3-15-2519/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja

Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2519

Haldusasi

MM kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.08.2015

vastutusotsuse nr 13-7/547-10, 12.11.2015 otsuse

nr 13-7/00547-12

ja

20.01.2016

vaideotsuse

nr 6-1/3145-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MM

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.04.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.12.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta MM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2018 otsus

haldusasjas nr 3-15-2519 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.02.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-15-2519

2(13)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Toom Kauplused esitas 13.12.2013 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse, mille kohus

kinnitas 24.04.2014. Tartu Maakohus lõpetas 24.11.2014 saneerimismenetluse ja võttis

menetlusse OÜ Toom Kauplused pankrotiavalduse. Tartu Maakohtu 15.01.2015 määrusega

nr 2-13-61649 kuulutati välja OÜ Toom Kauplused pankrot. Pankrotimenetluses loeti

kaitsmiseta tunnustatuks Maksu- ja Tolliameti (MTA) nõue, mis tulenes OÜ Toom Kauplused

deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksudest perioodil aprill 2013 kuni märts 2014 ja mai 2014

kuni detsember 2014.

2. MTA kohustas 03.08.2015 vastutusotsusega nr 13-7/547-10 MMi tasuma OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) maksuvõlga 319 452,54 eurot.

MM oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liige 18.01.2012–15.01.2015. Tema juhitav

äriühing deklareeris maksustamisperioodidel aprill 2013 kuni märts 2014 ja mai 2014 kuni

detsember 2014 töötajate töötasu väljamakseid, kuid jättis töötasudega seotud maksud tasumata.

Maksuvõla kumuleerumine toimus MM tegevuse tõttu.

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oli sõlminud töölepingud 26 töötajaga. Äriühingul ei olnud

viidatud perioodil aktiivset majandustegevust ja tööjõudu renditi 01.02.2013 lepingu alusel

OÜ-le Kauper. MM selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et OÜ Kauper tasus netotöötasud otse

töötajate pangakontodele, kuid jättis töötasudega seotud maksusummad OÜ-le Toom

Kauplused (pankrotis) tasumata. MM väitis ka, et OÜ-l Kauper on nõue OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) vastu, kuid maksuhaldurile ei ole selle kohta tõendeid esitatud, mistõttu on nõuete

tasaarvestamine tõendamata.

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajate töötasudelt jäid maksud tasumata juba ülejärgmisel

kuul pärast tööjõurendi lepingu sõlmimist, kuid MM ei teinud midagi, et vältida maksuvõla

kumuleerumist. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majanduslik seis oli juba 2012. aastal selline,

et oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, mitte taotlema saneerimist. Saneerimisavalduses

esitati ebaõigeid andmeid (vara ulatuslik ülehindamine). MM tegevus OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) juhatuse liikmena toimus OÜ Kauper huvides ning MM püüdis OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) kahjumlikku tegevust võimalikult pikka aega jätkata. Alates 19.09.2014

on MM OÜ Kauper juhatuse liige, seega oli tal OÜ Kauper tegevuse vastu majanduslik huvi.

MM poolt maksuvõlgade sissenõudmise menetluse käigus 22.07.2013 antud seletusest nähtub,

et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli rahalisi vahendeid, mida oleks saanud kasutada

maksuvõla vähendamiseks, kuid MM suunas need hoopis äriühingust välja. OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper vahel enne MM juhatuse liikmeks saamist sõlmitud

lepingu järgi inkasseerib sularaha kassast OÜ Kauper ning ka kaardimaksed lähevad

OÜ Kauper pangakontole. Samas kinnitas MM 22.07.2013, et tema otsustab OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) raha liikumise ja arvete maksmise üle ning maksude maksmisele eelistas

ta hankijate arvete tasumist. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper käivete võrdlusest

selgub, et OÜ Kauper käive on alates 01.02.2013, mil sõlmiti tööjõurendi leping, analoogne OÜ

Toom Kauplused (pankrotis) käibemahuga enne selle lepingu sõlmimist ning OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) käive on oluliselt vähenenud. Seega on MM suunanud OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) käibe OÜ-sse Kauper.

Kuigi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) sõlmis 01.02.2013 OÜ-ga Kauper tööjõurendi lepingu,

ei kajastu teenuse osutamisest tekkinud käive OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibe hulgas,

3-15-2519

3(13)

sest MM ei esitanud OÜ-le Kauper arveid tööjõurendi eest. Seega ei olnud tööjõurendi eesmärk

tulu teenimine, vaid OÜ-le Kauper tööjõu olemasolu tagamine võimalikult väikeste kuludega.

Viidatud lepingu järgi peab töötajatele töötasu maksma OÜ Toom Kauplused (pankrotis);

renditasu maksmine toimub vastavalt eraldi kokkuleppele, kuid vähemalt kord aastas;

tööjõurendi tasu suurus (v.a töötajate palgad ja neilt arvestatavad maksud) on arvestuslikult

4000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Seega, kui MM oleks esitanud teenuse eest arveid,

oleks ta saanud arvete alusel laekunud summadest täita OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

maksukohustusi. Kokkulepe, mille järgi arve esitatakse kord aastas, on pahatahtlik ja kantud

maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgist. Seega ei ole MM taganud OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) maksukohustuste täitmist.

Maksuvõlgade kumuleerumine, OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavoogude suunamine

OÜ-sse Kauper ja tööjõurendi eest arvete esitamata jätmine kogumis viitavad, et MM jättis

maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused täitmata tahtlikult. Seega

vastutab MM solidaarselt äriühingu maksuvõla eest.

3. MTA täiendas 12.11.2015 otsusega nr 13-7/00547-12 vastutusotsust, lisades sellele

maksusumma tasumise tähtaja ja sundtäitmise hoiatuse, mis oli vastutusotsusest ekslikult välja

jäänud. Nimetatud otsuse peale esitatud vaide jättis MTA 20.01.2016 vaideotsusega

nr 6-1/3145-2 rahuldamata.

4. MM esitas Tallinna Halduskohtule kaebused 03.08.2015 vastutusotsuse tühistamiseks

(haldusasi nr 3-15-2519) ning 12.11.2015 otsuse ja 20.01.2016 vaideotsuse tühistamiseks

(haldusasi nr 3-16-413), mille halduskohus liitis ühte menetlusse nr 3-15-2519. Kaebaja väitis

kokkuvõttes järgmist.

Kaebaja jäeti vastutusmenetluses ära kuulamata.

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majanduslikud raskused said alguse 2012. aastal seoses

vaidlusega OÜ-ga Lugosta (tsiviilasi nr 2-13-61649). Kuna OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis)

ähvardas selle vaidlusega seoses arvete arestimine, mis oleks muutnud töötajatele palga

maksmise võimatuks, oli OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) valida tegevuse lõpetamise või

tööjõu rendile andmise vahel. Kuna OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli suur lootus

kohtuvaidlus võita ning äriühingul oli ka suur nõue OÜ Lugosta vastu, oli mõistlikum tööjõud

OÜ-le Kauper rendile anda. Tööjõu rentimine oli ajutine lahendus ning sellega vähenesid ka

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kohustused OÜ Kauper ees. OÜ Kauper maksis töötajatele

tasu, kuid töötasudelt arvestatud maksude ja renditeenuse osas toimus tasaarvestamine

OÜ Kauper vastunõude arvelt, sest OÜ Kauper oli varem tasunud OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) eest jooksvaid kohustusi. Tasaarvestusega seonduvad dokumendid on

maksuhaldurile esitatud (vt 14.08.2014 kinnitus nõuete tasaarvestamise kohta; sama sisaldub

ka 22.12.2013 saneerimisavalduses ja 24.04.2014 saneerimiskava kinnitamise määruses).

OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli OÜ Kauper ees kohustusi üle 400 000 euro. Need nõuded

on nüüd tasaarvestatud (vt 14.08.2014 kinnitus ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

võlausaldajate 14.09.2015 üldkoosoleku protokoll, mille järgi OÜ Kauper ei esitanud nõudeid

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu).

Saneerimisavaldus esitati äriühingu tervendamiseks ja võlausaldajate huvide tagamiseks ning

Tartu Maakohus pidas saneerimist lubatavaks ja võimalikuks. OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

palus maksuhaldurilt 29.07.2013 kirjas selgitust, mida kujunenud keerulises majanduslikus

olukorras teha, kuid ei saanud vastust. MTA esitas OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis)

09.04.2014, s.o saneerimismenetluse ajal, pankrotihoiatuse, kuid ei esitanud pankrotiavaldust.

Seetõttu on alusetu kaebajale pankrotiavalduse pahatahtlikku esitamata jätmist ette heita.

Kaebajale on alusetu ette heita ka 01.02.2013 tööjõurendi lepingu õigeaegset lõpetamata

jätmist. Tartu Maakohtu poolt 24.04.2014 kinnitatud saneerimiskava kohaselt oli see leping

3-15-2519

4(13)

OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) oluline sissetulekuallikas. Ilma selleta ei oleks

saneerimiskava ilmselt üldse kinnitatud.

Saneerimismenetlus luhtus MTA tegevuse tõttu, sest MTA arestis 31.05.2013 OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) pangakonto ega vabastanud seda ka saneerimismenetluse ajal, kuigi sel

ajal ei olnud täitemenetluse läbiviimine lubatud. MTA oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

võlausaldajana saneerimismenetlusest teadlik. Pangakonto arestimise tõttu taganesid

OÜ Kauper ja Scandinavian Furniture OÜ varasematest kokkulepetest ning OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) ei saanud enam saneerimiskava täita, igapäevaste pangatoimingute

tegemisest rääkimata. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) palus 07.05.2014 MTA-lt pangakonto

aresti alt vabastamist, kuid MTA keeldus sellest, vabastades pangakonto aresti alt vaid selle

maksuvõla osas, mille kohta kehtis saneerimiskava. See ei ole kooskõlas saneerimismenetluse

mõtte ja eesmärgiga. Kuigi MTA-l võis olla õigus maksuvõlga sisse nõuda, oli vastustaja

tegevus asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, sest välistas saneerimismenetluse edukuse

ning pani MTA teiste võlausaldajatega võrreldes eelisseisundisse.

Väär on MTA väide, et kaebaja tegevuse eesmärk oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksude

tasumisest

kõrvale

hoidumine.

01.02.2013

lepingu

sõlmimisest

kuni

22.12.2013

saneerimisavalduse

esitamiseni

toimusid

läbirääkimised

OÜ-ga

Lugosta,

samuti

maksuhalduriga (vt 22.07.2013 protokoll ja 29.07.2013 kiri). Lisaks tegeles kaebaja Viimsi ja

Pirita kaupluste operaatori vahetusega, koostas saneerimisavaldust jne. Kaebaja oleks

tegutsenud tahtlikult pigem siis, kui ta poleks äriühingu vastu esitatud nõuetele vastu vaielnud

ega äriühingu tegevust majanduslikult keerukas olukorras ümber korraldanud.

Väide OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavoogude suunamisest OÜ-sse Kauper ei ole õige.

Kaebajalt ei küsitud 22.07.2013 selle kohta mingeid küsimusi. Kaebaja selgitas toona, et

OÜ Kauper maksab raamatupidaja koostatud nimekirja alusel OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

kulud ning OÜ Kauper annab vajadusel OÜ-le Toom Kauplused (pankrotis) laenu. OÜ Kauper

maksis ka töötajate töötasud, arvestades, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto oli

juba 2013. aasta maist arestitud. Rahast, mis liikus 11.01.2012 lepingu alusel otse

OÜ-sse Kauper, tasuti tõepoolest hankijatele, kuid vahendid selleks olid olemas ja hankijatele

tasumine toimus selliselt ka enne 01.02.2013 tööjõurendi lepingu sõlmimist. Mitmete pooleli

olevate vaidluste tõttu keskendus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 2013. aasta alguses üksnes

tööjõurendile. See seletab ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käibe vähenemist ja OÜ Kauper

käibe suurenemist. Kaebaja rõhutab ka, et 11.01.2012 kokkuleppe sõlmis OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) eelmine juhatuse liige AK, mitte kaebaja. Kaebajal puudus võimalus seda muuta,

sest esiteks oli lepingu ühepoolse ülesütlemise eest ette nähtud leppetrahv 300 000 eurot ning

teiseks oli OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pangakonto arestitud ning kõik sinna laekunud

summad oleks läinud maksuvõla või OÜ Lugosta võla katteks.

MTA väide tööjõurendi eest arve väljastamata jätmise kohta on väär. OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) väljastas 10.01.2014 OÜ-le Kauper arve 2013. aasta kohta vastavalt 01.02.2013

lepingus kokkulepitule. MTA seisukohad on ka vastuolulised: ühelt poolt heidetakse kaebajale

ette arvete esitamata jätmist, teisalt on MTA OÜ Kauper suhtes läbiviidud maksukontrolli

käigus koostatud 19.12.2014 teates öelnud, et tegelikult on 2014. aasta aprillis töötajatele tehtud

väljamaksetega seotud maksukohustus tekkinud hoopis OÜ-l Kauper. MTA viitab 08.12.2014

protokollis, et 2013. aastal toimus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõtte üleminek

OÜ-sse Kauper ning et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ei saanud majandustegevuse registri

registreeringu puudumise tõttu OÜ-le Kauper tööjõurendi teenust pakkuda. Seega jääb

selgusetuks, kellel MTA arvates üldse maksuvõlg tekkis ja millistel põhjustel. Ka ajutine

pankrotihaldur väitis, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte läks 2013. aastal pärast

kaupluste allrendile andmist üle OÜ-sse Kauper.

3-15-2519

5(13)

Kaebaja ei ole juhatuse liikme kohustusi tahtlikult rikkunud, vaid püüdis oma parima

äranägemise kohaselt jätkata OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandustegevust.

Kuna vastutusotsusest ei selgunud, kas ja kuidas tuleb maksusumma tasuda, siis ei olnud see

haldusakt täidetav ja on tühine. MTA 12.11.2015 otsuse õiguslik ja faktiline alus on ebaselge

ning haldusakt on põhjendamata. Tühist haldusakti ei saa muuta.

5. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastutusotsuse projekt esitati tähitud kirjaga kaebaja elukoha aadressile ning seda üritati

kaebajale kätte toimetada ka e-maksuameti ja e-posti teel, kuid tulutult. Kaebaja ei vastanud ka

maksuhalduri

telefonikõnedele.

Seetõttu

avaldati

teade

vastutusotsuse

projekti

kättetoimetamise kohta kooskõlas MKS §-ga 55 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kaebaja väide, et tal oli lootus võita kohtuvaidlus OÜ-ga Lugosta ning seetõttu jätkati tööjõu

rentimist OÜ-le Kauper, ei ole usutav. Tööjõu rentimine jätkus ka pärast seda, kui Harju

Maakohus tegi 29.11.2013 otsuse kaebaja kahjuks. Pole tõendatud, et kaebajal oli nõue

OÜ Lugosta vastu. Ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 aruandest nähtub, et hoopis

OÜ-l Lugostal oli ca 1 miljoni euro suurune nõue kaebaja vastu. Tööjõu rentimist OÜ-le Kauper

ei saa põhjendada väidetava nõudega OÜ Lugosta vastu. Kaebaja juhitud äriühing oli

majanduslikes raskustes juba enne 2012. aastat ning olukorda objektiivselt hinnates oleks

pidanud tööjõurendi lõpetama, sest sellise tegevuse jätkumisel maksuvõlg aina suurenes ning

kaebaja oli sellest teadlik.

Kaebaja väited nõuete tasaarvestamisest OÜ-ga Kauper ja sellega seotud tööjõurendi

vajalikkusest ei ole usaldusväärsed. Kaebaja ei esitanud vastutusmenetluses ega ka

pankrotihaldurile selle kohta ühtki tõendit. Kaebusele lisatud 14.08.2014 tõendist ei selgu,

millal see on koostatud ning kaebaja ei ole põhjendanud, miks seda ei esitatud maksuhaldurile

varem. Alusetud on ka kaebaja väited maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentide

kohta.

Kaebaja kajastas saneerimisavalduses ebausaldusväärseid andmeid, et tagada selle kinnitamine

ja lükata pankrotiavalduse esitamist edasi. Saneerimiskava kinnitamine toimub võlausaldajate

hääletamise tulemusena ja kohus ei kontrolli põhjalikumalt saneerimisavalduses toodud

andmete õigsust. Seetõttu ei ole määrav, et Tartu Maakohus pidas 24.04.2014 määruses

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) tegevust jätkusuutlikuks. MTA ei ole saanud kaebaja

29.07.2013 kirja ning kaebaja pole tõendanud, et see üldse saadeti. Tartu Maakohtu 24.04.2014

määruses sisaldunud lause, et OÜ-ga Kauper sõlmitud leping on OÜ-le Toom Kauplused

(pankrotis) oluline sissetulekuallikas, on võetud määruse kirjeldavast osast ega kajasta kohtu

seisukohti.

MTA vabastas viivitamata pärast saneerimiskava kinnitamist OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

pangakonto aresti alt selle maksuvõla osas, mis puudutas saneerimiskava, kuid arestis

pangakontod selle maksuvõla sundtäitmiseks, mida saneerimiskava ei hõlmanud. See on

kooskõlas MKS § 10 lg 2 p-ga 3 ja § 128 lg-ga 1. Saneerimismenetluse tähtajad sätestab seadus

ja MTA-l ei olnud võimalik neid mõjutada. Maksuvõlga sisse nõudes täitis maksuhaldur oma

seadusest tulenevat kohustust, eiramata seejuures saneerimiskava kinnitavat kohtumäärust.

Saneerimiskava koostades pidi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) arvestama, et peab täitma nii

saneerimismenetluse käigus ümber kujundatavaid kui ka tulevasi kohustusi ning selleks

vajalikud vahendid ette nägema. Kui äriühingul ei olnud tegelikult vahendeid saneerimiskava

täitmiseks, ei olnud saneerimise eeldused täidetud. Seetõttu on alusetu kaebaja süüdistus, et

saneerimiskava jäi täitmata MTA tegevuse tõttu.

Väär on kaebaja väide, et rahavoogude ümbersuunamine OÜ-sse Kauper tähendas OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) äritegevuse ümberstruktureerimist. Selle tegelik eesmärk oli rahaliste

3-15-2519

6(13)

vahendite väljaviimine OÜ-st Toom Kauplused (pankrotis). Kaebaja juhitud äriühingul tekkis

majandustegevusest raha, mis kanti OÜ Kauper pangakontole. Neist vahenditest oleks saanud

tasuda ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlgasid. Kaebaja selgitused seoses

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandustegevuse jätkusuutlikkuse ja selle OÜ-sse Kauper

ümber suunamisega on vastuolulised.

Kaebaja viidatud maksumenetluses kontrollis MTA OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

2014. aasta aprilli käibemaksu tagastusnõude ning käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust.

Selle menetluse eesmärk ei olnud tuvastada ettevõtte üleminekut OÜ-sse Kauper. See

maksumenetlus hõlmas vaid ühe kuu kontrolli ja selle pinnalt ei saa teha järeldusi

vastutusotsuses märgitud perioodi kohta.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

HKMS § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse, 12.11.2015 otsuse ja 20.01.2016 vaideotsuse

põhjendustega neid üle kordamata.

Vastutusotsus ei ole tühine. Selle lk-l 1 on märgitud kaebaja maksukohustuse suurus ja

pangakonto numbrid, kuhu summa tuleb kanda, seega on vastutusotsus täidetav.

MTA püüdis kaebajale 10.06.2015 teatist koos vastutusotsuse projektiga korduvalt erinevate

kanalite kaudu kätte toimetada, kuid kaebaja ei kinnitanud selle kättesaamist ning oli

maksuhaldurile kättesaamatu ka telefoni teel. Vastutusotsuse projekt on kaebajale õiguspäraselt

kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kaebaja ei esitanud vastutusotsuse

projekti kohta arvamust. Seega ei ole MTA rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud.

Pole tõendatud, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli nõue OÜ Lugosta vastu. OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) ajutise pankrotihalduri 09.12.2014 aruande kohaselt ei olnud äriühingul

nõudeid kolmandate isikute vastu. Tõendamata on ka kaebaja väited OÜ Kauper nõuete

tasaarvestamise ja sellest tuleneva tööjõurendi vajalikkuse kohta. Kaebaja pole esitanud selle

kohta dokumente maksuhaldurile ega ka ajutisele pankrotihaldurile. Kaebusele lisatud

dokument tasaarvestuse kohta ei ole usaldusväärne, sest pole teada, millal see koostati. MTA-le

29.07.2013 kirja saatmine on samuti tõendamata, vastutusmenetluses ei ole kaebaja sellist

väidet esitanud. Tartu Maakohtu 24.04.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-61649 ei saa

järeldada OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majandusliku olukorra jätkusuutlikkust ja seda, et

saneerimisavalduse esitamise ajal polnud alust esitada pankrotiavaldust. OÜ Toom Kauplused

(pankrotis)

pangakonto

arestimine

toimus

selle

maksuvõla

sundtäitmiseks,

mida

saneerimiskava ei hõlmanud (MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1). Muus osas tegi MTA

krediidiasutustele korraldused pangakonto arestist vabastamise kohta saneerimiskava

kinnitamise päeval. Kaebajal oleks tulnud tagada maksukohustuste täitmine ka tema juhitava

äriühingu majandustegevuse ümberstruktureerimise korral, kuid kaebaja ei teinud seda.

Vastustaja viitas põhjendatult vastuolule kaebaja selgitustes, mille järgi kaebaja tegutses nii

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) äritegevuse säilitamise kui ka selle OÜ-sse Kauper ümber

suunamise nimel. Kaebaja tegevuse eesmärk oli keerulises majanduslikus olukorras suunata

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahalised vahendid äriühingust välja. Vastutusotsuses on

põhjalikult kirjeldatud, millised asjaolud kogumis kinnitavad MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustuste tahtlikku rikkumist kaebaja poolt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MM palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

Kaebaja esitas 20.01.2016 taotluse haldusasja menetluse peatamiseks seoses haldusasjaga

nr 3-15-3202, mis seondus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõtte üleminekuga

OÜ-sse Kauper (täpsemalt OÜ Kauper poolt parandusdeklaratsioonide esitamisega). Kohus

3-15-2519

7(13)

peatas 18.02.2016 määrusega haldusasja menetluse ja märkis, et vaidluse lahendamine sõltub

haldusasjas nr 3-15-3202 tehtavast otsusest, mille tõttu on menetluse peatamine põhjendatud ja

vajalik. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2017 otsusega nr 3-15-3202 OÜ Kauper

kaebuse ja kohustas MTA-d OÜ Kauper parandusdeklaratsioonid vastu võtma. Halduskohus ei

ole aga haldusasja nr 3-15-3202 oma otsuses isegi maininud, rääkimata analüüsist selle kohta,

kuidas see mõjutab käesoleva vaidluse lahendamist. Kui MTA peab OÜ Kauper

maksudeklaratsioonid vastu võtma ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksukohustus muutub

OÜ Kauper maksukohustuseks (nagu MTA 2014. aastal ka selgitas), ei saa kaebaja enam selle

maksuvõla eest vastutada.

HKMS § 165 lg 2 kohaldamine ei olnud õiguspärane, sest halduskohus jättis kaebaja väited ja

nende kinnituseks esitatud tõendid hindamata. Vastutusotsuse projekti ei ole kaebajale

nõuetekohaselt kätte toimetatud. Halduskohus lükkas kaebaja väite, et OÜ-l Toom Kauplused

(pankrotis) oli nõue OÜ Lugosta vastu, ümber ühe lausega, jättes tähelepanuta kõik kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud tõendid (sh Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus, 27.02.2014

kompromissileping). Halduskohus pidas kaebaja poolt OÜ-ga Kauper nõuete tasaarvestamist

puudutavat 14.08.2014 dokumenti ebausaldusväärseks, kuid ei esitanud kaebajale kohtuistungil

sellega seoses ühtegi küsimust ning jättis tähelepanuta ka kaebaja seisukoha, mille järgi saab

OÜ Kauper juhatuse liige JM vajadusel 14.08.2014 dokumendi koostamisega seotud asjaolusid

selgitada. Nõuete tasaarvestamine selgub lisaks 14.08.2014 dokumendile ka saneerimiskava

kinnitamist

puudutavast

kohtumäärusest

ning

OÜ

Toom

Kauplused

(pankrotis)

pankrotimenetluses esitatud nõuetest, mida halduskohus ei hinnanud. Halduskohus jättis

käsitamata väite, et kaebaja suhtles MTA-ga eesmärgiga leida lahendus OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) keerulisele majanduslikule olukorrale. Kohus jättis analüüsimata suurema osa

kaebuse väiteid, mis puudutavad saneerimismenetlust ja MTA seisukohta, mille kohaselt on

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte juba 2013. aastal OÜ-sse Kauper üle läinud.

Halduskohtul ei olnud kohtuistungil kaebajale mitte ühtegi küsimust. MTA tugineb

vastutusotsuses paljuski ajutise pankrotihalduri aruandele, kuid viitab sellele valikuliselt.

Ajutine pankrotihaldur märkis muu hulgas ka seda, et „juhatuse liige on küll püüdnud tegutseda

õiguspäraselt.“ Kaebaja ei ole saanud vastutusotsusega hõlmatud tehingutest mingit isiklikku

kasu, vaid püüdis ettevõtte majanduslikest raskustest välja tuua.

MTA unustas vastutusotsusest välja maksusumma tasumise tähtaja ja sundtäitmise hoiatuse,

kuid see ei takistanud tal kaebaja arveldusarvete arestimist.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

põhjenduste juurde ja lisades järgmist.

Haldusasjas nr 3-15-3202 tehtud otsusega kohustati maksuhaldurit vastu võtma OÜ Kauper

parandusdeklaratsioonid, mitte ei pandud kohustust muuta OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

deklaratsioone. Seega ei tähenda kaebuse rahuldamine haldusasjas nr 3-15-3202, et OÜ-l Toom

Kauplused (pankrotis) puudub maksuvõlg. OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg tuleneb

jõustunud haldusaktidest, mis on kaitsmiseta tunnustatud pankrotimenetluses. Maksuvõla üle

puudub vaidlus, sest kaebaja on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) juhatuse liikmena ise

deklaratsioonid esitanud. Kaebaja süüd (tahtluse vormis) on vastutusotsuses piisavalt

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele

vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või

raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;

3-15-2519

8(13)

c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus

nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). Ringkonnakohus leiab, et need

tingimused on käesolevas asjas täidetud ning vastutusotsuse tühistamiseks ei ole alust.

11. Kaebaja arvates on MTA ebajärjekindlate seisukohtade tõttu selgusetu, kas OÜ-l Toom

Kauplused (pankrotis) oli üldse maksuvõlg. Ringkonnakohus möönab, et maksuhalduri

seisukohad on olnud muutlikud ja võisid kaebajat eksitada, kuid vastutusotsuse järeldus

maksuvõla olemasolust on siiski õige.

12. Vastutusotsuses on maksuhaldur lähtunud asjaolust, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis)

olid töötajad, keda renditi OÜ-le Kauper; maksustamisperioodil aprill 2013 kuni märts 2014 ja

mai kuni detsember 2014 deklareeris OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajatele töötasu

väljamakseid, kuid jättis töötasudega seotud maksud tasumata; sellest tekkis äriühingul

maksuvõlg (vt p-d 3, 5.1 ja 6). Tartu Maakohtu 15.01.2015 määrusega nr 2-13-61649 kuulutati

välja OÜ Toom Kauplused pankrot ning maksuhalduri nõue, mis hõlmab eespool nimetatud

perioodil deklareeritud, kuid tasumata maksusummasid, on loetud OÜ Toom Kauplused

pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks, arvestades Riigikohtu 12.05.2015 otsuse nr 3-2-

1-82-14 p-s 25 väljendatud seisukohti (vt võlausaldajate 14.09.2015 üldkoosoleku protokoll; I

kd, tl 21–22). OÜ Toom Kauplused (pankrotis) deklareeritud ja pankrotimenetluses tunnustatud

maksusummat ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks tasutud, samuti ei ole kohtule teada, et

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oleks esitanud eespool nimetatud maksustamisperioodidega

seonduvaid parandusdeklaratsioone.

13. Teistes menetlustes on maksuhaldur väitnud ka seda, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

ettevõte on OÜ-sse Kauper üle läinud. Nimelt kontrollis MTA 2014. aasta detsembris

OÜ Kauper perioodi aprill 2014 käibemaksu tagastusnõude õigsust ning käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, mis hõlmas muu hulgas tehinguid OÜ-ga Toom

Kauplused (pankrotis). MTA tuvastas selles menetluses, et kuna töötasu väljamakseid OÜ

Kauper kauplustes töötanud, kuid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) poolt tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD)

deklareeritud isikutele on teinud OÜ Kauper, on väljamaksetelt arvestatud maksude

deklareerimise ja tasumise kohustus tekkinud OÜ-l Kauper. OÜ Kauper tegi 16.12.2014 oma

aprilli 2014 TSD-des parandused ja deklareeris kõigis kauplustes kontrollitaval perioodil

töötanud isikute tööjõumaksud. Maksuhaldur teavitas 19.12.2014 teates nr 12.2-3/024905-76

OÜ-d Toom Kauplused (pankrotis) õigusest korrigeerida ka enda 2014. aasta aprilli

maksudeklaratsioone (vt I kd, tl 66).

Maksuhaldur on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et ekslikuks osutunud seisukoht

ettevõtte üleminekust on avaldatud piiratud teabe pinnalt ning hiljem täiendavalt selgunud

asjaolusid arvestades ei ole maksuhaldur enam positsioonil, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

ettevõte on üle läinud OÜ-sse Kauper. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et maksuhaldur

loobus sellest seisukohast juba vastutusotsuse tegemise ajaks, sest vastutusotsuses ei ole

väidetud ettevõtte üleminekut ja maksustamisperiood aprill 2014 on sellest välja jäetud (vt tabel

3 vastutusotsuse lk 11). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et MTA oleks nõudnud enne

vastutusotsuse tegemist OÜ-lt Kauper vastutusotsuses nimetatud maksustamisperioodiga

seonduvate tööjõumaksude tasumist põhjusel, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ettevõte on

OÜ-sse Kauper üle läinud. Seega ei mõjuta maksuhalduri poolt teistes menetlustes avaldatud

seisukohad ettevõtte üleminekust vastutusotsuse järeldust, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis)

oli maksuvõlg.

14. Pärast vastutusotsuse tegemist on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) maksuvõla eest vastutab siiski solidaarselt ka OÜ Kauper. Tallinna

Ringkonnakohtu 19.01.2017 otsusest nr 3-15-3202 ja samas asjas 03.08.2018 tehtud määrusest

3-15-2519

9(13)

selgub, et OÜ Kauper esitas 04.11.2015 MTA-le aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai kuni

detsember

2014

TSD-de

parandusdeklaratsioonid.

MTA

26.11.2015

otsusega

nr 12.2-3/024905-81 jäeti OÜ Kauper TSD-de parandused rahuldamata, kuid ringkonnakohus

tühistas selle MTA otsuse ning kohustas MTA-d OÜ Kauper parandusdeklaratsioone vastu

võtma. MTA võttiski kohtuotsuse jõustumise järel parandusdeklaratsioonid vastu ning sisestas

nende alusel tekkinud maksukohustused solidaarsena vastavate perioodide OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) TSD-de alusel tekkinud maksukohustustega. MTA 12.12.2017 otsuse nr

13-7/00547-15 kohaselt vastutavad OÜ Kauper ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) solidaarselt

maksustamisperioodidel aprill 2013 kuni märts 2014 ning mai kuni detsember 2014 töötajatele

tehtud väljamaksetelt arvestatud maksukohustuste täitmise eest, sest tegemist on ühe ja sama

majandusüksusega. OÜ Kauper on esitanud halduskohtule kaebuse MTA 12.12.2017 otsuse

tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-222) ning vaidlus otsuse õiguspärasuse üle on pooleli.

Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolud ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, sest neist

ei saa järeldada OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõla puudumist. Haldusasjas

nr 3-15-3202

tehtud

otsuses

ei

võtnud

ringkonnakohus

seisukohta

OÜ

Kauper

parandusdeklaratsioonides kajastatud andmete sisulise õigsuse kohta, vaid leidis, et seda saab

maksuhaldur kontrollida deklaratsioonide vastuvõtmisele järgnevas menetluses. Isegi kui

haldusasjas nr 3-18-222 toimuva kohtumenetluse järel jääb jõusse MTA 12.12.2017 otsus, mille

kohaselt vastutab vastutusotsuses nimetatud perioodiga seonduva maksuvõla eest solidaarselt

ka OÜ Kauper, ei muuda see asjaolu, et maksuvõlg on tekkinud ka teisel solidaarvõlgnikul

OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis). Solidaarkohustuse puhul võib võlausaldaja (s.o

maksuhaldur) nõuda kohustuse täitmist (s.o maksuvõla tasumist) kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist (võlaõigusseaduse (VÕS) 65 lg 1).

15. Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis)

on maksuvõlg, mida on võimalik kaebajalt kui äriühingu endiselt juhatuse liikmelt

vastutusotsusega sisse nõuda.

16. Äriühingu juhatuse liige on rikkunud tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1), kui ta jätab

seadusest tulenevad maksukohustused õigeaegselt täitmata ja selle tulemusena tekib

maksuvõlg. Puudub vaidlus, et kaebaja oli vastutusotsuses märgitud perioodil OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) ainuke juhatuse liige ja äriühingu tegevus oli tema kontrolli all, sh esitas

kaebaja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) nimel maksudeklaratsioone, milles deklareeritud

maksud jäid tasumata. Seega sõltub asja lahendus eeskätt sellest, kas kaebaja rikkus maksude

tasumise kohustust tahtlikult, nagu vastutusotsuses on leitud.

17. Tahtlus tähendab VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja

mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine)

ning soovi nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14;

19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab

lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt

Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16;

19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18). Maksuhaldur järeldas kaebaja tahtlust kaebaja tegevuse

tulemusena toimunud maksuvõlgade kumuleerumisest, OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

rahavoogude suunamisest OÜ-sse Kauper ja tööjõurendi eest arvete esitamata jätmisest.

18. Vastutusotsuse järgi toimus kaebaja tegevuse tõttu OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

maksuvõlgade kumuleerumine. OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid kontrollitaval perioodil

töötajad, kellega oli sõlmitud töölepingud. Kaebaja juhitud äriühing sõlmis 01.02.2013

OÜ-ga Kauper tööjõurendi lepingu (II kd, tl 87), mille tagajärjel asusid töötajad töötama

3-15-2519

10(13)

OÜ Kauper juhtimise ja kontrolli all. Kuigi lepingu kohaselt kohustus töötajatele töötasu

maksma OÜ Toom Kauplused (pankrotis), kes esitas ka vastavad maksudeklaratsioonid, maksis

faktiliselt töötasu (kuid mitte töötasult arvestatavaid makse) OÜ Kauper. Kaebaja õigustab seda

OÜ Kauper nõudega OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu, s.o kaebaja väitel toimus

töötasudelt arvestatud maksude, aga ka tööjõurendi teenuse osas tasaarvestus OÜ-ga Kauper.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest selguks, milliste

konkreetsete OÜ Kauper nõuete tasaarvestamisest jutt käib. OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

22.12.2013 saneerimisavalduses (I kd, tl 50–52) on küll väidetud, et kaebaja juhitud äriühingul

on OÜ Kauper ees 464 928,67 euro suurune võlg, kuid see avaldus on kaebaja enda koostatud

ning selles ei ole võlaga seonduvaid asjaolusid täpsemalt kirjeldatud. Tartu Maakohtu

24.04.2014 määruses nr 2-13-61646 (I kd, tl 28–32), millega kinnitati saneerimiskava, on

kaebaja seisukohtadele viidatud kohtulahendi kirjeldavas osas, mitte kohtu põhjendustes.

Sellest määrusest ei nähtu, et maakohus oleks OÜ Kauper nõuetega seonduvat sisuliselt

kontrollinud. Ka saneerimisseaduse §-st 28 tuleneb, et maakohus ei vii saneerimiskava

kinnitamisel läbi põhjalikku menetlust hindamaks, kas võlausaldajate nõuded vastavad

tegelikkusele, vaid saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad ning kohus kontrollib eelkõige

formaalsete nõuete täitmist ja hindab piiratud teabe põhjal saneerimismenetluse edukuse

tõenäosust. OÜ Kauper juhatuse liige JM on 14.08.2014 kuupäeva kandvas kinnituses (I kd, tl

20) samuti väitnud, et OÜ-l Kauper olid nõuded OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu.

Nimetatud dokumendiga loetakse tasaarvestatuks kõik minevikus tekkinud ja tulevikus tekkida

võivad nõuded, mis seonduvad renditud töötajate töötasudelt tasumisele kuuluvate maksudega,

kuid selles ei ole mainitud ühtki konkreetset nõuet või summat. Ringkonnakohus kuulas

18.12.2018 istungil JM tunnistajana üle, kuid tunnistaja ei mäletanud, millest täpsemalt

võlgnevus tekkis ja millised nõuded tasaarvestati, piirdudes ütlusega „tööjõurent ja kassade

laekumine Kauperile“ (istungi helisalvestis alates 13:04:42). Nõuete tasaarvestamist ei tõenda

piisavalt ka asjaolu, et OÜ Kauper ei esitanud pankrotimenetluses 14.09.2015 toimunud

võlausaldajate üldkoosolekul ühtki nõuet. Kaebaja oli alates 19.09.2014 ka OÜ Kauper juhatuse

liige, seega oli nõude esitamine või esitamata jätmine tema kontrolli all. Võlausaldajate

üldkoosoleku toimumise ajaks oli kaebajale teada 03.08.2015 vastutusotsuse sisu ja kaebaja

tegevusele tehtud etteheited (kaebaja kinnitas 05.10.2015 esitatud kaebuses, et tutvus

vastutusotsuse põhjendustega 10.09.2015), mis võis tema edasist tegevust mõjutada. Eelnevat

arvestades ei saa kaebaja koostatud ja neile tuginevaid dokumente, samuti JM 14.08.2014

kinnitust ja tema kohtuistungil antud ütlusi pidada usaldusväärseteks tõenditeks kaebaja

väidetud nõuete olemasolu ning nende tasaarvestamise võimalikkuse ja vajalikkuse kohta. Isegi

kui OÜ-l Kauper ja OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid mingid vastastikused nõuded, ei saa

sellega õigustada maksukohustuste kuhjuda laskmist, sest sellisel juhul eelistas kaebaja

põhjendamatult ja pika aja jooksul ühte võlausaldajat (OÜ Kauper) teisele (MTA-le).

Ringkonnakohus märgib, et tööjõu rentimine ja sellega kaasnev maksuvõla suurenemine jätkus

ka pärast kõigi nõuete väidetavat tasaarvestamist 14.08.2014, s.o ei nähtu, et äriühingute

vahelistes suhetes oleks varasemaga võrreldes midagi muutunud.

19. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt aitas maksuvõla kumuleerumisele kaasa ka

põhjendamatu saneerimisavalduse esitamine 22.12.2013. MTA leidis, et OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) oli juba 2012. aastast maksejõuetu ja oleks pidanud saneerimise taotlemise asemel

esitama pankrotiavalduse. Maksuhalduri seisukoht tugineb ajutise pankrotihalduri 09.12.2014

aruandele (I kd, tl 141–147) ning OÜ Toom Kauplused (pankrotis) 2009–2011 majandusaasta

aruannete analüüsile.

Kaebaja on iseenesest nõustunud, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) majanduslikud raskused

said alguse juba 2012. aastal. Kaebaja selgituse kohaselt oli selle põhjuseks OÜ-ga Lugosta

üürisuhtest tekkinud vaidlus, mida OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli lootust võita, sest

3-15-2519

11(13)

OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) olid omakorda nõuded OÜ Lugosta vastu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) oli nõue OÜ Lugosta

vastu. Tõendid viitavad hoopis sellele, et OÜ-l Lugosta oli märkimisväärse suurusega nõue

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastu (OÜ Lugosta hinnangul üle 1 miljoni euro – vt II kd,

tl 70). Harju Maakohtu 29.11.2013 otsusega nr 2-12-27546 (I kd, tl 44–47; kohtute infosüsteemi

andmetel jõustunud 27.05.2014) on rahuldatud OÜ Lugosta hagi OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) vastu ning mõistetud välja üürivõlg 208 224,12 eurot ja kohustatud üle andma

kauplusehoone valdus, kuid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) vastuhagi üürinõude

tasaarvestatuks lugemiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks on jäetud menetlusse võtmata.

Otsuse põhjendavas osas on maakohus muu hulgas leidnud, et kostja väited tasaarvestatava

nõude olemasolust või kahju tekkimisest on tõendamata (vt p-d 28–32). Maakohtu otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebusest on OÜ Toom Kauplused (pankrotis) loobunud. Kaebaja selgituse

kohaselt oli loobumise põhjuseks OÜ Lugosta, OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja kolmandate

isikute vahel 27.02.2014 sõlmitud kompromissileping (II kd, tl 69–73). Kuigi nimetatud lepingu

kohaselt loobub OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kõigist võimalikest nõuetest OÜ Lugosta

vastu (vt p-d 3.3.4 ja 3.5), ei ole selles mainitud konkreetseid nõudeid, summasid vms.

Ülejäänud tõendid, kus on väidetud nõude olemasolu OÜ Lugosta vastu, on kaebaja koostatud

või kajastavad tema ütlusi ilma neid sisuliselt hindamata (nt 22.12.2013 saneerimisavaldus,

I kd, tl 50–52; kaebaja 22.07.2013 seletus, I kd, tl 53–55; saneerimismenetluses tehtud

kohtulahendid). Need dokumendid tõendavad seetõttu vaid seda, et kaebaja on väitnud

tasaarvestatava nõude olemasolu, mitte seda, et see nõue oli tegelikult olemas. Eelneva tõttu ei

ole asjakohane kaebaja selgitus, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rentis tööjõudu

OÜ-le Kauper põhjusel, et tal oli lootust võita vaidlus OÜ-ga Lugosta ja seetõttu soovis ta oma

töötajaid säilitada, eriti kuna tööjõu rentimine jätkus täpselt samal viisil ka pärast 27.02.2014

kompromissilepingu sõlmimist ja OÜ Toom Kauplused (pankrotis) kahjuks tehtud maakohtu

otsuse nr 2-12-27546 jõustumist. Tööjõurendi tõttu suurenes aga igakuiselt OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) maksuvõlg seoses töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt tasumata

jäänud maksudega.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega saneerimismenetluse põhjendamatusest, vaid leiab,

et saneerimismenetlus luhtus MTA tegevuse tõttu, sest MTA arestis 31.05.2013 OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) pangakontod ning ei vabastanud neid ka saneerimismenetluse ajal.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Äriühingu pangakontode

arestimise põhjus oli maksuvõla tekkimine ja maksuhalduri ülesanne oli maksuvõlg

maksukohustuslaselt sisse nõuda (MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1). Puudub vaidlus, et

maksuhaldur vabastas pärast saneerimiskava kinnitamist OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

pangakontod aresti alt selle maksuvõla osas, mis seondus saneerimiskavaga (vt I kd, tl 62–63).

MTA-l ei olnud aga alust loobuda pärast saneerimiskava kinnitamist tekkinud maksuvõla

sundtäitmisest, arvestades oma seaduses sätestatud ülesandeid. Maksuhaldur väidab õigesti, et

saneerimist taotledes pidi OÜ Toom Kauplused (pankrotis) oma majanduslikku seisu

adekvaatselt hindama ning arvestama, et ta peab täitma nii äriühingu juba tekkinud ja

saneerimismenetluses ümber kujundatavaid kui ka tulevikus tekkivaid kohustusi, sh

maksukohustusi.

Kaebaja väide, et saneerimismenetluse saab põhjendatuks lugeda ainuüksi põhjusel, et

maakohus on saneerimiskava kinnitanud, ei ole õige. Nagu kohus eespool märkis, ei vii

maakohus saneerimiskava kinnitades läbi põhjalikku uurimismenetlust. Maksuhalduri

tuvastatud asjaolud, mis omakorda tuginevad ajutise pankrotihalduri aruandele, viitavad sellele,

et kaebaja esitas saneerimisavalduse teadlikult olukorras, kus saneerimise võimalust tegelikult

ei olnud, ning eksitas sellega maakohut. Saneerimismenetluse ajal säilis OÜ-l Toom Kauplused

(pankrotis) võimalus jätkata tööjõu rentimist OÜ-le Kauper, tagades viimasele võimaluse

tegevuse jätkamiseks. Sellise tegevusega kasvas aga igakuiselt OÜ Toom Kauplused

3-15-2519

12(13)

(pankrotis) maksuvõlg. Kaebajal oli huvi OÜ Kauper tegevuse jätkumise vastu, sest ta sai

19.09.2014 ka selle äriühingu juhatuse liikmeks.

20. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt aitas maksuvõla kumuleerumisele kaasa ka see, et

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) rahavood olid suunatud OÜ-sse Kauper. Tõenditest selgub, et

OÜ Toom Kauplused (pankrotis) ja OÜ Kauper sõlmisid 11.01.2012 kokkuleppe (I kd, tl 65),

mille kohaselt kohustus OÜ Kauper organiseerima kõik OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

arveldused klientidega. Praktikas oli selle kokkuleppe tagajärjeks, et OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) majandustegevusega seotud arveldused hakkasid toimuma OÜ Kauper vahendusel.

See tähendab aga, et OÜ Kauper ei teinud üksnes OÜ Toom Kauplused (pankrotis) eest kulutusi

(nt tasumine tarnijatele), vaid tema arvele laekusid ka OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

majandustegevusest tekkinud rahalised vahendid (vt ka kaebaja 22.07.2013 seletus, p 28; I kd,

tl 54). Kuigi kaebaja ei olnud 11.01.2012 kokkuleppe sõlmimise ajal veel OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) juhatuse liige, oli tal 18.01.2012 juhatuse liikmeks saades põhimõtteliselt võimalik

muuta varasemaid kokkuleppeid, mis olid äriühingule kahjulikud. Lisaks on kaebaja 22.07.2013

seletuses maksuhaldurile kinnitanud, et tema otsustas OÜ Toom Kauplused (pankrotis) raha

liikumise üle, sh selle üle, milliseid arveid ja makse maksta (I kd, tl 53–55). Kaebaja ütles

22.07.2013 seletuses selgesõnaliselt, et eelistas hankijatele tasumist maksude maksmisele.

Vastutusotsuses toodud analüüs näitab ka, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) käive on

suunatud täies ulatuses OÜ-sse Kauper pärast 01.02.2013 lepingu sõlmimist, s.o kaebaja

juhatuse liikmeks oleku ajal. Seega on vastutusotsuses põhjendatult leitud, et kaebaja tegevus

rahavoogude suunamisel tekitas olukorra, kus OÜ Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg aina

suurenes.

21. Vastutusotsuses on kaebajale ette heidetud ka seda, et kuigi kaebaja allkirjastas OÜ Toom

Kauplused (pankrotis) nimel 01.02.2013 tööjõurendi lepingu, ei esitanud ta OÜ-le Kauper

teenuse eest ühtki arvet. Kaebaja on kohtule esitanud 10.01.2014 arve, mille sisuks on „tööjõu

rent 2013“ (I kd, tl 37), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks esitanud selle arve juba

vastutusmenetluses. Seega ei saanud maksuhaldur selle arve olemasoluga ka arvestada. Aga

isegi kui eeldada, et nimetatud arve ei jäänud vastutusmenetluses esitamata tahtlikult või

hooletusest, tuleb see jätta kõrvale kui ebausaldusväärne. Vastutusotsuse p-s 5.1.2.3 esitatud

analüüsist nähtub, et tööjõurendi eest arvete esitamine ei kajastu OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) käibedeklaratsioonidel. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud mingit

mõistlikku ja äriliselt põhjendatud selgitust, miks esitati OÜ-le Kauper ainult üks arve terve

2013. aasta kohta. Kuigi 01.02.2013 lepingu järgi oli võimalik esitada arve ka üks kord aastas,

tuleneb kokkuleppe sisust pigem see, et OÜ Toom Kauplused (pankrotis) pidi tagama

töötajatele töötasu ja töötasudelt arvestatud maksude maksmise OÜ-lt Kauper saadavate

rahaliste vahendite arvelt, mille eest oleks olnud loogiline esitada OÜ-le Kauper igakuiselt

vastav arve. Ka siis, kui äriühingute vahel ei liikunud reaalset raha ja toimus pidev nõuete

tasaarvestamine, nagu kaebaja väidab, pidanuks OÜ-le Kauper esmalt selle kohta arved

koostama. 2014. aasta eest arvete esitamise kohta pole aga ka kohtumenetluses tõendeid

esitatud. Seega saab nõustuda maksuhalduriga, et kaebaja tegevus seoses OÜ-le Kauper arvete

esitamata jätmisega on pahatahtlik ning kantud OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

maksukohustuse vältimise eesmärgist.

22. Eespool öeldut kokku võttes nõustub ringkonnakohus maksuhalduri hinnanguga, et kaebaja

on rikkunud vastutusotsusega hõlmatud perioodil tahtlikult maksude tasumise kohustust ning

tema tegevuse tulemusena on tekkinud OÜ-l Toom Kauplused (pankrotis) maksuvõlg, s.o

kaebaja tegevuse tõttu jäid OÜ Toom Kauplused (pankrotis) töötajatele tehtud töötasu

väljamaksetelt maksud rohkem kui pooleteise aasta jooksul maksmata. OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) jaoks kahjumliku tööjõurendi lepingu lõpetamine oli kaebaja kontrolli all, kuid

kaebaja jätkas teadlikult seda lepingulist suhet, suunas OÜ Toom Kauplused (pankrotis)

3-15-2519

13(13)

majandustegevusest tekkinud rahalised vahendid OÜ-sse Kauper ja jättis OÜ Toom Kauplused

(pankrotis) maksukohustused täitmata. Kuigi kaebaja arvates võis selliseks tegevuseks olla

äriline eesmärk, ei saa juhatuse liige tema juhitava äriühingu tegevust korraldada teadlikult

seaduses sätestatud maksukohustusi eirates. Tõenditest nähtuvalt arvestas kaebaja oma

tegevuses eeskätt OÜ Kauper huvisid.

23. Ülejäänud, sh kaebaja ära kuulamata jätmist ja 03.08.2015 vastutusotsuse tühisust

puudutavate väidete osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

24. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)