2-18-114994/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi Vaido avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
Legislator headnote
AI generated2-18-114994/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Vahur-Peeter Liin
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-114994
Hagi ese
AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti
filiaali kaudu) hagi Vaido Asula vastu 3701 euro
15 sendi saamiseks
Tsiviilasja hind
3701 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti
filiaal registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa tn 2,
Tallinn, 11415, Harjumaa).
Hageja
esindaja
Ülle
Velling
(e-post
ulle.velling@bta-kindlustus.ee)
Kostja Vaido Asula (isikukood XXX; elukoht XXX).
Kostja esindaja Raido Asula (isikukood XXX)
Menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi Vaido
Asula vastu 3701 euro 15 sendi saamiseks rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud AAS BTA Baltic Insurance Company kanda. Määrata
Vaido Asula menetluskulude suuruseks 0 eurot.
3. Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
2/4
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas Pärnu
Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vaido Asula (kostja) vastu.
2. Pärnu Maakohus andis 3. septembri 2018. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule
menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Hageja esitas 11. septembril 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus
kostjalt välja mõista 3701,15 eurot (algselt hagis toodud viivisenõudest loobus hageja
enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu kohtu menetluses on üksnes põhivõla nõue).
Hagiavalduse kohaselt toimus 6. oktoobril 2017 liiklusõnnetus, kus kostja juhitud
veoauto Volvo reg märgiga XXX tehes vasakpööret, riivas kahte pargitud sõidukit, sh
Škoda reg märgiga XXX, veoauto lahkus sündmuskohalt. Veoauto valdaja vastutus oli
kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas Škoda omanikule liiklusõnnetusega
tekkinud kahju 3701,15 eurot. Väärteoasjas nr 202,17,011063 on tõendatud, et kostja
lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seda nõuetekohaselt vormistamata, mistõttu on
hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel õigus esitada kostjale
tagasinõue.
4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei saanud ta liiklusõnnetuse toimumise ajal
aru, et on toimunud liiklusõnnetus, muidu ei oleks ta sündmuskohalt lahkunud.
Liiklusõnnetuse toimumisest sai ta teada alles hiljem.
KOHTU SEISUKOHT
5. Hageja on esitanud kostja vastu nõude LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte
kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht
põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja
süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
6. Kohtu hinnangul on kostja vaielnud tagasinõude esitamise eeldustest vastu üksnes
asjaolule, et ta lahkus kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) toimumise kohalt süüliselt.
Ülejäänud tagasinõude eelduste osas (hageja on kindlustusandja, kostja on
liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuht ning kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise
kohalt, ilma liiklusseaduse (LS) § 169 lg-te 4 ja 5 kohaselt politseile teatamata või
kahju saajatega õnnetuse asjaolusid fikseerimata, st õigusvastaselt) ei ole kostja
vastuväiteid esitanud, vaatamata sellele, et kohus talt nimetatud asjaolude kohta
seisukohta küsis. Seega loeb kohus nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks.
7. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab
hageja tõendama enda tagasinõude aluseks olevaid asjaolusid, sh ka asjaolu, et kostja
lahkus süüliselt liiklusõnnetuse toimumise kohalt LS § 169 lg-te 4 ja 5 nõudeid
rikkudes. Erinevalt deliktiõigusest kostja süüd praegusel juhul ei eeldata (vt Riigikohtu
28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11). Kuivõrd hageja nõude
3/4
üheks eelduseks on, et kostja õigusvastane liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine
oli süüline, peab hageja nimetatud asjaolu ka tõendama.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja
tahtlus. Kohtu hinnangul peab LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt tagasinõude esitamiseks
kahju tekitanud sõidukijuhi süü olema suunatud nii liiklusõnnetuse toimumise kohalt
lahkumisele kui ka lahkumise õigusvastasusele, st LS § 169 lg-te 4 ja 5 nõuete
järgimata jätmisele. Samas ei saa rääkida isiku süüst, kui ta toimunud liiklusõnnetusest
ei teadnudki või vähemalt ei pidanud seda teadma, kuivõrd olukorras, kus isik ei tea, et
liiklusõnnetus toimus, ei ole võimalik ka kõige hoolsamalt käitudes kahju saajaga
õnnetuse asjaolusid kirjalikult vormistada või õnnetusest politseile teatada. Seega pidi
hageja kostja süü tõendamiseks mh tõendama, et kostja teadis või pidi teadma, et ta on
enda juhitud veoautoga pargitud Škodat kahjustanud. VÕS § 15 lg 4 kohaselt loetakse,
et isik pidi mingit asjaolu teadma, kui isik ei teadnud seda asjaolu raske hooletuse tõttu.
VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral
järgimata jätmine. Seega pidi hageja kostja teadma pidamise tõendamiseks välja tooma
ja tõendama kostjaga sarnases olukorras oleva veokijuhi puhul liikluses osalemisel
vajaliku ja nõutava käitumise, asjaolu, et nimetatud käitumine oleks kaasa toonud
kostja teada saamise liiklusõnnetusest, ning et kostja jättis nõutava käitumise olulisel
määral järgimata.
9. Hageja tugineb kostja tegevuse süülisuse tõendamiseks üksnes õiendile väärteoasjas
2302,17,011063 ning kahjustatud isiku kahjuteatele. Hageja ei ole esitanud rohkem
tõendeid ega taotlenud tõendite kogumist, vaatamata kohtu poolt selleks antud
tähtajale. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõendid piisavad kostja käitumise süülisuse
tõendamiseks. Kahjustatud isiku kahjuteates (hagi lisa nr 1) sisalduvast lausest: „6.
oktoobri hommikul 10.00 ilmnes, et autol oli külg maha sõidetud, põhjustaja
sündmuskohalt põgenenud“ saab järeldada üksnes asjaolu, et sel ajal, kui kahjustatud
sõiduki omanik kahjustused avastas, ei olnud kostjat enam liiklusõnnetuse
toimumiskohal. Sellest ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, kas kostja tegutses
süüliselt, sh kas kostja teadis või pidi toimunud liiklusõnnetusest teadma. Väärteoasjas
antud õiendist (hagi lisa 3) nähtub samuti üksnes, et kostja lahkus sündmuskohalt ja ei
teatanud sellest politseile. Nimetatud asjaolud kinnitavad kostja sündmuskohalt
lahkumise õigusvastasust, kuid õiendist ei nähtu, kas ja kuidas on tuvastatud kostja
teadmine või teadma pidamine liiklusõnnetuse toimumisest või üldse asjaolusid, mis
viitaksid kostja käitumise süülisusele. Kohus märgib, et õiendis on välja toodud
väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolud. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1
mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava
süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised
asjaolud (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2018. a otsus väärteoasjas nr 4-16-9132, p 13).
Kuivõrd isiku süü VÕS § 104 mõttes vastab oma olemuselt üldjoontes
karistusseadustiku § 12 lg 3 mõttes subjektiivsele süüteokoosseisule, siis viitab
väärteoprotokollis selle märkimata jätmine, et kostja tegutses sündmuskohalt politseile
teatamata lahkudes, kas tahtlikult või ettevaatamatusest, et nimetatud asjaolusid
väärteomenetluses ka ei tuvastatud. Ainuüksi asjaolust, et kostjat on väärteomenetluses
karistatud, ei saa järeldada kostja süüd VÕS § 104 mõttes.
10. Kohtu hinnangul ei ole ka muudest tõenditest võimalik järeldada asjaolu, et kostja
teadis või pidi liiklusõnnetusest selle toimumiskohalt lahkudes teadma. Kohtule
esitatud fotodelt nähtub, et kostja juhtis pikka veoautot, mille tagumine parem nurk
puutus vasakpöörde tegemise hetkel kokku pargitud Škoda küljega, mis põhjustas
Škoda liikumise ca paarikümne sentimeetri ulatuses. Arvestades ilmselt madalal
4/4
kiirusel toimunud kokkupõrke vähest intensiivsust ja seda, et manöövrist tingitud
kostja veoauto asendi tõttu oli vähetõenäoline, et kostjal olnuks võimalik kokkupõrget
külje- või tahavaatepeeglist näha, on kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja väide, et ta
liiklusõnnetuse toimumise ajal seda ei märganud. Vaadates esitatud fotosid, oleks
kohtu hinnangul tekitatud kahjust teada saamine olnud tõenäoliselt tagatud, kui kostja
oleks pärast manöövrit auto peatanud ning sõidukid, millest ta möödus, üle vaadanud.
Samas ei saa isegi kitsastes oludes suure veoautoga pööret tehes nõuda, et veoauto juht
pärast igat sellist pööret auto peatab ja veendub, et ta pööret tehes midagi ei
kahjustanud, st auto peatamata jätmist ja parkinud sõidukite olukorra ülevaatamata
jätmist ei saa pidada iseenesest hooletuks käitumiseks, rääkimata raskest hooletusest.
Seega ei saa esitatud fotodelt järeldada ei kostja liiklusõnnetusest teadmist ega teadma
pidamist.
11. Kuivõrd kohus eelnevalt leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja käitumise süülisust, ei
ole seega täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused kostjale tagasinõude esitamiseks.
Hagi tuleb seega jätta rahuldamata.
12. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu
hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja
materjalidest ei nähtu, et kostja oleks asjas menetluskulusid kandnud. Seega tuleb
kostja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin
Kohtunik