2-17-14300/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-14300

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14300

Tsiviilasi

Hilde Vonderi hagi Olari Taali vastu müügilepingu alusel

üleantu väljaandmise ja kulutuste hüvitamise nõudes

Hagihind

21 471,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Hilde Vonder (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja

Angela

Jürgenson

(Eesti

Õigusbüroo

OÜ;

Lembitu

8-1,

10114

Tallinn;

e-post:

angela@juristaitab.ee)

Kostja Olari Taal (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX

)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Karin Ploom (LEADELL

Pilv Advokaadibüroo Tartu osakond; Turu 2, 51014 Tartu; e-post:

tartu@leadell.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

eelistung 16. jaanuar 2018. a, kohtuistung 29. oktoober 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Hilde Vonderi kanda.

3. Määrata Olari Taali menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista Hilde Vonderilt

Olari Taali kasuks välja 3093,97 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Välja mõista Hilde Vonderilt riigituludesse eksperditasu katteks 85 eurot.

Raha riigituludesse tasumise info on otsuse lisaks oleval makseinfo lehel. Tasumisel on

kohustuslik märkida viitenumber 99919700002785, selgitusse märkida kohustatud isiku

nimi, kohtuasja number, makse liik.

6. Menetluskulu riigituludesse tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist kuni kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata menetluskulu riigituludesse väljamõistmise

osas jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hilde Vonder esitas 26.09.2017 Tartu Maakohtule hagi Olari Taali vastu müügilepingu alusel

üle antud 17 100 euro väljaandmiseks ja kulutuste 136,4 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse

kohaselt Hilde Vonder (edaspidi: hageja või ostja) ja Olari Taal (edaspidi: kostja või müüja)

sõlmisid XX.XX.XXXX sõiduki Audi Q5 registreerimisnumbriga XXX, VIN-kood XXX

müügilepingu. Hageja tasus sõiduki eest kostjale kokkulepitud müügihinna 17 100 eurot ning

ümberregistreerimistasu 48 eurot.

28.04.2017 sai hageja teada sõiduki kasutamisel tegeliku tarbitava kütusekulu, mis erines

kordades müügikuulutuses lubatust ning kostja poolt väidetust. Müügikuulutuse järgi on auto

kütusekulu linnas 10,4 l/100 km kohta, maanteel 7,3 l/100 km kohta ja keskmine kütusekulu

8,5 l/100 km kohta. Hagiavalduse kohaselt reaalseks kütusekuluks linnasõidul väitis kostja

olevat 9,2 l/100 km kohta. 29.04.2017 saatis hageja kostjale e-kirja sõiduki varjatud puuduse

ilmnemise kohta sooviga müügilepingust taganeda, kui kostja ei kõrvalda nimetatud puudust.

Kostja ei vastanud hageja e-kirjale ning 04.05.2017 saatis hageja kostjale uue kirja. Peale seda

suhtlesid hageja ja kostja telefoni teel ning leppisid kokku aja auto diagnostikaks Audi

esinduses. Aasta Auto AS-is leiti, et sõidukil on „ploki error“, mis likvideeriti. Samuti leiti, et

sõiduki aku ei vasta nõuetele, mis võib kütusekulu mõjutada. Kostja keeldus auto aku

vahetusega seonduvate kulude tasumisest summas 175,96 eurot ja palus kütusekulu

puudutavates küsimustes hagejal endaga enam mitte ühendust võtta. Hageja teavitas kostjat

veel korduvalt sõiduki tegelikust kütusekulust ning andis kostjale võimaluse puudus

kõrvaldada.

Kuna Aasta Auto AS-is teostatud ülevaatuse käigus ei leitud riket, mis võiks suurt kütusekulu

põhjustada, pöördus hageja ka Forss OÜ poole, kes leidis sõidukil mitmeid väiksemaid

puudusi, kuid ka nemad ei tuvastanud ühtegi riket, mis võiks sõidukil tavapärasest oluliselt

suuremat kütusekulu teket mõjutada.

XX.XX.XXXX saatis hageja kostjale lepingulise esindaja kaudu müügilepingust taganemise

avalduse, ettepanekuga müügihinna tagastamiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks hiljemalt

06.09.2017. Taganemise põhjuseks oli lepingu oluline rikkumine, mis seisnes sõiduki

müügikuulutuses märgitud kütusekulu (7,3-10,4 l/100 km kohta) ning sõiduki tegelikult

tarbitava kütusekulu (20-30 l/100 km kohta) erinevuses. Kostja vastas 11.09.2017, et ei tunnista

sõidukil esinevat tavalisest suuremat kütusekulu, vaid kostja arvates põhjustas suurenenud

kütusekulu hageja sõiduviis.

Hageja väidab, et sõiduki kompuutri kuvatavad andmed ei vasta tegelikkusele ja sõiduk tarbib

olulisemalt rohkem kütust, kui kostja müügikuulutuses märkis. Kompuutri näidatava ja tegeliku

kütusevahe erinevus võib näiteks olla seotud auto varasema mootoririkkega, kuid seda ei ole

kinnitatud. Hageja tegi 11.09.2017 spetsiaalse kontroll-tankimise pärast täidetud kütusepaagiga

101 km läbimist ning kütusekuluks tuli 19,35 l/100 km kohta. Sõiduki kompuuter näitas

keskmiseks kütusekuluks 14,3 l/100 km kohta. Lisaks tegi hageja erinevaid teste kütusekulu

mõõtmiseks, pildistades üles sõiduki armatuurlaua pärast auto tankimist ning sai keskmiseks

kütusekuluks 15,1 l/100 km kohta.

Kulutustena nõuab hageja hagiavalduses auto ümberregistreerimisega (48 eurot) ning

remondiga (88,4 eurot) kaasnenud kulutuste hüvitamist. 15.01.2018 esitas hageja täiendava

nõude (kd I tl 108-111), paludes kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 17 236,4 eurolt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni, sõiduki suuremast kütusekulust tekkinud kahju summas 918 eurot ning

raha kasutamisest tekkinud kasutuseelise summas 1938 eurot.

Kostja seisukoht

2. Vastuses hagile kostja esitatud nõuet ei tunnista, vaid vaidleb sellele vastu alljärgnevatel

põhjustel.

Hageja esitatud taganemisavaldus ei ole kehtiv, kuna ei ole täidetud taganemise materiaalseid

ega formaalseid eeldusi. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja avaldas müügikuulutuses

tootjatehase poolt ametlikult avaldatud tehnilised näitajad ning muid kokkuleppeid neil auto

tegeliku tarbitava kütusekulu kohta ei olnud.

Kütusekulu on ajas muutuv ega sõltu objektiivsest asjaolust, mis võib tuleneda sõidukist endast.

Seda kinnitab asjaolu, et hageja väited sõiduki väidetava kütusekulu kohta erinevad olulisel

määral. Hageja väite, et auto kütusekulu on 20-30 l/100km kohta, lükkavad ümber Aasta Auto

AS-i läbiviidud testid, millest üks viidi läbi koos ostjaga. Ühe tulemuseks saadi kütusekulu alla

10 l/100km kohta. Teine test viidi läbi koormustestina ning tulemuseks saadi kütusekulu 11,9

l/100km kohta. Kostja on seisukohal, et sõiduki kütusekulu on põhjuslikus seoses hageja enda

käitumisega. Aasta Auto AS-i esindaja selgitas hagejale korduvalt, missugused tegurid

mõjutavad auto keskmist kütusekulu.

Lisaks ei ole hageja tõendanud, et väidetav mittevastavus oli olemas asja üleandmisel, ning

kostja arvates ei ole taganemisavaldust esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja oleks pidanud

tegema taganemisavalduse koheselt, st hiljemalt maikuu jooksul.

Juhul kui kohus hageja nõude rahuldab, soovib kostja hageja nõuet tasaarvestada kasutuseelise

hüvitamise

nõudega

14.11.2018

seisuga

summas

9000

eurot

või

võtta

arvesse

amortisatsioonikulu (kostja 9.01.2018 seisukoht, kd I tl 98-101; kohtukõne kirjalikud teesid, kd

II tl 72-76).

KOHTU SEISUKOHT

3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud müügileping

VÕS § 208 lg 1 mõistes. Lepingu esemeks oli kasutatud sõiduauto Audi Q5

registreerimisnumbriga XXX (edaspidi: auto). Pooled vaidlevad hagi esemena selle üle, kas

lepingu alusel üleantud auto vastas lepingutingimustele ning kas hageja on kehtivalt

müügilepingust taganenud.

Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Asja

vastavust lepingutingimustele müügilepingu puhul reguleerib VÕS § 217. VÕS § 217 lg 1

kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi,

liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad

dokumendid. VÕS § 217 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas

kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei

sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise

ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lisaks

peab müügilepingu ese erikokkuleppe puudumisel olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS

§ 77 lg 1). VÕS § 76 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt

eeldatakse, et kui ostja on müügilepingu eseme vastu võtnud, oli täitmine nõuetekohane. Kui

ostja soovib tugineda ostetud asjal puuduste esinemisele, peab ta puuduste esinemist tõendama.

Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna auto tegelik kütusekulu oli

oluliselt suurem müügikuulutuses lubatust ja kostja poolt väidetust. Taganemisavalduse (kd I tl

27-28) kohaselt oli auto tegelik kütusekulu 20-30 l/100 km kohta. 16.01.2018 toimunud

eelistungil jäi hageja selle juurde, et auto tarbib kütust 20 l/100 km kohta (kd I tl 113). Lisaks

väidab hageja, et sõiduki kompuutri kuvatavad andmed ei vasta tegelikkusele.

Hagiavaldusele on lisatud müügikuulutus, mille kohaselt auto kütusekulu linnas on 10,4 l/100

km kohta, maanteel 7,3 l/100 km kohta ja keskmine kütusekulu 8,5 l/100 km kohta (kd I tl 13-

15). Müügikuulutusest ning kostja vastusest nähtub, et tegemist on tootjatehase poolt ametlikult

avaldatud tehniliste näitajatega, mitte tegeliku kütusekuluga. Hageja väide, et kostja nimetas

enne lepingu sõlmimist auto tegeliku kütusekuluna linnas 9,2 l/100 km kohta, ei ole tõendatud.

Seega pooltel puudus auto tegeliku kütusekulu osas erikokkulepe. Kuna auto oli vaatamata

väidetavale kütusekulule kasutatav tavapäraseks otstarbeks, st igapäevaste sõitude tegemiseks,

tuleb lepingutingimustele vastavuse tuvastamiseks hinnata, kas auto oli kütusekulu osas

vähemalt keskmise kvaliteediga.

Hageja taotlusel määras kohus 10.04.2018 määrusega asjas ekspertiisi auto tegelikult tarbitava

kütusekulu väljaselgitamiseks. Kohus määras eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Raul

Põdersalu, kelle määramist eksperdiks hageja ise taotles. Kallima eksperdi hinnapakkumisega

hageja ei nõustunud. Eksperdi arvamuse nr XXX (kd I tl 156-166) kohaselt ekspert läbis

kütusekulu hindamiseks autoga vahemikul 13.04-20.04.2018 ca 1200 km nii linna- kui

maanteel, sealhulgas linnas 506,1 km ja maanteel 688 km. Sõidukile oli paigaldatud

jälgimisseade, mis sõiduki liikumised salvestas. Eksperdi arvamuse kohaselt oli auto

kütusekulu linnas 10,49-11,02 l/100km kohta (keskmiselt 10,77 l/100 km kohta), maanteel

8,98-10,33 l/100 km kohta (keskmiselt 9,78 l/ 100 km kohta) ja keskmiselt nii linnas kui

maanteel 10,2 l/100 km kohta. Eksperdi hinnangul oli kompuutri poolt kuvatav kütusekulu

tegelikult tarbitavast kütusehulgast 8,57% võrra madalam.

Hageja taotles asjas kordusekspertiisi määramist, eelkõige seetõttu, et hageja hinnangul ei

olnud ekspert linnasõite vajalikus mahus teinud. Hageja jaoks ei olnud veenev eksperdi poolt

linna- ja maanteesõitude eristamine. 29.10.2018 toimunud kohtuistungil (kd II tl 56-59) kuulas

kohus eksperdi ära, pooled said eksperdile esitada täiendavaid küsimusi. Hageja jäi

seisukohale, et linnasõitude osas tuleb läbi viia uus ekspertiis. Kohus käsitles hageja

vastuväiteid 04.12.2018 määruses, millega jättis taotluse kordusekspertiisi määramiseks

rahuldamata. Eksperdi selgitustest nähtuvalt on ta sõitude lugemisel linnasõitudeks lähtunud

mitte asulapiiridest, vaid tegelikust liiklusolukorrast ning keskmisest kiirusest. Kohtu hinnangul

on ekspert oma metoodikat põhjendanud ning puudub alus pidada eksperdiarvamust kütusekulu

osas linnas ebausaldusväärseks.

Kohus märgib, et ekspertiisi tulemus on kooskõlas varasemalt Aasta Auto AS-i läbiviidud

testidega, mille kohaselt auto kütusekulu oli alla 10 l/100 km kohta või 11,9 l/100 km kohta (kd

I tl 62-64). Samuti on ekspertiisi tulemus kooskõlas kostja poolt 16.01.2018 toimunud

eelistungil öelduga, mille kohaselt tema kasutuses oli auto kütusekulu umbes 10 l/100 km kohta

(kd I tl 113 pöördel). Eeltoodut arvestades kohus leiab, et eksperdi arvamuse ning Aasta Auto

AS-i läbiviidud testide tulemustega on tõendatud, et auto kütusekulu jäi vahemikku 8,98-11,9

l/100 km kohta. Ekspert on oma arvamuses märkinud, et kuna tootjate poolt esitatud andmed on

mõõdetud laboratoorsetes tingimustes, siis praktikas on sõidukite kütusekulu suurem tootja

poolt esitatud andmetest. Kütusekulu võivad mõjutada erinevad tegurid, mida ekspert on oma

arvamuses kirjeldanud. Eksperdi arvamuse kohaselt erinevate tegurite koosmõjul võib sõiduki

kütusekulu olla hinnanguliselt kuni kaks korda suurem valmistajatehase poolt märgitud

andmetest. Arvestades et asjas tõendamist leidnud auto tegelik kütusekulu ei erine oluliselt

müügikuulutuses toodud tehnilistest näitajatest ning kostja poolt väidetavalt avaldatud

kütusekulust, kohus leiab, et auto vastas kütusekulu osas lepingutingimustele. Asja

materjalidest nähtuvalt keskmine kütusekulu vähem kui 12 l/100 km kohta on selline, millega

ka hageja oleks rahul (hageja 15.05.2017 e-kiri, kd I tl 16). Asjaolu, et auto kompuutril

kuvatav kütusenäit on 8,57% võrra madalam tegelikult tarbitavast kütusehulgast, ei kujuta

endast olulist lepingurikkumist, mis annaks õiguse lepingust taganeda. Nimetatud asjaolu ei

olnud ka hageja poolt lepingust taganemise põhjuseks.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema

menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 5868 eurot (koos käibemaksuga). Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakulu kokku 40 h ja 45

minutit. 26.11.2018 seisukohas hageja palub vähendada kostja menetluskulusid ning leiab, et

kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks tuleb pidada kokku maksimaalselt 28 h ja 42

minutit, 3456 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus on

ülepaisutatud.

TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, vaidlus

keskendus sellele, kas hageja väidetud auto tegelik kütusekulu on tõendatud. Arvestades asja

keerukust ja mahtu, peab kohus kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 21

tundi ja 35 minutit (hagiavaldusele vastamisega seotud toimingud kokku 4 tundi, hageja

17.11.2017 menetlusdokumendiga tutvumise ja seisukoha koostamisega seotud toimingud 2

tundi, 9.01.2018 täiendava seisukoha koostamine 2 h, ettevalmistus 16.01.2018 kohtuistungiks

(sh nõupidamine kliendiga jm) 1 tund, esindus 16.01.2018 kohtuistungil arvestades istungi

kestust 1 tund ja 20 minutit, eksperdile küsimuste koostamine 30 minutit, eksperdi

pakkumusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 11 minutit, eksperdi määramise küsimuses kohtule

seisukoha esitamine 40 minutit, ekspertiisimäärusega tutvumine 10 minutit, tutvumine

ekspertiisiaktiga 14 minutit, hageja menetlusdokumendiga tutvumine, kostja seisukoha

koostamine tulenevalt ekspertiisiaktist ja hageja taotlusest uue ekspertiisi läbiviimiseks 3 tundi,

hageja korduva taotlusega ekspertiisi läbiviimiseks tutvumine, seisukoha koostamine 1 tund,

määruskaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine kokku 1,5 tundi,

ettevalmistus ja osalemine 29.10.2018 kohtuistungil (istungi kestus ca 2 tundi) 3 tundi,

protokolliga tutvumine, kohtukõne kirjalike teeside koostamine 1 tund). Kostja lepingulise

esindaja tunnitasu 120 eurot on praktikas tavapärane. Kostja on kinnitanud, et ei ole

käibemaksukohustuslane,

seega

kuuluvad

kostja

menetluskulud

hüvitamisele

koos

käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 3093,97 eurot (21 tundi ja 35 minutit x 120 eurot + 20%

KM). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.12.2018 määrusega kohus määras riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu tasu

suuruseks osalemise eest 29.10.2018 kohtuistungil Tartu Maakohtus 210 eurot. Määruse

kohaselt kuulus eksperditasu väljamaksmisele 125 euro ulatuses hageja poolt kohtu deposiiti

tasutud ettemaksust ning 85 euro ulatuses riigi arvel. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõistab kohus

eksperdikulu 85 eurot hagejalt riigituludesse välja. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab raha

riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik