2-17-14299/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.10.2018 otsus osas, milles kohus mõistis CC-lt YY

kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja suurema elatise kui 1 167,06 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt YY kasuks perioodi 27.09.2017-

01.08.2018 eest välja elatis 1 167,06 eurot.

3. Rahuldada apellatsioonikaebus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Mõista CC-lt XX kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja elatis 1 458,83

eurot ja alates 01.08.2018 elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni XX täisealiseks saamiseni

21.03.2023.

2) Mõista CC-lt YY kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja elatis 1 167,06

eurot ja alates 01.08.2018 elatis 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80%

seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni YY täisealiseks saamiseni

09.12.2024.

3) Jooksev elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb

tasuda

hiljemalt

eelneva

kuu

viimasel

kuupäeval

QQ

arvelduskontole

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

30.01.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-14299

Kohtuasi

XX ja YY hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.10.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

291,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I XX (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX)

Hagejate I ja II seaduslik esindaja QQ, lepinguline

esindaja Andrus Post

Kostja CC (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Marilin Palts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

XXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas selgitusega "elatis", näidates makse

selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4) Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes.

5) Jätta esimese astme menetluskulud ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja I, laps I) ja YY (hageja II, laps II) esitasid 26.09.2017 maakohtule hagi CC

(kostja, isa) vastu elatisevõlgnevuse ja edasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

Pärast mitmeid täpsustusi jäi hagejate lõplikuks nõudeks palve kostjalt välja mõista hageja I

kasuks menetluse kestel (s.o hagi esitamisest kuni 01.08.2018) tekkinud elatise võlgnevus

kindla summana, s.o 1 458,83 eurot ja sealt edasi igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja II kasuks paluti välja

mõista samuti menetluse kestel (s.o hagi esitamisest kuni 01.08.2018) tekkinud elatise

võlgnevus kindla summana, s.o 1 458,83 eurot ja sealt edasi igakuine elatis 200 eurot, kuid

mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks

saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodil

01.04.2017-26.09.2017 eest 587,5 eurot kummagi hageja kasuks. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostja kanda.

Hagejad olid kostja ja QQ ühised lapsed. QQ kolis koos lastega pere ühisest kodust välja

10.08.2017. Hagi esitamise ajal ei tasunud kostja hagejatele elatist ja ei andnud neile ka muul

viisil ülalpidamist (v.a augustis, kui kostja käis hagejatega Tallinnas kooliasju ostmas). Isegi

ajal, kui kogu pere elas koos, ei täitnud kostja laste ülalpidamise kohustust piisavas mahus.

Kostja osalus kulutuste kandmisel oli pisteline, juhuslik. Asjasse puutumatu oli väide, et kostja

viis lapsi kooli ja trenni. See oli normaalne, et mõlemad vanemad suhtlevad lastega ja aitavad

üksteist laste kasvatamises. Kostja elatisevõlg perioodi 01.04.2017-26.09.2017 eest pärast

korduvaid täpsustusi oli kokku 1 175 eurot. Elatise jooksev võlg pärast hagiavalduse esitamist

oli 01.08.2018 seisuga kokku 2 917,66 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja elas hagejate ja QQ-ga ühisel elamispinnal kuni 18.08.2017, mil QQ kolis pere ühisest

kodust välja. Hagejate vanemad on kogu aega teostanud laste suhtes ülalpidamist ühiselt ja

vahetult. Seda nii ühisena perena koos elamise ajal kui ka hiljem.

Pärast 18.08.2017 oli hagejatel (esmajoones hagejal II) vahelduv elukoht. Näiteks elasid

hagejad kostja juures septembris 2017 19 päeva, oktoobris 2017 elas hageja II kostja juures 14

päeva, novembris 2017 elas hageja I 1 päeva ja hageja II 14 päeva, detsembris 2017 elas

hageja I 2 päeva ja hageja II 20 päeva, jaanuaris 2018 elas hageja I 1 päeva ja hageja II 16 päeva,

veebruaris 2018 elas hageja I 1 päeva, hageja II 18 päeva, märtsis 2018 elas hageja I 2 päeva,

hageja II 13 päeva.

Eelnevale lisaks oli kostja kogu aeg maksnud hagejate kooliga seotud maksud ja treeningute

tasud ning viinud neid iga päev kooli ja treeningutele. Samuti oli ta ostnud neile riideid. Kõik

summad tasus kostja kas otse teenusepakkujale või kompenseeris hiljem nende kandmise QQ-

le.

Maakohtu otsus

3. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 1 458,83 euro suuruse elatise perioodi

27.09.2017-01.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja I täisealiseks saamiseni.

Hageja II kasuks mõistis kohus välja samuti 1 458,83 euro suuruse elatise perioodi 27.09.2017-

01.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80%

seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kohus määras,

et elatis tuli maksta ette eelneva kuu viimasel päeval QQ arveldusarvele. Hagejate tagasiulatuva

elatise nõude jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Praeguses asjas laste igakuiseid vajadusi ei vaidlustatud ja tuli eeldada, et need vastasid

kahekordse miinimumelatise suurusele. Kostja ei tuginenud menetluse käigus sellele, et temal

puudusid rahalised vahendid hagejatele elatise maksmiseks või esineks mingi muu oluline

asjaolu (takistus) elatise miinimumsuuruse oluliseks vähendamiseks. Poolte vahel oli vaidlus

esmajoones selles, kas hagejate alaline elukoht oli QQ juures või tulnuks hagejate elukohaks

lugeda mõlema vanema elukoht, s.t hagejatel oli vahelduv elukoht, mistõttu tulnuks

elatisenõuded jätta tervikuna rahuldamata.

Tuginedes hagejate elukohakandele rahvastikuregistris, QQ kinnitusele ja tunnistaja SS

ütlustele, leidis kohus, et mõlemad hagejad elasid alaliselt QQ juures. Asjaolu, et hageja II viibis

suure osa ajast ka kostja juures, ei andnud alust lugeda mõlema hageja või ka ainult hageja II

elukohaks kostja elukoht. Veel luges kohus tõendatuks, et hageja II viibis kostja juures

koolivaheaegadel (sh suvel), osaliselt nädalavahetustel ja sellel perioodil kandis kostja lapse

ülalpidamise kulusid. Hagejad arvestasid lõppnõude esitamisel eelnevaga ja vähendasid

hageja II nõuet 20% võrra elatise miinimumsummast. Eelnev oli põhjendatud ja kooskõlas asjas

tuvastatud asjaoludega. Lähtuvalt hagejate taotlusest tuli kostjal alates hagi esitamisest tekkinud

elatise võlgnevus välja mõista taotletud suuruses kindla summana. Sellest olid juba maha

arvestatud kostja tõendatud kulutused hagejatele. QQ ja kostja vahelisi muid vaidlusi ei saanud

siduda elatise nõudega.

Hageja tagasiulatuva elatise nõue ei olnud põhjendatud. Kogu pere elas kuni hagi esitamisele

eelnenud kuu keskpaigani koos ja vanemad kasvatasid eelduslikult lapsi koos ning tegid ühiseid

kulutusi laste ülalpidamiseks. Kostja ei hoidunud sellel perioodil kõrvale laste ülalpidamise

kohustusest. Vastupidised väited olid tõendamata.

Menetluskulud jättis kohus hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja II

kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja suurema elatise kui kokku 1 167,06 eurot.

Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja II viibis kostja juures arvestatava osa ajast (erinevalt

hagejast I), mõistis kohus kostjalt hageja II kasuks välja elatise 200 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui 80% seadusega kehtestatud miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Miskipärast ei mõjutanud eelnev perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest väljamõistetud elatise

suurust. Nii mõisteti kostjalt hageja II kasuks kõnealuse perioodi eest välja sama suur elatis kui

hageja I kasuks. Kostjalt ei saanud perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja mõista suuremat

elatist kui kokku 1 167,06 eurot (1 458,83 x 80%). Maakohtu otsus ei olnud kõnealuses osas

jälgitav.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja II palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud hageja kanda. Olgugi et kohus otsustas hageja II osas välja mõista elatise 80%

miinimumelatisest alates 01.08.2018, ei tähendanud see automaatselt, et kohus pidi sama

otsustama ka perioodi 27.09.2017-31.07.2018 osas.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada.

Tühistatud osas tuleb teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus

otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja II

kasuks välja suurema elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest kui 1 167,06 eurot.

Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hageja I kasuks välja 1 458,83 euro

suuruse elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest ja alates 01.08.2018 elatise 250 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja I

täisealiseks saamiseni. Samuti ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis

hageja II kasuks välja 1 167,06 euro suuruse elatise perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest ja

alates 01.08.2018 elatise 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% seadusega kehtestatud

miinimumelatisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohtu otsust ei vaidlustatud ka

osas, milles kohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, määras elatise tasumise korra

ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei

esitatud, jõustus maakohtu otsus edasikaebetähtaja möödumise tõttu (TsMS § 456 lg 2 p 1).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8,

§ 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu

põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega

(vt nt Riigikohtu 17.06.2015 määrust asjas nr 3-2-1-70-15, p 20; 31.10.2018 määrust asjas

nr 2-15-1663, p 10).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei ole jälgitav osas, milles kohus otsustas

kostjalt hageja II kasuks välja mõista perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest suurema elatise kui

1 167,06 eurot. Kohus tuvastas vaidlustatud lahendis, et hageja II viibib regulaarselt kostja

juures ja kostja kannab temaga seoses vahetult kulutusi, mistõttu vähendas tema kasuks

väljamõistetavat elatist 80%-ni seaduses sätestatud miinimumelatisest. Seejuures ei nähtu

lahendist ja asja materjalidest, et selline elukorraldus algas alates 01.08.2018. Vastupidi, kohus

tuvastas, et kohe pärast QQ ja laste väljakolimist pere ühisest kodust 2017. aasta augustis,

jätkusid kostja ja hageja II regulaarsed kohtumised ja koosviibimised kostja elukohas.

Eelneva tõttu ei ole arusaadav, mis põhjusel otsustas kohus lähtuda hageja II kasuks perioodi

27.09.2017-01.08.2018 eest elatise väljamõistmisel elatise suurusest, mis vastas seaduses

sätestatud miinimumelatise suurusele ja pärast seda elatise suurusest, mis vastas 80%-le

seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest. Kuivõrd ka perioodil 27.09.2017-01.08.2018

esinesid asjaolud, mille tõttu pidas maakohus põhjendatuks kostjalt hageja II kasuks välja

mõista elatis, mis vastab 80%-le seaduses sätestatud miinimumelatisest, tuli kostjalt hageja II

kasuks perioodi 27.09.2017-01.08.2018 eest välja mõista kokku 1 167,06 euro (1 458,83 x 0,8)

suurune elatis.

Menetluskulude jaotus

7. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja asjaolust, et kostja palus menetluskulud jätta poolte endi

kanda, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing