3-17-1895/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1895

Haldusasi

IMG Energy OÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti

16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 punkt 3 ja

25.08.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/304 ja kohustada

Keskkonnaametit uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust

pikendada IMG Energy OÜ-le väljastatud vee

erikasutusluba nr. L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe

paisutamiseks Kunda III paisul kui ka hüdroenergia

kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa saamiseni

või kohustada Keskkonnaametit alternatiivselt välja

andma haldusakti, millega pikendatakse IMG Energy

OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VT.LV-

170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui

ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee

erikasutusloa saamiseni

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: IMG Energy OÜ, seaduslik esindaja

Marge Ojasalu, lepingulised esindajad v.adv Küllike

Namm ja v.adv. Nele Tammemäe, nõustaja Ardo

Ojasalu

Vastustaja: Keskkonnaamet, volitatud esindajad Jane

Adler, Marek Vildak, Katrin Aavik, lepingulised

esindajad v.adv Martin Triipan ja adv Kaisa Laidvee,

nõustaja Rein Urman

Kolmas isik 1: AS Kunda Nordic Tsement, esindaja

v.adv Piret Blankin

Kolmas isik 2: Viru-Nigula vald, volitatud esindaja

Raido Tetto

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 13.06.2018, Tallinn, millel kohus läks üle

kirjalikule menetlusele

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus kõigis nõuetes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 18. veebruar 2019. Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IMG Energy OÜ-le väljastati 11.02.2008 vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 Kunda jõe

paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. Seoses uue vee erikasutusloa taotlemisega algatas

Keskkonnaamet 24.04.2014 kirjaga nr V 7-6/13/16-25 vee erikasutusloa taotlusega

kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise.

2. 21.10.2016 esitas kaebaja Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946

pikendamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et keskkonnamõju hindamise menetlus ei ole

lõppenud.

3. 30.12.2016 andis Keskkonnaamet korralduse nr 1-3/16/3184, millega pikendas vee

erikasutusluba ainult paisutamise osas kuni 30.06.2017.

4. 30.01.2017 esitas kaebaja vaide 30.12.2016 korralduse peale ja Keskkonnaamet rahuldas

13.03.2017 käskkirjaga nr 1-17177148 kaebaja vaide ning uuendas menetluse Keskkonnaameti

30.12.2016 korralduse resolutiivosa punktide 1, 2 ja 3 osas.

5. 16.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1577 otsustas Keskkonnaamet muuta Keskkonnaameti

30.12.2016 korraldust nr 1-371673184 „Vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivuse

pikendamine“ ja vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946. Nimetatud korraldusega otsustati

muuhulgas asendada Keskkonnaameti 30.12.2016 korralduse nr 1-3/16/3184 „Vee

erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivuse pikendamine“ terviktekst 16.06.2017 korralduse

terviktekstiga ja pikendada muuhulgas IMG Energy OÜ-le antud vee erikasutusluba nr

L.VT.LV-170946 paisutamist puudutavas osas kuni uue vee erikasutusloa andmise või

andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2017. Korraldusega

otsustati ka jätta pikendamata IMG Energy OÜ-le antud vee erikasutusluba nr L.VT.LV-

170946 hüdroenergia kasutamist puudutavas osas.

6. Kaebaja esitas 17.07.2017 Keskkonnaameti 16.06.2017 korraldusele nr 1-3/17/1577 vaide ja

palus HMS § 81 alusel peatada 16.06.2017 Keskkonnaameti korralduse nr 1-3/17/1577

resolutsiooni p 3 (jätta pikendamata vee-erikasutusluba hüdroenergia kasutamist puudutavas

osas) täitmine kuni vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi

jõustumiseni.

7. Keskkonnaamet jättis 03.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/287 rahuldamata kaebaja taotluse

Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 resolutsiooni p 3 täitmise peatamiseks.

25.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/304 edastas Keskkonnaamet kaebajale vaideotsuse, milles

jättis kaebaja vaide rahuldamata.

8. 18.09.2017 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse IMG Energy OÜ Keskkonnaameti

16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577 punkti 3 ja 25.08.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/304

tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks välja andma haldusakt, millega pikendatakse

IMG Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr. L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe

paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa

saamiseni. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada 16.06.2017

Keskkonnaameti korralduse nr 1-3/17/1577 resolutsiooni p 3 täitmine ning lubada IMG Energy

OÜ-l vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 alusel nii Kunda jõe paisutamine Kunda III paisul

kui ka hüdroenergia kasutamine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

9. 04.10.2017 määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus osaliselt kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse (IV tl 29-34). Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 määrusega (IV tl 79-84) otsustas

kohus rahuldada Keskkonnaameti määruskaebuse ja tühistada Tallinna Halduskohtu

04.10.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-1895 ja teha asjas uus määrus, millega jätta IMG

Energy OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 16.01.2017 määrusega võttis kohus

kaebuse menetlusse (IV tl 85-86).

Asjas toimus kohtuistung 13.06.2018 (protokoll V tl 64-66), millel kohus muuhulgas täpsustas

kaebuse nõudeid kaebaja 16.05.2017 seisukoha alusel (IV tl 182-185) (põhinõudeks sai asja

uuesti läbivaatamise nõue ja senine kohustamisnõue muutus alternatiivseks nõudeks) ja läks

menetlusosaliste nõusolekul üle kirjalikule menetlusele.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

10. Kaebuse esitaja palub tühistada OÜ Keskkonnaameti 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577

punkti 3 ja 25.08.2017 vaideotsuse nr 1-1/17/304 ja kohustada Keskkonnaametit välja andma

haldusakt, millega pikendatakse IMG Energy OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr.

L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise

osas kuni uue vee erikasutusloa saamiseni või alternatiivselt kohustada keskkonnaametit

kaebaja vastav taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja palub oma kaebuse rahuldada alljärgnevatel

põhjustel:

10.1. Kaebaja märgib, et lähtudes Keskkonnaameti poolt talle 30.12.2016 e-kirja teel edastatud

pikendatud kehtivusajaga vee erikasutusloast (I tl 27-30) ja 30.12.2016 korraldusest nr 1-

3/16/3184 (I tl 23-26) ja lisatud Keskkonnaameti teatest nr 14-6/16/796-8 ning e-kirja manuses

olnud pikendatud vee erikasutusloast nr L.VT.LV-170946, mille kohaselt on vee erikasutusluba

pikendatud nii Kunda jõe paisutamise kui ka hüdroenergia kasutamise osas (vee erikasutusloa

p 3.4) ning vee erikasutusloaga lubatud tegevuse lõpu kuupäevaks on märgitud 30.06.2017 (vee

erikasutusloa p 3.5), on kaebaja veendumusel, et ebaõige on vaideotsuses toodud seisukoht,

millise kohaselt vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 kehtis hüdroenergia kasutamise osas

kuni 31.12.2016 ning seega ei saa kehtivuse kaotanud osas vee erikasutusluba enam pikendada.

10.2. Kaebaja viitab lisaks asjaolule, et kuivõrd Keskkonnaamet rahuldas 13.03.2017

käskkirjaga nr 1-1/17/148 kaebaja vaide ning uuendas menetlust vee erikasutusloa muutmise

otsustamiseks, on alusetu väita, et vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamise osas lõppes

31.12.2016, kuivõrd vee erikasutusloa muutmise menetlust uuendati kogu vee erikasutuse

ulatuses.

10.3. Vaidlustatava korralduse resolutsiooni p-st 2 tuleneb korraldus pikendada kaebajale antud

vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 paisutamist puudutavas osas kuni uue vee erikasutusloa

andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2017.

Korralduse resolutsiooni punktist 3 tuleneb Keskkonnaameti otsus jätta pikendamata kaebajale

antud vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 hüdroenergia kasutamist puudutavas osas.

Kaebaja arvates on üheselt mõistetav, et vee erikasutamine seisneb samaaegselt Kunda jõe

paisutamises ja hüdroenergia kasutamises ning ei ole võimalik pikendada vee erikasutusluba

alternatiivselt kas Kunda jõe paisutamise või hüdroenergia kasutamise osas.

Eeltoodust johtuvalt on kaebaja arvates põhjendamatu korralduse resolutsiooni p-s 3 sätestatu,

et vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamist puudutavas osas jäetakse pikendamata. Kaebaja

majandustegevus seisneb elektrienergia tootmises ja müügis, mistõttu puudub tal nii võimalus

kui ka huvi kasutada vee erikasutusluba üksnes paisutamiseks, milline asjaolu on teada ka

vastustajale.

10.4. Arvestades Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise

vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike

materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 17 lg 1 sõnastust, puudub kaebaja

arvates põhjendatud taotluse olemasolu korral Keskkonnaametil kaalutlusruum vee

erikasutusloa pikendamiseks või pikendamata jätmiseks. Nimetatud seisukohale on vastustaja

ka ise viidanud oma 31.12.2015 korralduses nr V 1-15/15/362 (vee erikasutusloa nr kehtivuse

pikendamine) (I tl 63-69). Käesoleval juhul on määruse § 17 lg 1 nimetatud tingimused täidetud.

10.5. Korralduses on märgitud, et „Keskkonnaameti seisukohta, mille kohaselt on võimalik

hüdroenergia kasutamise osas vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 jätta pikendamata,

toetab muuhulgas VeeS § 8 lg 2 p 5, millest nähtuvalt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub

veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Seega saab vee erikasutusloa anda ka

üksnes paisutamiseks selliselt, et hüdroenergia kasutamiseks õigust ei anta. Seega on võimalik

muuta ka vee erikasutusloal nr L.VT.LV-170946 vee erikasutuse iseloomustust selliselt, et

hüdroenergia kasutamiseks võetakse õigus ära.“ Eelviidatud Keskkonnaameti tõlgendus ei ole

kaebaja arvates kooskõlas õigusakti sõnastusega. Kaebaja nõustub, et vee erikasutusluba võib

anda ka üksnes paisutamiseks, kuid olukorras, millises vee erikasutusluba on juba antud

paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks, siis ei ole selle loa pikendamise taotluse alusel

võimalik luba pikendada üksnes osaliselt ja loa pikendamise taotluse menetlemisel seisneb

kaalutlusotsus vaid selles, kas olemasolevat vee erikasutusluba pikendada või mitte, osalist

pikendamist ei näe ükski õigusnorm ette.

10.6 Kaebaja viitab oma seisukohta põhjendades Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-74-14, millises

käsitleti vee erikasutusloa taotlemisel selle osalist rahuldamist ning jõuti järeldusele, et kui vee

erikasutusloa taotlemisel oli selge, et taotleja eesmärgiks oli taotluse täielik rahuldamine (mitte

osaline), ei olnud taotluse osaline rahuldamine õiguspärane, kuivõrd kaebajale antud vee

erikasutusluba on soodustav haldusakt, kuid sellega kaasnevad ka kohustused (loa p-s 4

seatavad vee kvaliteedi ja seire nõuded, VeeS §-s 21 sätestatud kohustused).

10.7. Käesoleval juhul ei ole tegemist vee erikasutusloa taotlemise menetlusega, vaid

pikendamisega, millisel juhul ei ole taotluse osaline rahuldamine õigusaktidega kooskõlas.

Kaebaja on seisukohal, et põhimõte, millest peab juhinduma vee erikasutusloa taotlemise

menetluses, kehtib seda enam vee erikasutusloa pikendamise menetluses, mil toimub üksnes

kaalutlus, kas juba välja antud luba pikendada või mitte. Kaebaja on Keskkonnaametile esitatud

vee erikasutusloa pikendamise taotluses avaldanud, et ta soovib vee erikasutusloa pikendamist

nii Kunda jõe paisutamiseks Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamiseks IMG Energy

OÜ hüdroelektrijaamas. Loa pikendamine, mille järgi on vee erikasutus lubatav üksnes jõe

paisutamise osas, ei vasta kaebaja tahtele. Seetõttu ei olnud taotluse osaline rahuldamine

õiguspärane, kuivõrd sellega kaasnevad ka arvukad kohustused kaebajale (vee erikasutusloa

p-s 4, 5 ja 6 seatavad vee kvaliteedi ja seire nõuded, VeeS §-s 21 sätestatud kohustused jne).

10.8. Kaebaja märgib, et vastustajale on teada, et nii paisutamine kui ka hüdroenergia

kasutamine on oma olemuselt lahutamatult seotud kaebaja majandustegevusega, milleks on

elektrienergia tootmine ja müümine, ning ilma hüdroenergia kasutamise õiguseta ei ole kaebajal

võimalik oma majandustegevust jätkata.

10.9 Kaebaja märgib, et vastustaja korralduses toodud seisukoht, et „VeeS § 9 lg 10¹ p 3 toetab

vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 pikendamist üksnes paisutamise osas selliselt, et

hüdroenergia kasutamise õigus ja sellega seotud nõuded vee erikasutusloalt nr L.VT.LV-

170946 eemaldatakse“ ei ole kooskõlas VeeS § 9 lg 10¹ p 3 sõnastusega, millisest tuleneb, et

vee erikasutusluba muudetakse, kui vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev

keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi, mistõttu muudetakse vee

erikasutusloa nõudeid. Kaebaja leiab, et võimalik on muuta üksnes vee erikasutusloa nõudeid

(nt nõuded seirele, hooldusele, veetaseme reguleerimisele, dokumenteerimisele jne), mitte aga

vee erikasutuse iseloomustust. Lisaks on VeeS § 9 lg 102 sätestatud, et vee erikasutusluba võib

muuta, kui avalik huvi selle muutmiseks kaalub üles isiku usalduse selle kehtimajäämiseks.

Kaebaja on seisukohal, et korralduses ja vaideotsuses puuduvad mistahes kaalutlused eelviidatu

osas.

10.10. Kaebuses leiab kaebaja, et tal on õiguspärane ootus vee erikasutusloa pikendamisele nii

Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas, mis tuleneb

sellest, et Keskkonnaamet nõudis kaebajalt 2013.a. kalapääsu ehitamist. Kalapääs valmis AS

Kunda Nordic Tsement ja OÜ IMG Energy ühisprojektina ning selle rajamine maksis ca 500

000 eurot ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetas projekti 295 591,58 euro ulatuses.

Hilisemas vastuses vastustaja vastusele märgib kaebaja, et Kunda jõgi kuulub Natura 2000

võrgustiku alles alates 2004 aastast (Vabariigi Valitsuse 5.08.2004. a korralduse nr 615-k

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ punkti 395 kohaselt

kuulub Kunda jõe hoiuala Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala koosseisus), kuid Kunda

tsemenditehase paisul käivitati hüdroelektrijaam juba 2003.a., so enne seda, kui vastav piirkond

kanti Natura 2000 võrgustikku. Kaebaja täpsustab, et tema õiguspärane ootus ei tulene mitte

sellest, et ta võttis kalalifti ehitamiseks laenu, vaid sellest, et kaebaja täitis eelmise vee-

erikasutusloa saamiseks kõik seaduses ettenähtud nõuded ning nii vastustaja, KIK jt asutused

kinnitasid projektid ja anti vee-erikasutuse luba, kuid mitte keegi ei viidanud sellele, et juba

mõne aasta pärast on vaja saavutada Natura 2000 võrgustiku kuuluva jõe „hea“ looduslik

keskkond. Vastustaja töötab ise välja uusi määrusi (näit Sirtsi LK kaitseala põhimäärus jne) ja

nendega pidevalt karmistab keskkonnanõudeid ja ahendab ettevõtluse võimalusi. Kui kaebaja

oleks 2012.a. teadnud, et kalapääs ei ole piisav, siis ei olekski seda investeeringut tehtud.

Kaebaja tegutses heas usus, olles veendunud, et sellega täidetakse Natura 2000 võrgustiku ala

vajalikud nõuded. Nüüd on aga vastustaja asunud esitama väiteid, et „kui kaebaja soovis sellisel

looduskaitseliselt olulisel jõel tegeleda majandustegevusega, mis eelduslikult juba jõe

looduslikku olukorda rikub, pidi kaebaja arvestama teatud õigusaktidest tulenevate nõuete

täitmise vajadusega.“ Kaebaja hinnangul käitub vastustaja käesoleval juhul sõnamurdlikult ja

ettevõtlust pärssivalt, samuti võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes (AS-ile Kunda Nordic

Tsement on kompleksloa raames sellesama paisu juures vee-erikasutusluba vastustaja poolt

väljastatud).

10.11. HMS § 67 lg 2 sätestab, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik

on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud

tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi

haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kui

ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks,

hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on

tekkinud või kindlasti tekib (lg 3). Kaebaja rõhutab, et Riigikohtu praktika kinnitab, et

õiguspärase ootuse põhimõte ei pea seonduma konkreetse haldusakti väljaandmisega, vaid

õiguspärase ootuse põhimõte kehtib kogu haldusmenetluse kestel (Riigikohtu lahendid

kohtuasjades nr 3-3-1-30-00, nr 3-3-1-44-05, nr 3-3-1-81-05).

10.12. Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et korralduses viidatud veetaseme kõikumise, mis

loob keskkonnakahjustuse riski, põhjused ei ole Keskkonnaameti poolt välja selgitatud,

tegemist on üksnes oletusega, et hüdroenergia kasutamise lõpetamine tagab stabiilse veetaseme.

Vaideotsuses on lisaks esitatud väide selle kohta, et „Kunda jõe veetaseme kõikumine on

peamiselt ja olulises osas põhjustatud IMG Energy OÜ poolt hüdroenergia kasutamisest“,

viidates seejuures 2015.a. koostatud aruandele, millises on kajastatud 17.11.2015 kl 10:00-

15:00 teostatud vaatluse tulemusi, kus tuvastati jõe vooluhulga muutused, kuid on jäetud välja

selgitamata selle põhjused.

10.13. Kaebaja märgib, et turbiinide töörežiim mõjutab veetaset üksnes vee erikasutusloas

lubatud määral ning sel viisil on turbiinid töötanud juba viimased 15 aastat ning vastustaja ei

ole kordagi varasemalt pidanud sel põhjusel vajalikuks muuta vee erikasutusluba või pikendada

seda üksnes osaliselt nagu käesoleval juhul.

Kaebaja rõhutab, et varasematel aastatel, mil kaebaja on taotlenud vee erikasutusloa

pikendamist, ei ole Keskkonnaamet keeldunud loa pikendamisest väidetava veetaseme

kõikumise või vee-elustiku kahjustamise tõttu. Kaebaja arvates põhjustavad ilmselgelt

veetaseme kõikumist ka Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS, kelle veevõtukoht ja

pumpla on IMG Energy OÜ paisu ja I paisu vahel. Kaebaja rõhutab, et IMG Energy OÜ ei võta

erinevalt Kunda Nordic Tsement AS ja Estonian Cell AS tegevusest jõest vett ära ega lisa seda

juurde ja seega on nende mõju veetaseme kõikumisele ilmselge.

Vastustaja on täiendavalt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 esialgse õiguskaitse

määruses tuvastatule, et Kunda III paisul kasutatav tehnoloogia ei võimalda vältida veetasemete

ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool, mis mõjutab negatiivselt kaitsealust vee-

elustikku ja elupaiku. Kaebaja märgib, et alles KMH menetluse käigus selgub, kas ja mida on

vaja hüdroelektrijaama senises tootmissüsteemis muuta. Vastustaja etteheide selle kohta, et

kaebaja ei ole paigaldanud reguleeritavate labadega turbiine, milline tegevus nõuab kogu

olemasoleva hüdroelektrijaama ümberehitamist ja minimaalselt 200 000 euro suurust

investeeringut, on poolelioleva KMH menetluse käigus, kus vastav vajadus pole veel

tuvastatudki, täiesti põhjendamatu ning alusetu. Täiendavalt peab kaebaja vajalikuks rõhutada,

et esialgse õiguskaitse menetlus toimub siiski piiratud teabe tingimustes, mistõttu ei saa ka

Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 seisukohti lugeda käesoleval juhul halduskohtule

siduvatena. Seejuures tuleb viidata, et Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2018 määruses on ka

sedastatud, et enne KMH aruande lõpliku heakskiitmist puudub haldusorganil oluline tõend,

mille alusel täpsemalt hinnata hüdroenergia kasutamise tegelike mõjusid vee-elustikule ja

elupaikadele ning negatiivsete mõjutuste leevendamise võimalikust ja selleks vajalikke

meetmeid (vt määruse p 22). Arvestades asjaolu, et veetase on ka looduslikult pidevas

muutumises, jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja hinnangul kaebaja tegevus mõjutab oluliselt

jõe vee-elustikku ning kas vastustaja hinnangul mõjutab ka looduslik veetaseme kõikumine

vee-elustikku negatiivselt. Kuivõrd KMH aruanne ei ole veel valminud, jääb arusaamatuks,

millistele tõenditele või andmetele tuginedes on vastustaja leidnud, et elektrienergia tootmise

lõpetamine mõjutab looduskeskkonda pigem positiivselt.

10.14. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida on vastustaja pidanud silmas vaideotsuses (p 2.7)

märgitud „vee kogumise“ all, kuivõrd ainsa „kogumisena“ saab nimetada olukorda, millises

ülemise bjefi veetase langeb vee erikasutusloas märgitud alumise bjefi lubatava tasemeni, siis

jääb generaator automaatselt seisma, samas jookseb ka sel ajal vesi ikka läbi paisu, kuid

väiksemal hulgal. Kui veetase jõuab ülemises bjefis nõutava tasemeni, siis saab generaatori

uuesti käivitada. Sel meetodil on kaebaja elektrijaama automaatika juba 15 aastat toiminud –

nimelt kui vee pealevool ülemises bjefis on suurem, kui läbi turbiinide jooksev veehulk, siis

nivoo ülemises bjefis tõuseb, kuni jõuab ülemise lubatud piirini 33,55m abs. Siis lülitub tööle

suurem turbiin ja peab tekkima olukord, kus vee läbijooks paisust on suurem, kui

pealevool. Kui vee pealevool ülemises bjefis on väiksem, kui läbi turbiinide jooksev veehulk,

siis nivoo ülemises bjefis väheneb, kuni jõuab alumise lubatud piirini 33,45m abs. Siis jääb

üks turbiinidest seisma ja tekib jälle olukord, kus vee pealevool on suurem, kui läbivool paisust.

Kaebaja rõhutab jätkuvalt, et ta ei lisa ega võta vett ära – kui arvestada ülemisse bjeffi

sissevoolavat veehulka 24 tunni jooksul, siis paisust allavoolu jäävasse jõeosasse jookseb

täpselt samasuur kogus vett 24 tunni jooksul, küll aga on kogused erinevad, kui vaadata seda

lühikese ajaperioodi jooksul eelnevalt kirjeldatud põhjusel. Samuti tuleb arvestada seda, et ka

looduslikult veetase kõigub, kord on vett rohkem, siis jälle vähem. Looduslik vooluhulk on

pidevalt muutumises ning veetase muutub alati, ka siis kui paisu ei ole ning ka siis, kui

hüdroenergiat ei toodeta.

10.15. Korraldusest ja vaideotsusest nähtub, et vastustajal on tekkinud põhjendamatu arvamus,

et kaebaja paneb veevoolu läbi paisu seisma ja asub “koguma” paisu taha vett, et seda hiljem

läbi paisu lasta ning see tekitab olukorra, kus vett allavoolu on vähem, kui minimaalne looduslik

vooluhulk. Tegelikkuses see nii ei ole. Kaebaja ei pane enda tahtmist mööda kunagi paisu

kinni, sest see ei ole tema majandushuvidega kooskõlas. Füüsikareeglite kohaselt on toodetav

energia korrutis veenivoo kõrgusest (mis on konstant) ja läbi paisu liikuvast

vooluhulgast. Seega vee kogumine ei annaks kaebajale mingisugustki kasu. Kui lasta vett läbi

paisu ühtlaselt, siis töötab ka elektrijaam paremini ja kaebajal ei ole huvi ega tahtmist “vett

koguda”. Elektrijaam on kogu aeg töös ning kogu aeg voolab läbi turbiinide vesi, küsimus on

ainult koguses, kui palju vett sekundis läbi turbiinide voolab. Kuna pealevool sõltub

looduslikest oludest ning ülemises bjefis (paisul) tuleb hoida vee-erikasutusloaga

kindlaksmääratud veetaset, siis ei saa kaebaja lasta läbi turbiinide oluliselt rohkem vett, kui on

pealevool paisu (sel juhul jookseks pais tühjaks), ega ka oluliselt vähem (siis tõuseks üle

lubatud paisutamise piiri). Tulvavee perioodidel tuleb ette, et pealevool on suurem, kui

maksimaalne läbi turbiinide jooksev vee kogus 7m3/sek ning siis tõuseb veetase ülemises bjefis

(paisul) vee-erikasutusloas fikseeritust kõrgemale, kuid sel puhul tavaliselt avatakse käsitsi silla

vasaku ava varje ja ülejäänud vesi juhitaksi alumisse bjeffi ilma turbiine läbimata. Kui suurvesi

väheneb, siis suletakse vasaku sillaava varje ja taastub normaalne olukord.

10.16. Kaebaja selgitab, et vee läbijooksu seiskumine saab juhtuda kahel juhul: 1) avarii (nt

AS Elering liinis läheb elekter ära seoses äikesega). Kui elektrit ei ole, siis sulguvad kõik

generaatorid ja läbi paisu jookseb vaid kalade allaviigu vesi, mis on väike kogus. Seejärel tuleb

juhtsüsteem taaskäivitada ning võib kuluda pisut aega, mil veetase jälle tõuseb; 2) kui kuival

ajal on vett nii vähe, et looduslik pealevool ei taga väikseima turbiini tööd, siis tekib oht, et

veetase langeb alumise lubatud nivooni (33,45) ning siis jääb ka väikseim turbiin seisma ning

sel juhul läheb paar tundi, enne kui veetase taas 33,55-ni jõuab ja turbiin tööle hakkab. Kaebaja

selgitab, et sellise olukorra vältimiseks ongi praegu vasaku sillaava varje lahti.

10.17. Kaebaja märgib, et vee erikasutusloaga on reguleeritud ainult minimaalne looduslik

veehulk ja veetaseme abs kõrgus ülemises bjefis, samas puuduvad piirangud veenivoole paisust

allapoole. 30.12.2016 Vee erikasutusloa punktis 5.8 on sätestatud vaid nõue, et tuleb tagada

minimaalne ökoloogiline vooluhulk jões allpool paisu, mis on 2,1 m3/s või looduslik äravool,

kui see on minimaalsest ökoloogilisest vooluhulgast väiksem. Vastav punkt on aga korraldusele

lisatud uuest vee erikasutusloast sootuks eemaldatud.

10.18. Vaideotsuses on ka viidatud 17.08.2017 15:00-16:18 teostatud paikvaatlusele, kus

tuvastati, et veetase langes 33,6 m abs kuni 33,5 m abs-ni peale turbiini tööle lülitumist,

millisest asjaolust vastustaja järeldas, et „Kunda jõe veetaseme kõikumine allpool Kunda III

paisu on IMG Energy OÜ tegevusest põhjustatud.“ Kaebaja selgitab, et ülemises bjefis on vee

erikasutusloaga lubatud kõikumine vahemikus 33,45-33,55. Seega 10 cm võrra nivoo

vähenemine oli täiesti loogiline ja lubatu piires, kui turbiin tööle hakkas. Asjaolu, et veetase

jõudis 5 cm kõrgemale, kui lubatud, oli tingitud sellest, et enne paikvaatluse toimumist käis

jaama tööd kontrollimas kaebaja poolt tellitud automaatik, kes vaatas üle, mida on vaja

juhtsüsteemides muuta ning tegi jaama arvuti üle interneti nähtavaks. Ta tegi ka kogu jaama

profülaktika ja mh võttis välja ka veenivoo mõõdiku, et kontrollida, kuidas see

töötab. Võimalik, et selle tagasipanekul tekkis mõõtenivoo osas väike nihe ja turbiini

sisselülitus oli pisut hilisem. Kui kaebaja sellest teada sai, tegi ta ümberhäälestuse ja nüüd

toimuvad lülitused täpselt 33,55 m abs sisselülitus ja 33,45 m abs väljalülitus peal. Siinkohal

tuleb viidata, et vee erikasutusloaga on lühiajaliselt erakorralistes oludes lubatav ka suurim

paisutustase 33,8 m abs, seega arvestades eelkirjeldatud erandlikku olukorda, ei ole kaebaja

vee erikasutusloa nõudeid rikkunud.

10.19. Vastustaja on vastuse punktis 2.3.32 esitanud väiteid, et „Kaebaja on lisaks paisu

opereerimisel ja hüdroenergia kasutamisel korduvalt rikkunud vee erikasutusloast tulenevaid

nõudeid. Selles osas on Keskkonnainspektsioon algatanud kaebaja suhtes ka väärteomenetluse

(vt nt Keskkonnainspektsiooni 19.10.2016 kiri nr 13-1/16/4667-3 (haldusmenetluse toimikus)).

Samuti on just kaebaja osas laekunud viimaste aastate jooksul Keskkonnainspektsioonile

hulgaliselt kaebusi veetaseme kõikumisega seoses Kunda jõel (vt 01.06.2017 KKI vastus

järelpäringule (haldusmenetluse toimikus)). See näitab selgelt, et kaebajaga on olnud aastate

jooksul palju probleeme, mis ei ole osaliselt siiani lahendust leidnud.“

Kaebaja peab vajalikuks selgitada, et Kunda jõel on toimunud paisutamine ja hüdroenergia

tootmine 15.a. ning kogu selle aja jooksul on Kaebaja suhtes läbiviidud 2 (kaks) haldusmenetlus

(esimene rikkumine oli aastal 2010 või 2011, kuid tegemist on käesolevaks ajaks aegunud

rikkumisega, millele ei saaks juba ka seetõttu tugineda), milline asjaolu ei anna alust väita, et

„kaebajaga

on

olnud

aastate

jooksul

palju

probleeme“.

Vastustaja

viide

Keskkonnainspektsioonile laekunud hulgalistele kaebustele on aga täiesti paljasõnaline ning

tõendamata. Nimelt on vastustaja seejuures viidanud 01.06.2017 KKI vastusele järelpäringule,

millisest nähtub Keskkonnainspektsioonile väidetavalt kaebajaga seotud teadete/kaebuste

loetelu alates 01.01.2013.a. E-kirjas esitatud tabelis on märgitud vaid reg. number ja teavitamise

aeg – kirja sisu ja saatjaid ei ole avaldatud, seega ei ole isegi teada, millise osakaalu

moodustavad teated ja millise osakaalu kaebused, rääkimata nende konkreetsest sisust. Asjaolu,

et 4 aasta jooksul (2013-2017) on Keskkonnainspektsioonile väidetavalt saadetud 10

teadet/kaebust seoses kaebajaga, kusjuures teadete/kaebuste sisu ei ole ka teada, ei anna

mingisugustki alust teha järeldust, et kaebajaga on palju probleeme. Seejuures on kirja lõpus

märgitud, et „Keskkonnainspektsioonile on alates 01.01.2013 laekunud veel teisigi Kunda jõe

veetaseme kõikumisega seotud kaebusi/teateid. Kuna nende puhul võib veetaseme kõikumine

olla seotud mitme ettevõtte tegevuse koosmõjuga, siis jätsime need kaebused/teated vastusest

välja.“ Jääb selgusetuks, mille alusel on Keskkonnainspektsioon leidnud, et tema poolt loetletud

kümne teate/kaebuse puhul ei ole tegemist mitme ettevõtte tegevuse koosmõjuga. Kaebaja

väidab, et keegi ei ole faktiliselt kontrollinud ega tuvastanud, et kaebaja on tekitanud kahju

Kunda jõe elustikule.

Kaebaja märgib täiendavalt, et 2017 aasta suvel helistas talle Keskkonnainspektsioon ja teatas,

et jões on vett vähe, kaebaja tegi seepeale varjad rohkem lahti. Siis jooksis paisu vasakust avast

juba nii palju vett läbi, et suurem osa aega turbiinid seisid ning lülitusid sisse vaid 2-3 korda

ööpäeva jooksul umbes 1-2 tunniks. Need lülitused tekitasidki visuaalselt selle efekti, et kord

on vett jões vähe, aga siis jälle “normaalselt”. See viimane aga oli siis, kui generaator

töötas. Tegelikult oli normaalne see, et vett oli vähe, sest oli kuiv periood ja vooluhulk jões oli

looduslikult suhteliselt väike. Vee erikasutusloas on kirjas, kui suur hulk vett peab läbi paisu

minimaalse loodusliku veehulgana liikuma ning vastustaja ei ole teostanud ühtki mõõtmist,

millisega oleks tuvastatud, et vooluhulk on olnud sellest väiksem.

10.20. Kaebaja on seisukohal, et korralduse resolutiivosa punkide 2 ja 3 samaaegne täitmine,

kus säilib küll Kunda III paisu paisutus, kuid kaebaja ei oma enam vee erikasutuse luba

elektrienergia tootmiseks, on koosmõjus käesoleval ajal valitsevat looduskeskkonda

kahjustavad. Kunda Nordic Tsement AS omab keskkonna kompleksluba, mis annab neile

õiguse III paisu paisjärve vett kasutada ning seetõttu ei ole võimalik paisutust likvideerida ilma

Kunda Nordic Tsement AS huve oluliselt riivamata. Samal ajal ei ole võimalik tehniliselt

saavutada olukorda, kus üheaegselt lõpeb elektrienergia tootmine ning jätkuvalt on täidetavad

paisutuse vee erikasutusloa tingimused, eriti veetaseme pidev hoidmine loa p 5.1. ettenähtud

kitsas vahemikus.

10.21. Kaebaja rõhutab, et IMG Energy OÜ ainsaks tegevusalaks on hüdroenergia tootmine

ning see toimub ainult Kunda III paisul asuvate tootmisseadmete abil. Korralduse resolutsiooni

p 3 jätab kaebaja põhjendamatult ilma ainsast sissetulekust – Kunda III paisul elektrienergia

müügist saadavast tulust. Kuna kaebajal on vastustaja korraldusel teostatud kalalifti

investeeringutest pangale veel võlg tasuda, siis tulude puudumine toob endaga kaasa ettevõtte

tegevuse lõppemise. Kaebaja toob välja, et pankrotiolukorras tootmise seiskumise tõttu ei saa

elektri puudumise tõttu automaatika töötada. Automaatikale on antud korraldus hoida ülemise

bjefi veetase vee erikasutusloas etteantud vahemikus, see toimub läbi generaatorite suurema või

väiksema vooluhulga laskmise teel. Automaatika on ka see, mis mõõdab anduriga (see ka

töötab elektriga) veetaset, kui automaatika ei tööta, siis puudub info, milline on täpne veetase

ülemises bjefis. Samuti ei saa kaebaja teha paisul mingeid hooldus- ja koristustöid ja tekkida

võib ummistusi või muid probleeme. Kalalift ei tööta ja veetase ülemises bjefis on üle lubatud

normi. Hooldus ja korrastus, mis tagab pikaajaliselt paisu toimimise, jääb ära. Seega ei ole

võimalik saavutada vee erikasutusloas märgitud nõuete täitmist ja veetaseme stabiilsust

hüdroenergia kasutamise õiguse äravõtmisega kaebajalt.

10.22. Kaebaja on kogu haldusmenetluse kestel selgitanud, et hüdroenergia tootmine on tema

ainsaks sissetulekuallikaks ja olukorras, millises kaebaja jääb oma ainsast sissetulekust ilma, ei

ole tal võimalik mistahes rahalisi kohustusi täita, milline asjaolu toob paratamatult kaasa

ettevõtte tegevuse lõppemise. Vastustaja seisukoht, et ettevõtlusega seotud riskid on jäetud

maandamata, on alusetu, kuivõrd sissetuleku puudumisel ei saa äriühing paratamatult jätkata

suuremahuliste kulutuste kandmist, arvestades mh, et suure osa igakuistest kuludest

moodustavad laenu tagasimaksed pangale, mis võeti kalalifti ehitamiseks, milline ehitati

vastustaja enda korraldusel. Samuti kaasnevad kaebajale regulaarsed kulutused seoses KMH

menetlusega, mis on samuti vastustaja poolt algatatud. Olukorras, millises ettevõtte bilansis on

tema tegevusega seonduvad suuremahulised võlad, ei saa mõistlikult eeldada likviidsusvarude

olemasolu, kuivõrd need saavad tekkida alles pärast võlgnevuste likvideerimist. Eeltoodust

nähtub, et vastustaja on lähtunud korralduse ja vaideotsuse (p 2.9) koostamisel valest eeldusest,

et kaebaja tegevust saab pärast hüdroenergia kasutamise keelustamist jätkuda.

10.23. Lähtudes eeltoodust on kaebaja arvates korralduse resolutiivosa punktide 2, 3 ja 4

üheaegne rakendamine ebaproportsionaalne, sest ei aita kaasa VeeS § 1 lg 1 ja § 32 lg 1

eesmärkide saavutamisele, vaid vastupidi halvendab Kunda jõe ökoloogilist tasakaalu, kuna

rakendamisel kehtiva vee erikasutusloa tingimused ei ole enam täidetavad.

10.24. Korralduse punktis 2.22 on märgitud, et „IMG Energy OÜ tegevuse võimaliku negatiivse

keskkonnamõju või selle puudumise Natura 2000 võrgustiku alale selgitab lõpuks välja KMH,

kuid vooluhulkade kõigutamine Kunda jõel on vastuolus õigusaktidega. Keskkonnaamet

pikendab vee erikasutusluba eesmärgiga saada KMH käigus vajalik teave, mille põhjal

otsustada IMG Energy OÜ 31.12.2012 taotlusega kavandatava paisutamise ja hüdroenergia

kasutamise lubatavuse üle.“ Kaebaja selgitab, et hüdroenergia tootmise lõpetamisega kaasneb

paratamatult ka ettevõtte tegevuse lõppemine, kuivõrd ainsast sissetulekuallikast ilmajäämine

ei võimalda kaebajal ettevõtte toimimisega seonduvaid kulusid katta, sh paisutamisega

seonduvaid nõudeid täita ega ka KMH läbiviimise eest ekspertidele tasuda ja seega ei ole

võimalik täita vastustaja poolt märgitud eesmärki ega selgitada välja kaebaja tegevuse

võimalikku negatiivset keskkonnamõju või selle puudumist Natura 2000 võrgustiku alale.

10.25. Litsentseeritud KMH ekspert Riin Kutsar OÜ-st Hendrikson & Ko, kes jätkab tööd KMH

koostamisel, on koostanud omapoolse arvamuse korralduse ja vee erikasutusloa muutmise osas

(tl 70 ja selle pöördel, I kd). Arvamuses on välja toodud võimalikud keskkonnariskid ja

ebasoodsad keskkonnamõjud, millised võivad kaasneda vee erikasutusloa muutmisega ja

hüdroenergia kasutamise õiguse äravõtmisega – arvamuses on nimetatud kaasnevate ohtudena

paisu ja selle elementide hooldamise võimaliku lakkamist, ummistuste ja avarii ohu

suurenemist, kalade ülesvoolu rände võimaluse kadumist jne. Arvamuses on rõhutatud, et

“hetkel on hindamata kaalutlusotsusega saabuv alternatiiv ja olukord, mille tulemusena mingi

aja vältel ei pruugi olla tagatud mitte ühegi tegevuse elluviimine. Otsuse elluviimisel võivad

ilmneda täiendavad keskkonnaprobleemid, mida ei osata täna ette näha ja millele

leevendamisele ei ole tähelepanu pööratud.“

10.26. Kaebaja märgib, et kuivõrd korralduses ja vaideotsuses on jäetud täielikult hindamata

võimalikud keskkonnamõjud, millised kaasnevad vee erikasutusloa muutmisega, ei ole

haldusorgan täitnud HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevat nõuet selgitada välja

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma

algatusel. Veelgi enam, haldusorgan on jätnud vajalikud asjaolud välja selgitamata, kuid

vaatamata sellele paneb isikule arvukalt kohustusi (vee erikasutusloa punktides 4, 5 ja 6

nimetatud kohustused), millega kaasnevad olulised (nii rahalised kui ajalised) kulutused.

Seeläbi saab asuda seisukohale, et korraldus ega vaideotsus ei ole kooskõlas haldusmenetluse

põhimõttega, mille kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne

seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).

Samuti ei ole vastustaja kaebaja arvates käesoleval juhul tulenevalt kohtupraktikast õigustatud

enne KMH menetluse lõppemist esitama väiteid, et kaebaja tegevus hüdroenergia kasutamisel

toob endaga kaasa negatiivse keskkonnamõju, kuivõrd vastav asjaolu selgitatakse välja alles

KMH menetluses, milline on pooleli. Kaebaja leiab, et halduskohus on oma 04.10.2017 esialgse

õiguskaitse määruses igati põhjendatult leidnud, et vaidlust ei ole selles, et avalikkuse huvides

on alustatud KMH menetluse lõpuleviimine ja Kunda jõel Kunda III paisu säilitamise

võimalikkuse ja otstarbekuse küsimuses informeeritud otsustuse langetamine selle andmete

põhjal edasise vee-erikasutuse küsimustes.

10.27. Kaebaja peab vajalikuks selgitada, et valis KMH läbiviijaks eksperdi vastustaja poolt

litsentseeritud ekspertide hulgast. Kaebaja on heauskselt eeldanud, et kõik, kel on litsents, on

ühtviisi pädevad. Töö tempot dikteeris KMH ekspert Elar Põldvere, kelle pädevuses puudus

igasugune alus kahelda. Toimus ka pidev suhtlus vastustajaga, kust saadi enamustele

ettepanekutele negatiivseid vastuseid, mis omakorda pikendas KMH menetlust. Kaebaja on

täiendavalt selgitanud oma 17.11.2016 kirjas vastustajale, miks on KMH menetlus olnud

eeldatust pikem ja kinnitanud, et kaebajal ei ole mingit soovi KMH menetluse arvelt venitada

vee erikasutuse loa saamist, vastupidi, pidev määramatus on halvendanud kaebaja võimet

hinnata ja teostada vajalikke investeeringuid, sest jätkuvalt on ebaselge, millise ajalise

perspektiiviga ning milliste vee erikasutusloa tingimustega tuleb arvestada (I tl 71). Enne seda,

kui vastustaja poolt jäeti ekspert Elar Põldvere KMH litsents 15.05.2017 pikendamata, oli

vastustajale KMH aruanne juba esitatud, aga vastustaja saatis selle kohta oma märkused, mitte

ei saatnud seda avalikustamisele. Endise eksperdi Põldvere kinnitusel on see vastustaja poolne

rikkumine, kuivõrd vastustaja oleks pidanud selle avalikustama ning peale avalikustamist saab

arvesse võtta kõik laekuvad ettepanekud, sh vastustaja enda omad.

Kaebaja toob välja, et kohe pärast lepingu lõppemist eelmise eksperdiga asus kaebaja pidama

läbirääkimisi OÜ-ga Hendrikson & Ko uue KMH koostamise lepingu sõlmimiseks. OÜ

Hendrikson & Ko soovis koostada ise lepingu teksti, kuid seoses puhkuste perioodiga viibis

pisut ka lepingu allkirjastamine. Eeltoodu ei anna aga alust väita, et kaebaja ei ole piisavalt

motiveeritud KMH protsessi efektiivsest läbiviimisest ja võimalikult kiirest lõpetamisest.

10.28. Kaebaja ei nõustu korralduses märgituga, et „Elektri tootmise mittelubamine on

muuhulgas IMG Energy OÜ-d motiveerivaks meetmeks, et jõuda kiiremini KMH aruande

esitamise ja KMH menetluse lõpetamiseni.“ Kaebaja on eelnevalt kirjeldanud, et elektri

tootmise mittelubamine toob paratamatult kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise, mistõttu ei taga

korralduse resolutsiooni punkt 3 eelviidatud motiveerivat mõju. Seoses poolelioleva KMH

menetlusega on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks vee erikasutusloa pikendamist paisutamise

osas. Seejuures on jäetud tähelepanuta, et kaebaja ei suuda vee erikasutusloas loetletud

kohustusi ilma elektri tootmiseta täita. Korralduses ja vaideotsuses on märgitud, et

“Keskkonnaamet leiab, et hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks on puhtakujuline

erahuvi ja tegevusest saadav tulu jääb ettevõttele endale.“ Elektrienergia müügitulu

kasutamine vaid erahuvides on ebaõige käsitlus. Nimetatud müügitulust tagab kaebaja mh

käesoleval ajal parima võimaliku looduskeskkonna seisundi, täidab vee erikasutusloaga temale

pandud nõudeid ning on teinud ulatuslikke investeeringuid keskkonna parandamiseks, sh

näiteks ehitanud kalalifti.

10.29. Kaebaja märgib, et korralduses ei ole põhjendatud, millistele andmetele või tõenditele

tuginedes on Keskkonnaamet asunud selles seisukohale, et hüdroenergia kasutamise osas vee

erikasutusloa pikendamata jätmine ei saa kuidagi tuua kaasa väljakujunenud looduskeskkonna

halvenemist. Kaebusele lisatud ekspert Riin Kutsari arvamusest tuleneb üheselt, et käesoleval

ajal on täielikult hindamata kaalutlusotsusega saabuv alternatiiv, mille tulemusena ei pruugi

olla tagatud mitte ühegi tegevuse elluviimine.

10.30. Vaideotsuses p 2.12 seisukoha sõnastusest nähtub, et see on pelgalt oletuslik ning

vastustaja ei ole jätkuvalt esitanud oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit ega põhistust.

Arvestades asjaolu, et veetase on ka looduslikult pidevas muutumises, jääb arusaamatuks,

kuidas vastustaja hinnangul kaebaja tegevus mõjutab oluliselt jõe vee-elustikku ning kas

vastustaja hinnangul mõjutab ka looduslik veetaseme kõikumine vee-elustikku negatiivselt.

Samas on vastustaja ise korralduses märkinud, et „IMG Energy OÜ tegevuse võimaliku

negatiivse keskkonnamõju või selle puudumise Natura 2000 võrgustiku alale selgitab lõpuks

välja KMH“.

Kaebaja märgib, et kuivõrd KMH aruanne ei ole veel valminud, jääb arusaamatuks, millistele

tõenditele või andmetele tuginedes on vastustaja leidnud, et elektrienergia tootmise lõpetamine

mõjutab looduskeskkonda pigem positiivselt. Vastustaja on oma vastuse punktis 2.3.11 pidanud

sobilikuks ja vajalikuks tsiteerida kaebaja poolt vastustajale 29.01.2017 esitatud KMH aruande

eelnõud, millise dokumendi on vastustaja ise tagasi lükanud nõudega seda täiendada ja muuta,

lisaks jätnud ka vastava dokumendi koostanud eksperdi Elar Põldvere KMH litsentsi

pikendamata, milline asjaolu ei võimaldanud nimetatud isiku poolt KMH menetlusega jätkata

ja kaebaja oli sunnitud otsima uue eksperdi ja alustama KMH protsessi sisuliselt algusest. Jääb

arusaamatuks, millisel põhjusel on vastustaja nüüd kohtumenetluses asunud viidatud

dokumenti tsiteerima, millist vastustaja ise ei lugenud seaduslikuks ja on ka eksperdi jätnud

litsentsita. Juhul, kui vastustaja on nüüd tagantjärgi leidnud, et see KMH aruande eelnõu on

siiski sobiv ja kohane, siis jääb selgusetuks, millisel põhjusel ei võtnud vastustaja seda juba

2017.a. vastu ja ei saatnud avalikustamisele. Eeltoodut arvestades jäävad vastustaja etteheited

kaebaja aadressil seoses KMH menetluse venimise põhjustamisega täiesti ainetuks, kuivõrd

eelkirjeldatud vastustaja tegevusest nähtub üheselt justnimelt vastustaja poolne KMH

menetluse lõpuleviimise takistamine

10.31. Kaebaja palus Keskkonnaametil oma 27.12.2016 kirjas HMS § 56 lg 3 ja lg 1 alusel

esitada kaalutlus, miks IMG Energy OÜ ilmajätmine elektrienergia müügituludest on

haldusakti andmise eesmärgiga seotud proportsionaalne IMG Energy OÜ õiguste riive ning

palus esitada vastavad tõendid ning õiguslik alus (I tl 72-76). Korralduses vastavat kaalutlust

koos tõendite ja õigusliku alusega ei tulene. Korralduses on märgitud paljasõnaliselt, et meede

on proportsionaalne.

10.32. Vaideotsuses (p 2.6) on seoses varasemate kaebaja poolt esitatud vee erikasutusloa

pikendamise taotluste rahuldamisega märgitud, et „Keskkonnaamet arvestas asjaoluga, et uue

vee erikasutusloa taotluse menetluse raames on KMH menetlus käimas, vaide esitajal on jätkuv

huvi KMH menetluse jätkamiseks, kuna vaide esitaja polnud uue vee erikasutusloa taotlust

tagasi võtnud, ning Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement (registrikood 10156772) võtab Kunda

III paisu taga asuvast paisjärvest vett oma tootmistegevuseks.“ Kuivõrd ükski eelmainitud

asjaoludest ei ole käesoleva seisuga muutunud, jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on

vastustaja nüüd, mil KMH menetlus on jõudmas lõppfaasi (litsentseeritud KMH ekspert Riin

Kutsar hinnangul võiks KMH avalikustamine toimuda juba ca 5 kuu pärast (I tl 77 ja selle

pöördel)), otsustanud jätta vee erikasutusloa pikendamata hüdroenergia kasutamist puudutavas

osas, milline asjaolu toob kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise nagu eelnevalt selgitatud.

Arvestades vastustajale esitatud KMH eksperdi koostatud ajagraafikut, milline on lisatud ka

käesolevale kaebusele, ei ole põhjendatud vaideotsuses esitatud väide, millise kohaselt „vaide

esitaja ei saa eeldada, et saab lõpmatuseni (määratlemata aja jooksul) KMH menetluse varjus

vee erikasutusloa pikendamist taotleda.“

10.33. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt alles kohtumenetluses esitatud esmakordsed väited

kaebaja poolt veerežiimi muutmise kohta tulenevalt LKS §-st 51 tuleb jätta tähelepanuta juba

seetõtu, et vastustaja ei ole sellele vaidlustatud käskkirjas viidanud, aga ka seetõtu, et need

väited ei vasta tõele. Kaebaja ei ole veerežiimi muutnud, see väide on ilmselt väärtõlgendus

seadusest. Vastustaja ei ole täpsustanud, mida on ta silmas pidanud veerežiimi muutmise all,

milliste tõenditega on see tuvastatud, millise ajavahemiku jooksul on seda mõõdetud jne. On

üldteada asjaolu, et jõgede veerežiim on looduslikult pidevas muutumises ning jääb

arusaamatuks, milles vastustaja kaebajat käesoleval juhul süüdistab. Seega tuleb kõik vastustaja

vastupidised ja esmakordsed väited selle kohta, kuidas kaebaja tegevus on vastuolus LKS §-ga

51, jätta tähelepanuta.

10.34. Kaebaja selgitab, et voolukatkestuste osas on võimalik leida lahendus KMH protsessi

käigus, sest probleemi lahendusi on erinevaid ja peaks analüüsima, milline nendest on kõige

efektiivsem ning samal ajal kõige loodussõbralikum. „Lisageneraator“, millist mõistet

vastustaja kasutab, on ebaselge mõiste. Tehnikas eksisteerib mõiste „varugeneraator“, mis

tähendab jõude seisvat elektrigeneraatorit, mis käivitatakse siis, kui elektrivõrgus voolu ei ole

(näiteks haiglates). Lisageneraator eeldaks, et on olemas juba generaator ja sellele tuleb veel

teine lisada, mis praegusel juhul on mõistetamatu. Automaatne juhtimissüsteem on kaebaja

elektrijaamas olemas ja töötab pidevalt ja selle toiminine on arvutivõrgus reaalajas jälgitav.

Kaebaja peab täiendavalt vajalikuks viidata, et vastustaja oluline süsteemne viga (mis näitab,

et nad ei tunne oma järelevalve objekti ja elementaarset tehnikat) on siin selles, et

automaatjuhtimissüsteem töötab elektriga ja seetõttu pole voolukatkestuse korral mingit

tähtsust, kas automaatjuhtimissüsteem on olemas või mitte. Kui elekter ära läheb, siis

automaatjuhtimissüsteem ei tööta.

Juhul, kui vastustaja on silmas pidanud varugeneraatorit, mida rakendada elektri tootmiseks

elektrikatkestuse ajal, siis see töötab diiselmootoriga, vajab diiselkütust, mida tuleb hoida

mahutites Kunda jõe sillal (kus elektrijaam ja selle juhtsüsteemid asuvad), siis see võib

omakorda kujutada keskkonnaohtu. Ka ei käivitu diiselgeneraator automaatselt, seda peaks

käivitama töötaja, kes aga pidevalt jaamas ei viibi. On olemas uuemad tehnoloogilised

lahendused, mis võimaldavad ilma varugeneraatorita saavutada eesmärgi, et elektrikatkestuse

korral avaneb silla vasaku ava varje ja vee vool ei jää seisma ning vooluhulk allavoolu paisust

ei muutu kriitiliselt madalaks (0,2m3/sek on tagatud ka siis, kui on elektrikatkestus, sest see

jookseb kogu aeg läbi kalade allapääsuviigu). Näiteks hüdrovõimendi, mis töötab paisu taga

oleva veerõhu mõjul või avanev relee koos akudega, mis rakendub siis, kui põhivõrgus tekib

elektrikatkestus. Mõlemad panevad tööle mootori, mis avab vasaku sillaava varje ja lasevad

paisust vee läbi. Aga see nõuab KMH käigus analüüsi, milline on looduslikult ja majanduslikult

parim lahendus.

Kaebaja rõhutab, et voolukatkestusi on viimasel ajal väga harva, maksimaalselt mõned korrad

aastas. Viimane kord tegi AS Eesti Energia alajaamas töid, millest hoiatas kaebajat ette ning

kaebaja elektrik käis kohal, avas luugi, pärast pani selle jälle kinni.

10.35. Kaebaja toob välja, et vastustaja on vastuse punktis 2.3.24 märkinud, et „väärib

märkimist, et elektrituruseaduse üldise toetuse loogika kohaselt on hüdroelektrijaamas

elektrienergia tootmisel ette nähtud toetuse saamine 12 aasta jooksul (ELTS § 108 lg 1, § 59 lg

1). Seadusest tulenev eeldus on seega, et taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele

tehtud investeering on võimalik tagasi teenida 12 aastaga. AS Elering kodulehelt leitava info

kohaselt on kaebaja saanud toetust kuni 2015. aasta aprillini. Kuivõrd kaebaja on tegelenud

Kunda III paisul alates 2002. – 2003. aastast, võib arvata, et 2015. aasta aprillis saigi kaebaja

12 aastane toetusperiood läbi. Võib eeldada, et periood on olnud piisav, et taastuvenergia

tootmisse tehtud investeering tagasi teenida. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust tegevuse

jätkamiseks määramata ajaks.“ Eelviidatud vastustaja käsitluse eeldus on see, et toetusega

teenitakse tagasi kogu algne investeering. See eeldus ei tugine ühelgi õigusaktil

(elektrituruseaduse alusel makstakse toetust tootmisseadmetesse tehtavate investeeringute

alusel, aga algne investeering oli ka Kunda linnale kuulunud silla ümberehitus ja paisu varjete

ja muu ehitusliku osa tegemine) ning kindlasti ei tugine see majanduslikul loogikal.

Investeering teenitakse tagasi selle aja jooksul, mil investeering on töökõlbulik. Toetused

aitavad saada tasuvusperioodi lühemaks, kuid miski ei kinnita seda, et kõigil

hüdroelektrijaamadel on alati ühesugune 12.a pikkune investeeringute tagasiteenimise periood,

jaamad on erineva suurusega, investeeringud erineva väärtusega ja vee hulk (mis tagab elektri

tootmise mahu) on erinev, seega on ilmvõimatu, et kõik hüdroelektrijaamad teenivad

alginvesteeringu tagasi 12.aastaga. Eeltoodust nähtub, et vastustaja järeldused on rajatud

valedele eeldustele. Kaebaja õiguspärane ootus on seotud kalalifti investeeringuga (millisel ei

ole elektrituruseadusega mingisugustki seost, kuivõrd see investeering ei ole tehtud

elektrienergia tootmisele), mitte 2002.a. tehtud algse investeeringuga.

10.36. Vastustaja vastuse punktis 2.3.26 on märgitud, et „tulenevalt asjaolust, et VeeS § 401 lg-

ga 13 seatud kalade läbipääsu tagamise tähtaeg 1. jaanuar 2013 on möödas ja § 35 lg-s 2 pinna-

ja põhjavee hea seisundi, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud

veekogumite hea keemilise seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg 22.

detsember 2015 on möödas, kuid kaebaja tegevus on takistanud eesmärkide saavutamist, siis ei

oleks olnud põhjendatud tegevuse jätkuv lubamine, arvestades, et kaebaja ei olnud üle kolme

aasta esitanud vastustajale heakskiitmiseks aktsepteeritavat KMH aruannet.“.

Kaebaja peab neid väiteid kommenteerides vajalikuks viidata, et nüüd on vastustaja KMH

aruannet nimetanud mitteaktsepteeritavaks, kuigi vastuse punktis 2.3.11 on ta seda pidanud

tsiteerimisvääriliseks. Kaebaja selgitab, et KMH-d tegi litsentseeritud ekspert. Ekspert tegi tööd

omas tempos ja Kunda jõgi ongi tavapärasest keerulisem objekt. Seega see töö oli tehtud antud

olusid arvestades mõistliku tempoga. Kaebaja ei saanud eksperdi tööd kuidagi kiirendada, sest

töö oli eksperdi teha, tegemist oli vastustaja poolt litsentseeritud eksperdiga, seega pädeva

isikuga, kes oli vastustaja poolt ka juhteksperdina kinnitatud. Siinkohal tuleb viidata, et terve

rida päringuid eksperdilt vastustajale jäid sisuliste vastusteta, mis omakorda põhjustas KMH

aruande viibimist. Alles 2017.a. leidis vastustaja, et ekspert ei ole sobilik ja jättis tema litsentsi

pikendamata, milline asjaolu ei võimaldanudki eksperdil oma tööd lõpuni teha. Kaebajal

puudus enne seda igasugune teave eksperdi sobimatuse kohta. Kaebaja peab siinkohal

vajalikuks viidata, et vastustaja ei olnud kuni kohtuistungini juhteksperdi vahetust kinnitanud,

vaatamata sellele, et vastav taotlus on Vastustajale korduvalt esitatud (vt nt KMH juhteksperdi

Riin Kutsari 04.08.2017.a. kiri Keskkonnaametile koos KMH koostamise prognoositava

ajakavaga). Arvestades eeltoodut, on vastustaja etteheited kaebajale seoses KMH menetluse

venitamisega, alusetud ning põhjendamatud.

10.37. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et korraldus ei ole õiguspärane, kuivõrd vee erikasutusloa,

mis on välja antud paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks, pikendamise otsustamisel, ei

ole võimalik loa osaline pikendamine – haldusorganil on võimalik vastav taotlus kas rahuldada

või jätta rahuldamata. Isegi olukorras, kus vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev

keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi, on võimalik muuta üksnes vee

erikasutusloa nõudeid (VeeS §-le § 9 lg 10¹ p 3), mitte aga muuta vee erikasutusloa

iseloomustust nagu käesoleval juhul on tehtud. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-74-14 tuleneb, et

isegi vee erikasutusloa taotlemisel, millisel juhul õigusaktid ei välista iseenesest loa taotluse

osalist rahuldamist, ei ole selle osaline rahuldamine õiguspärane, kui taotleja eesmärgiks oli

taotluse täielik rahuldamine ja haldusaktiga pandi taotlejale täiendavaid kohustusi. Lisaks tuleb

viidata, et korralduses märgitud põhjendus, justkui oleks hüdroenergia tootmise äravõtmise

õigus kaebajat motiveerivaks meetmeks, ei ole ühegi õigusaktiga kooskõlas. Kaebaja on

kaebuses selgitanud, et korralduse p 3 täitmine toob endaga kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise,

kuivõrd tegemist on ettevõtte ainsa sissetuleku allikaga ning sellisel juhul ei ole võimalik täita

vee erikasutusloas märgitud nõudeid. Sellega lõppeks nii paisutuse seire, kui ka paisu ja kalalifti

hooldus, samuti muude vee erikasutusloas loetletud nõuete täitmine. Kaebusele lisatud Riin

Kutsari ekspertarvamusest tuleneb, et selle tulemusena võib kaasneda täiendav keskkonnarisk

ja ebasoodne keskkonnamõju Kunda jõele. Kaebuses toodud põhjustel leiab kaebaja, et

vaidlustatud korraldus ja vaideotsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, nendes esinevad

kaalutlusvead, need ei ole proportsionaalsed ning rikuvad õiguskindlust ja õiguspärast ootust.

Sellest johtuvalt palub kaebaja korralduse resolutiivosa p 3 ja vaideotsuse tühistada ning

kohustada vastustajat kaebaja taotlus vee erikasutusloa pikendamiseks uuesti läbi vaatama või

alternatiivselt andma välja haldusakt, millisega pikendada vee erikasutusluba nr L.VT.LV-

170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas kuni

uue vee erikasutusloa andmiseni. Sellest johtuvalt palub kaebaja korralduse resolutiivosa p 3 ja

vaideotsuse tühistada ning kohustada vastustajat andma välja haldusakt, millisega pikendada

vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 nii Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka

hüdroenergia kasutamise osas kuni uue vee erikasutusloa andmiseni või alternatiivselt

kohustada vastustajat kaebaja taotlust vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 pikendamiseks nii

Kunda jõe paisutamise Kunda III paisul kui ka hüdroenergia kasutamise osas uuesti läbi

vaatama.

10.38. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 9570

eurot sh riigilõivud summas 30 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl

68-74.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses järgmiste

põhjendustega:

11.1. Vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 kehtis hüdroenergia kasutamise osas kuni

31.12.2016 ning paisutamise osas kuni 15.12.2017. Mõlemad tähtajad on käesolevaks ajaks

möödunud. Vastustaja poolt 30.12.2016 antud korraldusest nähtus selgelt ja ühemõtteliselt, et

vee erikasutusluba pikendati vaid paisutamise osas ning mitte hüdroenergia kasutamise osas.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.01.2018 määruse punktis 18 õigesti märkinud, et

olenemata sellest, et vastustaja 13.03.2017 vaideotsusega nr 1-17177148 tunnistati 30.12.2016

korraldus kehtetuks muu hulgas senise vee erikasutusloa üksnes osaliselt pikendamist

puudutavas osas ja uuendati loa pikendamise menetlus, ei saa sellest järeldada, et vee

erikasutusluba oleks hüdroenergia kasutamise osas kehtinud ka pärast 31.12.2016. Seda

põhjusel, et kuigi vee erikasutusloa kehtivuse pikendamise menetlus tuleb lugeda kuni

16.06.2017 korralduse andmiseni pooleliolevaks, ei nähtu õigusaktidest, et senise vee

erikasutusloa

kehtivusaeg

pikeneks

automaatselt

kuni

selle

pikendamise

taotluse

lahendamiseni.

Vastustaja märgib, et vaideotsusega 30.12.2016 korralduse kehtetuks tunnistamine ja menetluse

uuendamine loa pikendamise küsimuse uueks otsustamiseks ei ole samastatav vastustaja

otsusega luba pikendada. Vastustaja ei ole võtnud vastu otsust vee erikasutusloa nr L.VT.LV-

170946 pikendamiseks hüdroenergiat puudutavas osas. Sellist otsust ei tehtud ka vastustaja

13.03.2017 vaideotsusega.

Seega ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 ei ole

peale 31.12.2016 hüdroenergia kasutamise osas kehtinud ning kaebajal ei ole alates 31.12.2016

olnud vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamiseks.

11.2. Vastustaja leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja soovitud eesmärki, sest

isegi kui kaebaja kaebus oleks põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele (mida vastustaja ei

mööna), oleks vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 paisutamise osas lõppenud ning selle

pikendamist kaebaja ei ole taotlenud. VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema,

kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Seega on nii veekogu

paisutamine kui hüdroenergia kasutamine mõlemad ka eraldi loakohustuslikud tegevused.

Arvestades, et kaebaja soovitud hüdroenergia kasutamise eeldus on paisutamine Kunda III

paisul, on selge, et ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik

hüdroenergiat kasutada ehk hüdroenergia kasutamiseks vee erikasutusloa väljastamine ja ka

pikendamine ilma paisutamise loata ei ole võimalik.

Vastustaja hinnangul kujunenud faktiline ja õiguslik olukord selliseks, et kaebajal ei ole enam

võimalik saada Kunda jõe paisutamise ja hüdroenergia kasutamise vee erikasutuse õigust läbi

vee erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivusaja pikendamise. Seega ei aitaks kaebuse

rahuldamine kuidagi kaasa nimetatud vee erikasutuse õiguse saamisele. Kaebajal on võimalik

saada õigus vee erikasutuseks ainult läbi uue vee erikasutusloa väljastamise, kuid selleks on

haldusmenetlus pooleli ning see ei seondu antud haldusasjaga.

11.3. Vastustaja märgib, et olgugi, et kaebaja tegevus oli nii Kunda jõe paisutamine kui

hüdroenergia kasutamine, ei tähenda see, et antud tegevusi ei saaks vaadelda eraldi. VeeS § 8

lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või

hüdroenergia kasutamine. Tegemist on kahe eraldi loakohustusliku tegevusega. Kaebaja

tegevuse terviklikuks elluviimiseks on kaebajal vaja vee erikasutusluba nii paisutamiseks kui

ka hüdroenergia kasutamiseks. Kuivõrd need tegevused on aga eraldi loakohustuslikud, on

ilmselge, et võimalik on ka luba anda ja luba pikendada vaid ühe tegevuse, paisutamise, osas.

Teiseks ei näe õigusaktid ega kohtupraktika ette, et vee erikasutusluba saab pikendada kas

tervikuna või üldse mitte. Vee erikasutusloa osaline pikendamine on lubatud ja võimalik.

Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa

andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu

ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 17 lg 1 sätestab, et kui olemasoleva vee erikasutusloa

kehtivus lõpeb enne uue vee erikasutusloa andmist, pikendatakse olemasolevat vee

erikasutusluba põhjendatud taotluse alusel kuni uue vee erikasutusloa andmiseni. Viidatud

määrus ega veeseadus ei sisalda regulatsiooni, mis piiraks loa osalist pikendamist.

Riigikohus on kinnitanud otsuses haldusasjas 3-3-1-74-14, et vee erikasutusloa osaline

rahuldamine on võimalik, selgitades, et õigusaktid ei välista iseenesest loataotluse osalist

rahuldamist. Küll aga tuleb taotleja enne taotluse osalist rahuldamist ära kuulata, sest sel juhul

kavatsetakse otsus teha osaliselt taotleja kahjuks. Analoogselt on selge, et õigusaktid ei välista

ka vee erikasutusloa pikendamise taotluse osalist rahuldamist. Seda on kinnitanud käesolevas

asjas ka Tallinna Ringkonnakohus oma 02.01.2018 kohtumääruse punktis 23. Samamoodi

tuleks aga taotleja eelnevalt ära kuulata, kuna ka sellel juhul tehakse otsus osaliselt taotleja

kahjuks. Praegusel juhul on kaebaja tõenditest nähtuvalt olnud haldusmenetluses ja ka

vaidemenetluses ära kuulatud. Vee erikasutusloa osaline pikendamine on olnud õiguspärane.

Erinevalt sellest, mida kaebaja on kaebuses väitnud, ei ole kaebaja haldusmenetluses kordagi

viidanud, et ei soovi paisutamiseks vee erikasutusloa pikendamist. Samas tuleb märkida, et

kaebaja ei vaidlusta antud juhul mitte seda, et talle osaliselt vee erikasutusluba pikendati, vaid

seda, et talle osaliselt luba ei pikendatud. Väited, mis on seotud tähtaja pikendamisega osas,

milles kaebust ei esitatud, ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Seetõttu ei ole kohased kaebaja viited ka Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-74-14.

Kaebuses väidab kaebaja, et loa pikendamine, mille järgi on vee erikasutus lubatav ainult jõe

paisutamise osas, ei vasta kaebaja tahtele. Vastustaja hinnangul oleks aga loa tervikuna

pikendamata jätmine olnud kaebajale selgelt rohkem koormav ning vähem kaebaja huvides.

Arvestades, et uus vee erikasutusluba oli menetluses ning kaebaja väidetavalt viis läbi KMH-d

ning astus seega samme uue vee erikasutusloa saamiseks, ei pidanud vastustaja sellel hetkel

põhjendatuks paisutuseks loa pikendamata jätmist, kuna see soov oli hõlmatud kaebaja

taotlusega.

Vastustaja on vaidlustatud korralduse punktis 2.6 analüüsinud vee erikasutusloa pikendamise

vajadust ja mõistlikkust vaid paisutamist puudutavas osas.

Vastustaja on korralduses hinnanud vee erikasutusloa osalise andmisega seotud asjaolusid ja

leidnud, et see on kaebaja huvides ning ka keskkonnale on parim lahendus vee erikasutusloa

pikendamine paisutamist puudutavas osas. Samuti on vastustaja korralduse punktis 2.8

viidanud, et see on põhjendatud ka kolmanda isiku 1 huve silmas pidades.

11.4. Vastustaja leiab, et vee erikasutusloa osaline pikendamine paisutamise jätkamise osas oli

sisuliselt põhjendatud keskkonnakaitselisel eesmärgil. Vastustaja selgitab, et Kunda jõgi on

kogu ulatuses lõheliste jaoks oluline elupaik ning on seetõttu ka kaitse all. Õigusaktide kohaselt

ei ole Kunda jõel lubatud tegevused, mis veetaset tõstavad või loomulikku hüdroloogilist

režiimi muudavad (vt Määruse nr 18 § 17 lg 1, Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 §

2 lg 2 p 6, Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p 33 ja LKS § 51 lg 1).

Vastustaja on vaidlustatud korralduses välja toonud, kuidas kaebaja tegevus mõjutab Kunda jõe

hüdroloogilist režiimi: selleks, et kaebaja saaks hüdroenergiat elektrienergia tootmiseks

kasutada, on vajalik jõevee juhtimine turbiinidele. Arvestades asjaolu, et kaebaja toodab

elektrienergiat mittereguleeritavate labadega turbiinidega ja paisul puudub varjade

reguleerimise automaatne juhtimissüsteem, on tootmise tarbeks toimunud vee tsükliline

kogumine paisu taha. See toob kaasa perioodilise veetasemete ja vooluhulkade kõikumise

allpool paisu, seda eriti jõe väiksemate vooluhulkade korral, mis mõjutab oluliselt negatiivselt

jõe vee-elustikku allpool Kunda III paisu. Kaebaja ei ole tootmisprotsessi käigus toimuva

Kunda jõe veerežiimi muutmise ärahoidmiseks midagi ette võtnud, ei ole paigaldanud elektri

tootmiseks reguleeritavate labadega turbiine ega automaatset varjade juhtimissüsteemi, mis

aitaksid elektritootmise ajal hoida jõe veetaset ja veerežiimi stabiilsena ning vähendaksid

oluliselt negatiivset mõju paisust allapoole jäävale vee-elustikule. Kunda III paisul

hüdroenergia kasutamise mõjusid vee-elustikule on selgitatud vastustaja 24.04.2014 KMH

algatamise kirjas (kirja p 1.2, 1.3,5).

Probleemiks seoses elektritootmisega Kunda III paisul on samuti voolukatkestused, mis

põhjustavad enamasti suuremaid Kunda jõe veetaseme kõikumisi nii all- kui ka ülalpool paisu.

Voolukatkestuse

ajal

veetaseme

kõikumise

põhjuseks

võib

nimetada

automaatse

juhtimissüsteemi puudumist või vajaliku tööjõu puudumist kohapeal. Selle probleemi

lahendamiseks tuleks paigaldada lisageneraator või kasutada sellist tehnoloogiat, mis välistab

veetaseme suure kõikumise võimaluse elektrikatkestuste ajal, mida aga seni tehtud ei ole.

Viidatust nähtub, et kaebaja tegevus Kunda III paisul hüdroenergia kasutamiseks mõjutab

Kunda jõe loomulikku hüdroloogilist režiimi, mis ei ole LKS § 51 lg 1 kohaselt lubatav.

Lisaks asjaolule, et Kunda jõgi on kogu ulatuses lõheliste elupaigana ja lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitstav, asub vaidlusalune Kunda III pais Sirtsi

loodusalal, mis on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt Natura 2000

võrgustikku kuuluv ala. Viidatud korralduse lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt on Sirtsi loodusala

eesmärgiks loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitse. Kunda

jõega seonduvad kaitstavad elupaigatüübid Sirtsi loodusalal on jõed ja ojad (3260) ning liigid,

kelle elupaiku kaitstakse on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar).

Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru

maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt on Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku

võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise

jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Eelnevast tulenevalt on ilmne, et Kunda jões asuvad väga olulised liigid ja elupaigad, seda nii

Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Eesti riigil on kohustus tagada nende liikide ja elupaikade

kaitse ja hea seisund. Selleks, et viidatud liikide ja elupaikade hea seisund ja kaitse oleks

tagatud, on vajalik taotletava tegevuse mõjude hindamiseks läbi viia KMH, mille vastustaja ka

oma 24.04.2014 kirjaga nr V 7-6/13/16-25 algatas. Praeguseks on kaebaja esitanud vastustajale

29.01.2017 seisuga KMH aruande eelnõu (III kd, tl 104-178), mille kohaselt negatiivsed mõjud

Natura 2000 alale ei ole välistatud, vastupidi, teatud alternatiivide puhul tuvastati mõjud, mida

ei saa leevendada. KMH aruande eelnõus on tegelikult jõutud seisukohale, et edasi tuleks

liikuda null-alternatiiviga, mis tähendab vee erikasutusloa andmata jätmist ja paisutuse

likvideerimist. KMH aruande eelnõus on ka tuvastatud, et puuduvad senise paisutamise

jätkamiseks üldised avalikud huvid (aruande p 4.1.7).

Ka Tallinna Ringkonnakohus on 02.01.2018 määruses tuvastanud, et Kunda III paisul kasutatav

tehnoloogia ei võimalda vältida veetasemete ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust

allpool, mis mõjutab negatiivselt kaitsealust vee-elustikku ja elupaiku. Ringkonnakohus on

tuvastanud T. Tamme ja M. Poolakese analüüsist „Veetasemete mõõtmine Kunda jõel ja

voolurežiimi analüüs“ (III kd, tlk 36-37), et turbiinide labad on mittereguleeritavad ning puudub

varjade reguleerimise automaatne juhtimissüsteem. Sellele on viidanud vastustaja ka oma

korralduses.

Eelnevast nähtub, et vastustaja on hinnanud haldusmenetluses kaebaja tegevuse mõjusid Kunda

jõele, seal asuvatele elupaikadele ja seal elutsevatele liikidele ning asunud põhjendatult

seisukohale, et kaebaja tegevusel hüdroenergia kasutamise näol on Kunda jõele negatiivne

mõju. Sealjuures kinnitab seda asjaolu ka kaebaja enda poolt vastustajale edastatud KMH

aruande eelnõu. Kuigi lõplikult peaksid sellised mõjud selgeks saama KMH menetluse lõpuks,

on juba praeguses etapis selge, et negatiivsed mõjud ei ole välistatud. Sellises olukorras ei saa

kaebaja eeldada senise tegevuse jätkumist. KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui

seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav

tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse

eesmärki. Vastustajal ei ole hetkel veendumust, et negatiivsed mõjud on välistatud. Vastustaja

peab loa pikendamise otsustamisel hindama kaebaja tegevuse mõju keskkonnale ning antud

juhul ei olnud põhjendatud jätkata tegevuse lubamist, mis põhjustab Kunda jõe hüdroloogilise

režiimi muutusi ja seetõttu mõjub negatiivselt jõe keskkonnale.

Asjakohatud on kaebaja väited seoses sellega, justkui oleks korraldus õigusvastane, sest seal ei

ole hinnatud vee erikasutusloa muutmisega ja hüdroenergia kasutamise mitte lubamisega

seotud keskkonnamõjusid. Vastustaja korraldusest nähtuvalt on vastustaja hinnanud eraldi

paisutamise lubamise põhjendatust ja hüdroenergia kasutamise lubamise põhjendatust.

Viidatud hindamise tulemusena ongi leitud, et paisutamise lubamine ilma hüdroenergia

kasutamise lubamiseta on põhjendatud ja vajalik, samuti on see keskkonnakaitse seisukohalt

soodsam valik.

Kaebaja poolt kaebuses esitatud väited, mis puudutavad veetaseme kõikumise küsimust, sellega

seotud ettevaatusmeetme (hüdroenergia kasutamise keelamine) rakendamise vajalikkuse

küsimust ning Kunda Nordic Tsement ja AS-i Estonian Cell seotust vee kõikumisega, on

vastustaja põhjalikult käsitlenud vaideotsuse punktides 2.7 – 2.8.

Vastustaja korraldus ja vaideotsus sisaldavad põhjalikku analüüsi ja hinnangut kaebaja

tegevusele ning põhjendusi, miks vee erikasutusloa pikendamine paisutamist puudutavas osas

on võimalik ning hüdroenergia kasutamise osas mitte. Vastustaja on teostanud õiguspäraselt

kaalutlusõigust ning teinud asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes õiguspärase ja igakülgselt

põhjendatud kaalutlusotsuse. Vaideotsuses sisaldub ka juba põhjalik analüüs kaebuses

käsitletud küsimustes.

11.5. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub õiguspärane ootus loa pikendamiseks ja uue loa

saamiseks. Kaebajale väljastatud vee erikasutusluba oli tähtajaline ning kehtis viis aastat, nagu

selle loa andmise ajal kehtinud seadus maksimaalse tähtajana sätestas. Ajutise meetmena on

vastustaja kaebajale vastu tulles pikendanud vana (viieks aastaks väljastatud) vee

erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 seitse korda. Seda just seetõttu, et uue loa menetlus oli

pooleli ning kaebaja oli koostamas KMH aruannet, mille pinnalt oleks võimalik otsustada uue

vee erikasutusloa andmine ehk kas kaebaja poolt taotletav tegevus paisutamisel ja hüdroenergia

kasutamisel omab negatiivseid mõjusid ning kas neid on võimalik leevendada.

Sealjuures on vee erikasutusloa pikendamine sisuliselt tähendanud seda, et kaebaja on saanud

tegeleda Kunda jõe paisutamisega ja hüdroenergia kasutamisega, nagu ta seda ka uue vee

erikasutusloaga taotles, aga ilma selleks KMH-d läbi viimata ja uut täiemahulist loaprotsessi

läbimata. Selliselt on kaebaja oma tegevusega jätkanud ilma selleks uut luba saamata juba viis

aastat. See on sisuliselt terve vee erikasutusloa algne kehtivuse aeg. Vastustaja leiab, et kaebajal

ei saanud olla mingit õiguspärast ootust piiramatu aja jooksul oma tegevusega jätkamiseks. Vee

erikasutusloa pikendamise näol on tegemist ilmselgelt ajutise meetmega, mis ongi ette nähtud

vahepealseks mõistlikuks ajaks, kui uue loa taotlus on menetluses.

Vastustaja selgitab, et ta on korduvalt püüdnud KMH menetlust kiirendada ning andnud

kaebajale märku, et KMH menetlus peab enne vee erikasutusloa lõppemist lõpule jõudma, et

oleks võimalik otsustada uue vee erikasutusloa andmise või sellest keeldumise üle.

Vee erikasutusloa menetlus ja sealhulgas KMH aruande koostamine on vastustaja arvates

veninud eelkõige kaebajast tulenevatel põhjustel. Eeltoodu kinnitab, et sellises olukorras ei

olnud vastustajal võimalik lõputult vee erikasutusluba pikendada ning lubada jätkuda olukorral,

kus kaebaja saab jätkata kõiki oma tegevusi, olgugi, et vee erikasutusloa algsest lõpptähtajast

on möödas aastaid ning jätkuva tegevuse keskkonnamõju on piisavalt hindamata. On

tähelepanuväärne, et kuni 31.12.2013 oli vee erikasutusloa andmine võimalik kuni viieks

aastaks. Vastustaja aga pikendas kaebaja vee erikasutusluba ligikaudu sama pikaks perioodiks.

Seega sai kaebaja sisuliselt terve vee erikasutusloa kehtivuse jagu pikendusi, mis aga tänaseni

ei ole siiski kaebajast olenevatel põhjustel eesmärgini viinud.

Vee erikasutusloa saamine ühel korral ei loo eeldust ega õiguspärast ootust selle saamiseks

edaspidi. Igal konkreetsel juhul peavad olema täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded ja

tegevuse mõjud peavad olema hinnatud.

Kaebaja on õiguspärase ootuse juures viidanud ka asjaolule, et Kunda III paisule rajati kalapääs,

milleks kaebaja võttis laenu ja see loovat õiguspärase ootuse tegevuse jätkamiseks. Tegelikult

see siiski nii ei ole. Kalade läbipääsu tagamise kohustus tulenes õigusaktidest (VeeS § 17 lg 4,

LKS § 51 lg 2, VeeS § 401 lg 13) ning tegemist ei olnud vastustaja otsusega nõuda kaladele

läbipääsu rajamist. Kaebaja oli paisu valdajana seaduse alusel kohustatud vastava kalapääsu

rajama. Sealjuures sai kaebaja selle rajamiseks toetust ka KIK-ist. Kunda jõgi on äärmiselt

oluline looduskaitse seisukohalt – seal asuvad mitmed Natura elupaigad, samuti elutsevad seal

mitmed kaitstavad liigid. Kunda jõgi on lõheliste ja teiste kalade elupaigana kaitstavaks jõeks

mitmel eri tasandil (sh Euroopa Liidu tasandil). Kui kaebaja soovis sellisel looduskaitseliselt

olulisel jõel tegeleda majandustegevusega, mis eelduslikult juba jõe looduslikku olukorda

rikub, pidi kaebaja arvestama teatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise vajadusega.

Üheks selliseks oligi kalapääsu rajamine. Kaebaja ei saa aga nüüd, kalapääsu rajamisest viis

aastat hiljem, kasutada seda ettekäändena, et argumenteerida õiguspärase ootuse olemasolu vee

erikasutusloa pikendamisel või ka uue loa andmisel. Sellist õiguspärast ootust kalapääsu

rajamisest ei tekkinud. Vastustaja märgib, et kaebaja on saanud peale kalapääsu rajamist viis

aastat paisu ja hüdroelektrijaama endisel viisil kasutada ja sealt tulu teenida.

Vastustaja märgib, et elektrituruseaduse üldise toetuse loogika kohaselt on hüdroelektrijaamas

elektrienergia tootmisel ette nähtud toetuse saamine 12 aasta jooksul (ELTS § 108 lg 1, § 59 lg

1). Seadusest tulenev eeldus on seega, et taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele

tehtud investeering on võimalik tagasi teenida 12 aastaga. AS Elering kodulehelt leitava info

kohaselt on kaebaja saanud toetust kuni 2015. aasta aprillini. Kuivõrd kaebaja on tegelenud

Kunda III paisul alates 2002. – 2003. aastast, võib arvata, et 2015. aasta aprillis saigi kaebaja

12 aastane toetusperiood läbi. Võib eeldada, et periood on olnud piisav, et taastuvenergia

tootmisse tehtud investeering tagasi teenida. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust tegevuse

jätkamiseks määramata ajaks.

Kuna veemajanduskava 2009–2015 perioodil jäid Kunda jõe veekogumitele seatud eesmärgid

saavutamata, on veemajanduskavas 2015–2021 nähtud ette Kunda_1, Kunda_2 ja Kunda_3

veekogumite juures erand pikendada hea seisundi saavutamise eesmärki kuni veemajanduskava

perioodi 2015–2021 lõpuni. Tulenevalt asjaolust, et VeeS § 401 lg-ga 13 seatud kalade

läbipääsu tagamise tähtaeg 1. jaanuar 2013 on möödas ja § 35 lg-s 2 pinna- ja põhjavee hea

seisundi, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemilise

seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg 22. detsember 2015 on möödas,

kuid kaebaja tegevus on takistanud eesmärkide saavutamist, siis ei oleks olnud põhjendatud

tegevuse jätkuv lubamine, arvestades, et kaebaja ei olnud üle kolme aasta esitanud vastustajale

heakskiitmiseks aktsepteeritavat KMH aruannet.

Kaebaja oli tekitanud olukorra, kus veeseaduses sätestatud asjakohased tähtajad olid möödunud

ning eesmärke ei olnud saavutatud, KMH menetlus oli kestnud aastaid, kuid kaebaja ei ole

suutnud esitada vastustajale KMH aruannet heakskiitmiseks ega andnud isegi selget

informatsiooni, millal selline aruanne võidakse esitada. Ühtlasi ei olnud vastustaja veendunud,

et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 võrgustiku alal terviklikkusele ega

mõjuta negatiivselt Kunda jõe kaitse-eesmärke. Sellises olukorras oli põhjendatud kaebaja

tegevuse osaline peatamine ja hüdroenergia kasutamise, kui õigusaktidega mitte kooskõlas

oleva tegevuse, vee erikasutusloa pikendamata jätmine.

11.6. Vastustaja toob välja, et paisutamisega seotud kohustused ei sõltu hüdroenergia

kasutamise võimalikkusest. Vastustaja ei saa olla vastutav kaebaja majandustegevuse ja selle

eest, millistest vahenditest kaebaja paisu hooldamist ja korrashoidmist rahastab. Eriti

arvestades, et kaebaja eelmine vee erikasutusluba oligi tähtajaline, ei saanud kaebajal olla

õiguspärast ootust, et ta tulevikus saab hüdroenergia kasutamisest tulu teenida piiramatu

ajaperioodi jooksul. Seda eriti olukorras, kus Kunda jõe näol on tegemist äärmiselt olulise

lõheliste jõega, mille kaitse eesmärkide täitmise eest riik vastutab.

Kaebaja on kaebuses väitnud, et suure osa igakuistest kuludest moodustavad laenu

tagasimaksed pangale, mis võeti kalalifti ehitamiseks, mis ehitati vastustaja korraldusel ning

samuti on kaebajal regulaarsed kulutused seoses KMH menetlusega, mis on samuti vastustaja

poolt algatatud. Sellised süüdistused vastustaja suhtes ei ole õigustatud. Tegemist on

kohustustega, mis on tekkinud selle tõttu, et kaebaja soovib kaitsealusel jõel tegeleda

majandustegevusega, mis eelduslikult mõjutab negatiivselt jõe looduslikku keskkonda ja

kaitsealuseid liike ning elupaiku.

Vastustaja märgib, et on aastate vältel püüdnud kaebaja majandustegevusele suunatud huvidega

arvestada Vastustaja on seitsmel korral pikendanud kaebajale vastu tulles vee erikasutusluba,

et lubada kaebajal lõpetada KMH menetlus ning liikuda edasi uue vee erikasutusloa taotluse

menetlusega. Kaebaja on sellest hoolimata menetlusega venitanud. Lisaks sellele on kaebaja

tegelikult siiani jätnud kohaselt täitmata kalapääsu rajamise kohustuse, sest toimiv kalapääs

Kunda III paisul hetkel puudub. Kaebaja on lisaks paisu opereerimisel ja hüdroenergia

kasutamisel korduvalt rikkunud vee erikasutusloast tulenevaid nõudeid. Selles osas on

Keskkonnainspektsioon

algatanud

kaebaja

suhtes

ka

väärteomenetluse

(vt

Keskkonnainspektsiooni 19.10.2016 kiri nr 13- 1/16/4667-3 (haldusmenetluse toimikus)).

Samuti on just kaebaja osas laekunud viimaste aastate jooksul Keskkonnainspektsioonile

hulgaliselt kaebusi veetaseme kõikumisega seoses Kunda jõel (vt 01.06.2017 KKI vastus

järelpäringule (haldusmenetluse toimikus)). See näitab selgelt, et kaebajaga on olnud aastate

jooksul palju probleeme, mis ei ole osaliselt siiani lahendust leidnud. Kaebaja on rikkunud nii

õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui vee erikasutusloast tulenevaid nõudeid. Sellises olukorras

ei saa eeldada, et vastustaja lõputult pikendab kaebaja vee erikasutusluba ning lubab tegeleda

majandustegevusega, mis ei ole kooskõlas õigusaktidega ning mis mõjutab negatiivselt

kaitsealust Kunda jõge.

Täiendavalt on vastustaja seisukohal, et paisutamisega seotud nõuete täitmine Kunda III paisul

on võimalik ilma hüdroenergia kasutamiseta.

11.7. Vastustaja leiab, et vee erikasutusloa pikendamise otsustamisel ei pidanud ootama KMH

aruande valmimist. KMH on algatatud vee erikasutusloa andmise menetluses ning seda ei viida

läbi praegu vaidluse all olevas vee erikasutusloa pikendamise menetluses. Uue vee

erikasutusloa menetluses kaalutakse tegevuse erinevaid alternatiive ja võimalusi. Olemasoleva

loa pikendamise puhul jätkatakse aga tegevusega olemasoleval kujul. Kaebaja viited KMH

tulemustega arvestamisele või alternatiivide ja võimaluste hindamisele KMH menetluses ei ole

siinkohal asjakohased.

Uue loa KMH menetluses selguvad asjaolud, mis võimaldavad otsustada hüdroenergia

kasutamise võimalikkuse ja lubatavuse üle uue loa kontekstis. Vastustaja vee erikasutusloa

kehtivusaja pikendamise menetluses ei ole eesmärgipärane algatada täiemahulist KMH

menetlust ja oodata otsustamiseks ära selle tulemusi või ka oodata ära teise menetluse raames

algatatud KMH tulemusi, kuivõrd luba kaotaks kehtivuse enne menetluse lõppu. Praegusel

juhul läbi viidud vee erikasutusloa pikendamise menetlus on sisuliselt võimalus lühiajaliselt

säilitada olemasolev olukord kuni uue loa menetluses otsuseni jõudmiseni. Kui pikendamise

menetluses hakataks aga eraldi KMH-d läbi viima või ootama ära uue loa KMH tulemusi, oleks

sisuliselt tegemist juba uue loa menetlusega. Selline lahendus tekitaks olukorra, kus lubade

pikendamise taotlused oleksid sisuliselt perspektiivitud ja vastustaja ei saakski uue loa

väljastamise võimalikkuse üle otsustamise ajaks pikendada olemasolevate lubade kehtivust.

Kolmas isik 1 on viidanud ka, et vastustaja võiks vee erikasutusloa pikendamise menetluse

peatada KMH tulemuste selgumiseni ning seejärel alles otsuse langetada. Vastustaja selgitab,

et kui ta oleks peatanud vee erikasutusloa pikendamise taotluse menetluse uue vee erikasutusloa

taotluse menetluses KMH tulemuste selgumiseni, oleks olemasoleva vee erikasutusloa kehtivus

ikkagi lõppenud KMH menetluse ajal. Lisaks ei oleks eesmärgipärane peatada vee

erikasutusloa pikendamise taotluse menetlust KMH tulemuste selgumiseni, arvestades et see

vee erikasutusloa pikendamine on võimalik üksnes uue vee erikasutusloa taotluse menetluse

ajaks. Nimelt pärast KMH tulemuste selgumist saab vastustaja otsustada juba uue vee

erikasutusloa andmise üle, mistõttu ei oleks eesmärgipärane ja otstarbekas otsustada siis enam

olemasoleva vee erikasutusloa pikendamise üle.

Arusaamatud on vastustajale kaebaja väited, et kuna KMH on teostamata, puudub tegevusloa

andjal oluline teave otsuse tegemiseks ning negatiivse keskkonnamõju esinemine tehakse

kindlaks alles KMH menetluses, mis on pooleli. Vastustaja rõhutab, et KMH menetlus on

algatatud uue vee erikasutusloa väljastamise menetluses, mitte vee erikasutusloa pikendamise

üle otsustamiseks. Olukorras, kus vastustajale on menetluses kogutud informatsiooni pinnalt

selge, et praegusel kujul hüdroenergia kasutamist jätkata ei ole võimalik, ei saa nõuda, et

vastustaja seda informatsiooni arvesse ei võtaks ning siiski luba pikendaks.

Oluline on tähele panna, et kaebaja enda poolt vastustajale esitatud KMH aruande eelnõu

kohaselt ei ole ebasoodsad mõjud Natura 2000 alale välistatud. Vastupidi, teatud alternatiivide

puhul tuvastati mõjud, mida ei saa leevendada. KMH aruande eelnõus on tegelikult jõutud

seisukohale, et edasi tuleks liikuda null-alternatiiviga, mis tähendab vee erikasutusloa andmata

jätmist ja paisutuse likvideerimist. KMH aruande eelnõus on ka tuvastatud, et puuduvad senise

paisutamise jätkamiseks üldised avalikud huvid (aruande p 4.1.7). Seega on KMH menetluses

tegelikult juba vähemalt esialgselt tuvastatud, et negatiivsed mõjud ei ole välistatud ja vähemalt

osaliselt ei ole need ka leevendatavad. Sellises olukorras jääb arusaamatuks kaebaja väide, et

vastustaja oleks sellest hoolimata pidanud vee erikasutusluba pikendama ja ootama ära KMH

aruande lõplikud tulemused. Juba vahepealsed tulemused näitavad negatiivsete mõjude

esinemist. Natura 2000 alade puhul on võimalik aga tegevust lubada vaid juhul, kui ebasoodsate

mõjude esinemine on välistatud. Sellist veendumust vastustajal ei olnud ning järelikult ei

saanud vee erikasutusluba ka vastavas ulatuses pikendada.

Vastustaja arvates on põhjendamatu kaebaja seisukoht, justkui näitaks asjaolu, et vastustaja on

KMH aruande eelnõud tsiteerinud, et selle oleks pidanud ka vastu võtma ja avalikustamisele

saatma. Vastustaja on oma kaebuse vastuse p-s 2.3.11 selgitanud, et esitatud KMH aruandes on

leitud, et negatiivsed mõjud ei ole välistatud ja edasi tuleks liikuda null alternatiiviga, mis

tähendab vee erikasutusloa andmata jätmist ja paisutuse likvideerimist. Vastustaja on

20.02.2017 kirjaga nr 6-3/17/2163-3 tagastanud KMH aruande eelnõu kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks. Seda kirja ei ole kaebaja vaidlustanud. Viidatud kirjas selgitas vastustaja, et

KMH aruandes ei ole käsitletud piisavalt kõiki kavandatava tegevuse alternatiive ning ei ole

põhjendatud, kuidas jõuti järelduseni, et edasise KMH protsessi mõistes võib jätkata null-

alternatiiviga. Vastustaja juhtis tähelepanu, et Natura asjakohane hindamine on puudulik,

kuivõrd mõjude analüüsi ei ole teostatud. Lisaks ei olnud KMH aruande eelnõus asjakohast

ökoloogilis-majanduslikku analüüsi ning aruande eelnõu peatükis 6 esitatud tegevuse mõjusid

leevendavad meetmed ei olnud efektiivsed.

Seega esinesid KMH aruande eelnõus selgelt puudused, mis vajasid kõrvaldamist ja mille tõttu

ei olnud võimalik aruannet vastu võtta ja avalikustamisele saata. See aga ei tähenda, et aruande

eelnõus eksperdi poolt välja toodud negatiivseid mõjusid ei esineks ja neid ei saaks arvestada.

11.8. Kaebaja väited vastustaja poolsest KMH menetluse takistamisest on põhjendamatud ja

KMH menetluse venimist eksperdi tõttu ei ole kuidagi põhjustanud vastustaja tegevus.

Õige ei ole kaebaja väide, justkui oleks vastustaja jätnud KMH eksperdi litsentsi pikendamata,

milline asjaolu ei võimaldanudki eksperdil oma tööd lõpuni teha. Vastustaja selgitab, et

vastustaja ei otsusta KMH ekspertide litsentside andmise ega pikendamise üle. KeHJS § 15

sätestab selgelt, et KMH eksperdi litsentsi annab Keskkonnaministeerium ning selle

pikendamise menetluse viib samuti läbi Keskkonnaministeerium. Litsentsi pikendamata

jätmine oli aga eksperdi enda soov, kuivõrd ekspert võttis oma 22.02.2017 avaldusega KMH

litsentsi pikendamise taotluse tagasi (V tl 7-8). Seega on KMH eksperdi litsentsita jäämine tema

enda otsus ja tegevuse tulemus. Kindlasti ei ole selle eest vastutav vastustaja.

Vastustaja leiab, et KMH menetlus on selgelt veninud kaebaja tegevuse tõttu ning kaebaja on

seda oma 24.03.2017 kirjas ka märkinud. Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väide, et

vastustaja ei ole tänaseni juhteksperdi vahetust kinnitanud, vaatamata sellele, et vastav taotlus

on vastustajale korduvalt esitatud, on selgelt ebaõige. KMH ekspert Riin Kutsar on esitanud

04.08.2017 vastustajale oma nägemuse KMH protsessiga jätkamiseks. 17.08.2017 saatis

vastustaja eksperdile kirja, milles palus KMH ekspertrühma koosseisu täpsustada, kaasata ka

vee-elustiku ekspert ning korrigeerida ajakava. Kuivõrd vastustaja vajalikku informatsiooni ei

saanud, edastas vastustaja 19.09.2017 kirjaga meeldetuletuse, milles palus KMH ekspertrühma

kohta täiendavat informatsiooni. Vastustaja palus edastada vajalik informatsioon, et oleks

võimalik edasi liikuda KMH juhteksperdi vahetuse korraldamisega. 23.01.2018 edastas Riin

Kutsar vastustajale kirja, mille kohaselt arendaja KMH tellijana on KMH protsessis aja maha

võtnud ning OÜ Hendrikson & Ko poolne roll KMH läbiviimisel ja ekspertidega läbirääkimisel

on peatunud. Viidatust on selge, et vastustaja on teinud omalt poolt kõik, et menetlus mõistliku

aja jooksul läbi viidaks. Kaebajast tulenevatel põhjustel on KMH menetlus aga veninud

ebamõistlikult pikaks ning näib, et kaebaja justkui üldse loobus KMH läbiviimisest. Selle

valguses jäävad arusaamatuks kaebaja väited, justkui oleks KMH menetluse venimise taga

vastustaja tegevus ning veelgi arusaamatum on kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks loa

pikendamise otsustamiseks pidanud ootama ära KMH tulemused, kui oli selge, et kaebaja

sisuliselt loobus KMH läbiviimisest.

Vastustaja toob välja, et 23.02.2018 esitati vastustajale vastavalt juhistele korrigeeritud KMH

ajakava. 28.03.2018 kirjaga nr 6-3/18/4641 (V tl 9-10p) esitas vastustaja KMH eksperdile ja

kaebajale selgitused, mille kohaselt saab esitatud uue ajakava võtta KMH läbiviimisel aluseks

eeldusel, et juhteksperdi vahetamise ja sellega KMH programmi muutmise protsess on lõpuni

viidud ja KMH eksperdirühm on jätkuvalt piisav kõiki KMH programmis nimetatud olulisi

keskkonnamõjusid hindama. Vastustaja palus esitada täiendava informatsiooni KMH

eksperdirühma koosseisu kohta (pädeva vee-elustiku eksperdi kaasamine), mille järel saaks

vastustaja otsustada KMH juhteksperdi muutmise nõusoleku andmise üle. Samamoodi on

vastustaja selgitanud juhteksperdi vahetuse asjaolusid 27.03.2018 kirjaga nr 6-3/18/4232-2

IMG Energy OÜ esindajale Küllike Nammile (V tl 11-13).

11.9. Vastustaja leiab, et ee erikasutusloa pikendamine hüdroenergia kasutamise osas ei olnud

põhjendatud. On üldteada, et veerežiimi muutused on oluliseks negatiivseks mõjuriks vee

elustikule. Samuti on vastustaja arvates üldteada, et Kunda III paisul hüdroenergia kasutamine

põhjustab veerežiimi muutuseid. Seega võib vastustaja arvates isegi ilma kaebaja tootmises

kasutatavat tehnoloogiat tundmata väita, et hüdroenergia kasutamise lõpetamisega tekib

keskkonnale pigem soodne mõju. Kaebaja poolt viidatud asjaolu, et jões ei ole ka looduslikult

pidevalt üks vooluhulk, on õige. Siiski tuleb tähele panna, et looduslik vooluhulkade

muutumine ei ole sama, mis kaebaja poolt hüdroenergia kasutamisega põhjustatud muudatused

veerežiimis.

Kaebaja tahab justkui väita, et hüdroenergia kasutamisega põhjustatud veerežiimi muutustest,

mida muidu ei esineks, ei kaasne keskkonnale täiendavaid häiringuid või kahju. Vastustaja on

selgitanud KMH algatamise otsuses (24.04.2014 nr V 7-6/13/16-25), et hüdroenergia

kasutamisega kaasnev hüdroloogilise režiimi ebastabiilsus on allpool paise eeldatavalt otseselt

hukatuslik ning piisab vaid ühest lühiajalisest veevoolu sulgemisest paisul, et lõheliste mari

kudepesades allpool paisu häviks. Kaebaja on ka ise möönnud, et voolukatkestusi esineb.

Kaebaja lahendus olukorrale oleks lahenduste otsimine KMH käigus (mille kaebaja on ise

vahepeal peatas nähtuvalt Triin Kutsari kirjast). Vastustajalt ei saa aga eeldada, et olukorras,

kus negatiivne mõju praegusel hetkel on reaalne ja kaebaja ei ole juba aastaid teinud midagi

selle heaks, et olukorda parandada, pikendaks vastustaja siiski kaebaja vee erikasutusluba veel

kümnendat korda.

11.10. Vastustaja leiab, et kaebaja tegevusel on negatiivne mõju Kunda jõele. Kaebaja

tegevusega kaasneb vooluhulkade kõikumine. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kaebaja

on ka ebaõigesti ajanud segi veetaseme ja vooluhulkade kõikumise. Veetaseme kõrgused on

vee erikasutusloas selgelt kirjas ning seal on teatud kõikumised lubatud. Probleem on aga

vooluhulkades, mis kaebaja tegevuse tulemusena on ebastabiilsed. Hüdroenergia kasutamise

lõpetamine tagaks stabiilsed vooluhulgad, kuivõrd lõpetataks vee tsükliline kogumine ja

seejärel läbi turbiinide suuremate koguste alla laskmine. (vt ka Eesti Maaülikooli 2015. a töös

„Veetaseme mõõtmine Kunda jõel ja voolurežiimi analüüs“ (V tl 14-25p, edaspidi EMÜ töö lk

8, ja Ökokonsult OÜ (Rein Järvekülg) 2011. aastal koostanud ekspertarvamus „Estonian Cell

AS kavandtaud veevõtu mõju Kunda jõe kalastikule ning Kunda jõe hoiualal kaitstavatele

liikidele ning elupaikadele“ V tl 26-35, edaspidi Ökokonsult töö. Viidatud analüüsis ptk 5, lk

15.)

11.11. Vastustaja soovib rõhutada, et 15.03.2018 toimus kolmanda isiku 1 keskkonnaalase

tegevuse kontroll. Viidatud kontrolli protokolli (V tl 36-45p) p 6 (Käitise vastavus veealastele

nõuetele) juures on Keskkonnaameti kommentaar, et aastaks 2020 peavad ettevõttel olema

väljatöötatud alternatiivsed veevõtu lahendused paisutuse likvideerimise korral. Kolmas isik 1

lisas protokolli omalt poolt järgmise kommentaari: „Oleme valmis välja töötama veevõtu uued

lahendused 2020 aastal.“ Seega ei sõltu kolmanda isiku 1 edasine tegevus tingimata kaebajale

loa andmisest või andmata jätmisest. Kolmas isik 1 on nõustunud uued veevõtu lahendused

välja töötama.

11.12. Kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalike seisukohtade juurde ning palub kaebus jätta

rahuldamata. Vastustaja rõhutas, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased

haldusaktid, milles on põhjalikult analüüsitud tekkinud olukorda, esinenud asjaolusid ja

võimalikke tegutsemisviise. Vastustaja on kaalutlusotsuse alusel leidnud, et põhjendatud on

paisutuse jätkamine, kuid hüdroenergia kasutamise lõpetamine, sest hüdroenergia kasutamine

Kunda III paisul ei ole kooskõlas õigusaktidega ning mõjutab negatiivselt kaitsealust Kunda

jõge ja seal asuvaid kaitstavaid liike ja nende elupaiku.

11.13. Menetluskulude osas märgib vastusaja, et kaebaja menetluskulusid tuleb nende

väljamõistmisel vähendada arvates maha menetlusega mitteseotud kulud ja põhjendamatud

kulud seoses esialgse õiguskaitse määruskaebusele vastuse koostamisega. (V tl 76-77).

Kuigi kolmas isik 1 on oma 14.05.2018 seisukoha taotluses taotlenud menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt, märgib vastustaja, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine

osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse menetlust, et ei ole põhjendatud. Esialgse õiguskaitse

taotlus jäeti rahuldamata ning see oli põhjendamatu. Seetõttu ei ole põhjendatud nende kulude

väljamõistmine.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

12. Kolmanda isiku AS Kunda Nordic Tsement seisukoht

12.1. Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebajal ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki – vee-erikasutusloa nr L.VT.LV-170946 kehtivuse pikendamist nii

Kunda jõe paisutamiseks kui ka hüdroenergia kasutamiseks kuni uue vee erikasutusloa

andmiseni.

Kaebaja on sidunud Kunda jõe paisutamisega seotud kohustuste täitmise hüdroenergia tootmise

õiguse saamisega. Kuigi õige on vastustaja seisukoht, et paisutamisega seotud kohustused ei

sõltu hüdroenergia kasutamise võimalikkusest (vt Keskkonnaameti 05. aprilli 2018 vastus p

2.3.8 jj), on kaebaja ise andnud mõista, et hüdroenergia tootmiseks vee erikasutusloa

mittesaamisel kaebaja paisutamisega seotud kohustusi ei täida (vt kaebaja 02. novembri 2017

määruskaebuse vastuse p 13). Kui kaebaja jätab paisutamisega seotud kohustused täitmata

(sõltumata sellest, kas ta on selleks õigustatud) ja pais likvideeritakse, siis see kahjustab

oluliselt kolmanda isiku huve.

12.2. Vabariigi Valitsuse 26.03.2002 määrus nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee

erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike

materjalide loetelu ja loa vormid“ § 17 lg-st 1 tulenevalt pikendatakse vee erikasutusloa

kehtivust isiku põhjendatud taotluse alusel. See ei välista uurimispõhimõttest tulenevalt oluliste

asjaolude kindlakstegemise vajadust. Keskkonnaameti vastuse kohaselt on ta haldusmenetluses

hinnanud kaebaja tegevuse mõjusid Kunda jõele, seal asuvatele elupaikadele ja seal elutsevatele

liikidele ning asunud esialgsele seisukohale, et kaebaja tegevusel hüdroenergia kasutamise näol

on Kunda jõele negatiivne mõju, kuid lõplikult peaksid mõjud saama selgeks KMH menetluse

lõpuks (vt Keskkonnaameti 05. aprilli 2018 vastuse p 2.2.13). Sellest võib järeldada, et

Keskkonnaametile ei olnud otsuse tegemise hetkeks projekti keskkonnamõjud (sh

keskkonnamõju juhul, kui hüdroenergia kasutamine lõpetatakse) üheselt teada.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 lg 1 ja 2 kohaselt on

KMH menetlus see allikas, kus selguvad projekti keskkonnamõju ulatus ja leevendusmeetmed.

Keskkonnamõju hindamine on vajalik mistahes vee erikasutusloa väljaandmisel (Määruse § 16

lg 1 p 4). Samas vee erikasutusloa pikendamise menetluses ei ole iseenesest välistatud samuti

KMH läbiviimine, aga võimalik on ka keskkonnamõju kindlakstegemine muude tõenditega ja

piiratud hulgale tegevustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2018 määruse p 26).

12.3. Vastustaja on korduvalt andnud kaebajale võimalusi KMH teostamiseks, kuid erinevatel

põhjustel on KMH jäänud läbi viimata (lõpetamata). Sellest kolmas isik järeldab, et vastustaja

pidas antud juhul oluliseks saada teavet just KMH-st. Kui vastustaja pidas vajalikuks

täiendavate andmete saamist, siis oleks võinud vastustaja kaaluda haldusmenetluse peatamise

võimalust kuni KMH tulemuste selgumiseni või muude asjakohaste analüüside saamiseni.

Hetkel ei saa välistada, et menetluse peatamata jätmise tõttu ei saanud Keskkonnaamet

otsustamiseks olulist informatsiooni, mis võis viia ebaõige otsustamiseni (Vt Riigikohtu

lahendid asjades 3-3-1-56-08, 3-3-1-62-08).

Haldusmenetluse peatamise ajal ei oleks kaebajal vee erikasutusloast tulenevaid õigusi, sh

hüdroenergia kasutamise õigust. Küll aga oleks tal seadusest tulenevad paisu valdaja

kohustused. See, kas pärast KMH tulemuste selgumist on mõistlik taotleda varasema vee

erikasutusloa pikendamist või juba uue loa väljaandmist või üldse loast loobuda, sõltub kaebaja

eelistustest.

12.4. Eeltoodust tulenevalt leiab kolmas isik, et kaebus tuleks rahuldada tühistamisnõude osas

ja kohustada Keskkonnaametit asja uuesti läbi vaatama, vajadusel peatades asja uuel

läbivaatamisel haldusmenetluse kuni KMH tulemuste selgumiseni. Kolmas isik ei toeta kaebuse

rahuldamist kohustamiskaebuse osas, sest kohus ei saa vastustaja asemel otsustada vee

erikasutusloa pikendamist, ja nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega.

12.5. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2380 eurot HKMS §

108 lg 8 ja lg 4 alusel (IV tl18 pöördel). Lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Käibemaksu hüvitamist kolmas isik ei taotle.

13. Kolmas isik Viru-Nigula vald omapoolset seisukohta kaebusele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab pärast asjas esitatud seisukohtade ja väidete ärakuulamist ning tõendite

hindamist, et kaebus tuleb kõigis nõuetes jätta rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta

alljärgnevaga.

15. Vee erikasutuslubade väljaandmise ja pikendamisega seonduvaid küsimusi reguleerivad

eelkõige veeseadus (VeeS) ja selle alusel antud Keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18

„Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise

kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18).

VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine

või hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et käesoleval

juhul on tegemist kahe eraldi loakohustusliku tegevusega, mis võivad vastavalt paisutuse

eesmärgile olla omavahel seotud, kuid ei pea seda olema ehk loataotlust esitada ja seda

rahuldada saab mõlemale tegevusele ka eraldi.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja arendatava majandustegevuse (hüdroenergia tootmine)

teostamiseks Kunda jõel asuvas IMG Energy OÜ hüdroelektrijaamas on kaebajal vaja vee

erikasutusluba nii paisutamiseks kui ka hüdroenergia kasutamiseks.

Vaidlust ei ole, et Kunda jõgi on kogu ulatuses lõheliste jaoks oluline elupaik ning on seetõttu

ka kaitse all. Õigusaktide kohaselt ei ole Kunda jõel lubatud tegevused, mis veetaset tõstavad

või loomulikku hüdroloogilist režiimi muudavad (vt Määruse nr 18 § 17 lg 1,

Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 § 2 lg 2 p 6, Keskkonnaministri 15.06.2004

määruse nr 73 § 2 p 33 ja LKS § 51 lg 1). Samuti ei ole vaidlust, et veemajanduskava 2009–

2015 perioodil jäid Kunda jõe veekogumitele seatud eesmärgid saavutamata ja

veemajanduskavas 2015–2021 on nähtud ette Kunda_1, Kunda_2 ja Kunda_3 veekogumite

juures erand pikendada hea seisundi saavutamise eesmärki kuni veemajanduskava perioodi

2015–2021 lõpuni.

Vaidlust ei ole, et vaidlusalune Kunda III pais asub Sirtsi loodusalal, mis on Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Viidatud

korralduse lisa 1 p 2 alapunkt 382 kohaselt on Sirtsi loodusala eesmärgiks loodusdirektiivi I

lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitse. Kunda jõega seonduvad kaitstavad

elupaigatüübid Sirtsi loodusalal on jõed ja ojad (3260) ning liigid, kelle elupaiku kaitstakse on

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar). Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 kohaselt on Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas

nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo

salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

16. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebajale oli väljastatud veeseaduse ja määruse nr 18 alusel

vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946, mille kehtivusaeg oli vastavalt määrusele nr 18 5 aastat

- 11.02.2008 kuni 11.02.2013. Nimetatud luba oli välja antud nii Kunda jõe paisutamiseks kui

ka hüdroenergia kasutamiseks IMG Energy OÜ elektrijaamas (I tl 18 pöördel p 3.4.).

17. 31.12.2012 esitas kaebaja Keskkonnaametile taotluse uue vee erikasutusloa saamiseks

Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda III paisul. Seoses nimetatud

taotluse menetlusega on Keskkonnaamet muutnud korduvalt vee erikasutusloa nr L.VT.LV-

170946 tingimusi ja kehtivusaega ning pikendanud seda oma korraldustega.

18. 24.04.2014 algatas vastustaja IMG Energy OÜ poolt esitatud uue vee erikasutusloa

taotlusega kavandatavatele tegevustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel peatus tegevusloa

menetlemine kuni KMH aruande heakskiitmiseni. Kaebaja vaidlustas KMH algatamise otsuse

Tartu Halduskohtus ja viimane jättis oma 20.01.2015 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-14-51675

kaebuse rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus jõustus 20.02.2015.

19. Oma 28.04.2014 korraldusega nr V 1-15/14/119 pikendas vastustaja vee erikasutusloa nr

L.VT.LV-170946 kehtivustähtaega kuni eeldatava KMH menetluse lõpuni 31.12.2015.

23.11.2015 esitas kaebaja vee erikasutusloa pikendamise taotluse, mille alusel pikendas

vastustaja oma 31.12.2015 korraldusega nr V 1-15/15-362 loa kehtivuse tähtaega kuni

30.12.2016.

30.12.2016 korraldusega nr 1-3/16-3184 (I tl 14-17) pikendas vastustaja vee erikasutusluba nr

L.VT.LV-170946 paisutamist puudutavas osas kuni 30.06.2017. Nimetatud korralduse

vaidlustas kaebaja vaide korras ja Keskkonnaamet otsustas 16.06.2017 korraldusega nr 1-

3/17/1577 muuta oma 30.12.2016 korraldust ja vee erikasutusluba nr L.VT.LV-170946 nii, et

pikendas vee erikasutusluba paisutamise osas kuni 15.12.2017 ja jättis selle pikendamata

hüdroenergia kasutamise osas.

Kaebaja vaidlustas viimase korralduse vaidemenetluse korras 17.07.2017. Keskkonnaamet

jättis oma 03.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/187 vaide 16.06.2017 korralduse nr 1-3/17/1577

resolutsiooni p 3 täitmise peatamiseks rahuldamata (I tl 53-55). Vaideotsus (I tl 57-62), millega

kaebaja vaie jäeti rahuldamata, edastati kaebajale 25.08.2017. 18.09.2017 esitas kaebaja

kohtule käesoleva kaebuse.

20. Kaebaja on 16.06.2017 korraldust nr 1-3/17/1577 ja selle vaideotsust vaidlustades asunud

kõigepealt üldisele seisukohale, et vee erikasutusloa ainult osaline pikendamine KMH

menetluse ajal on õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et seadus selleks võimalust ei anna.

Kohus ei nõustu kaebajaga ja leiab sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 2.01.2018 määruse

punktis 23 väljendatud seisukohaga, et kohtupraktika (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-

74-14 p 14) ja õigusaktid ei välista loataotluse osalist rahuldamist ja selline seisukoht on

analoogia korras rakendatav ka vee erikasutusloa pikendamise osas.

Samuti nõustub kohus sellega, et keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 § 17 lg-t 1 ei ole

samuti põhjust tõlgendada viisil, et olemasoleva loa pikendamine on võimalik üksnes tervikuna

või üldse mitte. Keskkonnaministri määruse nr 18 „§ 17 lg 1 sätestab, et kui olemasoleva vee

erikasutusloa kehtivus lõpeb enne uue vee erikasutusloa andmist, pikendatakse olemasolevat

vee erikasutusluba põhjendatud taotluse alusel kuni uue vee erikasutusloa andmiseni. Viidatud

määrus ja veeseadus ei sisalda regulatsiooni, mis piiraks loa osalist pikendamist. Kohus märgib,

et kohtupraktikas ja seaduste tõlgendamisel on üldine seisukoht, et haldusorganile seadusega

antud pädevus kaalutlusõiguse alusel mingi toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks

hõlmab juhul, kui see ei ole seadusega või õigusaktiga välistatud, ka õigust põhjendatud

kaalutluse alusel vastava taotluse rahuldamisest täielikult või osaliselt keelduda. Käesoleval

juhul osalise või täieliku haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise piirangut

õigusaktist ei tulene ja selle sõnastusest nähtub selgelt, et otsuse langetamisel tuleb

haldusorganil teostada kaalutlusõigust ja tal on õigus otsustada ka loa pikendamine ainult

kindlaks tähtajaks.

21. Käesolevat asja silmas pidades on oluline asjaolu, et VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee

erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Seadusest

nähtub, et nii veekogu paisutamine kui hüdroenergia kasutamine on eraldi loakohustuslikud

tegevused. Arvestades, et kaebaja soovitud hüdroenergia kasutamise eelduseks tulenevalt

looduslikest tingimustest on käesoleval juhul Kunda jõe paisutamine Kunda III paisul, on selge,

et ilma paisutamiseks vee erikasutusluba omamata ei ole võimalik hüdroenergiat kasutada ehk

sisuliselt on käesoleval juhul väljastatud vee erikasutusloa näol tegemist kahe erineva vee

erikasutusloaga, mida ühendab nende põhiline majanduslik otstarve ja ühe dokumendina

väljastamine. Kohus märgib siinkohal ka seda, et paisutamisloa ainsaks otstarbeks ei ole

nähtuvalt selle sisust ainult kaebajale võimaluse andmine hüdroenergia tootmiseks, vaid ka

veevõtu võimaldamine AS Kunda Nordic Tsemendile tootmistegevuseks.

22. Kohus märgib, et veeseaduse § 9 lg 101 p 3 näeb ette võimaluse vee erikasutusloa nõudeid

muuta, kui sellega määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke

keskkonnamuutusi ning avalik huvi loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse (VeeS § 9 lg

102). Kohus märgib, et ta nõustub Keskkonnaameti 25.08.2017 vaideotsuse punktis 2.3 toodud

seisukohaga, et vee erikasutusloa pikendamise üle otsustamisel otsustatakse vee erikasutusloa

kehtivusaja muutmise üle. Seega toimub pikendamise küsimuse otsustamise menetlus vee

erikasutusloa muutmise menetlusena ja selle läbiviimisel tuleb lähtuda lisaks Veeseaduse

nõuetele ka HMS § 5 ja 6 toodud nõuetest ja põhimõtetest.

Osalise loataotluse rahuldamisel, loa muutmisel või pikendamisel tuleb Riigikohtu seisukohast

lähtudes haldusorganil enne otsustamist välja selgitada taotleja seisukoht küsimuses, kas juhul,

kui tema taotlust ei rahuldata tervikuna, ei soovi ta ka loa andmist osaliselt.

23. Kohus leiab sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtuga, et käesoleval juhul käsitletav olukord

erineb Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-74-14 kirjeldatud olukorrast, kus taotleti luba hüdroenergia

tootmise jaoks uue vajaliku paisutamise teostamiseks, mitte olemasoleva tammi (paisutuse)

säilitamiseks. Seetõttu vastab ka osaline vee erikasutusloa pikendamine paisutuse osas

käesoleval juhul IMG tegelikele huvidele ja esitatud taotlustele. See nähtub kasvõi asjaolust, et

kaebaja ei ole kordagi taotlenud paisutust võimaldava loa osa tühistamist vaidlustatud

korralduses. On selge, et paisutuse säilitamine kahjustab kaebaja huvisid vähem, kui loa

tervikuna pikendamata jätmine. Paisutamisloa pikendamata jätmise tagajärjel tuleks kaebajal

paisutus likvideerida ja võimaliku uue hüdroenergia toomise loa saamisel koos selleks vajaliku

uue paisutusloaga tuleks kaebajal sel juhul paisutuseks vajalikud ehitised uuesti püstitada.

Selline käitumine oleks ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik.

Kohus on juba leidnud, et vee erikasutusloa pikendamine ainult paisutamise osas on lubatud ja

võimalik, ja praegusel juhul oli on see ka selgelt kaebaja huvides. Kohus märgib, et kaebaja on

alles oma 17.07.2017 esitatud vaides esitanud selge ja üheselt arusaadava väite, et vee

erikasutusloa osaline pikendamine ei vasta tema tahtele. Kohus on seisukohal, et selline hiline

väite esitamine on käsitletav pigem nõrga õigusliku positsiooni toetamiseks otsitud väite

esitamisena, kui tema tegelikele huvidele vastava tahteavaldusena. Juhul, kui see oleks olnud

arvestades korralduse kehtestamise tagajärjel tekkinud olukorda arvestades kaebaja tegelik

tahe, oleks kaebajal olnud kohe võimalus esitada taotlus muudetud vee erikasutusloa kehtetuks

tunnistamiseks. Seda kaebaja käesoleva kohtuotsuse tegemiseni teinud ei ole, mis näitab, et see

väide ei ole kaebaja tegeliku tahtega kooskõlas.

Kohus märgib veel, et kohtu eelnevast seisukohast nähtub, et sisuliselt ei ole käesoleval juhul

kohtu hinnangul tegemist mitte vee erikasutusloa osalise pikendamise, vaid ühe kahest

väljastatud vee erikasutusloast (hüdroenergia tootmiseks) pikendamata jätmisega ehk

käesoleval juhul tuleb lähtudes ka kaebuse eesmärgist (saada võimalus elektri tootmiseks kuni

vee erikasutusloa taotluse lahendamiseni) keskenduda eelkõige küsimusele, kas vee

erikasutusloa välja andmata jätmine hüdroenergia tootmiseks on olnud õiguspärane või

õigusvastane.

24. Kohus märgib ka, et oma õiguslikult olemuselt erineb vee erikasutusloa taotlemine

(eelviidatud haldusasja nr 3-3-1-74-14 ese) selle pikendamise taotlusest uue vee erikasutusloa

väljaandmise otsustamise ajaks. Esimesel juhul on taotluse menetlemise normid ja nõuded loa

väljaandmiseks selgelt seaduses sätestatud ja enne vee erikasutusloa saamist ei tohi sellega

soovitud tegevusi teha. Teisel juhul on tegemist sisuliselt teatud tegevuste teostamiseks

olemasoleva õiguse loa pikendamisega kuni uue vee erikasutusloa väljastamisega seotud otsuse

langetamiseni vee erikasutusloa muutmise menetluses. Selliseks pikendamiseks ja vee

erikasutuloa muutmise läbiviimiseks ettenähtud haldusmenetlust ei reguleerita seaduses sama

põhjalikult kui vee erikasutusloa taotlemise menetlust ja haldusorgan omab selle läbiviimisel

laialdast kaalutlusõigust, uurimiskohustust ja üldist põhjendamiskohustust pikendamisest

keeldumise korral.

25. Arvestades eelpooltoodut kontrollib kohus järgnevalt, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud pikendamast kaebaja taotluse alusel vee erikasutusluba hüdroenergia tootmiseks.

26. Kohus on ka juba võtnud seisukoha, et õigusaktidest ei tulene haldusorganile kohustust

tingimata pikendada senist vee erikasutusluba uue taotlemise ajaks ning et haldusorganil on

võimalik kaalutlusõiguse alusel ka keelduda senise vee erikasutusloa pikendamisest või

pikendada seda ainult osaliselt.

Kohus märgib, et seaduse ei sätesta tingimusi ja eeldusi ühe või teise otsuse langetamiseks ja

jätab seetõttu haldusorganile küllaltki laialdase kaalutlusvolituse. Kohtu hinnangul tuleb selle

kaalutlusvolituse teostamiseks haldusorganil lähtuda eelkõige veeseaduse mõttest ja hinnata,

kas soovitud tegevuse jätkamine senisel kujul on kooskõlas õigusaktidega, kas võrreldes vee

erikasutusloa väljastamise ajahetkega muutunud asjaolud võivad tingida pikendamisest

keeldumise või taotluse ainult osaliselt rahuldamise ja kas nendest tulenevalt on tõenäoline

saada uus vee erikasutusluba senisel kujul.

27. Kohus leiab sarnaselt ringkonnakohtuga, et käesoleval juhul tuleb sisuliselt lähtuda kaebuse

ajalise ulatuse kindlaksmääramisel asjaolust, et kuigi kaebaja on oma 21.10.2016 taotluses

märkinud, et soovib loa pikendamist kuni 31.12.2017, muutis ta oma 30.01.2017 vaides (I, tl

32-33) taotlust ja palus pikendada senist vee erikasutusloa tähtaega kuni uue andmiseni. Kohus

leiab siinkohal, et kuigi varasem vee erikasutusloa pikendamine hüdroenergia kasutamise osas

kehtis kuni 31.12.2016 ja selles osas ei ole vee erikasutusluba pikendatud ka vaidlustatud

korralduses, ei tulene sellest, et pikendamine ja kaebuse eesmärgi saavutamine oleks selles

osas võimatu, sest vee erikasutusluba on vastustaja väitel juba lõppenud.

Kohus märgib, et kuna pikendamise taotlus oli esitatud õigeaegselt ja selles osas tehtud

otsustused olid tähtaegselt vaidlustatud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses ning

faktiline olukord seoses hüdroenergia kasutamise võimalikkusega ei ole vahepealse aja jooksul

muutunud (paisutust ei ole likvideeritud ega tehtud õiguspärast korraldust selle

likvideerimiseks), ei saa väita, et hüdroenergia toomiseks senise vee erikasutusloa pikendamine

oleks tagasiulatuvalt võimatu. Juhul, kui asuda seisukohale, et käesoleva vaidlusega sarnastes

õiguslikes ja faktilistes olukordades oleks varasema haldusaktiga antud õiguse pikendamine

õiguspäraselt ja tagasiulatuvalt võimatu, annaks see haldusorganile võimaluse isegi

haldusorgani ilmselgelt õigusvastase tegevuse tagajärjel saavutada isikuid ülimalt kahjustavaid

ja tagasipöördumatute tagajärgedega tulemusi. See ei saa aga kuidagi olla kooskõlas

haldusmenetluse seaduslikkuse ja õiguspärasuse nõudega. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse

tagastamine selle eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu nagu seda soovis vastustaja, ei ole

õigustatud ja jätab vastava taotluse rahuldamata.

28. Kaebaja on vaidlustatud korralduse õigusvastasust põhjendanud lisaks sellise osalise

pikendamise õigusvastasusega eelkõige järgmiste asjaoludega. Esiteks on kaebaja arvates

võimalik VeeS § 9 lg 101 p 3 tulenevalt muuta ainult vee erikasutusloa nõudeid mitte aga

iseloomustust. Teiseks ei ole korralduses märgitud põhjendus, et hüdroenergia tootmise õiguse

äravõtmine on motiveerivaks meetmeks KMH menetluse kiiremaks läbiviimiseks, kaebaja

arvates ühegi õigusaktiga kooskõlas. Kolmandaks leiab kaebaja, et vastustaja ei oleks tohtinud

otsuse põhjendamisel kasutada veel lõpule viimata ja heaks kiitmata KMH järeldusi ja eriti

neid, mis puudutavad keskkonna ohustamist ja kahju tekitamist selle. Neljandaks märgib

kaebaja, et hüdroenergia toomise õiguse äravõtmine toob kaasa ettevõtte tegevuse lõpetamise

ja paisutamisega seotud kohustuste (paisutuse seire, kalalifti hooldus ja muud vee

erikasutusloas sätestatud nõuete täitmine) täitmata jätmise, millega võib kaasneda täiendav

keskkonnarisk ja ebasoodne keskkonnamõju Kunda jõele, millest tulenevalt on korraldus

kaalutlusvigadega. Samuti väitis kaebaja kohtumenetluses korduvalt, et KMH valmimise

venimist ei põhjustanud eelkõige mitte kaebaja, vaid just vastustaja enda tegevus.

29. Kohus märgib kõigepealt kaebuse ülejäänud sisulist osa lahendama asudes, et ta nõustub

vaidlustatud 16.06.2017 korralduses (I tl 39-44) ja selle kohta 25.08.2017 tehtud vaideotsuses

(I tl 57-62) toodud põhjendustega, mis puudutavad hüdroenergia kasutamise osas vee

erikasutusloa 21.10.2016 pikendamise taotluse põhjendatuse hindamist ja muid kaebaja

tõstetud küsimus. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduse punktides 2.10-2.24 on selgelt

põhjendanud, miks on keskkonnakaitse ja eriti kahjulike keskkonnamuudatuste vältimiseks

vajalik keelduda vee erikasutusloa andmisest kaebajale hüdroenergia tootmiseks. Kohus leiab,

et selles osas on vastustaja veenvalt ja tõenditele tuginedes ära näidanud nii keskkonnariskid

kui kahjulikud keskkonnamõjud ning hüdroenergia tootmise senisel kujul jätkamise seosed

nendega. Samuti on vastustaja näidanud ära tõenditele tuginedes kaebaja rolli tekkinud

olukorras ning tema poolt põhjustatud ja kõrvaldamata möödalaskmised ning teostamata tööd,

mis seonduvad keskkonna kaitsmisega. Samuti on selles välja toodud (p 2.18) hulgalised

kaebused (27) seoses veetaseme kõikumisega ajavahemikul 23.11.2011-10.07.2013 ning nende

jätkumine 2016 aastal. Vastustaja tõi seal ka ära väärteomenetluse alustamise 28.09.2016

teostatud kontrolli põhjal vee erikasutusloa nõuete rikkumise osas. Siinkohal toob kohus välja,

et kaebaja on esitanud nende väidete kinnituseks kohtule esialgse õiguskaitse menetluses

muuhulgas ka haldusmenetluse toimiku, milles veetaseme kõikumisega seotud olukorrad on

dokumenteeritud (I tl 101-174). Seoses kaebaja väitega, et VeeS § 9 lg 101 p 3 kohaselt on

võimalik muuta ainult vee erikasutusloa nõudeid, mitte aga selle iseloomustust (kui kaebaja

peab selle all silmas vee erikasutusloaga lubatud tegevusi), märgib kohus, et nõustub

25.08.2017 vaideotsuse punktis 2.5. toodud vastustaja põhjendustega, et kaebaja asjakohase vee

erikasutusloa L.VT.LV – 170946 punktis 3.4. ei ole tegu mitte vee erikasutusloa iseloomustuse,

vaid vee erikasutuse iseloomustusega, mis räägibki just nõuetest, mis näitavad, millistel

tingimustel ja kuidas on vee erikasutus lubatav.

Kohus peab vajalikuks ka märkida, et sisuliselt on käesoleval juhul tegemist kahele eraldi

tegevusele antud vee erikasutusloaga, mille puhul ühendavaks asjaoluks kaebaja osas on see, et

ilma üheta neist ei ole looduslikust olukorrast tulenevalt võimalik saavutada taotleja

lõppeesmärki - toota majanduslikult mõistlikel tingimustel veevoolust energiat. Sellele

vaatamata on sisuliselt tegemist kahe vee erikasutusloaga, milles mõjusid ja pikendamise

võimalust tuleb eraldi hinnata ja seejuures ei ole keelatud kummagi pikendamisest keeldumine.

Vastustaja on korralduses kohtu arvates selgitanud veenvalt, miks senisel kujul hüdroenergia

kasutamise jätkamise korral ei oleks välistatud negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkusele ja kaitse-eesmärgile. Kaebaja ei ole kohtumenetluses suutnud neid väiteid

kohtule usutavalt ümber lükata ja on sisuliselt nõustunud sellega, et olukorda parandaksid

vastustaja väljapakutud meetmed – muudetavate labadega hüdroturbiin ja/või täiendav varjete

juhtimise automaatsüsteem. Kohus leiab, et vastustaja on lisaks veenvalt ära näidanud ka seda,

et hüdroenergia tootmiseks seni kasutatav tehnoloogia ei võimalda tegelikkuses vältida

veetaseme ja vooluhulkade perioodilist kõikumist paisust allpool ja see mõjutab negatiivselt

kaitsealuseid elupaiku ja vee-elustikku (korralduse p 2.12.). Sellist järeldust kinnitavad selgelt

ka T. Tamme ja M. Poolakese poolt 2015 aastal teostatud Veetaseme mõõtmiste analüüsi

järelduste ja ettepanekute osa (III, tl 36-37). Kohus märgib siinkohal, et samas selgitas kaebaja

kohtuistungil, et selliste muudatuste tegemine on kallis ja nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid.

Korralduse punktis 2.24 on vastustaja analüüsinud ka kavandatavate meetmete kohasust,

vajalikkust ja proportsionaalsust.

25.08.2017 vaideotsuses on vastustaja esitanud oma täiendavad kaalutlused ja ümber lükanud

kaebaja poolt korraldusele esitatud vastuväited. Nii on vastustaja täiendavalt põhjendanud,

miks ta on seisukohal, et võib pikendada vee erikasutusluba ainult paisutuse osas (videotusse

p.2.1.-2.5), miks kaebajal puudub õiguspärane ootus vee erikasutusloa terviklikuks

pikendamiseks (p 2.6), miks ei ole oletuslikud Keskkonnaameti seisukohad veetaseme

kõikumise põhjuste suhtes ja selgitanud teiste veekasutajate veevõtu mõju veetaseme

kõikumisele ning seda, kuidas saavutada keskkonnale parem olukord hüdroenergia tootmise

lõpetamise korral (2.7. – 2.10 ja 2.12). Samuti on vastustaja selgitanud vaideotsuse punktides

2.9-2.10 oma seisukohta kaebaja majandustegevuse lõpetamist puudutavate ja sellega

kaasnevate tagajärgedega (muuhulgas oletusliku täiendava keskkonnariskiga) seotud väidete

osas.

Kohus ei hakka tuginedes HKMS § 165 lg 2 toodule viidatud haldusaktides toodud põhjendusi

kordama, sest ta nõustub nendega.

30. Seoses muude kaebaja poolt menetluses tõstatud väidetega märgib kohus järgmist.

Kõigepealt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustajal ei olnud pikendamise otsuse

tegemise ajal õigust tugineda selle põhjendamisel alles valmivale KMH analüüsile Kohus

märgib, et vee erikasutusloa pikendamise otsuse langetamisel ei ole tegemist KMH

kohustusega haldusmenetlusega. Selles menetluses võib haldusorgan oma uurimiskohustusele

tuginedes kasutada kõiki piisavalt usaldusväärseid ja asjakohaseid materjale. Vaidlust ei ole, et

kaebaja poolt vastustajale 29.01.2017 kinnitamiseks esitatud KMH aruande eelnõu (III tl 104-

178) on asjakohane materjal ja selles leiavad kajastamist selle koostamise ajal kvalifitseeritud

ja litsentseeritud eksperdi poolt kogutud andmed ja seisukohad. Kohus märgib, et kuigi

vastustaja ei kinnitanud nimetatud aruannet ja palus seda enne avalikustamisele esitamist

täiendada, siis selles toodud järeldusi olulise negatiivse mõju esinemisest paisutuse ja

elektritootmise jätkumisel senisel kujul Kunda III paisul loodusala kaitse-eesmärkidele ja vee-

elustikule ei ole vastustaja oma aruande täiendamist nõudvas seisukohas sisuliselt kohtu arvates

suutnud vaidluse alla seada. Ka kaebaja on sisuliselt möönnud, et praegusel kujul hüdroenergia

tootmisel ei ole olnud tagatud keskkonna täieulatuslik kaitse ja on esinenud ja esineb tavaliselt

aastas mitmeid olukordi, kus vee erikasutusloa nõudeid ei ole täidetud.

Vastustaja on selgitanud, et nõudis oma 20.02.2017 kirjas nr 6-3/17/2163-3, mitmete KMH

aruande puuduste kõrvaldamist ja aruande täiendamist, kuid ei ole vaidluse alla seadnud

eksperdi toodud negatiivsete mõjude esinemist või nõudnud nende kõrvaldamist aruandest.

Kohus märgib, et kohtupraktikas on laialdaselt tunnustatud seisukoht, et näiteks

planeerimismenetluses saab ja asjakohastel juhtudel tuleb arvestada planeeringute

kehtestamisel ka neid haldusorgani poolt menetletavaid planeeringuid, millel võib

vaidlusalusele planeeringule oluline mõju olla, kuid mis ei ole veel kehtestatud. See seisukoht

on analoogia korras kohaldatav ka käesoleval juhul.

31. Kohus nõustub ka vastustajaga, et KMH menetluse venimine ei ole kõiki asjaolusid

arvestades olnud põhjustatud vastustaja tegevusest. Seejuures on ilmselgelt asjakohatud

kaebaja seisukohad, et vastustaja on jätnud eksperdi litsentsi pikendamata. Vastustaja on

siinkohal

õigesti

juhtinud

tähelepanu

asjaolule,

et

vastavat

litsentsi

väljastab

Keskkonnaministeerium, mitte vastustaja, mis muudab sisutuks kaebaja kohtuistungil esitatud

väited nagu oleks vastustaja põhjustanud eksperdi litsentsi pikendamata jätmise. Litsentsi

pikendamata jätmise põhjustas see, et ekspert ise loobus selle pikendamise taotlusest.

Kohus märgib ka seda, et kuigi kaebajal oli õigus vaidlustada KMH algatamise otsus, võttis ta

sellega endale KMH menetluse läbiviimise edasilükkumisest tuleneva riski, et vee

erikasutusluba võib vastava menetluse venimisest tulenevalt kaotada kehtivuse põhjusel, et seda

ei pikendata. Igal juhul pidi ta selle riski olemasolu endale teadvustama.

Kohus märgib, et erinevalt kaebaja väidetest tema tegevuse takistamisest, on vastustaja

korduvalt kaebajale vastu tulnud ja pikendanud KMH läbiviimiseks vajalikke tähtaegu ning ka

oma 24.03.2017 kirjas juhtinud põhjendatult kaebaja tähelepanu asjaolule, et KMH menetlus

on veninud eelkõige seoses kaebaja enda tegevusega. Ka käesoleva kohtumenetluse toimumise

ajal on vastustaja kaebajale ja ta eksperdile pidanud korduvalt meelde tuletama, et KMH

menetlusega on vaja edasi minna ja selleks vajalikud toimingud teha ja andmed esitada (vt

näiteks 19.09.2017 kiri meeldetuletus). Kaebaja tegevuse suunda selles küsimuses näitab selgelt

ka uue KMH eksperdi Riin Kutsari 23.02.2018 kiri (IV tl 102), millest nähtub, et arendaja KMH

tellijana on aja maha võtnud ja OÜ Hendrikson ja Ko poolne roll KMH läbiviimisel ja

ekspertidega läbirääkimiste pidamisel peatunud. 23.02.2018 esitas uus juhtekspert ka nähtuvalt

sellest kirjast keskkonnaametile oma nägemuse KMH protsessigajätkamiseks ja uuendatud

KMH ajakava. Kohus märgib, et Keskkonnaameti 27.03.2018 kirjas nr 6-3/18/4232-2 (V tl 12-

13) on välja toodud ja kokkuvõtvalt esitatud ka alates 04.08.2017 kuni 23.02.2018 toimunud

kirjavahetus vastustaja ja IMG Energy OÜ ning tema uue KMH juhtiveksperdi vahel. Kohus

on seisukohal, et sellest nähtub selgelt, et vastustaja ei ole KMH menetluse edasimineku

viivitust põhjustanud, vaid seda on eelkõige teinud kaebaja. Kohutistungil püüdis kaebaja

seaduslik esindaja selgitada, et temapoolsed viivitused KMH menetlemisel olid põhjustatud ka

teadmatusest ja kogemuste puudumisest vastaval alal ning eksperdi usaldamisest. Kohus sellise

seletusega ei nõustu, sest ettevõtja, kes tegutseb üle kümne aasta vee erikasutusluba nõudval

tegevusalal, peab olema suuteline endale vastavad seaduse nõuded selgeks teha ja vajadusel

(millele viitas otseselt KMH tegemise venimine ja tähtaegade korduv pikendamine) küsima nõu

vastava ala asjatundjatelt. Kohus ei nõustu ka sellega, et ainult eksperdi vahetus oleks

põhjustanud KMH venimise. Nähtuvalt esitatud kirjavahetusest oli ka tagasi astunud eksperdil

piisavalt aega, et KMH aruandesse enne litsentsi kehtivuse lõppemist parandused sisse viia ja

see lõpetada.

32. Kohus peab vajalikuks märkida, et talle ei ole ka veenvad kaebaja väited, et vee

erikasutusloa pikendamata jätmine põhjustab tema vältimatu pankroti ning seetõttu ei ole tal

kuidagi võimalik ka täita paisutusega seotud kohustusi. Kohus märgib, et tõene on kaebaja

väide, et tal ei ole muid püsivaid tulu teenimise allikaid, kui elektrienergia tootmine. Õige on

vastustaja seisukoht, et tähtajaliste vee-erikasutuslubade omajad peavad arvestama

võimalusega, et nende vee erikasutuslubasid ei pikendata enam senistel tingimustel. Ka kalalifti

ehitamine ei andnud kaebajale selles osas õiguspärast ootust vee erikasutusloa pikendamiseks.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kalalifti ehitamise näol oli tegemist paisutusõigusega

kaasneva seadusest tuleneva kohustuse täitmisega ning selle täitmine ei loo eraldi alust nõuda

vee erikasutusloa pikendamist või uue vee erikasutusloa väljaandmist. Vaidlust ei ole, et

kaebaja oli teadlik oma hüdroelektrijaama asumisest Kunda jõel ja Natura 2000 alal ja sellega

seotud erinõuetest majandustegevuse arendamiseks. Sellest tulenevalt pidi kaebaja arvestama

võimalike täiendavate kulutustega uue vee erikasutusloa saamiseks ning vana loa

pikendamiseks. Samuti ei ole tekkinud olukorras välistatud vajadusel täiendavate rahaliste

vahendite kaasamine KMH menetluse kiireks lõpuleviimiseks ja uue loa saamiseks sellega

määratud tingimustel. Kohus märgib, et pika kohtuprotsessi raames tekkis tal poolte seisukohti

ja argumente analüüsides ja kuulates mulje, et tõele vastab ka vastustaja seisukoht, et kaebaja

soovib pigem KMH menetluse venimist, kui selle kiiret lõpuleviimist. Kohtu arvates on

tõenäoline, et sellise taktika põhjuseks on eelkõige soov maksimeerida oma võimalik

majanduslik tulu elektrienergia tootmisest enne uue vee erikasutusloa saamise võimaluse ja

selle saamiseks vajalike tingimuste selgumist. Arvestades KMH aruande projekti esmaseid

järeldusi (paisutuse jätkamine ja elektrienergia toomine pole enam tulevikus ilmselt võimalik

või toob kaasa olulisi täiendavaid kulutusi, mis võivad tootmise jätkamise majanduslikult

mõttetuks muuta), on selline kaebaja seisukoht kohtule ka mõistetav, kuid see ei tähenda, et

vastustajal tuleb seda võimaldada luues kaebajale võrreldes teiste energiatootjatega

eelistingimused (nõudmata vajalikke keskkonnakaitseliste kulutuste tegemist) majanduslikus

konkurentsis ja lubades kaebajal oma tegevusega seada ohtu keskkonna.

Kohus märgib, et kaebaja väited nagu ei suudaks ta majandusraksuste tõttu täita paisutamisega

seotud vee erikasutusloa nõudeid ja sellest tekiks paratamatult täiendav keskkonnakahju, ei ole

kohtule veenvad. Vastustajal on mitmesuguseid õiguslikke ja halduslikke vahendeid, et tagada

keskkonnakahju tekkimise vältimine ja kohtul puudub kahtlus, et vastustaja neid vastava riski

ilmnemisel kasutaks.

33. Kõike eelpooltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on

õiguspärased ja puudub põhjus nende tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks kaebaja

taotlust vee erikasutusloa pikendamiseks uuesti läbi vaadata. Vastustaja on vaidlustatud

korralduses, vaideotsuses ja kohtuvaidluses näidanud kohtule veenvalt, et hüdroenergia

kasutamine senisel kujul kujutab endast reaalset ohtu keskkonnale, et on võimalik olulise

keskkonnakahju tekkimine ja vee erikasutusloa pikendamine hüdroenergia kasutamiseks

energia tootmiseks Kunda III paisul asuvas IMG Energy OÜ uue vee erikasutusloa

väljaandmiseni on põhjendamatu.

34. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Kolmas isik Kunda Nordic Tsement esines

menetluses kaebaja poolel ja tema menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. Ülejäänud

menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik