Legislator Case Law & Legislation
2-18-730/28 AI generated

2-18-730/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-730/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Legislator headnote

AI generated

2-18-730/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada

Keywords

AI generated
banking group management consulting services credit institutions bank charges credit rating decisions by associations of undertakings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-730

Tsiviilasi

BORGINO CONSULTING LTD hagi Aktsiaselts

TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo, Cranbrook Holding OÜ, TKE

Kinnisomandi Osaühing, Osaühing Lamaran Grupp,

Osaühing Forbrist vastu nõude tunnustamiseks

Aktsiaselts

TKE

GRUPP

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BORGINO CONSULTING LTD (Briti

Neitsisaarte registrikood 421715, asukoht Trident Trust

Company (BVI) Ltd, Trident Chambers, Wickhams Cay,

PO Box 146, Road Town, Tortola, Briti Neitsisaared)

Kostja I: Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis,

registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Kostja II: Cranbrook Holding OÜ (registrikood

11222873, asukoht Gonsiori 32-1, Tallinn)

Kostja III: TKE Kinnisomandi Osaühing (registrikood

10706422, asukoht Jaama 17, Haapsalu, Läänemaa)

Kostja IV: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood

11010740, asukoht Pärnu mnt 23-5, Tallinn)

Kostja V: Osaühing Forbrist (registrikood 10891129,

asukoht Pärnu mnt 23-5, Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus

jättis määramata, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele

viivis. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Maakohtu määruse tervikresolutsioon on järgnev:

1) Rahuldada Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt;

2) Välja mõista BORGINO CONSULTING LTD Aktsiaseltsi TKE GRUPP

(pankrotis) kasuks menetluskulud 618 eurot;

3) Jätta Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) avaldus menetluskulude

väljamõistmiseks rahuldamata 448 euro ulatuses;

4) Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (618 eurot) tuleb

tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Selgitused

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis 15.05.2018 määrusega BORGINO CONSULTING LTD (hageja)

hagi Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (kostja I),

Cranbrook Holding OÜ, TKE Kinnisomandi Osaühing, Osaühing Lamaran Grupp,

Osaühing Forbrist vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis)

pankrotimenetluses menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.07.2018

määrusega maakohtu määruse muutmata, hageja määruskaebuse rahuldamata ning

määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus 10.08.2018.

2. 15.10.2018 esitas kostja I lepinguline esindaja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja I

menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1066 eurot (käibemaksuta; esindaja töömaht

kokku 8,20 h, tunnihind 130 eurot). Kostja I palub määrata, et menetluskuludelt kuulub

tasumisele ka viivis. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega. Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I

lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusele vastuse koostamise ettevalmistavateks

toiminguteks kokku 5,05 h, sh hageja määruskaebuse menetlusse võtmise määrusega

tutvumine, materjalide kättesaamine, kliendiga menetlusliku olukorra, kostja I positsiooni

ja vastuse põhisisu arutamine 0,65 h; hageja määruskaebuse analüüs 0,75 h; hagiavalduse

ja selle lisade analüüs 1,15 h; tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787 materjalide

analüüs, sh viidatud kohtuasjades esitatud nõuete käesolevas asjas esitatud nõuetega

kõrvutamine, samuti hageja nõuete lahendamiseks viidatud kohtuasjades tehtud maakohtu

ja ringkonnakohtu lahendite analüüs 1,5 h; Riigikohtu praktika ja õiguskirjanduse analüüs

(alustehingu kehtivuse mõju deklaratiivse ja konstitutiivse võlatunnistuse kehtivusele;

hagi õigusliku perspektiivituse esmahinnangu põhjendamise kriteeriumid jne) 1 h.

3. 24.10.2018 seisukohas palus hageja jätta taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat I esitama menetluskulude tekkimist

ja kandmist tõendavaid dokumente. Kostja I on esitanud menetluskulude nimekirja

hilinenult, sest kostja I oleks pidanud esitama menetluskulude nimekirja kohtumenetluse

ajal ja enne asjas lõpliku lahendi jõustumist, s.o enne 10.08.2018 möödumist. Lisaks

märgib hageja, et pankrotiseaduse (PankrS) § 62 lg 2 järgi võib pankrotihaldur kasutada

esindajat üksnes pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Kostja I ei tõendanud

pankrotitoimkonna nõusolekut esindaja abi kasutamiseks. Samuti ei õigusta asja keerukus

advokaadist esindaja kasutamist. Tegemist on tavapärase pankrotinõude tunnustamise

vaidlusega. Määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 4,4 h ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Hagiavalduse analüüs 1,15 h on seotud hagiavaldusega, mitte

määruskaebusega. Tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787 materjalide analüüs 1,5 h

ei ole relevantne, sest tegemist oli iseseisva määruskaebuse menetlusega, mis toimus

tsiviilasja nr 2-18-730 raames. Menetluskulude nimekirjas kajastatud analüüsid ei ole

põhjendatud

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohtu 29.10.2018 määrusega rahuldati kostja I avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu

618 eurot. Maakohus jättis kostja I avalduse menetluskulude väljamõistmiseks

rahuldamata 448 euro ulatuses.

5. Kostja I ei ole esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult. Kuivõrd maakohus ega

ringkonnakohus ei määratud kostjale I tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis

esitas kostja I menetluskulude nimekirja õigustatult pärast lõpplahendi jõustumist ning

maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi. Hageja

viide PankrS § 62 lg-le 2 ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel asjakohane. Kohus on

määruskaebemenetluses aktsepteerinud kostja I lepingulise esindaja osalemist menetluses,

seejuures ei ole hageja selle osas vastuväiteid esitanud.

6. Kohus ei pea vajalikuks nõuda kostjalt I tõendeid menetluskulude tekkimise ja kandmise

kohta. Samuti ei pea kohus vajalikuks, et kostja I esitaks esindaja poolt koostatud

analüüsid. Kohus märgib, et „analüüs“ ei pea ilmtingimata tähendama, et selle tulemusena

koostatakse kirjalik dokument, vaid analüüsimine tähendab ka materjali läbitöötamist.

Kohus ei nõustu hagejaga, et analüüside koostamine ei olnud vajalik ega põhjendatud.

Määruskaebusele vastuse koostamine eeldas hageja hagiavalduse analüüsimist, kuivõrd

määruskaebus esitati hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele. Kuna hageja viitas

hagiavalduses ja ka määruskaebuses tsiviilasjadele nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787, siis

on põhjendatud ka kostja I esindaja poolt nende tsiviilasjade materjalide analüüs.

7. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega seoses toimingutele kulunud ajaga ning

leiab, et määruskaebusele vastuse koostamise ettevalmistavatele toimingutele kulunud

ajakulu on ülemäärane. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning ka asjaolu, et kostja I

esindaja oli sama tsiviilasjades nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787, loeb kohus mõistlikkuse

põhimõttest lähtuvalt määruskaebusele vastuse esitamise ettevalmistavate toimingute

ajakuluks 2 h. Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I lepingulisel

esindajal on kulunud määruskaebusele vastuse koostamiseks 3,15 h. Arvestades

dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et nimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik.

8. Kostjale I on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Käesoleva

tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist keskmisest mõnevõrra kõrgema

hinnaga, mis on põhjendamatu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Asjas

ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse

või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja

keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja I esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et

eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 p-s 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi

tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja

Riigikohtu praktikat, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostja I lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).

9. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostja I esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks

kogumahus 5,15 h, mis kostja I esindaja kohtu poolt mõistlikus peetud tunnitasumäära

(120 eurot käibemaksuta) arvestades moodustab rahaliselt 618 eurot. Kohus mõistab

tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas

618 eurot ning kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta

rahuldamata 448 euro ulatuses (taotletud summa 1066 eurot – rahuldatud kogusumma 618

eurot).

Määruskaebus

10. Kostja I palub 13.11.2018 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles

kohus jättis kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning teha

asjas uus määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud

kogusummas 1066 eurot ning määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest selle täitmiseni.

11. Maakohus pidas osaliselt põhjendamatuks kostja I lepingulise esindaja ajakulu

tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787 materjalide analüüsimiseks, kuna kostjat I

esindas viidatud kohtuasjades sama esindaja. Kostja I esindaja ajakulu suuruses on juba

kajastatud asjaolu, et viidatud kohtuasjades esindas kostjat I sama esindaja. Ei ole mõistlik

eeldada, et kostja I esindaja pidi ka mitme aasta möödumisel (nt tsiviilasjas nr 2-10-15787

on menetlus lõppenud kohtuotsuse jõustumisega 20.05.2015) mäletama viidatud

tsiviilasjade detaile sellisel määral, mis võimaldanuks tal tugineda neile käesolevas

kohtuasjas kostja I huvide kaitsmisel. Lisaks ei ole hageja 24.10.2018 vastuses kostja I

menetluskulude kindaksmääramise avaldusele vaidlustanud kostja I esindaja poolt

nimekirjas märgitud toimingutele kulutatud aja põhjendatust. Hageja arutles oma vastuses

üksnes kostja I toimingute vajalikkuse üle, leides, et kostjal I puudus mistahes vajadus

tutvuda hageja määruskaebusele vastuse andmiseks tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-

15787 materjalidega ning hagiavaldusega. Hageja hinnangul oleks piisanud vaid

määruskaebusega tutvumisest.

12. Ekslik on kohtu hinnang, et väljakujunenud kohtupraktikas peetakse vandeadvokaadi

keskmiseks tunnitasumääraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I nõustub kohtu

hinnanguga, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Samas on ekslik kohtu

seisukoht, et tunnimäära 130 eurot saab pidada keskmisest kõrgemaks hinnaks. Määruses

viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 tegemise ajast möödunud kuue aasta jooksul

on õigusteenuste turu tunnitasumäärad oluliselt tõusetunud. Näiteks tsiviilasjas nr

3-2-1-97-16 (p 19.1) pidas Riigikohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnimääraks 135

eurot, kusjuures tegemist oli hagita menetlusega, kus esindaja roll ja sellest tulenevalt

kulude hüvitamise ulatus, on hagimenetlusega võrreldes oluliselt piiratum. Asjas nr

3-2-1-159-16 (p 24) pidas kohus vandeadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatud

suuruseks hagimenetluses 170 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja

I lepingulise esindaja tunnitasumäär 130 eurot kõrgem sellest tasu suurusest, mida

peetakse väljakujunenud kohtupraktikas järjekindlalt vandeadvokaadi tunnitasumäära

keskmiseks suuruseks. Tuginedes selgelt vananenud kohtupraktikale ületas kohus

diskretsioonipiire.

13. Kohus jättis ekslikult lahendamata hageja taotluse kostjalt viivise väljamõistmiseks.

Menetluse edasine käik

14. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg

2 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata, et

väljamõistetavatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Muus osas tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 22 märgib

ringkonnakohus resolutsioonis ka maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

17. 15.10.2018 taotluses menetluskulude kindlaksmääramiseks on kostja I palunud mõista

hagejalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohus on jätnud kostja I vastava taotluse lahendamata. Ringkonnakohus leiab, et

kostja I taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb menetlusosalise

taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

18. Muude määruskaebuse väidete osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendustega ning vastavalt TsMS §-le 659 ja § 654 lg-le 6 neid ei korda.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber kostja I lepingulise esindaja

toimingute vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus kostja I esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber

hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja I esindaja

töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud

dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Lisaks on maakohus pikalt põhjendanud, miks ta

peab kostja I esindaja

mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka selles osas diskretsioonipiire ületanud.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots