisaks on laborisse kaasa võetud ustel ohtralt näha

liimijääke ukse serval. Ekspert selgitab, et kui liimijäägid on tekkinud sinna servapealistuse

käigus, on selgelt liimi kasutatud liiga suures koguses. Kui liim on lisatud servapealistuse

kinnitamiseks hiljem, on olnud tootja teadlik ebakvaliteetsest servapealistusest ning püüdnud

seda parandada, mis pole aga andnud tulemusi. Eksperdiarvamuse kohaselt võib

servapealistamise ebaõnnestumisel olla mitmeid põhjuseid, nt liiga suur või liiga väike liimi

kogus, liimi ja/või alusmaterjali vale temperatuur, töökeskkonna (sh hoiustamise ja

transportimise)

tingimused

(temperatuur,

õhuniiskus),

ebaühtlane/ebapiisav

surve

servapealistusele peale liimimist, nürid lõiketerad. Tagantjärele on eksperdil keeruline

konkreetset põhjust välja tuua, aga vaatlusel oli näha, et liimühendus on puudulik ja

servapealistuse serv on ebatasane.

5(7)

Kohus kutsus hageja taotlusel eksperdiarvamuse andnud eksperdi 15. jaanuari 2019

kohtuistungile (II kd tl 1-5), kus ekspert jäi 26. novembri 2018 eksperdiarvamuse juurde. Ekspert

selgitas istungil, et servapealistamise eesmärgiks on mh kaitsta plaatmaterjali niiskuse eest.

Üldjuhul kaitseb korrektselt teostatud servapealistus plaati niiskuse eest ehk ta on niiskuskindel,

kusjuures kvaliteetne servapealistus kestab kümme ja rohkem aastat isegi puitspooni puhul.

Antud juhul ei olnud servapealistus teostatud korrektselt. Pragu liimliite vahel esines väga

paljudel detailidel. Kui vesi leiab koha tungimaks servapealistuse vahele, siis niiskuse toimel

hakkab plaat punduma ja hiljem lagunema. Praegu oli visuaalsel vaatlusel näha, et

liimiühenduses on praod, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole kvaliteetse ühendusega.

Eeltoodud eksperdiarvamuse ja ütlustega läheb kokku ka OÜ Mööblitehas juhatuse liikme Priit

Kudu XX.XX.XXXX hinnang kostja köögimööbli kvaliteedile (I kd tl 24). Hinnangu kohaselt on

mööbliuste servapealistus teostatud ebaprofessionaalselt, kasutades valesid töövõtteid või

töövahendeid ja/või omamata piisavat kogemust kasutatud materjali käsitsemisel. Servakandi

paigaldamisel ei ole liimitavad pinnad omavahel täielikult nakkunud, jättes mööblidetaili

servadesse tühimiku, mistõttu on vesi valamukapi uksel pääsenud kattematerjali alla, paisutades

mööbliukse sisumaterjali ning rikkudes spoonikihti.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale valmistatud köögimööbel, mille

uste servapealistus ei ole teostatud korrektselt (eeskätt on liimühendus puudulik), ei saa olla

vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes ega ka seda liiki tööle tavaliselt

omase kvaliteediga VÕS § 641 lg 2 p 5 mõttes. Kuivõrd eksperdi hinnangul ei ole

servapealistuse lahti tulemise põhjus niiskuse/vee juurdepääs või hooletu kasutamine, on ümber

lükatud ka hageja XX.XX.XXXX aktis nr XXX (I kd tl 17) märgitu, et kahju tekkepõhjuseks on

valamukapi tööpinnale sattunud ning sealt edasi ustele ja tööpinna alla voolanud vesi. Kohus

märgib, et kohtul ei ole alust kahelda eksperdi erapooletuses, küll on kohtu arvates hageja

eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks tema kasuks.

Kuna

hagejapoolne

töövõtulepingu

täitmine

ei

olnud

nõuetekohane

tehtud

töö

lepingutingimustele vastavuse osas, jätab kohus hageja tuvastushagi rahuldamata.

6. VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 642

lg 2 kohaselt vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul

eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse

olemusega.

Sõltumata poolte väidetest köögimööbli kostjale üleandmise/töö valmimise kohta (hageja väitel

10. jaanuar 2016 ja kostja väitel 28. jaanuar 2016), ei ole antud juhul vaidlust selles, et töö

lepingutingimustele mittevastavus ilmnes kuue kuu jooksul köögimööbli kostjale üleandmisest

(poolte väiteid arvestades möödunuks kuue kuuline tähtaeg vastavalt 10. juulil 2016 või

28. juulil 2016), sest kostja teatas puudusest hagejale 12. juunil 2016 (I kd tl 19, 79). Seega

kehtib käesoleval juhul eeldus, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas kostjale töö

üleandmise ajal. Seejuures on ka eksperdiarvamusega leidnud praeguses asjas tõendamist, et

puudus ei tulenenud kostjast.

Kuivõrd puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal kostjale (VÕS § 642 lg-d 1 ja 2), puudus ei

tulenenud kostjast (VÕS § 101 lg 3), hageja vastutus ei ole välistatud (VÕS § 641 lg 3), sõlmitud

ei ole hageja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 645 lg 3), kostja on teatanud puudusest

hagejale mõistliku aja (tarbijatöövõtu puhul kahe kuu) jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada

sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1), vastutab hageja töövõtulepingu rikkumise,

so lepingutingimustele mittevastava köögimööbli valmistamise eest.

6(7)

7. VÕS § 115 lg 2 esimene lause näeb ette, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist

nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on

ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4

nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 115 lg 2 kohaldamise eeldusena peab kostja kui tellija lisaks

puudusest teatamisele VÕS § 644 lg 1 alusel andma hagejale ka VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava

tähtaja kohustuse täitmiseks, välja arvatud juhul, kui sellise tähtaja andmine ei ole VÕS § 115

lg 3 järgi vajalik.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 1. juuli 2016 ja 3. augusti 2016 elektronkirjades (I kd

tl 21-22, 80, 83-84) nõudnud hagejalt lepingu täitmist (uste väljavahetamist) ning 26. augusti

2016 ja 3. septembri 2016 elektronkirjades (I kd tl 23, 82) täiendavalt ka ekspertiisikulude

hüvitamist. Lisaks eeltoodule on kostja 14. jaanuari 2017 elektronkirjas (I kd tl 33) nõudnud

hagejalt tarbijavaidluste komisjoni otsuse (hüvitada 60 eurot ja valmistada uued nõuetekohased

uksed) täitmist. Käesoleval ajal ei soovi kostja enam hagejalt töö parandamist ega uue töö

tegemist, kuna pooltevaheline koostöö on muutunud võimatuks.

Kuivõrd kohus on otsuse põhjendustes tuvastanud, et hageja on lepingut rikkunud (punkt 5),

vastutades rikkumise eest (punkt 6) ja kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks (nõudnud puuduste kõrvaldamist), kuid hageja ei ole mõistliku aja jooksul puudusi

kõrvaldanud, olles sattunud sellega viivitusse (punkt 7), on kostja õigustatud nõudma

köögimööbli uste tellimise ja vahetamisega seotud kulude eelnevat hüvitamist kahjuhüvitisena

täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 esimese lause alusel.

8. Kohtu hinnangul on kostjale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks

on tulevikus köögimööbli uste puuduste likvideerimiseks kantavad mõistlikud kulud ja juba

kantud kohtumenetluse-eelsed kulud.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on kostja eesmärgiks puudustest tingitud

asjale tehtavate kulutuste hüvitamine. Kohus on seisukohal, et hageja poolt lepingu rikkumise ja

kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjuslik seos kostjale

tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel seisneb selles, et lepingutingimustele vastava töö

tegemisel ei peaks kostja kandma kulutusi köögimööbli uste väljavahetamiseks. Kohtu arvates

on kostja väidetav kahju hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga

VÕS § 127 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul oli kahju lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena

hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hagejale oli professionaalse

ettevõtjana (köögimööbli tootjana) teada, et oma lepinguliste kohustuste mittekohasel täitmisel

võib kostja kasutada õiguskaitsevahendeid, milleks töövõtulepingu korral on eeskätt asja

parandamise nõue (lepingu täitmise nõue), kuid puuduste kõrvaldamata jätmisel ka kahju

hüvitamise nõue. Kostja ei rikastu kahjuhüvitise saamisel VÕS § 127 lg 5 mõttes, sest

kahjuhüvitise eest on võimalik viia puudustega töö vastavusse sellega, mis töövõtulepingus

kokku lepiti (tehtud töö peab kokkuleppe puudumisel olema vähemalt keskmise kvaliteedi või

seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga).

9. Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitisena 1560 euro väljamõistmist, millest 1500 eurot on uute

kapiuste tellimise ja paigaldamise kulu ning 60 eurot ekspertiisikulu.

Kostja tugineb nõuet esitades mh osaühing Tähemees XX.XX.XXXX hinnapakkumisele (I kd

tl 105), mille kohaselt on olemasolevate detailide väljavahetamise ja uutega asendamise

maksumuseks 1180 eurot, millele lisandub käibemaks 236 eurot, kokku seega 1416 eurot. Kohus

märgib, et hageja ei ole hinnapakkumises näidatud tööde mahule ega maksumusele eraldi

vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kohtul alust hinnapakkuja asjatundlikkuses kahelda. Kuivõrd

hageja enda XX.XX.XXXX hinnapakkumises (I kd tl 11-12) on alumiste ja ülemiste kapiuste

maksumus ilma furnituuri ja paigalduse/transpordi maksumuseta samas suurusjärgus kostja poolt

7(7)

taotletava 1500 euroga, tuleb kostja taotletud kahjuhüvitist pidada mõistlikuks summaks töö

lepingutingimustele vastavusse viimiseks.

Kostja nõuab hagejalt kohtumenetluse-eelsete kulude hüvitamist summas 60 eurot (sisaldab

käibemaksu). Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Mööblitehas koostanud 24. augustil 2016

kostjale vaidlusaluse köögimööbli kvaliteedi osas hinnangu (I kd tl 24), mille kohta on

25. augustil 2016 väljastatud arve nr XXX (I kd tl 41). Kohtu arvates on kostja kohtuvälised

kulud hinnangu saamiseks mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st nad on kostja nõude

maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud

võlausaldaja kahju vähendamise kohustust, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele ka 60 eurot.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt loeb kohus kostja kahjuhüvitise suuruseks 1560 eurot

(1500 + 60). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike kuludega töövõtulepingu rikkumisest

tingitud puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

10. Kokkuvõttes jätab kohus AT INVEST OÜ hagi Ranno Auna vastu töö lepingutingimustele

vastavuse tuvastamiseks rahuldamata ning rahuldab Ranno Auna vastuhagi AT INVEST OÜ

vastu, mõistes viimaselt Ranno Auna kasuks välja 1560 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldas kostja vastuhagi ja jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, jätab kohus poolte

menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kostja menetluskuluks on riigilõiv ja eksperdikulu.

Kostja poolt vastuhagilt 27. veebruaril 2017 tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS

§ 138 lg 2 järgi, vastates vastuhagi hinnale ja seega on kostja tasunud riigilõivu seaduses

sätestatud määras. Eksperdikulu on kohtukuluks TsMS § 138 lg 2 järgi ja see hüvitatakse asja

läbivaatamise kuluna (TsMS § 143 p 1), mille tasumine toimub TsMS §-s 148 sätestatud korras.

Kuna pooled taotlesid köögimööbli suhtes ekspertiisi määramist, kohus rahuldas poolte taotluse

8. detsembri 2017 määrusega ja pooled tasusid kumbki eksperdikulude katteks 480 eurot, tuleb

kostja poolt 3. septembril 2017 tasutud eksperdikulu pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks.

Kostja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 705 eurot (225 + 480). Kohtuotsuses määratud

menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt nimetatud summa kostja kasuks

väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik