2-17-130752/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-130752

Tsiviilasi

Tallinn,

Peterburi

tee 14, Peterburi

tee 14b

korteriühistu hagi F K vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

802,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b

korteriühistu (registrikood 80161585, asukoht Peterburi

tee 14/Peterburi tee 14b, 11411 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Irina Reva (isikukood

XXX, XXX, e-post XXX);

Kostja: F K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,

XXX);

Kostja

lepinguline

esindaja:

Angela

Jürgenson

(isikukood

XXX,

Eesti

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

angela@juristaitab.ee).

Asja läbivaatamine

10.01.2019 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja Irina Reva, hageja seaduslikud esindajad I N ja

A E , kostja ja kostja lepinguline esindaja Angela

Jürgenson;

Kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt F (isikukood XXX) hageja Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee

14b korteriühistu (registrikood 80161585) kasuks välja võlgnevus 718,02 eurot

perioodi eest 01.02.2017-28.02.2018 ja 01.02.2018 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 26,69 eurot sama perioodi eest.

3. Mõista kostjalt F K hageja Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b

korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates 28.03.2018 põhivõlasummast 718,02 eurot kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 691,33 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja taotles edasiulatuva viivise (otsuse

resolutiivosa p 3) väljamõistmisel rakendada viivise määra 0,022% päevas

tasumisele kuuluvast põhinõudest.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 1 115 eurot

(riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud 940 eurot).

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (1 115 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Hageja Tallinn, Peterburi tee 14, Peterburi tee 14b korteriühistu (akronüüm KÜ või ka

hageja) esitas 19.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F K (K ,

kostja) 561,34 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2018 kostjale makseettepaneku, mis

on talle kätte toimetatud 15.01.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 25.01.2018

esitas kostja nõudele vastuväite ning seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond

05.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 05.03.2018 määrusega hagejat esitama hagi ja tasuma täiendavat

riigilõivu, mille hageja täitis 28.03.2018 ning Harju Maakohus võttis hagi 02.04.2018

määrusega menetlusse (t lk 71 jj). Kostja vastas hagile 23.04.2018 (t lk 76 jj). Hageja esitas

kostja vastuse osas arvamuse 14.05.2018 (t lk 189 jj).

3. Kohus tegi 14.09.2018 pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning esitas ka

omapoolse ettepaneku kompromissi tingimuste osas. Kohus selgitas õiguse kohaldamist ja

andis pooltele tähtajad kompromissi saavutamiseks, lõplike seisukohtade ja menetluskulu

nimekirjade esitamiseks (t lk 207).

4. Hageja teatas 19.10.2018 kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumisest (t lk 209 jj). Kostja

ettepanek, et ta tasub 2017 eest võla ning 2018 võla siis, kui maja küttekulu metoodika on viidud

KredExi uuringuga kooskõlla, ei olnud hagejale vastuvõetav.

Kostja esitas täiendavad seisukohad 26.10.2018 ning teatas, et soovib enda suulist ärakuulamist,

s.t kostja soovis kohtuistungit (t lk 212 jj).

5. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 26.10.2018 (t lk 228). Kostja esitas vastuväited

hageja menetluskulude nimekirjale 31.10.2018 (t lk 230).

6. Kohus määras 12.11.2018 kostjale tähtaja täiendavate selgituste andmiseks selle kohta, miks

kostja on tagasi võtnud oma nõusoleku kirjaliku menetluse pidamiseks. (II kd, lk 1)

Kostja esitas 15.11.2018 vastuse kohtu kirjale (II kd, lk 3) ja hageja 29.11.2018 (II kd, lk 5).

7. Kohus kuulas pooled ära 10.01.2019 istungil, kus osalesid hageja lepinguline esindaja Irina

Reva, hageja seaduslikud esindajad I N ja A E , kostja ja kostja lepinguline esindaja Angela

Jürgenson (II kd, lk 12 jj).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

8. 28.03.2018 esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt 744,71 eurot (ajavahemikul

01.02.2017–28.02.2018 küttekulude osalisest maksmata jätmisest tekkinud nõue, mille

moodustab põhinõue 718,02 eurot ja 01.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue

26,69 eurot) ning edasiulatuvat viivist suurusega 0,022 % päevas põhinõudest hagi esitamise

päevast alates kuni põhinõude täitmiseni.

9. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Kostja on XXXasuva korteriomandi omanik. Majas tegutseb KÜ (täiendav nimi

korteriühistu EhiTel).

 Hageja teostab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade

ühist

majandamist.

Hageja

esitab

kostjale

igakuiselt

arveid

osutatud

kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kõik arvete

arveldus põhineb KÜ põhikirjal ning üldkoosolekute otsustel ning kommunaalteenust

osutatavate firmade poolt esitatud arvetel.

 Arve tasumise tähtaeg on kuu viimane kuupäev. Kostja ei täida oma kohustusi hageja

ees nõuetekohaselt. Alates sügisest 2017 hakkas kostja kütte eest maksma oma

äranägemise järgi vähemas ulatuses ning esitas hagejale kirju, et ei nõustu tasumiseks

esitatud küttekulude suurusega (kostja leiab, et küttekulud ei ole põhjendatud, kuna üld-

ja andurite alusel makstava osa % suhe on ebamõistlik). Hageja katsed selgitada kostjale

küttekulude arvestuse metoodikat, on jäänud tulemuseta selles mõttes, et kostja ikka

arveid osaliselt ei tasu. Küttekulude jaotamise õiguslikuks aluseks on seadus ja hageja

põhikirja punkt 3.2.7.

 Hageja

31.01.2013

üldkoosolekul

otsustati

kasutada

tarbimise

mõõtmiseks

individuaalse küttekulu arvestussüsteemi (IKAS), millele lisandub korteri asukohaga

elamus arvestatavad parandustegurid. Üldkoosolek kinnitas küttekulude arvestuseks

järgmise skeemi: 30-35% jaotatakse korterite üldpinna järgi, teine osa 70-65%

makstakse küttekulujaoturite näitude järgi (9ndatel korrustel asuvatele korteritele

koefitsiendiga 0,95 ja kolmetoalistel korteritel (v.a. korterid 14-1 ja 14b – 4)

koefitsiendiga 0,85. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ja see on kõikidele

korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. 04.02.2013 juhatuse otsusega oli lõplikult

seatud küttekulude arvestamiseks 35 % korterite üldpinnast ja 65 % küttekulujaoturite

näitude järgi. Kostjale kuuluv korter nr 36 on 3-toaline ja asub 9. korrusel. Seega tema

korteri suhtes kohaldatakse mõlemaid koefitsiente, s.o 0,95 ja 0,85. Lõplikuks

koefitsiendiks on 0,8.

 12.04.2016 toimus hageja üldkoosolek, kus kostja soovil lisati päevakorda punkt (4),

milles arutati küttekulude arvestamise aluseks olevate koefitsientide muutmist.

Üldkoosolek otsustas, et koefitsiendid küttekulude arvestamiseks jäävad muutmata.

Kostja osales eelmainitud koosolekul isiklikult. Ta ei ole esitanud üldkoosoleku otsuse

suhtes eriarvamust ning ei ole üldkoosoleku otsust ka vaidlustanud.

 Hageja ei nõustu, et hagejal tuleks olukorra lahendamiseks viia küttekulude jaotamise

metoodika vastavusse TalTech uuringus väljatoodud soovitustega.

 Sellise küttesüsteemi arvestuse aluseks on asjaolu, et korteriomanikud on huvitatud

elamu seinte, katuse, akende ja uste renoveerimisest. Seega osalevad elanikud

aktiivsemalt kaasomandi renoveerimisel ning on nõus ka tulevikus erinevaid

energiasäästu projekte finantseerima. Juhul kui püsiosa viia 75% ja muutuvosa 25%

peale, ei teki elanikel piisavalt motivatsiooni uute renoveerimistööde initsiatiivi

tekkimise osas.

 Viivise arvestusel kuni 31.12.2017.a. lähtus hageja Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg

4 ettenähtud suurusest milleks on 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest arve tasumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates. Alates 01.01.2018.a. viivised arvestatakse korteriomandi-ja korteriühistute

seaduse (KrtS) § 42 lg 1 alusel, s.o. 0,022% päevas.

10. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on (t lk 228 jj):

 riigilõiv hagilt 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagilt

130 eurot);

 lepingulise esindaja tasu 765 eurot (esindajakulud menetluskulud kiirmenetluses 20

eurot, kliendiga nõupidamine tõendite kogumise osas, hagiavalduse koostamine ning

kohtule esitamine (4 tundi x 90 eurot = 360 eurot), kostja vastusega tutvumine ja analüüs

ning kliendiga nõupidamine tõendite kogumise osas (2 tundi x 80 eurot =160,00 eurot),

hageja seisukoha vastusele koostamine ja kohtule esitamine (2 tundi x 90 eurot = 180,00

eurot), läbirääkimised kliendiga võimaliku kompromissi tingimustest (0,5 tundi x 90

eurot = 45,00 eurot);

 lepingulise esindaja tasu 175 eurot (istungi ettevamistamise eest (0,5 tundi*100 eurot =

50 eurot) ja istungil osalemise ees (1 tund ja 15 minuti eest * 100 eurot = 125 eurot) (II

kd, lk 13, 10.01.2019 istungi protokoll).

11. Hageja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on hagejal tekkinud seoses käesoleva asjaga

ja ei sisalda käibemaksu. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 ettenähtud ulatuses, alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on toonud

järgmised vastuväited hagile (vt ka t lk 76-jj ning lk 212jj):

 Kostja nõustub, et ta on tasunud vähem, kui talle KÜ poolt esitatud arvetes nõutakse.

Kuid kostja on jätnud tasumata vaid küttekulude selle osa, mida ta peab ebaõigesti

arvutatuks. Hageja koostab küttekulu jaotamise arved ebaõigesti ning seetõttu ongi

kostja tasunud täiesti õigustatult küttekulude eest hageja esitatud arveid väiksemas

mahus.

 Hageja pole kostjale põhjendanud küttekulude arvestamise metoodikat ning seda,

kuidas saab praegune olukord olla kostja suhtes õiglane ning mõistlik.

 Küttekulude arvestussüsteemi kohta on põhjaliku uuringu läbi viinud TalTechi

Keskkonnatehnika Instituut (edaspidi TTÜ uuring) KredExi tellimusel („Kütteenergia

tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja

käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele“). Kostja

on korduvalt juhtinud KÜ juhatuse tähelepanu küttekulude ebavõrdsele jagunemisele,

kuid KÜ pole kostjale vastanud. Kostja tegi ettepaneku mõõta tema eluruumi

temperatuuri, tõestamaks, et ta ei tegele korteri ülekütmisega. Hetkel kehtiv küttekulude

ebavõrdne jaotus ei ole põhjendatud ning on vastuolus hea usu põhimõttega.

 Kostja leiab, et hagejal tuleks olukorra lahendamiseks viia küttekulude jaotamise

metoodika vastavusse TTÜ uuringus väljatoodud üld- ja muutuvkulude suhtarvu

soovitusega ja võrdsustada radiaatorite võimsused korteri m2 kohta, mis tagaks kõigi

KÜ liikmete huvidega arvestamise ning lõpetada kostjale põhjendamatult suurte

küttearvete esitamine.

 Kostja on keeldunud hageja esitatud arvete täies ulatuses tasumisest õigustatult, kuna

hageja lähtub küttekulude jaotamisel ja selle kohta arvete esitamisel väärast metoodikast

ning ei rakenda asjakohaseid paranduskoefitsiente. Hageja ei arvesta kostja korteri

paiknemist maja viimasel korrusel nurgakorterina. Hageja nõue tundub küll selgena,

kuid põhineb ebaõiglasel ja ebavõrdsust tekitaval arvestusel, mis on kostjale väga suurt

kahju tekitav ja ilmses vastuolus hea usu põhimõttega.

 Kostja aktsepteerib ka arveid, kus radiaatorite võimsused m2 kohta on võrdsustatud

maja kõige väiksema radiaatorite võimsusega korteriga m2 kohta ja üldosa/muutuvosa

suhtarv on viidud vastavusse KredEx-i uuringuga 75/25 või arved viiakse vastavusse

KrtS § 40 lg-ga 1.

13. Kostja taotleb kõigi menetluskulude jätmist hageja kanda, kuid ei ole menetluskulude

nimekirja esitanud.

14. Hageja esitatud menetluskulud on kostja arvates liigsed ja selgelt ülepaisutatud (vt ka t lk

230). KÜ-s lihtsale ja igapäevasele teemale küttekulude jaotamise küsimuses peaks suutma ka

ilma esindajata vastata (rääkimata arutamisest) iga juhatuse liige. Tulenevalt eeltoodust ning

arvestades asjaoluga, et kostja jaoks on oluline saavutada praeguses kohtuvaidluses

konstruktiivne lahendus, ei ole kostja esitanud ka endapoolseid menetluskulusid ja peab hageja

esitatud menetluskulust põhjendatuks vaid riigilõivu ja kiirmenetluse kulu. Sama on kostja

kinnitanud ka 10.01.2019 kohtuistungil (II kd, lk 13).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära ning uurinud

asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt (vt otsuse p 54).

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

16. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15).

17. Poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt seisneb vaidluse olemus järgmises:

KÜ on oma põhikirja ja üldkoosoleku otsustest lähtuvalt esitanud oma liikmele ehk kostjale

igakuiselt arveid kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest. Arved sisaldavad ka küttekulu,

mille arvestamisel lähtutakse igas korteris radiaatoritele paigutatud küttekulu anduri (loendur)

näidust ja hoone kui terviku kütmise kulust üldkoosoleku otsusega kinnitatud nö valemi järgi.

Kostja leiab, et see valem ei ole õiglane tema suhtes ning tekitab talle ebamõistlikult suuri

kulutusi kütmisel võrreldes teiste korteriomanikega. Seetõttu maksab kostja kütte eest ainult

ulatuses, mille ta arvestab vastavalt TTÜ uuringus soovitatud valemi järgi.

Pooled asjaolude üle ei vaidle. Vaieldakse ainult selle üle, millise metoodika järgi peaks

küttekulusid korterielamus elanike vahel jagama.

18. Seega pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

 Kostja on korteriomandi (registriosa nr12376901) asukohaga XXX, omanik (t lk 31);

 Hageja on Tallinnas Peterburi tee 14 ja Peterburi tee 14b asuvaid elamuid haldav

korteriühistu (t lk 32);

 KÜ põhikirja p 3.2 alap 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt 1x

kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste

kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (s.h kütte) eest makseid

juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse

kütteks kuluva soojusenergia puhul 1osa korteri üldpinna suurusest ja 2.osa

küttekulujaoturite näitude järgi. Osade suurus on %-des ja võetakse vastu KÜ

üldkoosolekul häälteenamusega. Ka parandustegurid võetakse vastu KÜ üldkoosolekul

häälteenamusega. (t lk 33 pöördel);

 Küttekulude arvestuse aluseks on KÜ 31.01.2013, 04.02.2013, 19.05.2016 ja

12.04.2016 üldkoosoleku otsused (t lk 46-49, lk 194-195). Viidatud otsuseid ei ole

vaidlustatud ja need on kehtivad;

 KÜ 04.02.2013 otsuse kohaselt on A OÜ soovitusi arvestades otsustatud jaotada korteri

üldpinna järgi 35% küttekuludest ja 65% küttekulu jaoturite näitude järgi;

 KÜ 31.01.2013 otsuse kohaselt arvestatakse küttekulu 9-korruse koefitsiendiks -0,95%,

3-toalised korterid -0,85%;

 KÜ 12.04.2016 on arutatud kostja ettepanekut küttekulu arvestamise koefitsientide

muutmiseks. Kuna enamus oli muutmise vastu, siis jäid koefitsiendid endiseks;

 Ajavahemiku 01.02.2017–28.02.2018 eest on kostjal tekkinud võlg (viiviseta) hageja

ees summas 718,02 eurot seoses arvete tasumisega väiksemas ulatuses (t lk 44). Koos

viivisega 26,69 eurot, on kostja võlgnevus KÜ ees 744,71 eurot.

19. Kohus lahendab hageja nõuded alljärgnevalt:

Põhinõue

20. Hageja nõuab võlgnevust perioodi eest 01.02.2017-28.02.2018. Viidatud perioodil on

hageja esitanud kostjale arveid (t lk 37-42 pöördel), mille summa on 2 065,52 eurot (sh ka viivis

94,43 eurot). Hageja on ekslikult t lk 43 esitanud teistkordselt arve detsembrikuu eest (2017),

kuigi arvete jadast on puudu veebruarikuu 2017 arve. Siiski on arved ja nende kogusumma

tuvastatav tabelina esitatud isiku konto väljavõtte abil (t lk 44 ja pöördel). Samuti on hageja

esitanud iga arve osas eraldi küttekulude arvestuse (ka veebruari 2017 kohta, t lk 65) – t lk-d

61-65 pöördel) ja kogu elamu soojusenergia tarbimise eest tarnija AS U T esitatud arved

võlgnetava perioodi kohta (t lk 50-57) ja ka tõendid selle kohta, et KÜ on need arved tasunud

(t lk 58-60).

21. Kostja on vaadeldava perioodi eest tasunud osaliselt (t lk 44-45), s.t 1 320,81 eurot. Kostja

ei ole võlgnevuse arvestuse ja selle suuruse osas vastuväiteid esitanud.

22. Kostja on esitanud tõendina TTÜ uurimuse (t lk 80-169), enda koostatud tabeleid TTÜ

uurimuse alusel (t lk 170-171, lk 173-174, lk 180-181, lk 217, lk 226), millega kostja soovib

tõendada, et KÜ rakendatava metoodika tõttu maksab tema kütte eest rohkem, kui maja

aritmeetiline keskmine (kostja võtab aluseks korteri 1m2 keskmise kütte kulu).

Kostja on tõendanud, et ta on korduvalt juba 2016 aastast pöördunud KÜ poole probleemiga,

et küttekulude jaotus on ebaõiglane (t lk 175-178).

23. Ühistu on kostjale selgitanud, et küttekulu suurus sõltub sellest, kuidas korteriomanik oma

radiaatorit reguleerib ehk kütet tarbib (t lk 178). KÜ on tõendanud, et on püüdnud kostjale

küttekulu arvestamise aluseid selgitada ja kompromisse pakkuda (t lk 36).

24. Lisaks on pooled esitanud elamule küttekulujaoturid paigaldanud ja jaoturite näitude üle

arvestust pidava A OÜ võrdlevad tabelid, milles on toodud kõigi KÜ liikmete korterite

küttekulu arvestused (koondina, t lk 197, lk 217, II kd lk 15-16). Samuti on pooled esitanud A

OÜ poolt antud soovitusi küttekulu arvestamise kohta (t lk 196, 205, 206, 219, 223).

25. Seega vaidlust ei ole selles, et KÜ jaotab küttekulud põhikirjas ja üldkoosoleku otsustes

sätestatud põhimõtete järgi 35% korteri pindala järgi ja 65% küttekulu jaoturi näitude järgi.

Kostja suhtes rakendatakse koefitsienti -0,8. (vt nt II kd, lk 14). Vaidlust ei ole ka selles, et A

OÜ soovitab üldkulude osakaaluks 50-80% ja jaoturite näitude osakaal 20-50% 8t lk 223 jj).

TTÜ uurimise kokkuvõtte kohaselt peaks see suhtarv olema 75/25% (t lk 167). Viimane arv

märgib jaoturite näitude osakaalu.

26. Kostja probleem on selles, et KÜ kasutatav arvestusmeetod on selline, et jaoturite alusel

arvestatav küttekulu osa on suurem (65%), kui korteri pindala alusel arvestatav kulu (35%) ehk

suhtarv on vastupidine soovitustele – suurem on jaoturi alusel mõõdetava kulu osakaal.

Kostja vaidleb hagile vastu vaid selles osas, et küttekulude arvestamise süsteem on vastuolus

hea usu põhimõttega.

27. 01.01.2018 jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 40 lg-d 1-3 näevad

ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse

ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette

näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude

suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule. Korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud,

kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

KrtS rakendussätted ei kehtesta seadusele tagasiulatuvat jõudu.

28. Enne KrtS jõustumist kehtis korteriühistuseadus (KÜS). KÜS § 13 lg-st 4 tuleneb, et

korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §

15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende

pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 1 lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt laieneb

korteriühistule ka MTÜS § 7 lg 2, mille esimese lause kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka

muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus.

29. Korteriühistu põhikirjaga on lubatud seadusest erinevad regulatsioonid.

30. KÜ põhikirja p 3.2 alap 7 on sätestatud, et osaliselt tasutakse soojusenergia eest

küttekulujaoturite näitude järgi. Osade suurus on protsentides ja võetakse vastu KÜ

üldkoosolekul häälteenamusega. Ka parandustegurid (koefitsiendid) võetakse vastu KÜ

üldkoosolekul häälteenamusega. KÜ üldkoosolekutel 31.01.2013, 04.02.2013, 19.05.2016 ja

12.04.2016 ongi seda tehtud.

31. Kohus saab kontrollida, kas küttekulude arvestus on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

ega kahjusta ülemääraselt hageja õigustatud huve (KrtS § 40 lg 2). Juhul kui kohus tuvastab, et

KÜ küttekulude arvestuse süsteem on vastuolus hea usu põhimõttega, siis tuleb jätta hagi

rahuldamata.

32. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-28-11 p 16 ja 3-2-1-50-11, p-d 11 leidnud, et hea usu

põhimõtte vastaste tingimuste sätestamisel põhikirjas, võib korteriomanik keelduda nende

täitmisest. Ka nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla

täielikult või osaliselt, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes, vastuolus hea

usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda.

Põhikirjaga kooskõlas olevat üldkoosoleku otsust, kui põhikirjas endas puudub vastuolu

seadusega, ei saa lugeda tühiseks ega tühistada. Samas ei ole välistatud, et korteriühistu

üldkoosoleku otsust, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga, ei saa täita vastuolu tõttu hea

usu põhimõttega.

See võib mh tähendada, et otsuse vastu hääletanud korteriomanikult ei saa vähemalt tervikuna

nõuda enamuse otsusel tehtud muude kui vajalike kulutuste hüvitamist, kui majanduslikel või

muudel põhjustel ei saa temalt kulude kandmist täies ulatuses eeldada, kuna see tooks talle

kaasa rasked tagajärjed (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 p 24).

33. Kostja ei ole tuginenud sellele, et KÜ põhikiri oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja

vastuväitest saab kohus aru, et kostja hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus küttekulude

jaotamisel üldkulu ja küttekulujaoturite alusel arvestatava kulu suhtarv protsentides, mis on

vastu võetud KÜ üldkoosoleku otsustega.

34. Korteriühistu on 31.01.2013 ja 04.02.2013 üldkoosoleku otsuste alusel otsustanud , et 35%

jaotatakse korterite üldpinna järgi ja 65% küttekulujaoturite näitude järgi. Neid otsuseid ei ole

vaidlustatud. Kostja paranduskoefitsient on 0,8.

TTÜ uuringu kohaselt on vanade kortermajade püsi- ja muutuvkulude optimaalne suhtarv on

75/25 (t lk 167).

A OÜ soovitab, et üldkulude osa peaks moodustama küttearvest 50-80%. Tarbimisest sõltuv

osa jagatakse vastavalt jaoturite näitudele ja see peaks olema 20-50% (t lk 223).

A OÜ on KÜ-le soovitanud tehniliselt ebasoodsate asukohtadega korterite puhul kasutada

parandustegureid -5% kuni 15% sõltuvalt korteri asukohast, mis lahutatakse andurite alusel

arvestatud kütteosast (t lk 196). Hageja on märkinud, et kulude jaotusel on lähtunud A OÜ

soovitustest (t lk 190).

35. Kostja ei olnud 31.01.2013 ja 04.02.2013 otsuste ajal korteri omanik ja ei võtnud osas

otsuste vastuvõtmisest. Kostja sai korteri omanikuks 27.11.2015 (t lk 31). Hilisematel

korteriühistu üldkoosolekutel on kostja initsiatiivil küttekulude osakaalu muutmise küsimust

arutatud, kuid osakaalude muutmine ei leidnud teiste korteriomanike toetust ning see tõttu on

jäänud osakaal muutmata (t lk 194).

KÜS § 13 lg 4 alusel on üldkoosoleku otsused kohustuslikud kõigile KÜ liikmetele ja KÜS §

51 alusel on korteriühistu liikme õigused ja kohustused läinud kostjale üle korteriomandi

ülemineku hetkest.

36. Kohus märgib, et seaduse mõtte kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandit, kas

korteriomanike kokkulepete alusel või läbi korteriühistu, st korteriomanikud võtavad otsuseid

häälteenamusega vastu korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Käesoleval juhul on küttekulud

arvestus lepitud kokku üldkoosolekul (enamuse otsus). Ei saa väita, et enamuse poolt

vastuvõetud otsused on alati õiglased ja kõigi korteriomanike osas proportsionaalsed. Kohus ei

saa korteriühistu asemel uut otsust vastu võtta ega öelda, millist otsust peab korteriühistu vastu

võtma, kuid saab hinnata kas otsus on vastuolus heade kommetega.

37. Seadusandja on jätnud korteriühistule õiguse teatud küsimusi ise reguleerida ja teha seda

ka erinevalt seaduses sätestatust. Käesoleval juhul on korteriühistu liikmed (korteriomanikud)

soovinud küttesüsteemi tasustamist reguleerida selliselt, et üldkulu (korteri pindala) osakaal on

väiksem kui tarbimisest sõltuv osa. Muu hulgas on korteriomanikud soovinud küttekulude

arvestamisel arvestada ka korteri paiknemisest elamus. Sellise süsteemi eesmärgina on

korteriomanikud soovinud, et küttekulude jaotus oleks võimalikult õiglane ja samas sõltuks

igaühe tarbimisest. Seeläbi on igaühel võimalik ise reguleerida oma küttekulude suurust.

Samuti oli eesmärk, et elanikud osaleksid aktiivsemalt kaasomandi osade renoveerimisel ning

oleksid nõus ka tulevikus erinevaid energiasäästu projekte finantseerima. Korteriühistu on

põhjendatud, et juhul kui püsiosa viia 75% ja muutuvosa 25% peale, ei teki elanikel piisavalt

motivatsiooni uute renoveerimistööde initsiatiivi tekkimise osas (t lk 190). Kohtu hinnangul ei

ole korteriomanike selline soov ebamõistlik. Samuti nähtub, et enamus korteriomanike ei ole

soovinud olemasoleva süsteemi muutmist.

Kulude jaotamise süsteem oli vastuvõetud enne seda kui kostja korteri ostis. Kostja väidab, et

ta ei teadnud korteri ostmisel küttesüsteemi kulude jaotuse ebaõiglusest.

Hageja on 10.01.2019 kohtuistungil väitnud, et kui kostja korteri ostis, siis KÜ juhatuse liige I

N käis kostjale maja kütte põhimõtteid selgitamas (II kd, lk 13). Kostja sellele vastu ei vaielnud.

Kohus leiab, et korteri ostmisel kütte tarbimisega seotud kulutuste välja selgitamine või

selgitamata jätmine on kostja otsus. Kostja oli teadlik, et ta ostis korteri 9 korrusel, kolme

välisseinaga jne ehk kostja oli teadlik korteri asetusest elamu siseselt.

38. Soojusenergia jaotumine hoone piires asuvate korterite, keldrite, trepikodade, pööningute,

ja muude võimalike ruumide vahel ei ole üheselt määratav, sest peale radiaatorite olemasolu ja

paigutuse sõltub see veel mitmetest muudest asjaoludest, nagu torustike paigutus ja isolatsioon,

püstikute tasakaalustatus, katuse, vahelagede, välis- ja vaheseinte soojusjuhtivus ja uste

soojuspidavus, vuukide tihedus, keldrite, trepikodade ja korterite tuulutus, hoone asend

valitsevate tuulte suhtes jne.

Seega kui korteriomanikud on soovinud oma elamus küttekulude jaotamisel motiveerida

korteriomanikke panustama elamu renoveerimisse, siis on selline soov seaduse kohaselt lubatud

ja kostja oleks pidanud korteri ostmisel hoolikamalt kaaluma oma prioriteete.

Samuti on arusaadav korteriomanike enamuse soov reguleerida ise suuremal määral oma

küttekulude suurust kas siis radiaatorite võimsust suurendades või vähendades. KÜ kinnitusel

on küttesüsteem reguleeritud selliselt, et kui radiaatori võimsus on 0, siis on korteris tagatud

temperatuur +18°C. Kostja väitel +17°C. Kuid sõltumata sellest on korteriomanikud soovinud,

et nad saaksid ise reguleerida, kui soojaks nad radiaatorite abil oma korterit kütavad.

Kohtu hinnangul ei saa väita, et selline soov oleks ebamõistlik või kahjustaks mõnda

korteriomanikku ülemääraselt. KÜ liikmete poolt valitud küttekulude jaotus võimaldab igaühel

ise valida, kui palju ta korteri kütmisele kulutusi teeb. Pigem on see kohtu arvates mõistlik ja

igaühele valikuvõimalusi andev.

39. Kostja on küttekulude suurust võrrelnud A OÜ esitatud tabelites ja saanud tulemuseks, et

küttearve erinevus korteri 1 m2 kohta on üle 4 korra ja kui vaadelda ainult andurite alusel

makstavat hinda, siis on erinevus 100 korda (vt ka t lk 220).

Kohus on 10.01.2019 kohtuistungil menetlusosalistega koos vaatlenud A OÜ küttekulu jaotuse

ja maksumuse tabelit detsembrikuu 2018 kohta (mil kostja rakendas A OÜ ja KÜ soovitusi

küttekulude optimeerimiseks ja kokkuhoiuks) ning tuvastanud, et küttekulu suurus 1m2 kohta

ongi erinevate korterite puhul erinev ja konkreetselt detsember 2018 osas on kostja kulu pisut

alla keskmise (II kd, lk 15-16). Seega vastab tõele, et korteriomanikul on teatud ulatuses

võimalik ise küttekulu suurust reguleerida. Kosta väidab, et ta küttis detsembris 2018 kuuest

radiaatorist vaid kahte, kuid see siiski päris tõele ei vasta, kuna kostja individuaalne arvestus

detsember 2018 kohta (II kd, lk 14) näitab, et kõigis kuues radiaatoris on kütteühikuid

mõõdetud.

TTÜ uurimuse lk 8 p 5 on sedastatud, et põhjuseid, miks ühe või teise korteri küttekulu erineb

märgatavalt hoone keskmisest, võib olla mitu ning tihti on raske hinnata, miks konkreetse

korteri küttekulu on väga suur või väga väike. Olulised korteri küttekulu mõjutajad on korteri

asukoht, sisetemperatuur ja õhuvahetus, elanike käitumisharjumused, naaberkorterite

sisetemperatuur, kasutatava küttekeha tüübist tulenev soojusväljastuse hindamise viga ja nende

erinevad kombinatsioonid. Robustne, kuid tõhus viis vähendamaks ebanormaalseid erinevusi

korterite küttekulude vahel, on küttekulude jaotamisel püsikulude osakaalu suurendamine ja

vastavalt muutuvkulude osakaalu vähendamine (t lk 93 pöördel).

Kostja ongi oma võrdlevate tabelite koostamisel (nt t lk 180 ja 226) lähtunud TTÜ uuringu

tulemustest, et küttekulude ühtlustamise eesmärgil peaks püsikulude osakaal olema 75% ja

muutuvkuludel 25%. Vaadeldes kostja koostatud tabeleid (nt t lk 180) on TTÜ uuringu tulemusi

KÜ küttekulude jaotamisel rakendades tulemuseks see, et kõik korteriomanikud maksaksid

kütte eest pea võrdselt, väikesed erinevused sõltuvad korteri pindala suurusest.

Sisuliselt annavad TTÜ uuringud tulemuseks selle, et kogu maja küttekulude eest maksaks iga

korteriomanik tema korteri pindala suurusele vastava osa ning individuaalse kütmise osakaal

oleks väga väike.

Käesoleval juhul on KÜ liikmed üldkoosolekutel otsustanud, et nad ei soovi kogu maja

küttekulude jagamist võrdeliselt korteriomandi pindala suurusele, vaid on soovinud

individuaalse käitumise osakaalu suurendada küttekulude jaotamises.

Kohus ei leia, et selline otsustus oleks head usu põhimõttega vastuolus või kitsendaks kostja

õigusi ebaõiglaselt.

Kohus ei leia ka seda, et KÜ rakendatud küttekulude jaotamise valem oleks kostja suhtes

kuidagi eriliselt kahjulik või muul viisil ebamõistlik. Vaadeldes KÜ kõigi korteriomanike

küttekulude suurust korteri pinna 1m2 kohta (nt II kd, lk 15-16), siis erinevusi keskmisega

võrreldes on kõigil korteritel (mõnel alla keskmise ja mõnel üle keskmise) ning see sõltub iga

korteriomaniku käitumisest oma korteri kütmisel. Kohus ei tuvasta, et ainult kostjal oleks

kuidagi eriliselt suured küttekulud võrreldes kõigi teistega.

40. Eeltoodu alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja poolt rakendatud küttesüsteemi

arvestusmeetod oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja rikuks seeläbi kostja õigusi.

Seetõttu kuulub hageja põhinõue rahuldamisele.

Sissenõutavaks muutunud viivis

41. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 26,69 eurot.

42. KÜS § 7 lg 4 (kehtis kuni 31.12.2017) sätestab, et majandamiskulude maksmisega

viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud

summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva

kuu esimesest kuupäevast arvates.

43. KÜ põhikirja p 3.2 alap 10 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib

juhatus nõuda korteriomanikult viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates.

44. KrtS § 42 lg 1(kehtib alates 01.01.2018) näeb ette, et kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

45. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäära.

46. Hageja on arvestanud viivist 0,07 % päevas kuni 31.12.2017 ja alates 01.01.2018 VÕS §

113 sätestatud määraga, mis 2018 jaanuaris ja veebruaris oli 8 % aastas (0,022 % päevas).

47. Kostja ei ole viivisenõude osas vastuväiteid esitanud, mh ei vaidlusta kostja viivise

arvestust. Hageja viivisearvestus on toodud t lk 44.

48. Kohus leiab, et hageja viivisenõue (sissenõutavaks muutunud) on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

Edasiulatuv viivis

49. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

50. Kohus leiab, et hageja taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud

osaliselt.

51. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist määraga 0,022 % päevas. Hagiavalduse asjaolude

kohaselt nõuab hageja aga edasiulatuvat viivist vastavalt KrtS § 42 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le

1, st seaduses sätestatud määras.

52. Seadusest tulenev määr on muutuv (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 36).

Riigikohtu seisukoha kohaselt hageja viivisenõuet ei saa rahuldada kindla protsendimäära

alusel, kuna viivisemäär on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi muutuv.

53. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude osaliselt ja mõistab

viivise välja seadusest tuleneva määraga. Kohus piirab viivist põhivõlgnevuse summaga.

54. Kuivõrd kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude osaliselt, siis kuulub ka hagi

rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

55. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus otsuses ka menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

56. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

57. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

58. TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb poolel, kelle kahjuks otsus tehti, kanda ka teise poole

lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu (10 h 15 min) hagimenetluses on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse

keerukust arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäärad (90 kuni 100

eurot tunnis ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja Tallinna õigusabituru keskmisest

hinnatasemest isegi pisut madalamad.

59. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Nimelt TsMS § 217 lg 1 ja lg 2 näevad ette, et

menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise

esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Isiklik osavõtt asjast ei võta

menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei

piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Seega on igal

menetlusosalisel õigus osaleda menetluses esindaja kaudu. Kohus ei nõustu kostja väitega, et

esindaja osavõtt käesolevas asjas oli igal juhul ebavajalik ja ebamõistlik. Õiguslikult korrektse

ja nõuetele vastava hagiavalduse esitamine ning oma nõude tõendamiseks vajalike

dokumentide õigeaegne kohtule esitamine nõuab juriidilisi eriteadmisi ja kohtule pole teada, et

hageja juhatuse liikmetel seda oleks. Samuti valdas hageja küttesüsteemi ja kulu jaotusega

põhjalikult kursis olev hageja juhatuse liige I N eesti keelt ebapiisaval määral, et ebaharilikus

situatsioonis (nagu seda on kohtus esinemine) ja spetsiifilises valdkonnas esineda. Samuti

koges kohus kohtuistungil, et hageja esindaja oli vajalik, et osata kohtistungil menetluse reeglite

kohaselt esineda.

Riigikohtu praktikas on varasemalt jaatatud korteriühistu õigust võtta endale lepinguline

esindaja ja sellise esindaja kulutused tuleb poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, hüvitada (vt ka

Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16).

60. Lepingulise esindaja kulud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses on TsMS § 4842 ja § 172 lg

9 kohaselt põhjendatud ja vajalikud kulutused ning kuuluvad osundatud sätete alusel

hüvitamisele.

61. TsMS § 138 lg 2, § 139 ja § 172 lg 9 alusel on riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses

45 eurot ja täiendav riigilõvi hagilt 130 eurot) põhjendatud kulutus see tuleb samuti kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

62. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 1 115 eurot (s.o 175 eurot riigilõiv ja 940 eurot lepinguliste esindajate tasu). Kohus leiab,

et selles ulatuses kulud on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.

63. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

64. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik