4-18-5815/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5815

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5815 (2302,18,010995) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi

K.U ’i 08.11.2018.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 29.10 2302,18,010995. .2018.a otsusele väärteoasjas nr Kaebuse esitaja K.U, isikukood: XXX; elukoht: xxxx Eesti ; Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta 08.11.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.10.2018.a otsusele väärteoasjas xxxx M P nr 2302,18,010995

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

2. Politseija Piirivalveameti Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi väärteoasjas nr xxxx M P 29.10.2018.a otsus 2302,18,010995 muutmata.

3. ning Politsei- Kohtuotsuse ärakiri anda K.U ’ile ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile.

4-18-5815

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

29.10.2018.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr xxxx M P

2302,18,01099 suhtes. Otsusega karistati Liiklusseaduse

5 K.U ’i K.U ’i (

223 lg 1 alusel rahatrahviga 75

300 eurot. edaspidi LS) § trahviühiku ulatuses, s.o Menetlusalust isikut karistati LS § 223 lg 1 järgi selle eest, et ta 06.10.2018 ajavahemikul 12.13 kuni

12.17 Tallinnas, Pärnu maanteel, Virve tänava juures, juhtis mootorsõidukit ning enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja tagasipööret sooritatdes keeras ette tagant otse liikunud sõidukile . Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Väärteootsuse xxxx K.U Xxxx AS'le. kohaselt rikkus sellise tegevusega LS

K.U § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU

08.11.2018.a esitas menetlusalune isik kaebuse Politseija Piirivalveameti K.U Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi üldmenetluse xxxx M P

otsusele väärteoasjas nr 2302,18,010995 Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist . määratud karistuse osas ning mõista menetlusalusele isikule kergem karistus. Kaebaja leidis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tuleb tühistada karistuse osas põhjusel, et arvestamata on jäetud kergendavate asjaoludega KarS § 56 lg 1 mõistes. Kaebaja märgib, et liiklusõnnetuse kergendavateks asjaoludeks oli eelnevate karistuste puudumine ning asjaolu, et ettevaatamatusest toime pandud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusega kaasnenud valu ja vaev tekitati eelkõige menetlusalusele isikule endale. Raskendavad asjaolud puudusid. Kaebaja nõustub kohtuvälise menetleja väidetega, et liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud ning väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja leidis karistuse määramisel on 21.11.2018 esitatud kirjalikus seisukohas, et arvestatud nii kaebaja isikut, tema poolt toimepandud tegu, süü suurust kui ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteokui ka kriminaalkorras karistamata. Samuti on kergendava asjaoluna arvestatud, et menetlusalune isik tekitas liiklusõnnetustega tervisekahjustused iseendale. Kõik eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks raha trahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne , ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus Politseija Piirivalveameti K.U Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr xxxx M P 2302,18,010995

tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud ab ovo

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoa tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata sja arutamine

ab ovo VTMS §

133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite -s

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud

4-18-5815

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul

133 pvastavalt VTMS § le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

1. LS § 223 lg 1 etteheide (varalise kahju tekitamine) Objektiivne koosseis

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki maastikusõiduki või trammijuhi poolt -, -

liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd LS § 223 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS §

33 lg 2 p 8 ja LS § 17 lg 5 p 3. Antud sätete kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid Mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates .

vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (LÕ nr

1970 juhtum 3100180572825 koos sellele lisatud skeemi ja fototabeliga) kohaselt on 06.10.2018.a Tallinnas, Pärnu maanteel, Virve tänava juures ajavahemikul

12.40 kuni 13.05 Vaatlusp xxxx läbi viidud vaatlus. rotokolli kohaselt mootorsõidukit

(registreerimis xxxx) teel, märgiga juhtinud K.U (XXX) sooritas Pärnu maan

Virve tänava juures vasakpööret üle mitme sõidu , mille tagajärjel põrkas kokku kõrvalreal otse rea

liikunud mootorsõidukile märgiga xxxx (registreerimis xxxx) mida juhtis S S (xxxx). Xxxx (registreerimismärgiga xxxx) omanik on Xxxx AS. kohaselt Sõiduki vaatlusprotokolli (LÕ nr 1970)

tuvastati 06.10.2018.a kell 13.07 sõiduautol (registreerimismärgiga xxxx xxxx) vasakpoolse esiratta

(velg) ja esimese poritiiva kahjustused. Samuti said kahjustada sõiduauto vasakpoolne esiuks ja kapott. Sõiduki vaatlusprotokolli (LÕ nr 1970) xxxx kohaselt tuvastati 06.10.2018.a kell 13.14 sõiduautol (registreerimismärgiga xxxx) parempoolse esiratta (velg), poritiiva ja esiukse kahjustused. Kahjustada said lisaks sõiduauto kapott, parempoolne esituli, suunatuli, udutuli ja eesmine põrkeraud.

S S on 06.10.2018.a tunnistajana andnud ütlusi, mille kohaselt ta sõitis Pärnu maanteel suunaga kesklinnas Nõmme poole sõiduautoga eerimismärgiga Tunnistaja sõitis neljandas xxxx (registr xxxx). reas ning tegemist oli keskmise liiklustihedusega. Temast natukene eespool kolmandas reas sõitis must xxxx

, kes ühel hetkel keeras ette, proovides reastuda viiendasse ritta, kus asus tagasipöörde koht. Liiklusõnnetuse tõttu kutsus kiirabi xxxx juhile, kes hoidis peast kinni. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt (08.10.2018.a.) selgitab K.U, et sõitis 06.10.2018.a kell 12.17 mööda Pärnu maanteed linnast väljapoole. Tagasipööret hakkas menetlusalune tegema teiselt tagasipöörderajalt linnapoole. Manöövri ajal sõideti autole vasakusse nurka sisse. Kiirabi viis menetlusaluse isiku haiglasse ning fikseeriti peapõrutus. Menetlusaluse hinnangul on süüdi tagant otsa sõitnud auto, k oli juba pööret sooritamas. una ta

Väärteoprotokolli nr AB1577407 (08.10.2018.a) kohaselt juhtis xxxx K.U mootorsõidukit (registreerimismärgiga xxxx) ning enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja sooritades tagasipööret keeras ette tagant otse liikunud sõidukile . Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxxx Xxxx -ile. AS

Kohus loeb

K.U LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud sündmuskoha

4-18-5815

vaatlusprotokolliga,

kolliga nr AB1577407 ning tunnista sõidukite vaatlusprotokollide, väärteoproto ja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Eelnimetatud asjaolusid arvestades nähtub väärteoasja materjalidest, et

K.U ei veendunud manöövri sooritamisel selle ohutuses ja tagasipööret sooritades keeras ette tagant otse liikunud sõidukile. Liiklusõnnetusega põhjustas menetlusalune isik varalist kahju Xxxx

AS-ile. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul põhjustas liiklusõnnetuse K.U poolne liiklusnõuete rikkumine.

Ka menetlusalune isik on kohtule

esitatud kaebuses tunnistanud, et ta pani toime LS § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 sätestatud nõuete rikkumise. Samuti on kaebaja nõus, et liiklusõnnetuse põhjustamine on aset leidnud ning väärtegu on kvalifitseeritud õigesti.

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tõenditest nähtuvalt on K.U 06.10.2018.a ajavahemikul

12.13 kuni 12.17 põhjustanud Tallinnas, Pärnu maanteel, Virve tänava juures liiklusõnnetuse rikkudes sellise tegevusega LS

-le Xxxx § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 sätestatud nõudeid ning põhjustanud AS varalist kahju.

Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et

K.U pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik ei olnud teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. K.U piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua võimaliku liiklusohu. Seega kui K.U oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (valinud sobiva sõidukiiruse ja veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud mootorsõiduk sõitnud õrvalreal liikunud mootorsõidukitele. otsa ette k

Kohus leiab, et K.U täitnud LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo on - subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus ja süü

K.U ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - -s

34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1964. aastal. Samuti puuduvad K.U’i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on K.U’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et on pannud toime tall lg 1

K.U e etteheidetava väärteo LS § 223 järgi. KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või - - trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline

4-18-5815

menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lis - aks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). K.U’i süü suurust mõjutab esmalt tekitatud kahju ulatus. K.U tegevuse tulemusel ei tekkinud väga suurt varalist kahju. Samuti süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning süütegu ei pandud toime tahtlikult K.U süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis . Neid arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb hinnata keskmisest väiksemaks. KarS § 57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka karistust kergendavate asjaoludena

§ 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust kergendavate asjaoludena on , et menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud ning tegu saab arvesse võtta asjaolu

oli toime pandud ettevaatamatusest, mille tagajärjel põhjustas eelkõige endale valu ja kannatust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kaebaja seisukoht, et kohtuväline menetleja ei arvestanud kergendavate asjaoludega on väär. Võttes karistuse määramisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra, s.o 150 trahviühikut, vähendas kohtuväline menetleja karistuse suurust sellest omakorda poole võrra, s.o 75 trahviühikuni, lähtudes kergendavatest asjaoludest (varasemalt vääteokui kriminaalkorras karistamata ja tervisekahjustuse tekitas menetlusalune isik endale). Maksimaalsest karistusest moodustas menetlusalusele isikule määratud rahatrahv seega kõigest 1/4. Kohtu hinnangul vastab selline karistus karistusliigi

seloomustavatele andmetele ja ja määra poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda i karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted.

Samuti leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155.

( ) allkirjastatud digitaalselt Violetta Kõvask Kohtunik