2-18-114994/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-114994

Hagi ese

AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti

filiaali kaudu) hagi Vaido Asula vastu 3701 euro

15 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

3701 eurot 15 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti

filiaal registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa tn 2,

Tallinn, 11415, Harjumaa).

Hageja

esindaja

Ülle

Velling

(e-post

ulle.velling@bta-kindlustus.ee)

Kostja Vaido Asula (isikukood XXX; elukoht XXX).

Kostja esindaja Raido Asula (isikukood XXX)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) hagi Vaido

Asula vastu 3701 euro 15 sendi saamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud AAS BTA Baltic Insurance Company kanda. Määrata

Vaido Asula menetluskulude suuruseks 0 eurot.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

2/4

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vaido Asula (kostja) vastu.

2. Pärnu Maakohus andis 3. septembri 2018. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 11. septembril 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista 3701,15 eurot (algselt hagis toodud viivisenõudest loobus hageja

enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu kohtu menetluses on üksnes põhivõla nõue).

Hagiavalduse kohaselt toimus 6. oktoobril 2017 liiklusõnnetus, kus kostja juhitud

veoauto Volvo reg märgiga XXX tehes vasakpööret, riivas kahte pargitud sõidukit, sh

Škoda reg märgiga XXX, veoauto lahkus sündmuskohalt. Veoauto valdaja vastutus oli

kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas Škoda omanikule liiklusõnnetusega

tekkinud kahju 3701,15 eurot. Väärteoasjas nr 202,17,011063 on tõendatud, et kostja

lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seda nõuetekohaselt vormistamata, mistõttu on

hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel õigus esitada kostjale

tagasinõue.

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei saanud ta liiklusõnnetuse toimumise ajal

aru, et on toimunud liiklusõnnetus, muidu ei oleks ta sündmuskohalt lahkunud.

Liiklusõnnetuse toimumisest sai ta teada alles hiljem.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja on esitanud kostja vastu nõude LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht

põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

6. Kohtu hinnangul on kostja vaielnud tagasinõude esitamise eeldustest vastu üksnes

asjaolule, et ta lahkus kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) toimumise kohalt süüliselt.

Ülejäänud tagasinõude eelduste osas (hageja on kindlustusandja, kostja on

liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuht ning kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise

kohalt, ilma liiklusseaduse (LS) § 169 lg-te 4 ja 5 kohaselt politseile teatamata või

kahju saajatega õnnetuse asjaolusid fikseerimata, st õigusvastaselt) ei ole kostja

vastuväiteid esitanud, vaatamata sellele, et kohus talt nimetatud asjaolude kohta

seisukohta küsis. Seega loeb kohus nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks.

7. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab

hageja tõendama enda tagasinõude aluseks olevaid asjaolusid, sh ka asjaolu, et kostja

lahkus süüliselt liiklusõnnetuse toimumise kohalt LS § 169 lg-te 4 ja 5 nõudeid

rikkudes. Erinevalt deliktiõigusest kostja süüd praegusel juhul ei eeldata (vt Riigikohtu

28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-06, p 11). Kuivõrd hageja nõude

3/4

üheks eelduseks on, et kostja õigusvastane liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine

oli süüline, peab hageja nimetatud asjaolu ka tõendama.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Kohtu hinnangul peab LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt tagasinõude esitamiseks

kahju tekitanud sõidukijuhi süü olema suunatud nii liiklusõnnetuse toimumise kohalt

lahkumisele kui ka lahkumise õigusvastasusele, st LS § 169 lg-te 4 ja 5 nõuete

järgimata jätmisele. Samas ei saa rääkida isiku süüst, kui ta toimunud liiklusõnnetusest

ei teadnudki või vähemalt ei pidanud seda teadma, kuivõrd olukorras, kus isik ei tea, et

liiklusõnnetus toimus, ei ole võimalik ka kõige hoolsamalt käitudes kahju saajaga

õnnetuse asjaolusid kirjalikult vormistada või õnnetusest politseile teatada. Seega pidi

hageja kostja süü tõendamiseks mh tõendama, et kostja teadis või pidi teadma, et ta on

enda juhitud veoautoga pargitud Škodat kahjustanud. VÕS § 15 lg 4 kohaselt loetakse,

et isik pidi mingit asjaolu teadma, kui isik ei teadnud seda asjaolu raske hooletuse tõttu.

VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. Seega pidi hageja kostja teadma pidamise tõendamiseks välja tooma

ja tõendama kostjaga sarnases olukorras oleva veokijuhi puhul liikluses osalemisel

vajaliku ja nõutava käitumise, asjaolu, et nimetatud käitumine oleks kaasa toonud

kostja teada saamise liiklusõnnetusest, ning et kostja jättis nõutava käitumise olulisel

määral järgimata.

9. Hageja tugineb kostja tegevuse süülisuse tõendamiseks üksnes õiendile väärteoasjas

2302,17,011063 ning kahjustatud isiku kahjuteatele. Hageja ei ole esitanud rohkem

tõendeid ega taotlenud tõendite kogumist, vaatamata kohtu poolt selleks antud

tähtajale. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõendid piisavad kostja käitumise süülisuse

tõendamiseks. Kahjustatud isiku kahjuteates (hagi lisa nr 1) sisalduvast lausest: „6.

oktoobri hommikul 10.00 ilmnes, et autol oli külg maha sõidetud, põhjustaja

sündmuskohalt põgenenud“ saab järeldada üksnes asjaolu, et sel ajal, kui kahjustatud

sõiduki omanik kahjustused avastas, ei olnud kostjat enam liiklusõnnetuse

toimumiskohal. Sellest ei saa teha mingeid järeldusi selle kohta, kas kostja tegutses

süüliselt, sh kas kostja teadis või pidi toimunud liiklusõnnetusest teadma. Väärteoasjas

antud õiendist (hagi lisa 3) nähtub samuti üksnes, et kostja lahkus sündmuskohalt ja ei

teatanud sellest politseile. Nimetatud asjaolud kinnitavad kostja sündmuskohalt

lahkumise õigusvastasust, kuid õiendist ei nähtu, kas ja kuidas on tuvastatud kostja

teadmine või teadma pidamine liiklusõnnetuse toimumisest või üldse asjaolusid, mis

viitaksid kostja käitumise süülisusele. Kohus märgib, et õiendis on välja toodud

väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolud. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1

mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava

süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised

asjaolud (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2018. a otsus väärteoasjas nr 4-16-9132, p 13).

Kuivõrd isiku süü VÕS § 104 mõttes vastab oma olemuselt üldjoontes

karistusseadustiku § 12 lg 3 mõttes subjektiivsele süüteokoosseisule, siis viitab

väärteoprotokollis selle märkimata jätmine, et kostja tegutses sündmuskohalt politseile

teatamata lahkudes, kas tahtlikult või ettevaatamatusest, et nimetatud asjaolusid

väärteomenetluses ka ei tuvastatud. Ainuüksi asjaolust, et kostjat on väärteomenetluses

karistatud, ei saa järeldada kostja süüd VÕS § 104 mõttes.

10. Kohtu hinnangul ei ole ka muudest tõenditest võimalik järeldada asjaolu, et kostja

teadis või pidi liiklusõnnetusest selle toimumiskohalt lahkudes teadma. Kohtule

esitatud fotodelt nähtub, et kostja juhtis pikka veoautot, mille tagumine parem nurk

puutus vasakpöörde tegemise hetkel kokku pargitud Škoda küljega, mis põhjustas

Škoda liikumise ca paarikümne sentimeetri ulatuses. Arvestades ilmselt madalal

4/4

kiirusel toimunud kokkupõrke vähest intensiivsust ja seda, et manöövrist tingitud

kostja veoauto asendi tõttu oli vähetõenäoline, et kostjal olnuks võimalik kokkupõrget

külje- või tahavaatepeeglist näha, on kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja väide, et ta

liiklusõnnetuse toimumise ajal seda ei märganud. Vaadates esitatud fotosid, oleks

kohtu hinnangul tekitatud kahjust teada saamine olnud tõenäoliselt tagatud, kui kostja

oleks pärast manöövrit auto peatanud ning sõidukid, millest ta möödus, üle vaadanud.

Samas ei saa isegi kitsastes oludes suure veoautoga pööret tehes nõuda, et veoauto juht

pärast igat sellist pööret auto peatab ja veendub, et ta pööret tehes midagi ei

kahjustanud, st auto peatamata jätmist ja parkinud sõidukite olukorra ülevaatamata

jätmist ei saa pidada iseenesest hooletuks käitumiseks, rääkimata raskest hooletusest.

Seega ei saa esitatud fotodelt järeldada ei kostja liiklusõnnetusest teadmist ega teadma

pidamist.

11. Kuivõrd kohus eelnevalt leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja käitumise süülisust, ei

ole seega täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused kostjale tagasinõude esitamiseks.

Hagi tuleb seega jätta rahuldamata.

12. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu

hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja

materjalidest ei nähtu, et kostja oleks asjas menetluskulusid kandnud. Seega tuleb

kostja menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik