2-18-796/66 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-18-796

Tsiviilasi

Osaühing EVO DESIGN hagi osaühing MAREPLEKS

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

21091,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Osaühing EVO DESIGN (registrikood 11225162,

asukoht Vahe tn 4 Maardu linn Harjumaa), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Klen Laus (klen.laus@triniti.ee)

kostja: osaühing MAREPLEKS (registrikood 10085954,

asukoht Pikk tn 19a Elva linn Tartumaa), lepinguline

esindaja Urmas Tross (urmas.tross@konkurss.eu)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EVO DESIGN hagi osaühing MAREPLEKS vastu osaliselt.

2. Välja mõista osaühingult MAREPLEKS Osaühing EVO DESIGN kasuks:

2.1. kahjuhüvitis 18 474,51 eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.08.2017-16.01.2018 eest summas

680,27 eurot;

2.3. viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 17.01.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. 30.08.2018 vaatlusprotokollis märgitud 53 klaasdetaili vabastada asitõendi staatusest

pärast käesoleva lahendi jõustumist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud

3% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7200 eurot ja kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 201 eurot.

6. Lugeda kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvateks menetluskuludeks 6984

eurot ning hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluvateks menetluskuludeks

201 eurot.

7. Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulu 6783 eurot.

8. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt 6783 eurot alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing EVO DESIGN (hageja) esitas 16.01.2018 Tartu Maakohtule hagi osaühing

MAREPLEKS vastu kahju hüvitamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega (I kd, tl 3-10,

lisad tl 11-61).

Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2016 suvel kostja poole, et tellida kostjalt

Saksamaal, Hamburgis ehitatava hotelli „Sir Nikolai“ sisustuse tarbeks lamineeritud klaasid

(klaasuksed). Pooled saavutasid 2016 augusti alguses kokkuleppe, et kostja tarnib hagejale

134 lamineeritud klaasi kogumaksumusega 44 421,80 eurot (koos käibemaksuga). 03.08-

09.08.2017 väljastas kostja hagejale tellimuse kinnitused ja ettemaksuarved kogusummas

44 421,80 eurot. Kostja tarnis klaasid hagejale 2016 augustis-septembris. 2016 septembris

teatas hageja kostjale, et osa tarnitud klaasidest olid ebakvaliteetsed. 07.10.2016 teatas

hageja kostjale, et kostja valmistatud uued klaasid vastavad kostja tootenäidisele ja on

sobivad. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale asendusklaaside valmistamise eest

vastavalt kostja kehtivatele hindadele ning pooled lepivad kostja tekitatud kahjude hagejale

kompenseerimises kokku pärast hageja objekti lõpuni ehitamist. 2016 novembris tarnis

kostja hagejale ebakvaliteetsete toodete asemel uued kvaliteetsed klaasid.

Hageja edastas kostjale 01.08.2017 ja veelkord 14.09.2017 vandeadvokaadi vahendusel

nõudekirja ning 02.10.2017 meeldetuletuse hagejale tekitatud hinnangulise kahju

hüvitamiseks. Kostja kirjadele ei vastanud.

Hageja tasus 16.08.2016 kostjale ettemaksuna 50% kostja väljastatud arvete (tellimused

XXX ja XXX ) summast ehk 22 210,90 eurot. Lisaks tasus hageja 27.09.2016 tellimuse

XXX teise osamakse summas 6 137,88 eurot ja 02.01.2017 tellimuse XXX teise osamakse

summas 16 073,02 eurot. Kostja ei ole andnud hagejale üle lepingutingimustele vastavaid

klaase. Kostja tarnitud klaasid olid ebaühtlase värviga, varjudega, värvidefektidega, värv

voolas, värvi kiht oli ebaühtlane jne. Klaaside defektid olid nähtavad pärast toote

paigaldamist ehitusobjektil, hageja lõpptellija ei aktsepteerinud kostja valmistatud

ebakvaliteetseid klaase ning need tuli välja vahetada kvaliteetse toote vastu. Kostja

valmistas enne hageja tellimuse esitamist kvaliteetse tootenäidise, millel ei esinenud

mingeid triipe, laike ega ebaühtlasi värvilaike.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 18 885,29 eurot, mis seisneb kostja tarnitud

54 ebakvaliteetse klaasi asendamiseks tellitud klaaside maksumuses summas 17 550,29

eurot (summa ilma käibemaksuta) ning ebakvaliteetsete klaaside asendamiseks tellitud

klaaside transpordikuludes summas 1 335 eurot (summa ilma käibemaksuta). Hageja kahju

hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 02.08.2017, kuna hageja esitas

01.08.2017 kostjale nõudekirja kahju hüvitamiseks. Seega on hagi esitamise hetkeks kostja

olnud viivituses 168 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on 695,39 eurot.

Hageja taotleb täiendavalt peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist.

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 900 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot, samuti

andnud tagatise hagi tagamise taotluse esitamisel 1054,57 eurot (5% hagihinnalt). Hageja

lisas hagiavaldusele Osaühing Marepleks arved nr XXX , XXX ja tellimuste kinnitused,

fotod defektsetest klaasidest, 29.09.2016 pretensiooni, 03-04.10.2016 ja 06.07.10.2016 e-

kirjavahetuse, arve nr XXX (korduv tellimus), 01.08.2017 e-kirja, 14.09.2017 nõudekirja-

hagihoiatuse, 02.10.2017 e-kirja, maksekorraldused, fotod tootenäidisest, Andres Klaasi AS

vastuse päringule, Osaühing Marepleks defektsete klaaside tabeli, Wiima Logistics OY arve

nr XXX , viivisearvestuse, Osaühing Marepleks maksevõla tõendi, registriosade nr XXX ,

XXX , XXX ja XXX väljavõtted, riigilõivu ja tagatise maksekorraldused

25.04.2018 vastuses (II kd, tl 4-8) hageja märgib, et ei tee kostjale etteheiteid klaasi

karastamise või lamineerimise tehnoloogia osas ega valguse läbipaistvuse ulatusega seoses,

vaid et osa tarnitud klaasidest olid ebaühtlase tooniga. Tellimuse esitamisel ei leppinud

pooled kokku, et kostja tarnitud klaasid võivad olla ebaühtlase tooniga (s.o. sisaldada

värvitriipusid, -laikusid ja -varjundeid), seega pidid klaasid vastama tootenäidise

kvaliteedile. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kõik praaktooted vahetati kostja poolt välja

– hagiavalduse lisaks olevas tabelis kajastuvad need 54 klaasi, mis olid defektsed ja mis

hageja oli sunnitud tellima uuesti. Suur osa kostja poolt hagejale tarnitud klaasidest (tellitud

134st klaasist 80 klaasi) ei olnud defektsed ning olid sarnaselt kostja tootenäidisele ühtlase

tooniga. Hageja ei ole kordagi lähteülesannet muutnud. Ei saa olla sisulist vaidlust, et

lamineeritud klaas peaks olema ühtlase tooniga, ei tohiks (päevavalguses või tavalises

toavalguses) sisaldada värvitriipusid, -laikusid ja -varjundeid.

31.07.2018 vastuse (II kd, tl 60-64, lisad tl 65-137) kohaselt toimus 04.10.2016 hageja ja

kostja esindajate kokkusaamine kostja tootmises, et tuvastada defekti põhjus ning kokku

leppida edasised tegevused. Kohtumise järgselt lubas kostja valmistada uued tootenäidised.

07.10.2016 teatas hageja kostjale, et kostja valmistatud uued klaasid vastavad kostja

tootenäidisele ja on sobivad. Seejärel pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi selle osas,

millised klaasid vajavad uuesti tootmist. 27.10.2016 teatas hotelli tellija hagejale, et ka

vähese valgusega on triibud klaasil näha, näidistuba on teisiti töödeldud ja et kõik tubade

klaasid peavad vastama näidistoa kvaliteedile. Pärast kõigi defektsete klaaside

väljaselgitamist vormistas kostja hagejale 31.10.2016 uue tellimuse, millest valdava osa

moodustasid defektsete klaaside asendamiseks tarnitud klaasid. 2016 novembris-detsembris

tarnis kostja hagejale ebakvaliteetsete toodete asemel uued kvaliteetsed klaasid ning hageja

paigaldas need hotelli tubadesse. Hageja leiab, et juba näidistoa tellimisel nähtub tellimuse

aluseks olevatelt joonistelt, et tegemist on Hamburgi hotelli vannitoa ja tualettruumi

klaasidega. Samuti pidi kostja professionaalina selgitama välja, milleks hageja klaase vajab

ja millised on hageja nõudmised klaasi kvaliteedi osas, kui eeltoodud asjaolud omasid kostja

jaoks klaasi tootmisel tähtsust.

Hageja lisas vastusele 01.-06.07.2016 e-kirjavahetuse, toas nr 101 joonise, hinnapakkumise

4644, Zoe Landsmanni 29.09.2016 e-kirja, 11.-12.10.2016 e-kirjavahetuse, 12.-14.10.2016

e-kirjavahetuse, tootekaardi nr 94066, Erez Pinto 27.10.2016 e-kirja, fotod 54-st defektsest

klaasist.

07.08.2018 vastuses (II kd, tl 148-151, lisad tl 152-166) hageja märgib, et hageja ei ole

klaaside tootja ega spetsialist klaaside töötlemise alal. Hageja tellis kostjalt tootenäidised

just sellel eesmärgil, et veenduda kostja toote sobivuses hageja objektile. Kostja konkurent

Artekom OÜ on selgitanud, et tegemist on tootmisprobleemiga. Kui kostja soovib väita, et

laigud, varjud ja triibud sellistel toonitud klaasidel on tavapärased ning tegemist ei ole asja

puudusega, peab kostja oma väiteid ka tõendama. Tellimuse esitamisele eelnevalt näidise

ja näidistoa (ühe toa jagu näidisklaase) tellimine on tõendatud dokumentaalselt (31.07.2018

seisukoha lisa 1), samuti kinnitas 27.07.2016 kostja, et pani hageja tellitud näidised töösse.

Töösse läinud näidiste teostamise aluseks oli XXX ehk sama 06.07.2016 hinnapakkumine.

Ka Saksa tellija viitab oma 27.10.2016 e-kirjas hagejale sellele, et klaasid peavad vastama

näidistoa kvaliteedile (Mock-up Room ehk näidistuba). Hageja ei ole kordagi tellimust

muutnud ega väitnud, et on tellinud kostjalt valed klaasid – poolte kirjavahetusest nähtub

selgelt ja üheselt, et hageja on läbivalt nõudnud kostjalt samasid tootenäidisele vastava

kvaliteediga klaase. Asjaolu, et hageja tellis kostjalt kohe alguses õiged klaasid, kinnitab ka

fakt, et nii tootenäidised kui ka 134-st klaasist 80 olid kvaliteetsed ja ilma laikude,

varjundite ja triipudeta. Hageja leiab, et käesoleva vaidluse seisukohast ei ole tähtis, mis on

hageja ja Saksa tellija vahelise kokkuleppe tingimused.

Vastusele on lisatud Artekom OÜ 04.08.2018 vastus, fotod defektsetest klaasidest, kostja

klienditeenindaja 27.07.2016 e-kiri.

11.09.2018 seisukohas (III kd, tl 1-4, lisad tl 5-10, 13-15) esitab hageja Alexander Levinsky

(tellija esindaja sisseostujuht Hamburgi hotelli ehitamisel) vastused. Vastuse kohaselt pidi

hageja teostama kõikide Hotel Sir Nikolai hotellitubade sisustused. Hageja töö kvaliteedi

hindamiseks küsis tellija näidist, mispeale esitas hageja klaasitootja 30cm x 30cm näidise

ja tellija aktsepteeris selle. Seejärel paluti hagejal teha proovituba, mis vastas väikesele

näidisele ja tellija aktsepteeris ka proovitoa. Septembri lõpus tuvastas tellija klaasidel

defektid (ebaühtlane värv, triibud ja laigud). Defekt ei olnud näha igas olukorras ja seetõttu

ei märgatud seda koheselt. Defektid olid näha kui klaasid olid paika pandud, mh ka

päevavalguses ja see ei olnud tellijale vastuvõetav. Tellija nõudis, et hageja vahetaks välja

kõik klaaselemendid, millel on nähtavad defektid. Klaasile ei seatud mingeid spetsiifilisi

kvaliteedinõudeid. Hageja rõhutab, et ebaõige on kostja väide, mille kohaselt kõik tarnitud

klaasid olid sama kvaliteediga ja värvi ebaühtlused esinesid kõikidel lamineeritud klaasidel.

Hageja esitatud ülevaatest nähtub, et hotellis oli kokku 94 tuba, millel oli kokku 454 klaasi,

millest omakorda 205 klaasi olid lamineeritud (III kd, tl 8), hageja on esitanud kostjale

pretensioonid üksnes 54 klaasi osas. Hageja ei esitanud kostjale tellimuse alusena hageja ja

Saksa tellija vahelise kokkuleppe tingimusi ega ka mingeid Saksa tellija dokumente toote

spetsifikatsiooni osas. See, millised olid hageja ja Saksa tellija võimaliku kokkuleppe

tingimused, ei puutu kostjasse, kuna tellimuse esitamisel hageja kostjale neid ei avaldanud.

Vastusele on lisatud 10.09.2018 e-kiri Alexander Levinsky vastustega (inglise keeles ja

tõlge), ülevaade hotellitubade klaasidest.

21.09.2018 vastuses (III kd, tl 26) hageja selgitab, et Marepleksi tabelist (31.07.2018

menetlusdokumendi lisa 2 nähtuvalt telliti objektile kokku 266 karastatud klaasi (tabeli tulp

4) ning 299 lamineeritud karastatud klaasi (tabeli tulbad 5 ja 8, sisaldavad nii algselt tellitud

klaase kui ka defektsete ja objektil katki läinud klaaside asendamiseks tellitud klaase).

Defektseteks osutusid enamus algsetest Marepleksi poolt tarnitud lamineeritud karastatud

klaasidest. Samas osa algsetest partiidest tarnitud klaasidest sobisid – see nähtub ka

Marepleksi tabelist, et kõiki lamineeritud klaaside uuesti tootmist Evo Design Marepleksilt

ei nõudnud.

10.10.2018 seisukohtades (III kd, tl 42-46) hageja rõhutab veelkord, et hageja ei esitanud

kostjale tellimust kolmanda isiku nimel ning kostja defektne toode ei ole olnud hagejale

vastuvõetav – puudub vaidlus, et klaase tellis kostjalt hageja ja mitte keegi kolmas. Kostja

on ebaõigesti väitnud, et saksa partner soovis lamineeritud ja karastatud opaalklaasi – kostja

on seisukohtades esile toonud ühe tunnistaja lause, kuid on jätnud tähelepanuta, et sama

tunnistaja on väitnud, et ta polnud kindel, kas telliti just opaalklaasi ning mida tunnistaja

mõistis opaalklaasina. Lisaks on tunnistaja Einar Dubrov kohtule selgitanud, et ei ole

klaaside spetsialist. Pretensioonid esitas kostjale hageja ja mitte keegi kolmas isik. Hageja

leiab, et arusaamatud on kostja väited, et klaaside defektsused on tõendamata.

Vaidlusalused klaasid ei vasta tootenäidisele ega „esimese partii“ kvaliteetsetele klaasidele.

Samuti on kohus klaaside vaatluse käigus tuvastanud, et vaidlusalustele klaasidel on

päevavalguses nähtavad visuaalsed defektid (ebaühtlane värv, triibud ja laigud). Samuti on

vale, et toodete osas ei esitatud kahe kuu jooksul pretensioone – kostja enda esitatud tabeli

(vt kostja 31.07.2018 tabeli lisa 2) kohaselt tarnis kostja vaidlusalused klaasid hagejale

vahemikus 01.09.2016-28.09.2016, misjärel klaasid tarniti objektile, pakiti lahti ja

tuvastatigi defektid. Hageja teatas kostjale tuvastatud defektidest koheselt pärast

teadasaamist 2016 septembri lõpus. Samuti on ebaõiged kostja paljasõnalised väited, et

04.10.2016 määratles tellija oma tellimust läbipaistvuse osas ning 04.10.2016 järgselt esitas

hageja kostjale uutel tingimustel tellimused. Hageja nõudis kostjalt läbivalt sama toote

valmistamist, mida kinnitavad ka hageja e-kirjad kostjale - see, millised kiled ja mitu kilet

kostja kahe klaasikihi vahele paneb, et saavutada kvaliteetne ja tootenäidisele vastav

toodang, ei ole hageja otsustada. Hageja leiab, et kui kostja väidab, et vaidlusalused

ebaühtlane värviga, triibulised ja laigulised klaasid on normaalsed ja tegemist on kvaliteetse

tootega, on see kostja tõendamiskoormis.

KOSTJA VASTUSED

2. 09.04.2018 vastuses (I kd tl 98-107, lisad tl 108-240) palub kostja jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja osutab, et kostjal ei ole lepingut, milles oli kokkulepitud tarne Hamburgi ning

millistele tingimustele peavad üleantavad klaasuksed vastama. Hageja poolt esitati

tellimused üksteise järel, mille puhul hageja tellijana soovis saada karastatud, karastatud

ning lamineeritud klaasuksi vastavalt mõõtudele tingimustel: „KARASTATUD KLAAS

(PAKSUS 4 mm), LOW IRON VÄRVITUD RAL9016, SERVAD LIHVITUD JA

POLEERITUD“ või ” KARASTATUD LAMINEERITUD KLAAS (PAKSUS 9.52 mm)

44.4 LOW IRON, MÕLEMAD KLAASID VÄRVITUD RAL9016 SERVAD LIHVITUD

JA POLEERITUD”. Kostja leiab, et poolte vahel oli töövõtt järgnevalt – hageja esitas

tellimuse ja joonised, kostja esitas tellimuse kinnituse, hageja aktsepteeris kinnituse, kostja

esitas ettemaksu arve, pärast ettemakse laekumist alustati tootmist ja täideti tellimus. Hageja

tellimus tarniti Elvast hageja lattu Tallinna. Iga tellimuse kinnituse lõpus oli ka kostjapoolne

palve alljärgnevas: “PALUME KINNITUS KORRALIKULT KONTROLLIDA JA

ALLKIRJASTATULT TAGASTADA. KINNITUSEL KIRJELDATUD ANDMED ON

ALUSEKS TOOTMISELE JA HILISEMAD PRETENSIOONE EI SAA MEIE

RAHULDADA”. Hageja poolt olid tellimuse tingimused klaasidele, millede korral tavalisel

päevavalgusel inimsilm ei tähelda füüsikalisi muutusi, ereda päevavalguslambi valgustus

toob füüsikalised muutused nähtavale. Kostja on seisukohal, et hageja ei mõelnud klaasi

omaduste peale ja tellis klaasuksed, mis on kasutatavad tavalises päevavalguses ja võrdse

valgustatuse tingimustel. Kuna tellimused olid erinevad, siis iga kord oli tegemist uue

partiiga ja ka uute maksumustega. Kõik kostja poolt ebaõnnestunud uksed asendati kostja

poolt uutega.

Kostja arvates on hagi alus ja ese ebaselged, sest arusaamatu on, missugust tellimust hageja

hagis rikutud lepinguna üldse käsitleb ja mida ta tegelikult üldse nõuda saab. Hagi lisas 14

olev nimekiri pole aga kunagi reklamatsioonis olnud. Hageja tekitas endale ise kahju,

esitades kostjale tellimusi, mis olid tehniliselt täpsustamata konkreetsete füüsikalis-optiliste

nõuetega. Hageja esitas tellimuse tavapärasele lamineerimisele, kuid tegelikult vajas ta

enamuses kallimat tehnoloogiat, mis ei ole standardprotseduur lamineerimisel.

Kuni 03.10.2016 oli tellimustes ca kuni 7 kvaliteedile mittevastavust, mis kas parandati või

vahetati kostja poolt välja. Kostja leiab, et tellimused muutusid oma sisult (lähteülesandest)

ja vajadus oli kasutada kallimat lamineerimisviisi, mille tulemusena jääb karastatud klaas

ühtlaselt piimjaks, füüsikalisi muutusi näha ei ole, ei lase läbi valgust, kuid kujutis on

lähedalt olles näha. Kostja tegi teise näidise, muutis tehnoloogilist protsessi ja lisas

lamineerimisel vahekilede kombinatsiooni, mis olid varem kokku leppimata. Elva

kohtumisel hagejapoolsete selgituste kohaselt poleks sisu muutunud, kuid kostjapoolsete

täpsemate küsimuste valguses tehti uued tooteproovid uute tingimuste kohaselt, mille

hageja heaks kiitis ja valis välja uue näidise, mille järgi teha uued tellimused. Hageja

esindaja saatis alles 13.10.2016 pildid, missugustes valgustingimustes uksed hakkavad

olema, mis ei sarnanenud varem räägitule ja erines ka varasematest tellimustest. 13.10.2016

selgitas hageja esindaja, mis on tegelik probleem Saksamaal ja samal päeval lubati ära teha

ka ettemaks uue tellimuse eest.

Kostja selgitab, et hageja nõudis, et kostja võtaks tema uue tellimuse kõige ette ja jätaks

kõik teised kostja tellijad tagaplaanile. Kostjal oli õigustatud küsimus, kes maksab kostjale

hageja esiplaanile tõstmise kulud, lisaks eritellimusel uutele tingimustele vastavate

laminaatide valmistamine. Pooled ei rääkinud mitte hageja kahjust, vaid küsimus oli

kostjale kahju tekkimises seoses uue tellimusega kaasneva kuludega ja hageja teistest kostja

tellijatest ettepoole tõstmisega. 25.10.2016 oli hageja juba nii paanikas, lausa nõudis kostja

poolt tellimuse täitmist teisi tellijaid eirates, seda isegi raha maksmata.

Kostja lisas vastusele: 01.07.2016 hageja pöördumine kostja poole koos joonisega, hageja

19.09. e-kiri koos fotodega, 22.-26.09.2016 e-kirjavahetus koos tabeliga, 07.-10.10.2016

e-kirjavahetus,

03.-04.10.2016

e-kirjavahetus

koos

joonisega,

25.11-13.12.2016

e-kirjavahetus koos võlgnevuse arvestusega, 03.04.2018 kostja esindaja ja S.Madi

e-kirjavahetus, tellimuse kinnitus 94066, 29.09-03.12.2016 e-kirjavahetus koos fotoga,

07.10.2016 e-kirjavahetus, 07.-12.10.2016 e-kirjavahetus, 07.-11.10.2016 e-kirjavahetus

koos fotodega, 07.-13.10.2016 e-kirjavahetus koos termiliselt karastatud klaaside

kvaliteedinõuete selgitustega, 07.-13.10.2016 e-kirjavahetus koos fotodega, 25.10.2016

e-kirjavahetus, 07.10.2016 e-kirjavahetus, Evo tellimuste kostjapoolsed tellimuskinnitused,

Evo Design ja Marepleks kirjavahetuse koond, kostjapoolsed hageja reklamatsioonide

käsitlused koos tellimuste kinnitustega, OÜ Marepleks B – kaart.

31.07.2018 vastuses (II kd, tl 17-22, lisad 23-59) esitas kostja hageja tellimuste kronoloogia.

Kostja selgitusel hageja ei tellinud kunagi tervet toa komplekti, vaid telliti vastavalt kas

klaaselement numbrid 2, 4 ja 5 (näiteks 31.07.2018 lisa 1 lk 1 tellimus nr 90413, ristiga on

märgitud mittetellimine) või siis klaaselemendid 1 ja 3 (vt 31.07.2018 lisa 1 lk 4 tellimus

nr 90521, ristiga märgitud mittetellimine).

Kostja märgib, et hageja tellimuste ainuke nn „valgusläbimise/läbimatuse“ tingimus oli

klaaselemendi toonimine RAL 9016 värviga. Kostja leiab, et tellimisel hageja teadis või

vähemalt pidi teadma, et arvestades klaasi paksust 4 mm, tuleb värvitud klaasi termilisel

töötlemisel arvestada füüsikaliste muutustega. Hageja poolt tellitu oli mõeldud võrdväärsele

kahepoolsele valgustusele, kus inimsilm ei tähelda füüsikalisi muutusi. Ainult ühepoolne

ereda päevavalguslambi valgustus toob inimsilmale füüsikalised muutused nähtavale, mida

on näha ka hageja enda nõude lisas nr 3.1 ja 3.2. ja 29.09.2016 saadetud piltidelt

(31.07.2018 vastuse lisad 4.1-4.4 ). Kostja leiab, et see ei ole kostja ebakvaliteetne tellimuse

täitmine, vaid klaasi karastamisel tekkivad füüsikalised muutused. Klaasi värvimine või

toonimine on eeskätt mõeldud visualiseerimiseks ehk läbipaistva klaasi muutmiseks

toonituks, inimsilma poolt füüsikaliste muutuste nägemine sõltub klaasi valgustusest.

Kostja selgitab, et tellimine, tellimuste kinnitamine, maksmine ja tellimuste täitmine toimus

ajavahemikus 02.08.2016 kuni 31.05.2017. Tellimuste täitmine paluti hageja poolt peatada

29.09.2016, mil hageja projektijuht saatis pildid kostjale ning kaaskirjas märkis, et on

probleem, kuna ühepoolselt valgustades on näha jooned ja palus tellimuste täitmise peatada,

kuni olukorra selgitamiseni.

Kostja kinnitusel selgusid hageja esindaja vastuste kohaselt lamineeritud klaaside

läbivalgustuse nõue ja vajadus alles Elvas kohtumisel, millest enne 03.10.2016 hageja oma

tellimustes informeerinud ei olnud, s.h telefonis ega e-posti teel. Kui võrrelda hageja poolt

29.09.2016 saadetud pilte ja pärast 03.10.2016 kohtumist tehtud lamineeritud klaaselemente

siis on erinevus selgesti arusaadav. Uue tellimuse periood (uute laminaatide tootmine ja

tarnimine) kestis ajavahemikus 11.10.2016 kuni 02.01.2017.

Kostja esitas uuele lähteülesandele vastava tellimuse kinnituse 11.10.2016, mille hageja ka

aktsepteeris. Hageja palus uued klaasid markeerida „NEW“, kuna objektil pidi olema

klaasiuputus. Uus tellimus oli ainult lamineeritud klaasid.

Kostja lisas vastusele: hageja tellimused kronoloogilises järjekorras (joonised), ülevaade

kostja poolt tellimuste vastuvõtu ja täitmise kohta mai 2017, saatelehtede näidised koos

märkega, 29.09.2016 hageja esindaja teade ja klaaselementide pildid.

06.08.2018 vastuses (II kd, tl 139-143) kostja kinnitab, et hageja poolt väidetud näidistuba

nr 101 tellimust pole toodetud ega tarnitud hagejale. Hageja ei ole kunagi tellinud terve toa

komplekti, vaid telliti vastavalt kas klaaselement numbrid 2, 4 ja 5 või siis klaaselemendid

1 ja 3, kostjal mingit raamlepingut tellimuste tingimustega ja maksumusega ei ole.

Augustis-septembris pole hageja kostjale pretensioone esitanud. Hageja esitas tellimusi

kuni 27.09.2016, täitmine peatati 29.09.2016. Hageja kostjale 02.08.2016-27.09.2016

tellimuste esitamisel ega Elvas kohtumisel MUR-i selgitanud ei ole. Uue tellimuse kinnituse

esitas kostja uuele lähteülesandele vastavalt juba 11.10.2016, mitte 31.10.2016, mida hageja

ka aktsepteeris. Kostja ei nõustu sellega, et oleks pidanud välja selgitama hageja tegelikku

tahet koos nõudmistega klaasi kvaliteedi osas, kuna tellijad soovivad erinevaid

klaaselemente ja tellija soovide „aimamine“ ei ole kostja võimuses. Kostja töö vastas

tellimusele

liidetud

ja

hageja

soovitud

dokumentidele,

tellimisel

hageja

läbivalgustustingimustest ja MUR nõudest kostjat ei informeerinud. Hageja väidab, et

tegemist on tavavalgusega ja tavaolukorraga, kuid pretensioonid esitab klaasi füüsikaliste

muutuste osas, mis ilmnevad ereda ühepoolse läbivalgustuse tingimustes.

06.09.2018 põhjendustes (II kd, tl 199-202) kostja leiab, et hageja kokkulepe sakslastega

erineb oma sisult hageja tellimusest kostjale klaasi sordi osas olulisel määral (opaalklaas ja

värvitud kirgas klaas), ning sellega on selgitatav, miks hageja võttis kostja tellimuse

täitmise vastu Eestis, kuid saksa tellija Saksamaal ei võtnud. Alles 30.08.2018 esitas hageja

kohtuistungil saksa tellija hotelli arhitektuurilise joonise, kuid ei esitanud joonise

seletuskirju või spetsifikatsiooni tualett-ja pesuruumi klaaselementide kohta. Tegelikkuses

on olukord, kus hageja ja kostja vahel ei olnud küll raamlepingut, kuid olid erinevad

töövõtulepingud (tellimused), milles igakordselt määratleti tingimused klaaselemendi osas

klaasi sordi, värvuse, karastatuse ja lamineerimise kohta koos mõõtudega. Riigikohtu

27.10.2016 lahendis nr 3-2-1-76-16 p. 15 kohaselt peab töövõtja, kellel tuleb oma töö teha,

tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, kontrollima, kas need plaanid on

sobivaks aluseks tema töödele. Hageja kostjale juunis 2016 ja isegi 04.10.2016 seda

võimalust ei andnud.

26.09.2018 seisukohtades (III kd, tl 31-38, lisa tl 39) kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud

näidistoa olemasolu. Kostja näidistuba tootnud ega Maardu tarninud ei ole. 14.08.2018

istungil Tartu Maakohtu hagejatel kaasasolnud näidis oli karastamata värvitud ja

lamineeritud klaaselement, mis ei olnud kostja toodang. Kostja leiab, et kostja tarnitud

klaaselemendid vastasid hageja esitatud tellimustele. Sellistel tingimustel tellimused on

tegemist

nn

värvitud

klaasi

fassaadiklaasiga

(kostja

põhitoodang),

mille

läbivalgustustingimused avaldusid ka 30.08.2018 vaatlusel. Nimelt kui eredam valgus on

vaataja poolele, siis ei ole näha inimsilmale karastamise ajal tekkinud füüsikalised ja

optilised muutused (jooned läbivalgustusel, lainelisus) ja vastupidi on näha klaasi

füüsikalised muutused joontena või triipudena. Hagejal on esitamata tõendid selle kohta, et

hageja tellimus esitatud tingimustel annaks homogeense (valgust mitteläbilaskva) tulemi, st

sõltumata läbivalgustusest füüsikalisi muutusi näha ei ole.

Juunist 2016 kuni 29.09.2016 hageja kostjale ei selgitanud läbivalgustustingimusi, et kostja

mõistaks, mida hageja tegelikult tellida soovib oma saksa partneri jaoks.

Marepleks valmistas tellija tellitud näidised 300x300 mm - kaks 4mm karastatud värvitud

ja lamineeritud klaasi ja üksik 4mm karastatud värvitud klaas. Tarnitud näidised sobisid

tellijale. Kostja soovitas kasutada 5mm klaasi, mille tellija esindaja tagasi lükkas. Hageja

esitas tellimuse, milles ei olnud fikseeritud ühtegi tehnilist nõuet lõpptootele. Kostja

valmistas 27.09.2016 vastavalt näidistele 57 laminaati ja 63 värvitud karastatud klaasi.

Kostja poolt toodetud laminaadid olid vastavuses hageja tellimuses toodud kirjeldusega,

sobis tellitud värvitoon ning karastatud klaaside kvaliteet vastab standardile EN 12150,

hageja vastupidist tõendanud ei ole. Hageja on korduvalt väitnud, et peab esialgselt tellitud

54 klaaselementi ebakvaliteetseks ja mittevastavaks tellimusele, samas on hageja tellimused

enamuses 29.09.2016 seisuga vastu võtnud ja klaaselemendi triipude nähtavuse tõstatas

alles pärast saksa partneri reageeringut.

KOHTUISTUNGID

3. 15.05.2018, 12.06.2018 ja 14.08.2018 istungid (II kd, tl 13, 14-15, tl 180-181, tunnistajad

tl 183-184 ja 186)

Hageja jääb esitatud hagi juurde. Hageja leiab, et vaidlust ei ole klaaside pikkuse ja laiuse

üle ega selle üle, et kasutatud on vale materjali, läbipaistvus ka ei ole oluline. Oluline oli,

et klaas oleks olnud ühtlane, optiliselt laineline klaasi ei olnud vastuvõetav, see on

visuaalselt nähtav viga. Esindaja selgitab, et näidistuba, see oli ühe hotellitoa jagu tellimust,

näidistuba kui sellist ei olnud, oli tuba 101, hotelli esimene tuba.

Hageja juhatuse liige Tarmo Talpsepp selgitab, et kõigepealt olid kostjaga meilid, siis

väiksed tootenäidised, siis üks tuba tehti näidisena valmis juulikuus, 6. juuli oli esimene

näidistoa tellimus. T.Talpsepp kinnitab, et kõigepealt ühe toa tellimuse valmistegemine oli

suuliselt läbi arutatud. Esindaja selgitab, et lamineeritud oli ukse klaas, 60% vastas juulis

kokkulepitud kvaliteedile, 40% ei vastanud ning kõik uksed olid paigaldatud samadesse

tingimustesse. Tarne mahtus kõik kuu aja sisse. Ustel on ainult mõõduerinevused, disain on

üks. Defektsed on ruumi ja dušinurga vahelisel alal olevad uksed. T.Talpsepp selgitab, et

kui nad palusid värvitud klaasi, siis Marepleks esitas neile selle näidise. Küsimine võis olla

ka e-maili teel. Nad tellisid klaasi vastavalt visuaalsele vaatlusele. T.Talpsepa kinnitusel

protestisid nad ainult lamineeritud elemente, kuid täpsustab seejärel, et nii lamineeritud kui

lamineerimata detaile on protestitud.

Hageja juhatuse liige Aleksandr Lapidus selgitab, et Evo Disain on professionaalne asutus,

alati lasevad valmistada eelnevalt tootenäidised, kuna ka nende partnerid on

professionaalsel tasemel. On olemas referentsid ja kõik mis sellele ei vasta, lähevad

tellimusest välja. A.Lapiduse sõnul saadi näidis Marepleksi Tallinna esindusest, näidistoas

oli 5 klaasitükki eraldi.

Kostja esindaja selgitab, et uste kasutus hotellides on erinev, probleemsed 50 ust läksid

eredalt valgustatud ruumidesse. Hageja nimetatud 50 ust paigaldati eredalt valgustatud

ruumidesse ja sel juhul oleks pidanud kasutama teist tehnoloogiat. Esindaja kinnitusel

koguste ja hindade üle vaidlust ei ole. Kostja esitatud tabelis on näha, et ainult lamineeritud

detaile protestiti.

Kostja juhatuse liige Tõnu Aigro selgitab, et tellimine tuli tavalises korras, teadmata, kuhu

klaas läheb. Umbes 150 tellimust tuleb neile päevas tavapäraselt ja kui tellimus tuleb

tavapärases korras, siis nad ei tea arvata, kuhu see klaasi läheb ja millised nõuded on. Nad

aimasid, et tegemist on ukseklaasidega, taust on värvitud ja valge. Ei olnud juttu sellest, et

klaas allub erilisele kohtlemisele, et ühel pool on äärmiselt suur valgusjõud ja klaas satub

läbivalgustamise tsooni. T.Aigro sõnul kui klient oleks kohe öelnud, et klaas allub

läbipaistvusele, siis nad ei oleks tööd vastu võtnud. Sellist tööd tehes on nad alati nõudnud,

et klaas oleks vähemalt 5 mm, mis ei paindu nii palju ja ei lähe kõveraks, oleks palju

stabiilsem. Nad korrigeerisid kogu tellimuse, tegid töö oma ja kulu ja kirjadega, nad ei

suurendanud tööde hinda, vaid müüsid sama hinnaga maha uue toote, see tõi ka kostjale

kulusid juurde. T.Aigro kinnitab, et algselt saadetud infost piisas, et tootma hakata.

Kvaliteedikontrolli käigus kindlasti iga klaasi eraldi üle ei vaadatud.

Tunnistaja Einar Dubrov ütluste kohaselt tunnistaja tellis näidistoale korraga komplektselt

ühe toa jagu klaase, mõõdud olid olemas. Tunnistaja selgitab, et ta ei ole klaaside spetsialist,

ta ei tea, miks sellised probleemid klaasidel olid. Mõõdud sobisid, näidistoa puhul sobis

välimus ka. Klaasid tulid hilinenud tarnega ja kohe läksid autost paigaldamisele ning kui

uksed olid juba paigaldatud, siis tunnistaja nägi probleemi. Tunnistaja kinnitab, et kui ta

oleks kohe näinud, siis ta ei oleks seda klaasi üles lasknud panna. Klaasi toon ei olnud

ühtlane nagu oli näidistoas nr 101, visuaalselt olid klaasid varjunditega, triibulised.

Probleemsed klaasid toimetati Eestisse tagasi. Tunnistaja kinnitab, et Evo Design ei

muutnud oma tellimust, nad tellisid näidistoa järgi klaasid. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei

mäleta valguse läbipaistvuse osas nõudeid. Maardu lattu toodud materjalidel mõõdeti üle

kogused ja mõõdud ja siis kohe tõsteti autokasti edasi. Näidistuba sisaldas hageja poolt

paigaldatud mööblit ja ka klaasukse, tunnistaja sõnul võis olla 5 klaasi. Tunnistaja

mäletamist mööda läksid (väljavahetamisele) ainult lamineeritud detailid. Päevavalgel oli

probleem nähtav. Hotellitoa valgustuse kohta selgitab tunnistaja, et ei ole teada, et oleks

olnud mingeid prožektoreid, arvab, et valgustused olid vannitoas laes. Defekti on näha juba

ruumis sees, kui minna ruumi sisse, siis isegi ilma valgustuseta on näha, et triibud ja laigud

on sees. Tunnistaja selgitab, et arhitektilt tuleb spetsifikatsioon materjalide kohta, klaasi

omadused on spetsifikatsioonis kirjas.

Tunnistaja Signe Madi (Marepleks OÜ klienditeenindaja, projektijuht) selgitab, et

01.07.2016 tuli hagejalt tellimus, kas nad saavad valmistada 4+4 lamineeritud, karastatud,

värvitud klaasi. Nad rääkisid läbi tähtsamad punktid. Tellitud oli 4 mm värvitud klaas ja

laminaat, mis koosnes kahest 4 mm värvitud kirkast karastatud klaasist. Tunnistaja sõnul

ütles ta kliendile, et see on liiga õhuke klaas ja mõõdud on liiga piiripealsed, tuleks kasutada

6 mm klaasi. Klient ütles, et klaasi paksust ei saa muuta, kuna kinnitusvahendid on kõik

juba tellitud ja tuleb toota nii nagu joonisel on välja toodud. Hinnapakkumine oli tehtud

kogu tellimusele, selleks saadeti palju positsioone. Siis paluti teha pakkumine, kus mõlemad

klaasid on värvitud. Hinnapakkumine paluti teha ühele ruumile, 101, 5 detailile. Tunnistaja

puhkusel olemise ajal võttis Evo Design ühendust tema kolleegiga ja palus teha 2 näidist,

üks tavalisele värvitud klaasile ja värvitud laminaadile, mõõduga 300 x 300 mm. Rohkem

näidiseid enne töösse tulemist tehtud ei ole. 2 saadetud näidist sobis kliendile, 300 x 300

mm. Tunnistaja ütluste kohaselt on tellimusel kirjas klaasi valem, kogus, mõõdud ja see

läheb kliendile, kes peab selle üle kontrollima ja saatma vastuse, kas sobib, kinnituse alusel

väljastatakse arve. Valmistoodang tarniti kliendile Maardu lattu, kus klient võttis selle

vastu, kirjutas alla saatelehtedele, kontrollis ja defektiga tooted saadeti tagasi. Klaaside

ümbertõstmine toimus tellija laos. Tunnistaja selgitas, et näidis oli vaja selleks, et toon oleks

paigas. Näidis läheb töösse selle valemi alusel, mis on tellimuses, ei muudeta midagi. Ei

olnud juttu, kui läbipaistev peab klaas olema. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei täpsustanud

klaasi läbipaistvust, kuna klient oli varem ka neilt tellinud, siis tal ei tekkinud kahtlusi,

polnud ette antud selliseid tingimusi, sellepärast ei küsinud üle.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

5. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

 2016 suvel pöördus hageja kostja poole, et tellida kostjalt Saksamaal, Hamburgis hageja

poolt ehitatava hotelli „Sir Nikolai“ sisustuse tarbeks erinevaid klaase (klaasuksed);

 pooled saavutasid 2016 augusti alguses kokkuleppe, et kostja tarnib Hamburgis asuva

hotelli tubade tarbeks klaasid;

 kostja väljastas hagejale 03.08.2016-09.08.2016 tellimuse kinnitused ja ettemaksuarved

summas 44 421,80 eurot;

 hageja tasus 16.08.2016 arvete nr XXX ja XXX alusel ettemaksu 50% summas

22 210,90 eurot (I kd, tl 39), 27.09.2016 arve nr XXX alusel teise osamakse summas

6137,88 eurot (I kd, tl 40) ja 02.01.2017 arve nr XXX alusel teise osamakse summas

16073,02 eurot (I kd, tl 42);

 kostja tarnis klaasid hagejale 2016 augustis-septembris;

 29.09.2016 teatas hageja kostjale, et osa tarnitud klaasidest olid ebakvaliteetsed;

 kostja tarnitud klaasidest osutusid ebakvaliteetseteks 54 klaasi;

 pärast hageja pretensioonide esitamist asusid pooled läbirääkimistesse defektsete

toodete asemel kvaliteetsete tarnimise osas;

 07.10.2016 teatas hageja kostjale, et kostja valmistatud uued klaasid vastavad kostja

tootenäidistele ja on sobivad;

 oktoobris 2016 vormistas kostja uue tellimuse kinnituse, millest valdava osa

moodustavad defektsete klaaside asendamiseks tarnitud klaasid;

 2016 novembris-detsembris tarnis kostja hagejale uued kvaliteetsed klaasid;

 01.08.2017 esitas hageja kostjale e-kirja hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks,

14.09.2017 esitas hageja kostjale vandeadvokaadi vahendusel uue nõudekirja, milles

nõudis ebakvaliteetsete klaaside tagasivõtmist ja tekitatud kahju hüvitamist.

6. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevaid

nõudeid ja kas ta vastutab nende eest. Antud juhul täpsemalt, kas kostja tootis tellimuse

94066 alusel asendatud 54 klaasi kostja poolt lepingutingimustele mittevastavate klaaside

asemele või hageja poolt uue lähteülesande alusel, s.o eraldivõetava lisatellimusena.

7. Kohus selgitab kõigepealt järgmist. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

437 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaldab õigust kohus, kes ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike

väidetega. Pooled on nõude õigusliku alusena viidanud erinevatele lepingulistele alustele -

hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping (I kd, tl 5), kostja leiab, et poolte

vahel oli töövõtt (I kd tl 100). Kohus leiab poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, et

poolte vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega üldjuhul loetakse ka alles tulevikus valmistatava

asja võõrandamiseks sõlmitud lepingud müügilepinguteks. Kohtu hinnangul kuulub antud

juhul siiski kohaldamisele VÕS § 208 lg 2 2. lauses sätestatud erand, mille järgi

müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa

lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse

osutamises.

Kuivõrd

vastavalt

poolte

kokkuleppele

valmistas

kostja

hageja

kindlaksmääratud

tingimustele

vastava

toote,

s.o

individuaaltunnustega

asja

(tsiviilseadustiku üldosa seaduses kasutatava asendamatu asja tähenduses), on siin

domineeriv asja valmistamise komponent ja leping tuleks lugeda teenuse osutamise

lepinguks, täpsemalt töövõtulepinguks.

8. Kuigi kostja esindaja märgib, et kostjal puudub hagis nimetatud (kirjalik) raamleping selle

kohta, millistele tingimustele peavad üleantavad klaasuksed vastama, puudub kohtu

hinnangul vaidlus selles, et pooled on sõlminud kokkuleppe klaaselementide tootmiseks.

Kostja esitatud kirjelduse järgi hageja esitas tellimuse ja joonised, kostja esitas tellimuse

kinnituse, hageja aktsepteeris kinnituse, kostja esitas ettemaksu arve, pärast ettemakse

laekumist alustati tootmist ja täideti tellimus (I kd, tl 100). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult

või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Töövõtulepingu sõlmimisele ei ole ette nähtud kohustuslikku kirjaliku vormi. Eeltoodust

tulenevalt on hagiavaldusele lisatud Evo Design OÜ-le esitatud ettemaksuarvete nr XXX

ja XXX ning arvete aluseks olevate tellimuste kinnitused nr 90413, 90516, 90521, 90553,

90554, 90556, 90561, 90564, 90567 (I kd, tl 11-23) tõendatud pooltevahelise kokkuleppe

olemasolu.

Poolte esitatud selgitustest ja lisatud tõenditest (hageja III kd, tl 2, 8-10, kostja II kd, tl 19,

37-51) ilmneb seejuures, et vaidlusalused klaasid moodustasid vaid osa hageja ja kostja

kokkuleppe alusel Hamburgis asuva ehitusobjekti jaoks toodetud klaasidest.

9. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Haginõude rahuldamise põhjendatuse hindamiseks tuleb seega ennekõike tuvastada, mida

kostja pidi lepingu alusel tegema.

Kostja vastuse kohaselt soovis hageja tellijana saada karastatud, karastatud ja lamineeritud

klaasuksi vastavalt mõõtudele tingimustel: „KARASTATUD KLAAS (PAKSUS 4 mm),

LOW IRON VÄRVITUD RAL9016, SERVAD LIHVITUD JA POLEERITUD“ või ”

KARASTATUD LAMINEERITUD KLAAS (PAKSUS 9.52 mm) 44.4 LOW IRON,

MÕLEMAD KLAASID VÄRVITUD RAL9016 SERVAD LIHVITUD JA POLEERITUD”

(I kd, tl 100, 109). Hageja kinnitab, et telliti RAL9016 värvitooniga karastatud klaase ja

RAL9016 värvitooniga lamineeritud karastatud klaase (II kd, tl 26). Hageja osutab

täiendavalt sellele, et selgitas kostjale tellimuse esitamisel, et klaase kasutatakse Saksamaal,

Hamburgis hotelli sisustuses (II kd, tl 5). Kostja on esitanud kohtule hageja 01.07.2016

pöördumise (I kd, tl 108), milles hageja projektijuht küsib e-kirjas, kas kostjal on võimalik

valmistada duši ust karastatud, lamineeritud 4+4 klaasist ja mis on kile poolt värvitud RAL

9016 värvitooniga (I kd, tl 108). Samuti nähtub kohtule esitatud tellimuste aluseks olevatelt

joonistelt (II kd, tl 23-36), et tegemist oli duši- ja tualettruumi klaasidega (märge joonisel

paremal all nurgas). Ka tunnistaja Signe Madi ütluste kohaselt klient väitis, et klaasid

tellitakse duširuumi usteks (II kd, tl 186 pöördel).

Eeltoodust ilmneb, et hageja sooviks oli saada hotelli duši- ja tualettruumi klaasid (uksed)

karastatud ja värvitud või karastatud, lamineeritud ja värvitud klaasist.

10. Hageja selgituse kohaselt küsis hageja enne tellimuse esitamist kostjalt 30cmx30cm

tootenäidise, samuti tellis 06.07.2016 hotelli tellijaga klaaside kvaliteedi ja sobivuse

kooskõlastamiseks lamineeritud klaasid ühe näidistoa tarbeks (II kd, tl 60, 67-68).

Kohus leiab, et tootenäidise tellimist kinnitavad tunnistaja Einar Dubrovi (hageja endine

projektijuht) ütlused, mille kohaselt tellis hageja kõigepealt Marepleksist väiksemad

näidistükid ja et sai näidiseid kaks tükki (II kd, tl 183). Samuti märgib kostja

klienditeenindaja/projektijuhi Signe Madi 29.09.2016 e-kirjas, et: „Algselt sai Teile

valmistatud ka meie poolt laminaadi näidis, mis saadeti Teile ülevaatamiseks. See toode

Teile sobis ja saatsite tellimused. Selle näidise alusel läksid ka kõik tellitud laminaadid

töösse“ (I kd, tl 137). Tunnistaja Signe Madi ütluste järgi võttis Evo Design ühendust tema

kolleegiga ja palus teha kaks näidist, tavalisele värvitud klaasile ja värvitud laminaadile,

mõõduga 300 x 300 mm, rohkem näidiseid enne töösse tulemist tehtud ei ole ning et kaks

saadetud näidist sobis kliendile (II kd, tl 186).

Kuivõrd kokkulepped töö omaduste kohta võivad tuleneda ka teabest, mida töövõtja lepingu

ettevalmistamise käigus tellijale töö omaduste kohta annab, siis asub kohus seisukohale, et

kostja poolt hagejale viimase poolt soovitud tootenäidise esitamisega ja hageja poolt näidise

aktsepteerimisega muutusid tootenäidisega kirjeldatud tooteomadused kokkuleppe osaks.

Kostja esindaja 14.08.2018 istungil antud seletuse kohaselt (II kd, tl 181) oli esinduses üles

pandud näidis värvi jaoks. Ka tunnistaja Signe Madi selgituse järgi oli näidis vaja selleks,

et toon oleks paigas, RAL 9016, valge toon (II kd, tl 186 pöördel). Kohus leiab, et

arvestades näidise suurust, võis hageja selle põhjal põhjendatult teha ka järeldusi võimalike

defektide esinemise või puudumise kohta. Samas kohus möönab, et tulenevalt tellitud

klaaselementide ja tootenäidise suuruse erinevusest tuleb siinkohal arvestada nende

tootmise erisust, mis ei võimalda näidistootes avalduvaid omadusi üksüheselt üle kanda

täismõõdus tootele, s.o ei ole välistatud, et väiksemõõdulise veatu tootenäidisega samadel

tingimustel toodetud klaasuksel ilmnevad defektid. Ka kostja juhatuse liige T.Aigro

selgitas, et kui toota väikest klaasi, siis kindlasti on seda lihtsam teha ja saavutada head

kvaliteeti, suur klaas võib kuumeneda ebaühtlaselt ja selle tõttu kergemini muutuda (II kd,

tl 14 pöördel). Seega kohus leiab, et antud juhul on mõistlik eeldada, et tootenäidise põhjal

on kokku lepitud vaid klaaside toon.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud ka selle, et tellis näidistoa (hotellituba nr 101) jaoks

klaasid ja pani näidistoa hotellis üles. Tunnistaja Einar Dubrovi ütluste kohaselt telliti

kostjalt pärast näidistükke näidistoa jagu klaase ja kui see tellija poolt aktsepteeriti,

hakkasid nad jooniseid tegema ja tellimusi esitama Mareplexile, klaasid telliti näidistoa

järgi (II kd, tl 183). Hageja osutas näidistoa tellimise tõendamiseks Signe Madi ja Einar

Dubrovi 01.07.2016-06.07.2016 e-kirjavahetusele, milles S.Madi esitab hinnapakkumise

XXX , Room nr 101 klaaside hindadega (II kd, tl 65-68) ning kostja 27.07.2016 e-kirjale,

milles klienditeenindaja Eneli Needer kinnitab, et: „Panime näidised töösse vastavalt XXX

ning telefonivestlusele ja lattu saatmist plaanime 1. augustil.“(II kd, tl 166). Samas on

kohus seiskohal, et näidistoa jaoks klaaselementide tellimine ja toa kokkupanek toimus

pärast pooltevahelise kokkuleppe sõlmimist ja esimeste tellimuste kinnitamist. Nimelt

sisaldab hagiavaldusele lisatud 03.08.2016 tellimuse kinnitus 90413 ka näidistoa jaoks

mõeldud klaase - 101/Glas nr 2, 101/Glas nr 4, 101/Glas nr 5 (I kd, tl 12). Kostja esitatud

ülevaatest tellimuste täitmise kohta nähtub, et nimetatud klaaselemendid tarniti pärast

kokkuleppe sõlmimist - 101/glas nr 2 31.08.2016, 101/glas nr 4, 101/glas nr 5 – 01.09.2016

(II kd, tl 37). 14.08.2018 istungil kostja juhatuse liige T.Aigro kinnitas, et hageja ei tellinud

mitte kunagi tervet tuba, klaaselemente telliti numbriliselt eraldi. Näidistoa klaaside mitmes

jaos tellimist kinnitas ka tunnistaja Signe Madi (II kd, tl 186). Täiendavalt selgub kostja

esitatud Evo Desing ja Marepleks vahelise e-kirjavahetuse koondist, et hageja teatas

29.09.2016 kirjas mh, et: „/…/ Teeme praegu töö juures näidis vannituba, kus siis paneme

ka valgustuse lakke, vaatab, mis siis on“. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul

lugeda pooltevahelise kokkuleppe osaks, et toodetud klaasid peavad vastama näidistoas

kasutatutele.

11. Hagi põhjal ei heida hageja kostjale ette töövõtulepingu mittetäitmist, s.o vaegtööd, vaid

mittekohast täitmist. Hageja hinnangul seisneb vaidlusaluste 54 klaasi puudus selles, et

klaasidel esinesid kvaliteedivead – klaasid olid ebaühtlase värviga, varjudega, värvi

defektidega, värv voolas jne (I kd, tl 5). Hageja kinnitusel ei ole vaidlust klaaside mõõtude

ega selle üle, et on kasutatud vale materjali, samuti ei ole oluline läbipaistvus (II kd, tl 13).

12. VÕS § 641 lg 1 1. lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Antud juhul on

klaaside lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel asjakohased VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja

2, mille kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole

kokkulepitud omadusi või 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja toodetud 54 klaasi vastasid

joonistel ja tellimuste kinnitusel esitatud tingimustele (mõõdud, avad, karastatud ja

lamineeritud, servade töötlus jms) ning näidistoote toonile (värvitud RAL9016), seega tuleb

järgnevalt hinnata, kas tellitud klaasid sobivad tellija poolt eesmärgipäraselt kasutamiseks.

Kohus on seisukohal, et kostja pidi Einar Dubrovi 01.07.2016 pöördumisest ja sellele

lisatud hotellitoa nr 101 klaaselementide jooniselt (I kd, tl 108-109) aru saama, et klaase

soovitakse kasutada tellija poolt ettenähtud spetsiifilisel kasutuseesmärgil, s.o hotelli duši-

ja tualettruumi klaasidena. Tunnistaja Einar Dubrov kinnitas, et: „Marepleks teadis, kuhu

klaasid lähevad ja milleks, joonistel oli see kirjas ja sai öeldud ka” (II kd, tl 183). Ka

tunnistaja Signe Madi kinnitab kostja teadmist, et klaase soovitakse kasutada duširuumi

juures (II kd, tl 186 pöördel). Seega võis hageja kostjalt kui majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevalt professionaalselt ning erialaseid oskuseid ja kogemusi omavalt töövõtjalt

oodata, et tellitud klaasid on talle avaldatud kasutusviisiks sobivad.

Kohus leiab, et klaasid olid tellija soovitud otstarbel põhimõtteliselt kasutatavad, kuid

hageja ja kostja e-kirjavahetuse põhjal esinesid klaasidel hageja hinnangul sellised

puudused, mille tõttu oli nende kasutusväärtus oluliselt vähenenud - 07.10.2016 e-kirjas

teatab hageja juhatuse liige Aleksandr Lapidus, et: „Triibulisi/Laigulisi klaase pole klient

nõus mingil kujul k.a. allahindlusega vastu võtma.” (I kd, tl 29). Seega tuleb järgmisena

kontrollida, kas vaidlusalustel klaasidel oli kostjale avaldatud kasutusviisi juures ka

nõuetekohane kvaliteet.

Poolte esitatud asjaoludest ei ilmne, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et klaasidel

oleksid lubatavad mingid defektid. Hageja kinnitusel ei seatud klaasile mingeid spetsiifilisi

kvaliteedinõudeid, klaasid pidid olema aktsepteeritava kvaliteediga (III kd, tl 2, 14).

Asjaolu, et hageja tugineb seejuures tellija esindaja Hamburgi hotelli sisseostujuhi

Alexander Levinsky selgitustele, ei muuda kohtu hinnangul hageja kinnitust

ebausaldusväärseks, kuna tunnistaja Einar Dubrovi ütluste kohaselt oli hageja tellimuste

aluseks omakorda nende tellija joonised ja disainerite spetsifikatsioonid, midagi ise välja ei

mõelnud (II kd, tl 183 pöördel).

13. Töö kvaliteedi kohta erikokkuleppe puudumisel peab töövõtja teostatud töö olema tehtud

vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1), s.o vastama vähemalt samale kvaliteedile,

mis tavaliselt on töövõtjaga sarnase hoolika töövõtja tehtud tööl.

VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest,

peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-11-58942 (08.11.2017 lahend), et põhimõtteliselt peab

kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause

järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Tõendamiskoormise

jaotamisel tuleb aga arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel

ei saa professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud

tehnilisi teadmisi. Töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja.

Riigikohtu eelnimetatud lahendis esitatud seisukoha kohaselt on ka antud juhul

põhjendamatu eeldada, et hageja, kes ei ole asjatundja klaaside tootmise alal, peaks teadma,

millest on tingitud klaasidel olevad triibud, varjundid jm visuaalsed defektid. Kohus leiab,

et hageja on tõendanud klaasidel defektide olemasolu ja see on VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77

lg 1 alusel piisav hageja tõendamiskoormise täitmiseks. Seega peab nimelt kostja

professionaalse töövõtjana välja selgitama, mis on põhjustanud klaaside defektid, pärast

mida on tal võimalus tõendada, et klaasid vastasid keskmisele kvaliteedile. Kostja ongi

menetluses taotlenud ekspertiisi korraldamist, et tõendada, et kostja poolt valmistatud klaas

vastab tellija poolt nimetatud tingimustele, erinevatele läbivalgustustingimustes klaasi

karastamisel tekkivate füüsikaliste muutuste ilmnemine on loomulik selliste tellimuste

juures ja vaatab oodatavalt tellija kvaliteedil, kuid kostja selgituse järgi võimalikud

ekspertiisi teostajad loobusid põhjusel, et tootele puudub tehniline standard konkreetsete

näidikutega ja normidega (III kd, tl 34-35).

07.04.2018 vastuses kostja leidis, et hageja oli esitanud tellimuse tingimused klaasidele,

mille korral tavalisel päevavalgusel inimsilm ei tähelda füüsikalisi muutusi, ereda

päevavalguslambi valgustus toob füüsikalised muutused nähtavale, seega oli hageja poolt

tellitud/aktsepteeritud karastatud ja lamineeritud klaasi võimalik kasutada ainult

päevavalguse olemasolul, mis on ka kirjeldatud kostja kodulehel. Kostja on menetluses

jäänud selle juurde, et klaasidel hageja kirjeldatud defektide ilmnemine sõltub klaasi

läbivalgustuse tingimustest ja hageja ei selgitanud kostjale tellimuste esitamisel klaaside

läbivalgustustingimusi.

Kohus leiab, et kostja eeltoodud väited klaasi defektide nähtavuse kohta üksnes tugeva

valgustuse tingimustes on ümber lükatud hageja esitatud fotodega defektsetest klaasidest (I

kd, tl 24-25, II kd, tl 82-135), mis on tehtud päevavalguses ning 30.08.2018 läbi viidud

klaaside vaatlusel tuvastatuga (protokoll II kd, tl 193-196). Vaatlusel, mis viidi läbi

tootmishoones päevavalguses (ilm vahelduva pilvitusega), ilmnes, et vaadeldud 49 klaasil

(millest kaks oli kostja kinnitusel uuest partiist, 6 klaasi vaadeldud vaid positsioonis C) oli:

1) positsioonis A, s.o olukord sarnaneb pesuruumis seest vaatamisega defektid nähtavad 39-

l klaasil; 2) positsioonis B, s.o olukord sarnaneb eluruumist pesuruumis ukse vaatlusega,

defektid nähtavad 3-l klaasil ja 3) positsioonis C, s.o mis sarnaneb uksest läbi vaatamisega

pesuruumi uks avatud, defektid nähtavad kõigil 49-l klaasil.

Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et tellitud 134-st lamineeritud klaasist tuvastati

defektid vaid 54-l, osutab sellele, et kostja suutis samade hageja esitatud tingimuste alusel

toota ka kvaliteetseid klaase, seega ei olnud probleem klaasi läbipaistvuses, vaid tulenevalt

kostja ebaühtlasest tootekvaliteedist.

14. Kostja on osutanud sellele, et kostja täitis tellimusi vastavalt hageja poolt esitatud

tellimustele ja lähteülesandele, hageja sai seda, mida tellis ja pooled ühte moodi mõistsid

ning hageja tekitas ise endale kahju, esitades kostjale tellimusi, mis olid tehniliselt

täpsustamata konkreetsete füüsikalis-optiliste nõuetega (I kd, tl 101).

Kohus selgitab, et töövõtja vabaneb tellija juhisest tingitud töö lepingutingimustele

mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiseid

piisavalt kontrollinud. Tellija juhisteks on tellijalt töövõtjale antav mis tahes suunis tööde

teostamise viisi või tingimuste kohta (P.Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk

383). Kohus leiab, et kostja ei saa mittekvaliteetse töö tegemist õigustada tellija poolt

valgustustingimuste kohta tellimuses teabe andmata jätmisega, kuna töövõtjal lasub

informatsiooni- ja kontrollikohustus. Kohtu hinnangul märkis hageja asjakohaselt, et

kuivõrd kostja teadis, et toodetud klaasid lähevad Saksamaal, Hamburgis asuva hotelli

sisustuseks, seega oli oluline, et füüsikalised muutused ei oleks nähtavad siseruumides

kasutatava kunstliku valguse (lambid) puhul. Hageja rõhutas samas, et hotellis oli harilik

sisevalgustus, kuid defektid kostja toodetud klaaside puhul olid nähtavad ka tavavalguses

(II kd, tl 5). Kohtule esitatud e-kirjavahetuse põhjal hoiatas kostja, et: „ Need klaasid 4 mm

glass nr 1, glass nr 3 ja glass nr 5 on kitsad mõõdud ja on oht, et need võivad karastuses

kõveraks minna“(I kd, tl 223). Tunnistaja Signe Madi ütluste kohaselt on teatud mõõdud,

mille puhul peab kasutama paksemat klaasi ning et kui on 4 mm klaas, siis võibki värv jääda

karastamisel laine põhja (II kd, tl 186-187). Kohus leiab siinkohal, et kuivõrd puudustega

olid vaid osad klaasid, teised vastasid nõuetele, siis ei saanud see asjaolu olla kvaliteedi

puudujäägi põhjuseks. Klaaselementide ruumis paiknemise ja valgustustingimuste kohta

hakkas kostja hagejalt teavet küsima alles alates 19.09.2016, kui hageja teatas kostjale

klaasidel defektide esinemisest (I kd, tl 225).

Kostja on samuti märkinud, et hageja kostjale tellimuste andmisel juunis 2016

läbivalgustuse tingimusi ja klaasi homogeensuse nõudeid ei selgitanud ning saksa partneri

poolseid soove ei avaldanud. Kostja leiab, et hageja pidi esitama kostjale ka saksa partneri

tingimused, mis oleks võimaldanud kostjal koheselt hageja tellimuse täitmist kas tagasi

lükata, täita teistel tingimustel või muuta (III kd, tl 64, 68). Kohus leiab, et antud juhul ei

ole tegemist kostja osutatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16 kirjeldatud

olukorraga, kuivõrd hageja ei ole kostjale esitanud vahetult saksa tellija projekte, jooniseid

või tootekirjeldusi, vaid iseseisva tellimuse, milles toodud tingimuste sobivust hageja

soovitud eesmärgiks kostja oleks kontrollima pidanud.

15. Kostja leiab, et hageja võttis tellimused enamuses 29.09.2016 seisuga vastu ja

klaaselemendi triipude nähtavuse tõstatas alles pärast saksa partneri reageeringut. Samuti

osutab kostja sellele, et hageja ei ole kostjale õigeaegselt teatanud mittevastavusest (III kd,

tl 35).

VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks

ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud

mõistliku tähtaja jooksul.

Kohus leiab, et poolte esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud tööde

vastuvõtmises eraldi aktina, milles hageja kinnitaks, et tellitud tööd on tehtud, need loetaks

lepingutingimustele vastavaks ja hageja on nõus tööd vastu võtma.

Kostja selgitas, et täidetud tellimus tarniti hagejale Maardu (Tallinna lattu) ning poolte

vahelise saatelehtede alusel pärast kauba mahavõtmist hageja poolne vastuvõtja kinnitas:

„KOGUS KONTROLLITUD, PRETENSIOONE EI OLE“ (II kd, tl 18, 52-54). Tunnistaja

Einar Dubrovi ütluste kohaselt Maardu lattu toodud materjalidel mõõdeti üle kogused ja

mõõdud ja siis kohe tõsteti autokasti edasi (II kd, tl 183 pöördel).

Kohus on seisukohal, et alates hageja tarnitud klaaside üleandmisest tellija vedajale, kes

kinnitab koguse ja tõstab tarnitavad klaasid üle hageja alustele ning tagastab selle käigus

avastatud defektsed klaasid (nt purunenud) kostjale, tekkis hagejal kohustus töö

ülevaatamiseks tulenevalt VÕS § 643.

VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

Töö viivitamata ülevaatamine tähendab õiguskirjanduse põhjal (P.Varul jt. Võlaõigusseadus

III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2009, lk 79) asja ülevaatamist esimesel

mõistlikul võimalusel pärast töö tellijale faktilist üleandmist või selle ülevaatamise

võimaluse tellijale andmist.

Ülevaatamise kohustusega on otseselt seotud ülevaatuse käigus avastatud puudustest

töövõtjale teatamise kohustus ja selle täitmata jätmisega seotud sanktsioonid.

VÕS § 644 lg 1 1. lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Arvestades VÕS § 644 lg 1 2. lauses tarbijatöövõtu korral ettenähtud mittevastavusest

teatamise aega kaks kuud, on majandus- või kutsetegevusega tegeleva tellija jaoks enam

kui kahekuuline tähtaeg avastatud puudusest teatamiseks reeglina ebamõistlik.

Hageja leiab, et asjaolu, et klaaside defektid tuvastati koos tellijaga, ei tähenda, et hageja

oli kostja defektseid klaase aktsepteerinud. Klaasid tulid hageja juurde pakituna ning nagu

kohus ka vaatluse käigus tuvastas, ei ole klaasi defektid kõikides tingimustes koheselt

tuvastatavad. Samuti on hageja hinnangul vale, et toodete osas ei esitatud kahe kuu jooksul

pretensioone – kostja enda esitatud tabeli kohaselt tarnis kostja vaidlusalused klaasid

hagejale vahemikus 01.09.2016-28.09.2016, misjärel klaasid tarniti objektile, pakiti lahti ja

tuvastatigi defektid. Hageja teatas kostjale tuvastatud defektidest koheselt pärast

teadasaamist 2016 septembri lõpus (III kd, tl 44).

Kohus nõustub hageja selgitusega ning leiab, et hageja poolt klaaside ülevaatamine ja leitud

defektidest kostjale teatamine mõistliku aja jooksul on tõendatud poolte e-kirjavahetusega:

29.09.2016 Einar Dubrovi e-kirjaga (I kd, tl 26), hotelli tellija esindaja 29.09.2016 e-kirjaga

(II kd, tl 178) ja kostja esitatud ülevaatega tarnitud klaaside kohta (II kd, tl 37-40), millest

nähtub, et esimesed tarned toimusid 31.08.2016.

16. VÕS § 642 lg 1 1. lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal,

isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et klaasidel tuvastatud defektid olid

olemas juba töö valmimise hetkel. Samuti kohus ei tuvastanud, et pooled on sõlminud

kokkuleppe töövõtja vastutuse piiramiseks või välistamiseks.

17. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et töövõtja töö 54 lamineeritud klaasi osas ei

vasta lepingutingimustele ja kostja vastutab selle mittevastavuse eest. Seega olid täidetud

eeldused töövõtja vastu töö lepingutingimustele mittevastavusest tingitud lepingu

ebakohase täitmise tõttu õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

18. Hageja on puuduste tuvastamisel esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude (uute klaaside

valmistamiseks) ning taotleb kostjalt kahju hüvitamist summas 18 885,29 eurot, mis seisneb

kostja tarnitud 54 ebakvaliteetse klaasi asendamiseks tellitud klaaside maksumuse summas

17 550,29 eurot (ilma käibemaksuta) ning ebakvaliteetsete klaaside asendamiseks tellitud

klaaside transpordikuludes summas 1335 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja kahjuhüvitamise nõue põhineb VÕS § 646 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt kannab

töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-,

töö-, reisi- ja materjalikulud.

Hageja tasus defektidega klaaside asemele valmistatavate uute klaaside eest tasu

ettemaksuna (I kd, tl 30 tellimus, tl 41 maksekorraldus). Hageja selgituse kohaselt tasus

hageja ette põhjusel, et oli ebakvaliteetsete klaaside tarnetest viivituste tõttu ajasurve all,

seetõttu leppisid pooled kokku, et kiirema tulemuse huvides tasub hageja kostjale

asendusklaaside valmistamise eest vastavalt kostja kehtivatele hindadele ning pooled

lepivad kostja tekitatud kahjude hagejale kompenseerimises kokku pärast hageja objekti

lõpuni ehitamist (I kd, tl 4). Hageja soovib seega kostjalt VÕS § 128 lg-s 3 nimetatud kahju

tekitamisega seoses kantud kulude hüvitamist.

19. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kuulu enamtasutu tagasimaksmise nõudele

kohaldamisele VÕS § 1027 jj (alusetu rikastumine), kuivõrd ei ole täidetud eeldus, et

sooritus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Õiguslik alus ei puudu juhul, kui lepingupool

jätab teatavad lepingu alusel täitmisele kuuluvad kohustused täitmata ning teine pool

maksab kohustused täitmata jätnud poolele lepingulist tasu selliselt, nagu kohustused

oleksid täidetud. Sellisel juhul on tegemist lepingu rikkumisega ning enamtasutu

tagasinõudmise küsimus tuleb lahendada lepingu rikkumise tagajärgi reguleerivate sätete

alusel (P.Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2009).

Antud juhul on hageja tasunud ning kostja on tarninud nii praakklaasid kui asendusklaasi

vastavate kokkulepete alusel.

20. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kahjuhüvitise väljamõistmisel peab kohus muude eelduste olemasolul hindama, kas kahju

hüvitamine on kooskõlas VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohus on seisukohal, et hageja kahjuhüvitise nõue summas 18 885,29 eurot on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus loeb antud asjas tuvastatuks, et hagejale tekkis

kahju kostja tegevuse tagajärjel ja kostja vastutab selle eest ning kahjuhüvitise sisuks olev

puuduste kõrvaldamise kulu tuleb seadusest tulenevalt hüvitada töövõtjal. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud, et transpordikulu 1335 eurot tervikuna on tingitud kostja

rikkumisest. Kohus leiab, et Wiima Logistics OY arve (kauba saatmine suunal Maardu-

Hamburg) (I kd, tl 48-50) hõlmab ka arvel nr XXX märgitud ülejäänud klaaside

veokulusid, seega oleks hagejal nimetatud kulu (eeldatavalt väiksemas suuruses) tekkinud

ka kostjapoolse mittekohase täitmiseta. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades arvel

märgitud klaaside koguarvu (78 tk) ning 54-le klaasile proportsionaalselt langevat osa

transpordikuludest (69,23%), peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista

924,22 eurot transpordikulude katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

18 474,51 eurot (17 550,29 + 924,22).

21. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist alates 02.08.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuid

sissenõutavaks muutunud viivist tuleb vähendada põhinõude vähendamise tõttu. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 02.08.2017 kuni hagi esitamiseni 16.01.2018

summas 680,27 eurot (kasutatud www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 17.01.2018 viivis

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

22. Kohus võttis 30.08.2018 protokollilise määrusega vaatluse läbiviimisele esitatud 53

klaasdetaili asitõendina asja juurde ja jättis need hageja vastutavale hoiule kuni asja

lahendamiseni. Kohus leiab, et asitõendid tuleb TsMS § 289 lg 1 alusel vabastada asitõendi

staatusest käesoleva lahendi jõustumisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude

rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kostja taotles, et kohus jätaks hagi täielikult või osalisel rahuldamisel poolte menetluskulud

nende endi kanda, kuna kostja on pakkunud hagejale mõistlikku kompromissi poole

haginõude ulatuses, millest hageja loobus. Samuti on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane,

kui mõlema osapoole menetluskulud peab kandma vaidluse pool, kes täitis hageja tellimuse

vastavalt tellimuses näidatud tingimusel, saamata informatsiooni tegelike olude kohta ning

kellele teavitati saksa partneri etteheidetest pärast kogu tellimuse tootmist tellija tingimuste

kohaselt, mis eelduslikult erinesid tema poolt saksa partneriga kokkulepitust (III kd, tl 75).

Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotuse erijuhuks

hagi osalise rahuldamise korral on sätestatud TsMS § 163 lg-s 2, mille kohaselt kui hagi

rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole

kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Praegu ei ole menetluskulude selliseks jaotuseks

eeldused täidetud. Samuti ei nõustu kohus menetluskulude jätmisega hageja kanda

väidetava ebaõigluse põhjendusega, kuivõrd nimetatud asjaolude osas on kohus käesolevas

lahendis seisukoha võtnud ja otsustanud hagi suuremas osas rahuldada.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskuludest

97% kostja kanda ja 3% kostja menetluskuludest hageja kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

24.1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 29.11.2018. Menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt 950

eurot ning lepingulise esindaja kulud 7958,33 eurot (ilma käibemaksuta) 63 h 40 minuti

eest tunnitasuga 125 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub kantud menetluskulud

välja mõista ühes kohustusega tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

seadusjärgses määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni nende tegeliku tasumiseni.

24.2. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 29.11.2018. Menetluskulude nimekirja kohaselt

hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 11 120 eurot ilma käibemaksuta

111,2 tunni eest tunnitasuga 100 eurot ilma käibemaksuta.

25. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib

seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Kohus

leiab, et kuigi käesolevas asjas esitatud tõendite hulka arvestades (materjalid asusid

maakohtu otsuse tegemisel kolmes köites) oli tegemist tavapärasest mahukama asjaga, ei

olnud kohtu hinnangul tegemist õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama tsiviilasjaga:

hageja nõudis kostjalt töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega hagejale tekkinud

kahju väljamõistmist. Asjas toimus kolm kohtuistungit, s.h tunnistajatega, ning paikvaatlus,

ekspertiisi ei ole määratud. Kohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse

hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid

asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei

saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see

ei saa olla nii ajamahukas. Menetluskulude põhjendatuse kaalumisel lähtub kohus ka

seisukohast, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine,

kliendiga suhtlemine ja talle kokkuvõtete koostamine ning nõupidamised kliendiga

hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega,

mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning

asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi

menetlusosalised kohtule esitavad. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel

eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus

esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel

osalemisega.

25.1. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asja keerukust, hagimaterjalide mahtu, hageja

esitatud vastuseid ja taotluseid, osalemist kohtuistungitel, kohtupraktikas põhjendatuks

peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus

põhjendatuks hageja esindaja tasu suurust 6250 eurot (ilma käibemaksuta) (50 tunni

eest).

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks

ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 950 eurot olnud vajalik ja

põhjendatud kulu.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7200 eurot.

25.2. Kostja menetluskulude põhjendatuse hindamisel lähtub kohus samuti ülaltoodud

kaalutlustest ja peab põhjendatuks kostja esindaja tasu suurust 6700 eurot (ilma

käibemaksuta) (67 tunni eest). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

6700 eurot.

26. Menetluskulude jaotuse põhjal tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6984 eurot (97%

7200 eurost) ja hagejalt kostja kasuks välja mõista 201 eurot (3% 6700 eurost).

Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete

osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 6783 eurot (6984

- 201).

27. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 6783 eurot käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik