3-18-1329/12 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-18-1329

Haldusasi

X.X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi

koostamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X-i riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata;

2. Edastada käesolev kohtumäärus taotluse esitajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus edastas 01.06.2018 määrusega Tallinna Halduskohtule X.X-i 30.05.2018 taotluse

riigi õigusabi saamiseks. Edastatud materjal registreeriti 06.07.2018 haldusasjana nr 3-18-1329.

Taotletavaks õigusabi liigiks oli märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotluse kohaselt oli

probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotleti, seotud riigilt ebaseadusliku süüdimõistmisega

seotud hüvitise nõudmisega. Taotleja märkis, et oli korduvalt pöördunud erinevate riigiasutuste ja

institutsioonide poole oma rikutud õiguste kaitseks, kuid asjaajamine on kohtutes veninud.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2018 määrusega X.X-i riigi õigusabi taotluse käiguta. Kohus

palus taotlejal konkreetsemalt selgitada, kellele ta on teinud pöördumisi, kas tema pöördumistele on

vastatud ning kas ja millest on taotlejale keeldutud. Kohus palus võimaluse korral lisada taotlusele

ärakirjad keelduvatest otsustustest (vastustest), samuti tuua selgelt välja, millist konkreetset

toimingut või haldusakti soovib taotleja haldusmenetluses vaidlustada või milliste pöördumiste või

toimingute tegemiseks on taotlejale esindaja määramine vajalik. Taotlejal tuli esitada ka tõendid

tema majandusliku seisundi kohta, sh pangakonto väljavõte või väljavõtted. Kohus hoiatas, et kohtu

antud tähtajaks taotluse puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus taotluse määrusega läbi

vaatamata.

3. X.X edastas 06.09.2018 e-kirjaga üksnes enda pangakonto väljavõtte.

4. Tallinna Halduskohus jättis 01.10.2018 määrusega X.X-i riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2

alusel läbi vaatamata, sest määruse koostamise ajaks olid riigi õigusabi taotluses esinevad puudused

kõrvaldamata. Taotlejal oli vaja selgelt välja tuua, millist konkreetset toimingut või haldusakti ta

kavatseb haldusmenetluse raames vaidlustada või siis märkida milliste pöördumiste või toimingute

tegemiseks on esindaja määramine taotlejale vajalik. Taotleja oli küll viidanud (kunagistele)

pöördumistele erinevatesse riigiasutustesse, kuid see jäi paljasõnaliseks. Esitatud materjalist ei

nähtunud üldse seda, et X.X oleks hiljuti mõne haldusorgani poole pöördunud ja et talle oleks

millestki keeldutud. Selliseid materjale ei olnud ka esitatud. Kohus märkis, et riigi õigusabi taotlust

ei ole võimalik lahendada, kui puudub selgus ning taotleja pole esitanud andmeid, mis võimaldaks

hinnata võimaliku vaidluse eduväljavaateid ja riigi õigusabi vajadust. Samas kohus selgitas, et kui

tegemist peaks olema olukorraga, kus kogu varasem asjade käik vajaks uuesti läbi analüüsimist ning

(võimaliku) õiguste rikkumise esinemise korral vastava tegvuskava paika panemist või sellekohast

õigusalast nõustamist, siis tulebki oma taotluses selgelt ära märkida, et tegemist oleks kõigepealt

nõndanimetatud muu õigusalase nõustamisega ja esitada see taotlus maakohtule. Vastavalt riigi

õigusabi seaduse § 10 lg 3 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks

või isiku muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks taotleja elu- või asukohajärgsele või

õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

5. X.X edastas 24.10.2018 Tallinna Halduskohtule kirja, milles palus pikendada talle riigi õigusabi

taotluses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. X.X esitas 25.10.2018 Tallinna Halduskohtule

täiendatud riigi õigusabi taotluse (allkirjastamata) koos sellele lisatud tõenditega. 29.10.2018 saabus

Tallinna Halduskohtusse 26.10.2018 allkirjastatud riigi õigusabi taotlus. X.X edastas samad

dokumendid 31.10.2018 ka Tallinna Ringkonnakohtule, märkides, et tegemist on määruskaebuse

lisadega.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.12.2018 määrusega X.X-i määruskaebuse ja tühistas

Tallinna Halduskohtu 01.10.2018 määruse ning saatis haldusasja nr 3-18-1329 tagasi halduskohtule

X.X-i riigi õigusabi taotluse menetluse jätkamiseks, märkides, et halduskohtul tuleb arvestada

edasisel lahendamisel ka pärast taotluse läbivaatamata jätmist kohtule esitatud taotluse täienduste ja

tõenditega.

7. Riigi õigusabi taotluse 26.10.2018 täiendusest nähtuvalt on X.X soovinud riigi õigusabi

õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Varasemalt oli

taotletud riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses. Probleemi kirjeldusena, mille

lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on välja toodud, et X.X mõisteti ENSV Ülemnõukogu

Kriminaalasjade Kolleegiumi 30.03.1983 otsusega süüdi ENSV KrK §-de 15 lg 1, 197-1 lg 2 ja 15 lg

1-81 lg 1 järgi, karistuseks 7 aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias

Krasnojarski krais ja et X.X vabanes 17.02.1989. Eesti Vabariigi 19.02.1992 seaduse „Kohtuvälise

represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 2 alusel on X.X loetud

rehabiliteerituks. Taotleja on pöördunud aastatel 1990-2017 riigiasutuste (Eesti Vaariigi Prokuratuur,

Eesti Vabariigi President, Peaminister, Rahandusminister, Justiitsminister, Vabariigi Presidendi

Kantselei, Rahandusministeerium, Amnesty Internationalja kohtute, Saare Maakohus, Pärnu

Maakohus) poole taotlusega hüvitada väljamõistmiseks isikult alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju, kuid tulutult. X.X-ile ei ole hüvitist, mille saamiseks on tal seadusest tulenev õigus,

välja mõistetud, mistõttu on vajalik, kus varasem asjade käik vajaks uuesti läbi analüüsimist ning

(võimaliku) õiguste rikkumise esinemise korral vastava tegevuskava paika panemist või sellekohast

õigusalast nõustamist selleks, et esitada kohtule Eesti Vabariigi vastu hüvitise nõue, mille

koostamiseks on vaja riigi õigusabi. Asjas taotletava võimaliku kasuna on taotleja välja toonud, et on

7-aastase ebaseadusliku vangistuse tõttu kannatanud füüsilist, vaimset ja moraalset kahju ning

hüvitise väljamõistmine korvaks osaliselt tekitatud kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi

hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses

kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse

avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi

õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena

taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

Esialgses riigi õigusabi saamise taotluses on viidatud õigusabi liigina esindamisele

haldusmenetluses ning 26.10.2018 taotluses on nimetatud veel ka õigusdokumendi koostamist ning

isiku esindamist halduskohtumenetluses (tl 51-52). Riigi õigusabi andmine esindamiseks

haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses on küll halduskohtu pädevuses, kuid see eeldab RÕS §

7 lõikes 1 sätestatud ning õigusabi andmist välistavate tingimuste puudumist.

9. Taotleja eesmärgiks on saada ebaseadusliku vangistuse tõttu tekitatud kahju eest hüvitist.

10. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa

olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus

oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p

6).

11. Taotleja on esitanud kohtule 22.11.2010 väljastatud arhiiviteatise nr 18-7-3.6/7087 RL, millest

nähtuvalt on X.X Eesti Vabariigi 19.02.1992 seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 2 alusel loetud rehabiliteerituks (tl 65). Vastavalt

kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta 1992. aastal

vastu võetud seaduse § 4 lõikele 1 tunnistati rehabiliteeritavate isikute vara konfiskeerimine või

muul viisil õigusvastaselt võõrandamine õigustühiseks ning sama seaduse § 6 lg 1 sätestas, et

rehabiliteeritud isikutele tagastatakse või kompenseeritakse neilt õigusvastaselt võõrandatud vara

1991. aasta 13. juuni „Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses“ ettenähtud korras. Avaldused

oli vaja esitada õigusvastaselt võõrandatud vara asukoha järgsele maakonna- või linnavalitsusele

kahe kuu jooksul rehabiliteerimise päevast arvates. Samas ei reguleeri eelnimetatud seadus hüvitise

maksmist või selle võimalikku maksmist alusetu süüdimõistmisega tekitatud kannatuste eest.

Taolist olukorda ei reguleeri ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mis võeti

vastu 05.11.2014, kusjuures nimetatud seaduse § 12 kohaselt eeldaks sellekohane menetlus

kõigepealt kahju hüvitamise taotluse esitamist, mida vastavalt sama seaduse § 15 lahendaks

prokuratuur või kohtuväline menetleja ning seejärel vajaduse korral maakohus, mis tähendab seda,

et taoline vaidlus ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Samuti ei reguleeri rehabiliteerimisega

seonduva kahju hüvitamist 11.06.1997 vastu võetud ning riigi poolt isikule alusetult vabaduse

võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus. Eelnimetatud seadus ka enam ei kehti, kuid vastavalt

selle seaduse § 1 lg 1 p 3 eeldas hüvitise saamine vabaduskaotusliku karistuse kohta tehtud

süüdimõistva otsuse tühistamist, kriminaalasja menetluse lõpetamist või õigeksmõistva otsuse

tegemist ning § 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt veel ka avalduse esitamist Rahandusministeeriumile koos

hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakirjaga, milles oleks olnud

ära näidatud konkreetne päevade arv, millal isikult oli alusetult vabadus võetud.

Rahandusministeeriumi ülesandeks oli eelkõige dokumentide õigsuse kontrollimine. Halduskohtule

oli vastavalt varem kehtinud seadusele ehk riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamise seaduse § 4 lõikele 6 võimalik esitada kaebus ainult sel juhul kui avaldus hüvitise

saamiseks oli jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. Riigi õigusabi saamise taotlusele lisatud

materjalist ei nähtu, et eelnimetatud seaduse kehtimise perioodil oleks esitatud

Rahandusministeeriumile avaldus, millele oleks olnud lisatud hüvitise taotlemise õiguse tekkimise

aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri, milles omakorda oleks olnud ära näidatud konkreetne

päevade arv alusetult vabaduse võtmise kohta.

12. Kahju hüvitamise nõuet riigi vastu on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 4

võimalik halduskohtule küll esitada, kuid lähtuvalt käesoleva määruse punktis 11 toodud

selgitustest oleks see praegu perspektiivitu, samuti oleks suhteliselt perspektiivitu selle

saavutamisele suunatud haldusmenetlus. Seetõttu ei saa riigi õigusabi seonduvalt esindamisega

haldusmenetluses või halduskohtumenetluses taotlejale anda, sest esinevad RÕS § 7 lõike 1

punktides 2, 5 ja 6 sätestatud tingimused ehk riigi õigusabi andmist välistavad tingimused. Mis

puutub riigi õigusabi saamisesse nõndanimetatud muu õigusalase nõustamise või õigusdokumendi

koostamise kontekstis, siis sellise taotluse lahendamine on maakohtu pädevuses. Seda on Tallinna

Halduskohtu 01.10.2018 määruses ühtlasi ka selgitatud. Siinkohal tekib muidugi küsimus, et kas

rehabiliteerimise pinnalt oleks praeguse õigusliku regulatsiooni või teatava analoogia alusel üldse

võimalik kahju hüvitamist saavutada ja kas riigi õigusabi selle saavutamisele suunatud

nõustamisena võiks olla mingil määral põhjendatud või mitte, kuid otseselt see praeguste taotluste

lahendamise menetlusega enam ei seostu. Hüvitise saamise eesmärgil halduskohtule esitatav kaebus

oleks aga halduskohtu pädevust arvesse võttes praegu ilma piisavate eduväljavaadeteta. Lähtuvalt

eeltoodust jäävad X.X-i 30.05.2018 ja 26.10.2018 riigi õigusabi saamise taotlused rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik