3-17-2104/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2104

Haldusasi

XX`i

kaebus

Harku

Vallavalitsuse

11.09.2017

korralduse nr 442 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Martin Teder

Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Liina Sepp

Kolmas isik – Tsentrum Kapital OÜ, volitatud esindaja

Tiit Vajak

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. mai 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX`i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud fotod.

2. Jätta XX`i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. mai 2018. a

otsus haldusasjas nr 3-17-2104 muutmata.

3. Mõista XX`ilt Tsentrum Kapital OÜ kasuks välja menetluskulu 300 (kolmsada)

eurot. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud ülejäänud osas nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-17-2104

2(11)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu algatas 28.05.2015 otsusega nr 66 Harkujärve külas Hobuseraua tee

15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

oli olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamine üheksateistkümneks

elamumaa sihtotstarbega, kaheks transpordimaa sihtotstarbega ning üheks tootmismaa

sihtotstarbega krundiks. Planeeringuga tuli määrata ehitusõigus üheksateistkümne üksikelamu

püstitamiseks ning lahendada tehnovõrkudega varustamine ja juurdepääsud kruntidele.

2. Harku Vallavolikogu võttis 30.03.2017 otsusega nr 17 „Harkujärve külas Hobuseraua tee

15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“ vastu Harkujärve külas Hobuseraua

tee 15 (katastritunnus 19814:001:0656) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.

3. Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldusega nr 442 „Harkujärve külas Hobuseraua

tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestati Harkujärve külas

Hobuseraua tee 15 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (DP).

4. XX esitas 16.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.10.2017,

23.11.2017, 03.05.2018) Harku Vallavolikogu 30.03.2017 otsuse nr 17 ja Harku

Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 tühistamiseks. Halduskohus võttis 18.10.2017

määrusega menetlusse Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 tühistamise nõude.

Hobuseraua tee 15 detailplaneering on õigusvastane, kuna see ei vasta Harku valla

üldplaneeringule. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 2 on detailplaneeringu

eesmärgiks eelkõige üldplaneeringu elluviimine, seega ei saa kehtestada üldplaneeringuga

selges vastuolus olevat detailplaneeringut. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja lk-l 19

seatakse kompaktse asustusega aladel elamumaade detailplaneeringute koostamisele mitmeid

imperatiivseid tingimusi. Muu hulgas nõuab üldplaneering, et üldkasutatav haljasala peab

moodustama detailplaneeringu alast minimaalselt 10% ning suuremate maa-alade

planeerimisel tuleb lisaks reserveerida rohealasid järgnevalt: 1) pargiala 40 m² inimese kohta

5 minuti jalgsikäigutee kaugusel; 2) puhkeala 80 m² inimese kohta 15‒20 minuti

jalgsikäigutee kaugusel; 3) suuremate alade planeerimisel paigutada rohelised puhkealad nii,

et need moodustaksid ühtse rohekoridori, pargi- või puhkeala.

Kõnealusel planeeringualal ei ole ette nähtud üldkasutatavat haljasala, mis peaks olema

vähemalt 4536 m2 suurune (10% planeeritava kinnistu pindalast). Kogu planeeringuala on

jagatud minimaalse lubatud suurusega elamukruntideks. Selline lahendus on otseses vastuolus

üldplaneeringu nõuetega. Kaebaja juhtis neile asjaoludele vallavalitsuse tähelepanu

detailplaneeringu menetluses 08.06.2016 saadetud kirjas, tehes ettepaneku haljasala

planeerimiseks kaebajale kuuluva Merikanni kinnistuga piirnevale alale, ning korduvalt

11.08.2017 selgitustaotluses, kuid tema seisukohad jäeti tähelepanuta ning detailplaneering

võeti vastu ja kehtestati üldplaneeringuga vastuolus olevana.

3-17-2104

3(11)

Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisega riivati avalikku huvi, samuti riivatakse

planeeringu kehtestamisega kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi ja huve. Kaebajale

kuuluv naaberkinnistu on üldplaneeringuga määratud rohealaks, millel praktiliselt ainus

võimalik majandustegevus on metsa majandamine. Planeerides kõrvalasuvat Hobuseraua tee

15 krunti vastuolus üldplaneeringuga nii, et detailplaneeringu kehtima jäämisel muutuks

kaebajale kuuluvad metsamaad sisuliselt ainsaks piirkonna suuremaks rohealaks keset

maksimaalse üldplaneeringuga lubatud tihedusega (kruntide suurus 2000 m2) täisehitatud

elamurajooni, on Harku vald tekitanud olukorra, kus ümberkaudsed elanikud ei taju kaebajale

kuuluvat maad enam tavalise maatulundusmaana, kus muu hulgas näiteks majandatakse kõigi

seaduslike võtetega (sh lageraie) metsa, vaid käsitlevad seda elamurajooni üldkasutatava

haljasalana koos kõige sellest tulenevaga (kaebaja loata tema maal viibimine ja selle

kasutamine, metsa majandamise takistamine jne). See on juba põhjustanud kohtuvaidluse

seoses omaniku kavandatud raietega (haldusasi nr 3-17-1786) ja on ilmne, et Hobuseraua 15

detailplaneeringu realiseerimisel sarnased probleemid süvenevad.

Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtotstarve oli planeeringu kehtestamise ajal ja ka praegu 100%

maatulundusmaa. Kui sihtotstarve ka muudetakse üldkasutatavaks maaks, nagu näeb ette valla

ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping, ei muutu sellest siiski põhiline. Nimelt Hobuseraua

tee 6 kinnistul ei asu praegu ega ole sinna ühegi detailplaneeringuga planeeritud mingit

üldkasutatavat haljasala. Faktiliselt on Hobuseraua tee 6 kinnistu praegu ja ka edaspidi

Hobuseraua tee 8 hoonestatud kinnistu ja Järveranna elamumaa sihtotstarbega kinnistu vahel

paiknev ebakorrapärase kujuga kraavitatud tühermaa. Reaalsuses pole ei kasutuskõlblikku

üldkasutatavat haljasala, selle planeeringut ega kavandit, rääkimata rahastusest. Lisaks

asjaolule, et planeeringuala tarbeks väidetavalt kavandatav haljasala ei asu planeeringualal, ei

looda planeeritava maa arvel üleüldse uut, asumisisest üldkasutatavat haljasala planeeringuala

tulevastele elanikele, vaid selleks soovitakse määrata ala, mis on rohealana määratletud juba

praegu.

Kaebaja soovis enne kirjaliku menetluse võimalikkuse osas seisukoha võtmist tutvuda teise

sama planeeringu tühistamiseks esitatud kaebuse toimikuga. Halduskohus määras asjas

kirjaliku menetluse olukorras, kus vastava toimikuga tutvumise lubamise osas oli pooleli

vaidlus ringkonnakohtus. Kui kohus leidis, et teise samasisulise kohtuasja toimikuga

tutvumine pole kaebajale oluline, oleks kohus pidanud seda kaebajale põhjendatult selgitama.

5. Harku vald palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole viidanud

ega põhjendanud, millised on isiku subjektiivsed õigused, mida Harku Vallavalitsuse

11.09.2017 korraldus nr 442 ebaproportsionaalselt riivab või rikub. Vastustaja hinnangul ei

esine kaebaja õigustele reaalset või usutavat rikkumise ohtu. Kaebuses on tuginetud vaid

õigusküsimusele, st

kehtestatud

detailplaneeringu vastuolule Harku valla kehtiva

üldplaneeringuga. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive, mitte üksnes

planeerimismenetluse õigusvastasus. Kaebaja ei ole kaebuses määratlenud ega sisustanud

avaliku huvi riivet, mida kehtestatud detailplaneering kaasa tooks.

Detailplaneering on kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga

nõutud minimaalselt 10% suurune avalik haljasala planeeringuala teenindamiseks on tagatud

vastavalt maaomaniku ja valla kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks

oleval Hobuseraua tee 6 (katastritunnus 19801:001:3013) kinnistul. Planeeringuala naabruses

(vastas, üle Harku vallale kuuluva Hobuseraua tee) asuv Hobuseraua tee 6 maaüksuse

sihtostarve on 100% maatulundusmaa (kuulub samale omanikule kui planeeringuala) ja

antakse 13 509 m² suuruses osas vallale üle, et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala.

Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud detailplaneeringu koosseisu ning maaüksusele ei

ole algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut, kuivõrd maaüksusele ei ole kavas rajada

3-17-2104

4(11)

hooneid ning olemasolev haljasala säilib. Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused

moodustavad kokku umbes 6 ha suuruse maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus

Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol umbes 23% planeeritavast alast. Nimetatud kokkulepe

Hobuseraua tee 6 üleandmiseks ja sellega avaliku haljasala nõude täitmiseks on reguleeritud

vallavalitsuse 11.09.2017 korralduse nr 442 p-ga C, detailplaneeringu seletuskirja lk-l 23 ning

23.08.2017 sõlmitud notariaalse lepingu p-dega 3.5.6. ja 3.8.3. See asjaolu nähtub ka kinnistu

Hobuseraua tee 6 kinnistusraamatu III jakku kantud eelmärkest omandiõiguse üleandmise

nõude tagamiseks Harku valla kasuks. Hobuseraua tee 6 maaüksus asub Hobuseraua tee 15

maaüksuse vastas, mitte ei paikne valla territooriumil teises, kaugemas, piirkonnas.

Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale elama tulevate ja naabruses

elavate inimeste huvides ja teenindamiseks ning kaks maaüksust moodustavad ühtse ala, mida

läbib Hobuseraua tee. Hobuseraua tee 6 maaüksuse üleandmise ja sellel roheala loomise

kokkulepe on detailplaneeringu lahutamatuks osaks.

Planeeringuala piirneb muu hulgas lõuna osas suurema metsase alaga, mis üldplaneeringule

vastavalt on ette nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning mis kehtiva üldplaneeringu

kohaselt asub rohevõrgustiku tuumalal nimega Harku järvest läänes asuvad metsad. Kaebaja

viidatud Merikanni maaüksus (katastritunnusega 19814:001:0393) asub nimetatud tuumalal.

Üldplaneeringu seletuskirja p-i 2.17 kohaselt tuleb tuumalasse kuuluvate metsamassiivide

pindala säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate

majandamisvõtetega. Kaebaja ei saa käesolevat kaebust kasutada vahendina saavutamaks või

tagamaks Merikanni maaüksusele oma huvidest lähtuvalt üldplaneeringuga kooskõlas

mitteolevat kasutusotstarvet, -tingimusi vms.

Kaebaja on vallavalitsusele 08.06.2016 e-kirja teel esitanud ettepanekud, mille kohaselt on ta

pidanud üldplaneeringust tuleneva nõude tagamiseks 10% haljasala loomist mõistlikuks tema

maaüksusega (eelnimetatud Merikanni) piirnevale alale. Detailplaneeringu eskiislahenduse

tutvustamisel 09.06.2017 arutati nimetatud ettepanekut ning jõuti seisukohale, et täiendava

haljastuse ettenägemine ei ole ratsionaalne, kuivõrd Hobuseraua tee 6 maaüksuse

üleandmisega antakse vallale üle enam kui 3 korda suurem maa-ala, kui üldplaneeringu 10%

nõue planeeringuala osas ette näeks. Vallavalitsus viitas 15.09.2017 vastuses nr 13-

4/17/278611 kaebaja 11.08.2017 selgitustaotlusele ka eskiislahenduse tutvustamisele ja

koostatud protokollile, kus kaebaja ettepanekut arutati. Eskiislahenduse tutvustamise

protokollist selgub, et planeeringuala tagumine osa (Hobuseraua tee poolt vaadatuna) jäetakse

rohevõrgustiku mikrokoridoriks väljaspool aedu ning kaebaja maad Hobuseraua tee 15

detailplaneeringuga kasutada ei soovita. Kaebaja või tema esindaja ei osalenud

eskiislahenduse tutvustamisel, mistõttu on väär väita, et isiku seisukohad jäeti tähelepanuta.

Kaebaja või tema esindaja ei esitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil

(21.04.2017‒05.05.2017) detailplaneeringule ettepanekuid ega vastuväiteid ega osalenud

01.06.2017 toimunud detailplaneeringu avalikustamise järgsel avalikul arutelul.

6. Tsentrum Kapital OÜ palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik

toetas vastustaja seisukohti. Kaebusest ei nähtu, kelle (kaebaja enda, kolmanda isiku või

avalikkuse) ja millise rikutud õiguse kaitseks on kohtusse pöördutud (HKMS § 44). Lähtudes

seisukohast, et kaebaja esitas kaebuse enda rikutud õiguste kaitseks, leiab kolmas isik, et kuigi

Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole otseselt detailplaneeringualas, on ta siiski kindlasti

detailplaneeringu osaks ja seega ei ole rikkumine aset leidnud. Hobuseraua tee 6 kinnistu

omandi üleandmine ja sellele roheala rajamine tuleneb detailplaneeringust. Nimetatud asjaolu

on tõendatud vaidlustatud haldusakti sisuga, notariaalse kokkuleppega kolmanda isiku ja

vastustaja vahel ning eelmä rkega kinnistusraamatus.

3-17-2104

5(11)

Roheala moodustamiseks pole detailplaneering seaduse kohaselt nõutav. Järelikult on roheala

moodustamine võimalik nii detailplaneeringualas kui ka ilma detailplaneeringuta. Seega ei ole

kaebuse rahuldamisega võimalik kaebaja olukorda kuidagi parandada või õigusi vä hem

rikkuda. Ainult asjaoluga, et Hobuseraua tee 6 kinnistu ei ole detailplaneeringualas, olles

samas detailplaneeringu lahutamatuks osaks, ei ole võimalik kaebaja subjektiivseid õiguseid

rikkuda. Kaebaja pole kaebuses nimetatud asjaolu ka kuidagi välja toonud ega põhjendanud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2018 otsusega kaebaja 04.05.2018 vastuväite kohtu

tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2);

mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 600 eurot ja jättis muus osas

menetluskulud poolte enda kanda (resolutsiooni p 3).

Kohus pidas võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel,

arvestades, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused. Kaebajal puudub mõistlik põhjendus

kohtuistungi nõudmiseks. Kaebaja ei oleks saanud kohtuistungil esitada täiendavaid

seisukohti, mida ei ole kaebuses või menetlusosalistele antud täiendavate seisukohtade

esitamise tähtajal esitatud seisukohtades esitatud. Vaidluse lahendamist ei takista asjaolu, et

kaebaja esindaja soovis tutvuda teise haldusasja (nr 3-17-2084) materjalidega. Oma õiguste

rikkumisega seotud asjaolusid ei saa kaebaja leida teistest kohtuasjadest, vaid peab neid ise

teadma.

Kohus nõustus vastustajaga, et üldplaneeringuga nõutud minimaalselt 10% suurune avalik

haljasala planeeringuala teenindamiseks on käesoleval juhul tagatud vastavalt maaomaniku ja

valla vahel saavutatud kokkuleppele Harku järve äärde jääval rohevõrgustiku osaks oleval

Hobuseraua tee 6. Planeeringuala naabruses asuva Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on

100% maatulundusmaa, mis kuulub samale omanikule kui planeeringuala, ja see antakse 13

509 m² suuruses osas vallale üle, et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala. Lisaks

tuleneb kokkuleppest arendajale kohustus heakorrastada vastav maatulundusmaa ning

vastustajale tuleneb kohustus pärast kinnistu omandamist 6 kuu jooksul muuta vastava

katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatavaks maaks.

Vaatamata üldplaneeringu sõnastusele on lubatav lahendada üldkasutatava haljasala

moodustamine ka sellisel viisil, nagu on tehtud vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise

otsusega. Detailplaneeringus on selge seisukoht, et leping ja selle vastav tulevane maakasutus

on detailplaneeringu osaks. Tähendust ei oma, kas vastav ala on võimalik koheselt haljasalana

kasutusse võtta või mitte. Kõik kaebaja väited, et vallal pole plaane ja raha haljasala

korrastamiseks, on oletuslikud ja tuleb jätta tähelepanuta. Vastava kinnistu detailplaneeringu

ala sisse arvamine oleks olnud üldplaneeringust lähtuvalt juriidiliselt küll ilmselt korrektsem,

kuid sama eesmärk on saavutatud ka vastava lepingu sõlmimisega ning detailplaneeringu

kehtestamise otsuses kohustusliku tegevuse sätestamisega. Lähtuvalt PlanS § 124 lg-st 2 on

detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Põhimõte, et detailplaneering on vajalik just

ehitustegevuseks, tuleneb otseselt ka PlanS §-dest 125 ja 126. Sellest tulenevalt on

põhjendatud vastustaja selgitus, et Hobuseraua tee 6 kinnistut ei haaratud detailplaneeringu

koosseisu ning maaüksusele ei algatatud eraldiseisvat detailplaneeringut, kuivõrd seal ei

planeerita ehitamisega seotud muudatusi.

Hobuseraua tee 6 ja Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku umbes 6 ha suuruse

maa-ala ja seega on kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23%

planeeritavast alast. Hobuseraua tee 6 kasutamise võimalused on loogiliselt seotud

planeeringualale asuvate elanike vajadustega puhkeala järele. Vastustaja on üheselt ja selgelt

välja toonud, et Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale elama

tulevate ja naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks. Kaks maaüksust

3-17-2104

6(11)

moodustavad sisuliselt ühtse ala, mida läbib Hobuseraua tee. Vastavad asjaolud nähtuvad ka

vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirjast.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et 19 elamukrundiga ala detailplaneerimist tuleks käsitada

suurema maa-ala planeeringuna, millisel juhul tuleks täiendavalt üldplaneeringu kohaselt

reserveerida olemasolevaid rohealasid pargiala 40 m² inimese kohta 5 minuti jalgsikäigutee

kaugusel ja puhkeala 80 m² inimese kohta 15‒20 minuti jalgsikäigutee kaugusel. Vastustajal

on kaalutlusõigus otsustada, millisel juhul ta käsitab ala suurema maa-ala planeeringuna.

Käesoleval juhul ei ole vastustaja vaidlusalust detailplaneeringut sellisena käsitanud ja

vastustajal puudub igasugune õiguslikult siduv kohustus seda ka teha.

Kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel suur kaalutlusruum. Kohus ei

kontrolli otsuste otstarbekuse küsimust, vaid üksnes seda, kas otsus vastab seaduse nõuetele

juhul, kui kaebus on esitatud populaarkaebusena nagu käesoleval juhul. Populaarkaebuse

esitamisel tuleb ära näidata ka see avalik huvi, mida kaitstakse. Antud juhul saab selliseks

avalikuks huviks pidada eelkõige seda, et elamualal või selle vahetuses läheduses oleks

piisavalt haljasalasid, kus elanikud saaksid aega veeta. Vastav avalik huvi on määratletud

üldplaneeringus. Hobuseraua tee 6 maaüksuse üleandmisega vallale ja seal roheala loomisega

on vastavad avalikud huvid, mille kaitseks kaebus esitati, kaitstud. Kui kaebaja mureks on

piirkonnas haljastuse säilimine või olemasolu, ei ole avaliku huvi seisukohalt tähtsust, kas

haljastus säilitatakse Hobuseraua tee 15 kinnistule jääval alal või naaberkinnistule jääval alal.

Avaliku huvi seisukohalt on pigem soodsam 23% naaberkinnistul avaliku haljasala säilimine

kui planeeringualal 10% avaliku haljasala säilimine.

Täpsustatud kaebuses viitas kaebaja ka oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, mis seisneb

kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õiguste ja huvide kahjustamises sellega, et

detailplaneeringu kehtestamisel rikutakse üldplaneeringu nõudeid. Kuivõrd kaebaja heidab nii

populaarkaebuse kui subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks esitatud kaebuses vastustajale

ette ühte ja sama rikkumist ning kohus võttis selles osas juba seisukoha, ei pea kohus

vajalikuks uuesti korrata, miks ta leiab, et detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringuga.

Kaebajale on võimalik oma kinnistut vallata, kasutada ja käsutada seaduses sätestatud viisidel,

sh soovi korral ka tõkestada kinnistu kasutamist teiste isikute poolt. Naaberkinnistu

detailplaneeringu kohasest kasutuselevõtust ei saa sõltuda võimalike probleemide tekkimine

kaebaja ja piirkonna elanike vahel seoses kaebaja enda kinnistu kasutamisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub 15.06.2018 apellatsioonkaebuses (täiendatud 22.01.2019) tühistada

halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista

menetluskuluna vastustajalt välja kaebaja tasutud riigilõiv ja jätta muus osas menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskiri on selge ja imperatiivne ega võimalda kohtu ja vastustaja

tõlgendusviisi. Seletuskirjas eristatakse selgelt detailplaneeringualale kohustuslikult loodavat

üldkasutatavat haljasala (ehk nõutakse planeeritava (elamu)maa arvel uute avalike haljasalade

loomist) ning suuremate maa-alade planeerimisel reserveeritavaid rohealasid (ehk nõutakse, et

planeeringuala läheduses oleks lisanduvate elanike hulka arvesse võtvas mahus olemasolevaid

pargi- ja puhkealasid; seda lisaks vähemalt 10% planeeringuala arvel loodavale uuele

haljasalale). See eristus ei võimalda kohtu tõlgendust. Detailplaneeringu mittevastavus

üldplaneeringule väljendubki eelkõige selles, et detailplaneering ei näe ette uue planeeritava

elamumaa arvel loodava üldkasutatava haljasala rajamist. Selle asemel käsitatakse

3-17-2104

7(11)

planeeringuala avaliku haljasalana suvalist tühermaad maatükil, mis üldplaneeringu kohaselt

on juba niigi roheala.

Halduskohus heidab kaebajale ette oletuste esitamist, kuid ei selgita samas, millistest

tõenditest tuleneb kohtu enda veendumus, et Harku vald tagab Hobuseraua tee 6 kasutamise

avaliku haljasalana Hobuseraua tee 15 uue elamuala elanike tarbeks. Detailplaneering, selle

kehtestamise korraldus, samuti valla ja kolmanda isiku vahel sõlmitud notariaalne leping ei

näe ette mingi üldkasutatava haljasala rajamist väljapoole planeeringuala. Kokku on lepitud

vaid Hobuseraua tee 6 kinnistu tasuta vallale võõrandamises, rajatava elamuala teede,

tehnovõrkude jms rajamises kolmanda isiku kulul ning nende tasuta vallale üleandmises. Kes,

millal ja kelle kulul rajab üldkasutatava haljasala ja milline see on, ei ole kusagil kokku

lepitud. Praegu on planeering kehtestatud selliselt, et selle realiseerimisel ei teki Harku järve

äärde ühtegi uut üldkasutatavat haljasala.

Kuna menetlus toimus vaatamata kaebaja taotlusele kirjalikult, siis sai kaebaja alles

kohtuotsusest teada, et kohus peab ühelegi tõendile viitamata Hobuseraua tee 6 kinnistut tema

praegusel kujul üldkasutatava haljasalana kasutuskõlblikuks. Kaebaja esitab ringkonnakohtule

fotod Hobuseraua tee 6 kinnistust selle praeguses seisundis. Fotod tõendavad, et kinnistul ei

asu praegu üldkasutatavat haljasala ning ilma oluliste ehitustööde ning investeeringuteta ei ole

võimalik seda soist, võsastunud ja kõrgesse rohtu kasvanud ala üldkasutatava haljasalana

kasutusele võtta. Asjaolu, et see ala on üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku osa, ei

tähenda, et vald võiks sinna ilma kehtiva detailplaneeringuta rajada avalikult kasutatava

haljasala koos selleks vajalike rajatistega. Asi oleks tulnud lahendada istungil.

Halduskohus on otsuses asunud hindama vaidlusaluse planeerimisotsuse otstarbekust, samuti

seda, milline planeeringulahendus on avaliku huvi seisukohalt soodsam jne. Üldplaneeringu

muutmine pole kohtu pädevuses. Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on otsuse p-s 15 leidnud,

et kaebaja subjektiivseid õigusi ei riivata, kuna ta võib tõkestada oma maa kasutamise

ümbruskonna elanike poolt. Samas on kohus käsitlenud sama maad planeeringualale

lisanduvatele elanikele tagatud puhkealana (otsuse p 12).

Kaebaja vaidlustab kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise temalt ja palub jätta

kolmanda isiku kõik menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku kohtuväliste

menetluskulude väljamõistmine kaebajalt peaks planeeringuvaidlustes olema pigem erandlik.

Kolmandal isikul puudus vajadus teha kulutusi õigusabile, kuna tema seisukohad kattuvad

vastustaja omadega. Muu hulgas mõistis kohus kolmandale isikule välja 75 eurot, mis tal

väidetavalt kulus kohtumiseks kaebaja esindajaga, et arutada kompromissi võimalikkust.

Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused, et kõnealune kohtumine toimus kolmanda

isiku ettepanekul, kusjuures kohtumisel selgus, et mingit kompromissi kolmas isik ei

soovinud. Kolmanda isiku esindaja ei ole advokaat. Kohus pole selgitanud, miks on 125 eurot

ja lisanduv käibemaks põhjendatud tunnihind.

9. Harku vald palub 19.07.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja jääb varasemas menetluses esitatud

seisukoha juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Tegemist on õigusliku vaidlusega, kuna vaieldakse selle üle, kas vallavalitsuse 11.09.2017

korraldusega nr 442 kehtestatud detailplaneering vastab kehtivale valla üldplaneeringule

olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamiseks nõutav haljasala ei asu detailplaneeringuala

sees.

Kehtestatud detailplaneering on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas. Harku valla

üldplaneeringuga ei ole kehtestatud nõuet, nagu peaks üldkasutatav haljasala ilmtingimata

3-17-2104

8(11)

asuma detailplaneeringu alas või olema planeeritud elamumaa arvelt. Kaebaja selline

tõlgendus on meelevaldne. Hobuseraua tee 6 on planeeritud haljasalaks just planeeringualale

elama tulevate ja naabruses elavate inimeste huvides ja teenindamiseks (tekitades inimestes

eelduslikult huvi looduses liikumise ja puhkamise vastu). Hobuseraua tee 15 ja Hobuseraua

tee 6 kinnistud moodustavad kokkuvõtvalt ühtse ala, mida läbib Hobuseraua tee. Eeltoodu

tõttu ei ole täiendava haljasala loomist planeeringu koostamisel vajalikuks ega otstarbekaks

peetud. Hobuseraua tee 6 maaüksuse üleandmise ja sellel roheala loomise kokkulepe on

detailplaneeringu lahutamatuks osaks.

Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, seda ei ole ilma vallale

võõrandamiseta ja sihtotstarbe muutmiseta võimalik kasutada avaliku haljasalana. Pärast

maaüksuse võõrandamist vallale muudetakse selle sihtotstarve üldkasutatava maa

sihtotstarbeks, mis tulenevalt maakatastriseaduse § 181 lg 12 p-st 2 on sotsiaalmaa

sihtotstarbega maa alaliik, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad

paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja

kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa

ning kalmistu maa. Sellisena on avaliku haljasala tagamine üldplaneeringukohasel elamumaal

arendustegevust tasakaalustav ja loob senisest parema eelduse üldplaneeringu elluviimise

garanteerimiseks Hobuseraua tee 6 maaüksusel, mis on määratletud rohevõrgustiku tuumala

„Harku järv ja selle piiranguvöönd“ osaks. Põhjendamata on kaebaja viide, nagu ei tohiks

üldkasutatav haljasala asuda üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal.

Kaebus ei puuduta seda, kelle kohustus on välja ehitada detailplaneeringukohased rajatised

PlanS § 131 lg 1 mõistes. Kaebaja vastavad väited tuleb jätta tähelepanuta.

Halduskohtu otsuse p-d 12 ja 15 ei ole vastuolus. Halduskohus on otsuse p-s 12 andnud

seisukoha täiendavate rohealade loomise kohta vastavalt üldplaneeringus toodule. Kohus on

lisanud, et vastav ala, mis käesoleval hetkel kuulub kaebajale, täidab eesmärki tagada vajalik

puhkeala lisanduvale elanikkonnale ehk kohus on kaalunud olukorda avaliku huvi

seisukohast. Punktis 15 on kohus analüüsinud kaebaja subjektiivseid õigusi, milleks on temale

kuuluva maaüksuse kui eraomandi valdamise ja kasutamise õigused. Planeeringualale elama

asuvatel inimestel on võimalik kaebajale kuuluval Merikanni maaüksusel vabalt viibida, kuni

tähistatud ei ole vastupidi. Kohus on seda selgelt kahes viidatud punktis väljendanud.

10. Tsentrum Kapital OÜ palub 03.08.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti neid

kordamata.

Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuses uusi vä iteid ja asjaolusid (Hobuseraua tee 6

kinnistu mittevastavuse kohta haljasalale esitatavatele nõuetele) ning sellega seotud tõendeid

(6 fotot) seejuures põhjendamata, miks neid ei esitatud halduskohtus (HKMS § 189 lg 1 p 6).

Seetõttu tuleb need jä tta tä helepanuta.

Nõue 10% haljasala ja sellele esitatavate nõuete kohta tuleneb Harku valla kehtiva

üldplaneeringu seletuskirja p-dest 2.1.1 ja 2.5. Nimetatud punktidest tulenevalt on haljasalana

kä sitatav ka tavaline looduskeskkond ning haljasala kujundamisel on oluline ühtse

rohekoridori loomine, mis kä esoleval juhul pä ä suga jä rvele ka toimub.

Kolmandale isikule õigusabi osutamine toimub ä riühingu poolt magistriharidusega juristi

poolt, kes on eelnevalt üle 10 aasta tegutsenud advokaadina. Õigusabilepingu kohaselt ei esita

esindaja arveid iga 5‒10 minutise lühinõustamise kohta (mida eeldas iga uue

menetlusdokumendiga tutvumine), seda kompenseerib hinnakokkulepe. Kolmanda isiku

3-17-2104

9(11)

seisukohad ei ole kattunud vastustaja seisukohtadega, vaid kolmas isik on vastustaja

seisukohti alati tä iendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

12. Halduskohus ei rikkunud kirjaliku menetluse määramisel menetlusõiguse norme

sõltumata sellest, kas kaebajal oli õigus tutvuda haldusasja nr 3-17-2084 toimikuga või mitte.

HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu

hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist

nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui

menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Arvestades, et kaebus oli

esitatud nii avalikes huvides kui kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ühel ja samal põhjusel

‒ kaebaja arvates oli kehtestatud DP vastuolus üldplaneeringuga ‒ oli kirjaliku menetluse

määramine põhjendatud. Sellise küsimuse lahendamiseks puudus kaebuse põhjendusi

arvestades vajadus kohtuistungit pidada. Kaebaja ei ole ka apellatsiooniastmes kohtuistungi

pidamist taotlenud. Väär on kaebaja arusaam, nagu oleks haldusasjas sisuline vaidlus faktiliste

asjaolude üle – DP kooskõla üldplaneeringuga praeguse vaidluse kontekstis ei sõltu sellest,

kas DP kehtestamise hetkel oli Hobuseraua tee 6 ala kasutatav haljasalana või mitte. Puudub

vaidlus, et DP kehtestamise hetkel oli Hobuseraua tee 6 tühermaa. Ehkki Hobuseraua tee 6

faktiline seisukord ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt määrav, ei pea ringkonnakohus

õigeks tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud fotosid Hobuseraua tee 6 ala kohta,

vaid võtab need illustreeriva materjalina haldusasja juurde.

13. Vastustaja ja halduskohus on tõlgendanud Harku valla üldplaneeringu ja kehtestatud DP

regulatsiooni õigesti ning leidnud, et DP on kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

seletuskirja lk 19 esitatud nõue ‒ üldkasutatav haljasala peab moodustama detailplaneeringu

alast minimaalselt 10% ‒ on konkreetse planeeringu puhul täidetud lepingulise kohustusega

valla ja arendaja vahel üldkasutatava haljasala maa-ala planeeringualasse hõlmamata. Nii

avaliku huvi kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse seisukohalt ei oma tähtsust, milliste

juriidiliste vahenditega – kas naaberkrundi DP kehtestamise korraldusega, vastava haljasala

planeerimisega või lepingulise kohustusega – tagatakse üldplaneeringu viidatud nõude

täitmine. Samamoodi puudub isikul nõudeõigus mingi konkreetse põhjalikkusega juriidilise

konstruktsiooni kasutamiseks valla ja arendaja vahel. Harku Vallavalitsuse 11.09.2017

korralduse nr 442 p-st C, kus on kirjeldatud DP sisu, nähtub, et üldplaneeringuga nõutud

avalik haljasala planeeringuala teenindamiseks tagatakse vastavalt planeeringu algatamise eel

maaomaniku ja valla vahel saavutatud kirjalikule kokkuleppele Harku järve äärde jääval

rohevõrgustiku osaks oleval Hobuseraua tee 6 kinnistul. Planeeringuala naabruses asuv

Hobuseraua tee 6 maaüksuse sihtostarve on 100% maatulundusmaa (kuulub samale

omanikule kui planeeringuala) ja antakse 13 509 m² suuruses osas pärast detailplaneeringu

kehtestamist vallale üle, et tagada piirkonnas avaliku kasutusega haljasala vastavalt Harku

valla üldplaneeringule. Hobuseraua tee 6 kinnistut ei ole haaratud detailplaneeringu koosseisu

ning maaüksusele ei ole algatatud ka eraldiseisvat detailplaneeringut. Hobuseraua tee 6 ja

Hobuseraua tee 15 maaüksused moodustavad kokku u 6 ha suuruse maa-ala ja seega on

kavandatava haljasala suurus Hobuseraua tee 6 maaüksuse näol u 23% planeeritavast alast.

3-17-2104

10(11)

Sellega ületatakse üldplaneeringus seatud nõuet kavandada vähemalt 10% planeeritavast alast

üldkasutatava haljasalana. Korralduse resolutsiooni p 2 näeb ette detailplaneeringu

elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused, milleks muu hulgas on ka 13 509 m²

suuruse Hobuseraua tee 6 eelnevalt heakorrastatud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu

tasuta võõrandamine vallale. Niisiis kaasnes DP kehtestamisega üldkasutatava haljasala

loomise kohustus (haljasala moodustamine on osa DP sisust) ning vallale üleantav haljasala

tuleb arendajal eelnevalt heakorrastada. Ehkki heakorrastamise kohustuse sisu pole valla ja

arendaja vahelises 24.08.2017 notariaalses lepingus põhjalikumalt avatud, nähtub kinnistu

eelneva heakorrastamise kohustus lepingu p-st 3.8.3. Korralduse resolutsiooni p 3 kohaselt on

planeeringu koostamise korraldajal õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda

planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole 24.08.2017

sõlmitud lepingus määratud tähtajaks täitnud eelnimetatud lepingus võetud kohustusi.

Järelikult tuleb ka haljasala heakorrastamine viia läbi valda rahuldaval moel ning selle täpsem

sisu jääb poolte kokku leppida. Haljasala mõistet Harku valla üldplaneeringu kontekstis aitab

avada üldplaneeringu seletuskirja lk 25. Seal kirjeldatu kohaselt täidavad haljasalad nii

vabaõhu puhkekoha kui ka nn ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasalade kasutust

võimaldatakse ka puhke- ja virgestusaladena. Haljasala ja parkmetsa maal on hoonestamine

keelatud,

välja

arvatud

sihipärase

kasutamisega

seonduvad

ehitiste

rajamine

(puhkeotstarbelised mitteärilised ehitised: laululava, lõkke- või peoplats jms). Eelnevat

arvesse võttes ei saa põhjendatuks pidada kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid,

nagu eeldaks Hobuseraua tee 6 maa-ala üldkasutatava haljasalana kasutuselevõtmine

tingimata ulatuslike ehitustööde ‒ valgustuse, juurdepääsu- ja käiguteede ning haljasalale

sobiva haljastuse rajamine, puhkeinventari nagu pingid, laste mänguväljak jms paigaldamine

‒ läbiviimist. Heakorrastatud haljasala loomine ei eelda Harku valla üldplaneeringu kohaselt

midagi sellist, vaid ala võibki jääda hooldatud vabaõhu puhkekohaks. Kaebaja poolt esitatud

fotodelt ei nähtu, et nt ala niitmisega ja võsa vähendamisega oleks selline eesmärk

saavutamatu. Kaebajal puudub õigus nõuda mingi konkreetse tema maitsele vastava haljasala

loomist, vaid lähtuda saab Harku valla üldplaneeringust. Niisiis on õige ka see halduskohtu

järeldus, et kuna DP-ga ega üldplaneeringuga ei ole haljasalal ehitamist ette nähtud, puudus

igasugune vajadus seda ala planeerida. Et apellatsioonkaebuses ei ole enam esitatud

etteheiteid DP vastuolust üldplaneeringule selles osas, mis puudutab rohealasid suuremate

maa-alade planeerimisel, siis ei pööra sellele küsimusele tähelepanu ka ringkonnakohus.

14. Halduskohus ei ole hinnanud DP lahenduse otstarbekust (st, kuidas oleks parem

lahendada üldkasutatava haljasala paigutus jm sellega kaasnevad küsimused), vaid seda, kas

kehtestatud lahendus vastab üldplaneeringu nõuetele. Samuti ei ole kohtuotsus vastuoluline.

Otsuse p-s 15 on halduskohus põhjendatult viidanud kaebaja õigusele oma kinnisomandit

vallata, kasutada ja käsutada seaduses sätestatud viisidel sõltumata vaidlustatud DP

lahendusest. Arvestades lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg-st 2 tulenevat

õigust viibida võõral maatükil, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil,

millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne

muudest asjaoludest, ning §-st 34 tulenevat õigust korjata võõral maatükil looduses vabalt

kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui

omanik ei ole määranud teisiti, ei ole halduskohtu otsuse p-s 12 tehtud viide planeeringu

lõunaosa metsa-alale vastuolus p-s 15 märgituga. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks

apellatsioonkaebuse p-s 1.6 tehtud etteheide halduskohtu otsuse p-s 15 toodud põhjendustele.

Ringkonnakohtu arvates on need põhjendused loogilised ja hästi jälgitavad.

15. Halduskohus on õigesti mõistnud kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.

Kohtupraktikas on läbivalt asutud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmise ebaõiglus

või ebamõistlikkus seondub eelkõige olukordadega, kus menetlusosalised on ilmselgelt

3-17-2104

11(11)

ebavõrdses positsioonis või kaebaja ei saanud menetluskulude tekkimist mõistlikult ette näha.

Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Tegemist on planeeringuvaidlusega ning

kaebajale pidi olema ette nähtav, et sellise kaebuse esitamise korral kaasatakse menetlusse

kolmas isik ning sellega võivad kaasneda menetluskulud. Üksnes asjaolu, et kaebaja on

füüsiline isik ja kolmas isik äriühing, ei ole aluseks HKMS § 108 lg 11 kohaldamisele.

Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda kolmanda

isiku menetluskulude kandmist. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks kantud esindaja kulu

kohtumenetluse jooksul on kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetav menetluskulu

HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses sõltumata kompromissläbirääkimiste tulemusest. 125 eurot

tunnitasu ei ületa lepingulise esindaja tavapärast tunnitasu sarnastes kohtuasjades.

16. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS §

108 lg 1 alusel ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1

alusel.

Kolmas isik taotleb HKMS § 108 lg 8 alusel apellatsiooniastmes kaebajalt esindaja kulu 300

eurot väljamõistmist (tl 117‒119). Kulude seotus käesoleva haldusasjaga on nõuetekohaselt

tõendatud ning esindaja kulu suurus on põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Seetõttu mõistab

ringkonnakohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 300 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)