2-18-11472/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-18-11472

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilas

AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi

L.Z ja M.U vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1 636.53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AB „Lietuvos Draudimas“, rk 110051834,

asukoht J. Basanavičiaus g 12, Vilnius, Leedu; Eesti

filiaal, rk XXX, asukoht XXX, lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder, e-post ;

Kostja L.Z, ik XXX, elukoht XXX, Kohtla-Järve, Ida-

Virumaa;

Kostja M.U, ik XXX, elukoht samas;

Kostjate lepinguline esindaja Aljona Melter, e-post

Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi L.Z ja M.U

vastu kahju hüvitamiseks.

2. Hageja menetluskulu jätta tema enda kanda.

3. Määrata L.Z-i ja M.U menetluskulu rahaliseks suuruseks 100 eurot, mis mõista

välja hagejalt kostjate kasuks solidaarselt.

Edasikaebamise kord

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

läbivaatamist kohtuistungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri

aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. 24.04.2018 sai hageja teate kindlustusjuhtumist

nimetatud korteris. Teade edastati telefoni teel 23.04.2018 kell 21:00 ja selle kohaselt sai

korter 62 kahjustada ülemiselt korruselt jooksma hakanud vee tagajärjel. Hageja esindaja

vaatas 2.05.2018 kahjustatud korteri üle. Tuvastati niiskuskahjustused. Kindlustustööde

OÜ esitatud arve kohaselt kulus kahjustuste kõrvaldamiseks 1 505.93 eurot. Hageja

hüvitas kahju nimetatud arve alusel. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Hageja tegi kahju tekkimise põhjuse teadasaamiseks päringu korteriühistule. Vastas

hoone haldur R. T. , kelle selgituse kohaselt on hoone üldtorustikud korras ja kahju on

alguse saanud korterist nr 66, mis kuulub kostjatele. Hageja esitas kostjatele kahju

hüvitamise nõude, millele kostjad vastuväiteid ei ole esitanud, kuid kahju on hüvitamata.

Kostjate vastutus 1 505.93 euro suuruse kahjuhüvitise ja seaduses sätestatud viivise

maksmise eest on solidaarne. Kostjad ei hoidnud ära nende korterist alguse saanud

veekahju ning selle tagajärjel alumise naabri kahjustamist. Korteriomanik vastutab teisele

korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle

eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 492 lg 1

kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustaud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue.

Kostjate vastuväited

Kostjad hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud korteris nr 66

toimunud väidetava veelekke tõttu. Korterit kasutab kostjate tütar D. L.Z. Kostjatele

helistati veelekkest 23.04.2018 kell 16:00. D. L.Z tuli korterisse kell 19:00 ning korteris

veelekke jälgi ei olnud. Kostjad ei ole kindlad kellaaegades. Korteris on remont ja

köögimööbel koos kraanikausiga on demonteeritud. Vesi on kinni keeratud. D. L.Z oli

24.04.2018 ülikoolis loengutel, mistõttu hoone haldur R. T. sai ligipääsu korterile

kolmandate isikute abil. R. T. korteris mingit leket ei tuvastanud ja lahkus 2 minuti

pärast. R. T. ei ole korteriühistu esindaja. Veetorustik oli kinni keeratud 12 tundi ja siis

avati ilma, et korteris nr 66 oleks midagi väidetava veelekke suhtes ette võetud. Hageja ei

ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et veeleke sai alguse korterist nr 66.

Kostjad on seisukohal, et veelekke tegelikku põhjust ei selgitatudki välja ja hageja on

esitanud nõude hoone halduri oletuse põhjal. Kostjad ei nõustu sellega, et nad pole

vastanud hageja kahjuhüvitusnõudele ning on kõrvale hoidnud vaidluse lahendamisest. D.

L.Z on hagejale vastanud, et kostjad nõudega ei nõustu, korteris keegi ei elanud, hoone

haldur on korteri üle vaadanud ja köögis puudub sanitaartehnika. D. L.Z mainis

kindlustusandjale ka seda, et kuidas tehti järeldus veelekke põhjuse kohta, kui keegi ei ole

kostjate korterit üle vaadanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Hagi on esitatud VÕS § 492 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue, mis kuulub

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule.

Riigikohus on lahendis nr 2-12-24747 p-s 22 märkinud, et kui hageja korteris on

veekahjustused ning neid kahjustusi põhjustanud vesi tungis hageja korterisse kostja

korterist, tuleb kostja lugeda eelduslikult oma kohustusi rikkunuks. Kostja vabaneb

sellisel juhul KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta

rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või

takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 kg 1 p 1

kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Seega seaduse ja Riigikohtu praktika kohaselt vastutab kostja tema korterist alguse

saanud veelekke tõttu tekkinud kahju eest sõltumata süü olemasolust. Kostja vabaneb

vastutusest vaid siis, kui ta tõendab kahju tekkimist põhjusel, mida ta ei saanud mõjutada

ja millega arvestamist või mille vältimist ei saanud temalt mõistlikkuse tõttu oodata.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud veelekke tekkimist kostjatele kuuluvas

korteris nr 66. 13.11.2018 menetlusdokumendis on hageja esindaja avaldanud, et

„Kostjate tütar on oma vastuses selgitanud (kostjate vastuse lisa), et korteris nr 66 toimus

remont, korteris keegi ei elanud ning köögis puudus kraan. Seega … demonteeritud on

köögis asunud veekraan ning veevalamu, mis tähendab, et torustiku ots on sulgemata ning

sellest väljavoolav vesi satub põrandale.“ Hageja on hagiavaldusele lisanud haldur R. T.

e-kirja 9.05.2018: „Maja torustikuga kõik korras, Leke või vee väärkasutus sai alguse

korterist 66. Mis täpselt juhtus, ei tea.“. 26.04.2018 e-kirjas kindlustusandjale on haldur

R. T. märkinud: „Avarii sai tõenäoliselt alguse krt 66 korterisisesest torustikust või

sanitaartehnikast.“ Seega on hageja poolt avaldatud oletuslik: haldur ei ole tuvastanud

isegi seda, millises olukorras oli järgmisel päeval pärast veeavariid korteris nr 66

köök/köögi põrand, rääkimata sellest, et haldur oleks tuvastanud, et köögis oli

demonteeritud veekraan ja vesi oli sulgemata. Samuti ei ole haldur midagi ette heitnud

veesüsteemidele korteri WC-s ja/või vannitoas või oleks tuvastanud seal vähemalt

märgunud põranda. Kui lähtuda hageja oletusest, et sulgemata veetorust (mida haldur ei

ole tuvastanud) jooksis vesi köögi põrandale, siis oleks R. T. pidanud nägema vähemalt

märga köögipõrandat. R. T. on teatanud kindlustusandjale ka seda, et veevarustus

püstakus taastati järgmisel hommikul pärast veeavariid. Kuidas veeleke kõrvaldati, jäigi

teadmata.

Kohus on seisukohal, et oletusliku põhistuse korral korteriomanikud ei vastuta. Nagu

mainis haldur R. T. : mis täpselt juhtus, ei tea. Kohtu arvates ei ole välistatud ka see, et

korrusmaja vahelagede kaudu jõuab torustikust välja voolanud vesi mõnikord hoopis

kaugemale ja kõrvale alumisest korterist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.

Kostjate õigusabi kulu on 100 eurot kahe tunni eest hinnaga 50 eurot/tund.

Kohus on seisukohal, et kostjate õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub

hagi rahuldamata jätmise tõttu välja mõistmisele hagejalt kostjate kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik