3-17-1151/90 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-1151 Määruse kuupäev

22. jaanuar 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Kohtuasi Gemalto AG kaebus Politseija Piirivalveameti 26. aprilli 2017. a otsuse tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti ja IDEMIA France SAS vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja Gemalto AG, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Kolmas isik IDEMIA France SAS (endine ärinimi Oberthur Technologies S.A.), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2018. a määrus Menetluse alus Riigikohtus Gemalto AG määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus käiguta ja anda Gemalto AG-le tähtaja puuduste kõrvaldamiseks aega seitse päeva määruse kättesaamise päevast arvates.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Gemalto AG esitas 7. jaanuaril 2019 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

19. detsembri 2018. a määruse peale. Ringkonnakohtu määruse sai Gemalto AG kätte 21. detsembril 2019. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse esitamise tähtaega ületatud.

2. Kolleegium on seisukohal, et selles kohtuasjas on tegemist hankeasjaga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 266 lg 1 mõttes.

2.1. Viidatud sätte kohaselt on hankeasi riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Ka kaebuse esitamise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS v.r) § 14 lg 1 alusel läbiviidava nn erandhanke puhul on tegemist riigihankega RHS v.r § 2 lg 2 mõttes. Kaebuses vaidlustatud otsuse ja lepingu näol on tegemist hankija otsuse ja hankelepinguga.

2.2. RHS v.r § 14 lg 1 võimaldab erandhanke korraldamisel hankijal mitte rakendada riigihangete seaduses sätestatud korda. See säte ei reguleeri aga vaidlustusmenetlust, mida ei vii läbi hankija. RHS v.r § 14 lg-s 1 sätestatud erandi kohaldamine ei mõjuta seega ei vaidlustamiskorda vaidlustuskomisjonis ega kohtumenetlust. Kuigi riigihangete seaduse vaidlustusmenetluse korda ja HKMS

28. peatüki sätteid tuleb erandhankest võrsunud vaidluse korral kohaldada erandhanke olemusest tulenevate erisustega, on võimalik ka erandhanke puhul vaidluse ese määratleda RHS v.r § 117 kaudu. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada

2(2) oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Seega saab isik ka erandhanke puhul üldjuhul kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist vaidlustuskomisjonis.

Arvestades, et RHS v.r § 117 lg 1 piirab vaidlustuskomisjoni pöördumise olukordadega, kus hankija on rikkunud riigihangete seadust, on vaidlustuskomisjonil võimalik erandhanke puhul kontrollida nii seda, kas hankija on õigesti kohaldanud RHS v.r § 14 (st kas erandhanke korraldamine oli lubatud), kui ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimist.

2.3. Kolleegiumi senisest praktikast tulenevalt võib kõrgema astme kohus üldjuhul jätta kaebuse läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu isegi siis, kui alama astme kohus ei kontrollinud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ega teavitanud kaebajat kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisest (vt otsus asjas nr 3-3-1-66-13, p 12). Üksnes juhul, kui nõue on tekkinud kohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu, ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine takistuseks nõude lahendamisele halduskohtus (vt määrus haldusasjas nr 3-3-1-92-16, p 24). Kolleegiumi hinnangul esineb riigihangete puhul erand ka olukorras, kus kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise tähtaeg on möödunud ja kaebajal oli eriti kaalukas põhjus kohtueelse menetluse läbimata jätmiseks. See on vajalik efektiivse õiguskaitse tagamiseks, sest riigihangete seadus ei võimalda vaidlustuskomisjonil vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada. Selline eriti kaalukas põhjus võib esineda näiteks olukorras, kus kohus on andnud kaebajale eksitavaid selgitusi.

3. HKMS § 278 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oli praegusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Õigusliku olukorra ebaselgust ja ringkonnakohtu määruses esitatud eksitavaid selgitusi arvestades on siiski võimalik, et esineb mõjuv põhjus edasikaebetähtaja ennistamiseks. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistatakse tähtaeg menetlusosalise avalduse alusel. HKMS § 71 lg-st 3 nähtuvalt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus ehk asjaolud, mis tingisid edasikaebetähtaja ületamise. Kui kaebaja soovib taotleda edasikaebetähtaja ennistamist, tuleb Riigikohtule esitada vastavasisuline põhjendatud avaldus.

4. Riigikohus jätab määruskaebuse HKMS § 234 ja § 217 lg 1 alusel käiguta ning annab kaebajale tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks või põhjendamiseks, miks tema hinnangul on määruskaebus tähtaegne, aega seitse päeva määruse kättesaamise päevast arvates. Kui kaebaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab Riigikohus määruskaebuse (HKMS § 217 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)