3-18-2233/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2233

Haldusasi

R.P.i kaebus kohustada Tallinna Linnaplaneerimise

Ametit lõpule viima xxxxxxxx korteri 6 (6/11)

kasutusteatise kontrollmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – R.P.i, volitatud esindaja v.adv Liisa Linna

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-18-2233 menetlus.

2. Mõista Tallinna linnalt R.P.i kasuks välja R.P.i menetluskulud summas 378 eurot

(kolmsada seitsekümmend kaheksa eurot).

3. Tagastada R.P.ile kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (viisteist eurot).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. R.P.i esitas Tallinna Halduskohtule 28.11.2018 kaebuse Tallinna linna kohustamiseks viia

lõpule xxxxxxx korteri 6 (6/11) kasutusteatise kontrollmenetlus. Kaebuse kohaselt esitas

kaebaja vastustajale ehitisregistri kaudu 30.10.2017 menetlemiseks kasutusteatise ja auditi.

Menetlus oleks tulnud läbi viia 30 päeva jooksul, kuid kaebuse esitamise ajaks 28.11.2018 ei

olnud kasutusteatise osas otsust tehtud. Kohus võttis kaebuse 14.12.2018 määrusega

menetlusse.

2. Vastustaja palus 17.01.2019 pikendada kaebusele vastamise tähtaega kuni 21.01.2019,

mille kohus rahuldas.

3. Kaebaja esitas 17.01.2019 taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav haldusakt on antud. Kaebaja

palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 603 eurot. Kuna nõutav toiming on

tehtud kolm päeva pärast kaebuse menetlusse võtmist, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 6

alusel kandma vastustaja.

4. Vastustaja on oma 21.01.2019 vastuses seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada. Kaebuse

eesmärgiks oli saavutada kasutusteatise teavitatuks lugemine. Kuna kasutusteatis loeti

teavitatuks 17.12.2018, tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Vastustaja

3-18-2233

2(3)

hinnangul tuleb kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kasutusteatise teavitatuks

lugemine ja täiendavate nõuete esitamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Ehitisregistris

toimus kaebaja abikaasa esitatud kasutusteatise menetlus, mis oleks lõppenud kasutusteatise

teavitatuks lugemise või teavitatuks lugemata jätmisega. Kasutusteatis loeti teavitatuks, kui

esitati nõuetelevastav kasutusteatis.

Kui kohus peaks leidma, et vastustajal tuleb kanda kaebaja menetluskulud, palub vastustaja

menetluskulu vähendada 140 euroni. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kaebaja esindajal kaebuse

koostamiseks 3,5 tundi, sh lisade kokkupanemiseks. Sellist tööaja kulu ei saa pidada

reaalseks. Kaebus on kaks lehekülge pikk, millest suur osa on Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti (TLPA) ametniku selgitused 26.10.2018 menetlusdokumendis haldusasjas nr 3-18-

1711. Kaebusel on 5 lisa, sh üks lisa on TLPA 26.10.2018 seisukoht haldusasjas nr 3-18-

1711, mida kaebaja on kaebuse koostamiseks suures osas kasutanud. Kasutusteatise

temaatikat on kaebaja käsitlenud ulatuslikult 01.10.2018 menetlusdokumendis haldusasjas nr

3-18-1711. Kaebuse koostamisele ja lisade kokkupanemisele ei saanud kuluda üle ühe tunni.

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab ühe menetluse lõpetamise alusena olukorra, kus vaidlustatav

haldusakt on antud. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist anda kasutusteatise kohta

ehitusseadustiku (EhS) § 48 lg 6 ls 2 kohane haldusakt. TLPA luges 17.12.2018 kasutusteatise

teavitatuks ning esitas haldusaktiga täiendavad nõuded korter 6 kasutamiseks (17.12.2018

haldusakt nr 4-4/3610-1). Seega on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud. Iseenesest sätestab

HKMS aluse menetluse jätkamiseks. Kohus jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS §

152 lg 2). Selleks, et menetlust jätkata, peavad eelviidatud kaks alust esinema korraga.

Kaebaja ei ole soovinud menetlust jätkata, esitades jätkutuvastuskaebuse, vaid on soovinud

menetluse lõpetamist. Kuna kaebajal on õigusharidusega esindaja, võib eeldada, et ta on

teadlik võimalusest esitada jätkutuvastuskaebus ning menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kaebaja ei ole seda soovinud, taotledes sõnaselgelt menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p

4 alusel. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise

kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Menetlus tuleb HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude hüvitamist summas 603 eurot (koos

käibemaksuga), sh riigilõiv 15 eurot. Kaebaja hinnangul on kaebuses taotletud haldusakti

andmine seotud kaebuse esitamisega. Nõutud haldusakt anti kolm päeva pärast kaebuse

menetlusse võtmist. Vastustaja vaidleb menetluskuludele vastu.

HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Eelnev tähendab seda, et kohtumenetluse ajal nõutud

haldusakti andmise puhul tuleb eeldada, et haldusakt anti kaebuse esitamise tulemusena.

Vastupidise tõendamiskoormus lasub vastustajal. Kohtu hinnangul on usutav, et haldusakti

andmise määravaks põhjuseks oli kaebuse esitamine. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse

28.11.2018, kohus võttis kaebuse menetlusse 14.12.2018 määrusega, vastustaja luges

kasutusteatise teavitatuks ning kehtestas täiendava nõude 17.12.2018 haldusaktiga. Vastustaja

esitatud ehitisregistri ekraanitõmmisest nähtub, et kasutusteatise menetlus on kestnud juba

alates 2016. aastast. Samuti nähtub ekraanitõmmisest, et vähemalt alguses venis menetlus

päästekeskuse kooskõlastuse puudumise tõttu. Samas ei ole esitatud tõendeid, et alates 2017.

a novembri lõpust oleks menetlus veninud puudustega esitatud kasutusteatise tõttu ja et sel

ajal oleks kasutusteatis kaebajale märkustega tagasi saadetud. Asjaolu, et kasutusteatis esitati

17.12.2018 märkustega, mis kõrvaldati samal päeval, pigem kinnitab, et vahepeal ei olnud

3-18-2233

3(3)

vastustaja kasutusteatist puuduste kõrvaldamiseks kaebajale esitanud. Asjaolu, et

kasutusteatise menetlus venis kolmandate isikute vastuseisu tõttu, ei tähenda, et menetlus

võiks kesta lõputult. Kolmandad isikud tuleb kasutusteatise menetlusse kaasata, kuid nende

kooskõlastus kasutusteatise teavitatuks lugemiseks pole iseenesest vajalik. Haldusakti andmist

ei ole kolmandate isikute vastuseis takistanud. Seega saab kaebuse esitamist pidada

otsustavaks teguriks, miks nõutud haldusakt anti. Menetluskulud kannab HKMS § 108 lg 6

alusel vastustaja.

Kohtul tuleb siiski kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud

õigusabiteenuse eest 588 euro hüvitamist (603 – 15 = 588), sh käibemaks. Menetluskulude

nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi 3,5 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (05.12.2018

arve nr 20180604). Menetluskulu on kantud.

Õigusabiteenus seisnes kaebuse koostamises ja lisade kokkupanekus. Iseenesest ei ole

kaebajal keelatud kasutada kaebuse esitamiseks sama esindajat, kes tal on mõnes teises

haldusasjas. Kuna esindaja on juba kursis kaebajaga seotud asjaoludega, võimaldab see kokku

hoida menetluskulusid. Esindaja ei pea tutvuma asja materjalidega algusest peale. Esindaja

kasutamine mõnes muus menetluses ei ole seega põhjuseks, miks menetluskulusid vähendada.

Hinnata tuleb siiski, kas konkreetse kaebuse koostamisele kulunud aeg on vajalik ja

põhjendatud. Seejuures tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ning asja keerukust. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse koostamiseks

kulunud aega pidada täies ulatuses põhjendatuks. Asjaolu, et kaebaja ja naabrite vahel on

mitmeid vaidlusi, ei muuda konkreetset haldusasja keerukaks. Vaidlus seisneb selles, kas

vastustaja on olnud õigusvastases viivituses kasutusteatise menetlemisel. Kaebuse õiguslikud

põhjendused on seejuures minimaalsed. Kaebuses on ulatuslikult viidatud dokumendile, mille

on koostanud vastustaja ametnik. Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi

ja 15 minutit. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista välja seega menetluskulud summas

315 eurot, koos käibemaksuga 378 eurot (315 + 315 x 0,2 = 378). Kaebuselt tasutud riigilõiv

15 eurot tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p-de 4 ja 8 alusel.

7. Kolmandate isikute kaasamist ei saa pidada enam vajalikuks. Kolmandad isikud saavad

oma õigusi kaitsta, vaidlustades 17.12.2018 haldusakti nr 4-4/3610-1. Kolmandad isikud on

seda ka teinud haldusasjas nr 3-18-1711.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik