2-18-106385/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-106385

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-106385

Tsiviilasi

Osaühingu ProInkasso hagi Scandicon OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1019,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689),

lepinguline

esindaja

Keidi

Kõiv

(e-post

menetlus@ejlegal.ee)

Kostja

Scandicon

OÜ

(registrikood

10824707),

lepinguline

esindaja

Viktor

Särgava

(e-post

viktor@lauspartners.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Scandicon Osaühingu ProInkasso kasuks põhivõlgnevus 873,60

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 81,67 ning 40 eurot võla sissenõudmisega seotud

kulude katteks.

3. Välja mõista OÜ-lt Scandicon Osaühingu ProInkasso kasuks viivis protsendina

põhinõudelt (873,60 eurot) alates 14.01.2019. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud Scandicon OÜ kanda.

5. Määrata Osaühingu ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista OÜ-lt

Scandicon Osaühingu ProInkasso kasuks välja 396,50 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 27.03.2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Scandicon OÜ-lt (kostja) 899,16 euro saamiseks. Seoses nõudele

vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 10.05.2018. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

22.05.2018 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 950,07 eurot, s.o põhivõla 873,60 eurot, hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 36,47 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud

40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni

põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summana ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Eesti Meedia AS-ilt oktoobris 2017. a suulise

töövõtulepingu alusel reklaamteenust väljaandes Maa Elu. Kostja poolt tellitud ja kinnitatud

reklaam avaldati Maa Elu 26.10.2017. a. ja 16.11.2017. a. ilmunud väljaannetes. Hageja

väljastas kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved kogusummas 873,60 eurot, mis jäid

maksmata:

-

XX.XX.XXXX. a arve nr XXX summas 436,80 eurot, maksetähtpäev 2.11.2017. a;

-

XX.XX.XXXX. a arve nr XXX summas 436,80 eurot, maksetähtpäev 23.11.2017. a.

Eesti Meedia AS loovutas 30.01.2018. a oma nõude Scandicon OÜ vastu hagejale.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on hagi täies ulatuses põhjendamatu.

Hagile lisatud kirjavahetuse kohaselt on kostja nimel töövõtulepingu sõlminud Roman

Jürisaar. Nimetatud isik ei ole kostja juhatuse liige ning samuti pole kostja juhatuse liige

andnud talle volitust kostja nimel sellist tehingut sõlmida. Hagile lisatud eesti Meedia AS-i

nõude loovutamise teatise on Eesti Meedia AS-i nimel allkirjastanud Helle Vengerfeldt. Ta ei

ole B-kaardile kantud Eesti Meedia AS-i juhatuse liige ning samuti ei ole lisatud volikirja.

Seega isegi kui Eesti Meedia AS-il peaks olema kostja vastu nõue, siis tuleks hagi

rahuldamata jätta, sest hageja ei ole nõudeõigust kehtivalt omandanud.

3. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et nii Roman Jürisaare kui Helle

Vengerfeldti puhul saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 alusel eeldada

volituse olemasolu. Roman Jürisaar tegutses kostja müügijuhina. Arvestades tema positsiooni

ei saa kahelda tema õiguses ettevõtte nimel reklaami tellida. Müügitegevuse tõstmiseks on

oluline osa reklaamil ja muudel turundustegevustel. Helle Vengerfeldti puhul on tegemist

Postimees Grupp AS-i pearaamatupidajaga, kelle töökohustuste hulka käib muuhulgas ka

võlanõuetega tegelemine. Arvestades tema positsiooni ettevõttes, ei saa kahelda asjaolus, et

tal oli õigus finantsalaste dokumentide, sh nõude loovutamise teatise allkirjastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust (VÕS § 635) tuleneva tasu nõude, mille ta

on omandanud loovutamise teel Eesti Meedia AS-ilt. Hageja nõuab kostjalt väljaandes Maa

Elu avaldatud reklaamsisu eest tasumist vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu. Kostja vaidleb hagile vastu, leides et reklaami tellimise ja nõude loovutamise

tehingud on esindusõiguse puudumise tõttu tühised.

5. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing

kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu

tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis

eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vaidlus

puudub selles, et Eesti Meedia AS-lt tellis reklaami kostja müügijuht Roman Jürisaar

(kirjavahetus tl 40-43). Kohus leiab, et arvestades tema positsiooni ettevõttes ning tellimuse

sisu, saab TsÜS § 116 lg 2 alusel lugeda, et Roman Jürisaar tegi tehingu esindatava (kostja)

nimel. Esindusõiguse mõiste ja tekkimise sätestavad TsÜS § 117 lg-d 1 ja 2. Lisaks tuleneb

TsÜS § 121 lg-st 2, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv

või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt

vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Nimetatud lõike näol on

tegemist TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga (P. Varul jt.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 121 komm 3.2.1). Kohus nõustub

hagejaga, et müügijuhi ametikohal saab pidada tavapäraseks reklaami tellimist, mis on

muuhulgas oluline toote edukaks müümiseks. Seega ei ole Eesti Meedia AS-i ja kostja vahel

reklaami tellimiseks sõlmitud töövõtuleping esindusõiguse puudumise tõttu tühine.

6. Nõude loovutamise mõiste sätestab VÕS § 164 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule. Hagi kohaselt 30.01.2018. a loovutas Eesti Meedia AS oma nõude kostja vastu

hagejale. Nõude loovutamise teatisele (tl 48-49) on alla kirjutanud Eesti Meedia AS-i

pearaamatupidaja Helle Vengerfeldt. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub

esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu

tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kohus leiab, et õiguskirjanduses on selgitatud,

et volitus võib tuleneda juba esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte aluseks olevast

lepingust, nt esindajaga sõlmitud käsundus- või töölepingust, milles võidakse reguleerida ka

käsundisaaja või töötaja esindusõigust oma lepinguliste kohustuste täitmisega kaasnevate

tehingute tegemisel kolmandate isikutega. Volitus võib olla antud ka kaudse tahteavaldusega,

nt juhul, kui käsundisaaja või töötaja lepinguliste kohustuste hulka kuulub teatavate tehingute

tegemine, kuid lepingus puudub sõnaselge regulatsioon selleks vajaliku volituse andmise

kohta (Samas, § 118 komm 3.1.2). TsÜS § 118 lg 2 järgi võib volitus tekkida ka juhul, kui

esindatav teab või peab teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana ning talub selle

isiku sellist tegevust ja ei katkesta seda. Selle tekkimise eelduseks on, et väidetava esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. See omakorda eeldab teise

isiku ning tema väidetava esindajana tegutseva isiku vahel eksisteerib teatav seos, mis võib

muuhulgas tuleneda ka esindaja ja esindatava vahelisest käsundus-, töö- või muust sarnasest

lepingust, millest tulenevate ülesannete täitmise raames võib eeldada esindusõiguse olemasolu

(Samas, § 118 komm 3.2.1). Hageja sõnul kuulus Helle Vengerfeldti tööülesannete hulka

muuhulgas võlanõuetega tegelemine, seega võib eeltoodut arvestades väita, et tal oli

esindusõigus, ja nõude loovutamine ei ole tühine esindusõiguse puudumise tõttu.

Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale.

Selle sätte eesmärgiks on võlgniku kaitse. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud,

võib ta täita kohustuse uuele võlausaldajale ning nõude loovutanud võlausaldaja ei saa tema

vastu enam täitmise nõuet esitada.

7. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär on alates juulist 2016. a 0% aastas ning VÕS § 113 lg 2 teises

lauses ettenähtud viivise määr seega 8% aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, mõistab kohus arve nr XXX summas 436,80 eurot

tasumisega viivitamise eest välja viivise alates maksetähtpäevale (2.11.2017. a) järgnevast

päevast 3.11.2017. a kuni 13.01.2019. a summas 41,84 eurot (436,80 eurot x 8% aastas : 365

päeva x 437 päeva) ning arve nr XXX summas 436,80 eurot tasumisega viivitamise eest alates

maksetähtpäevale (23.11.2017. a) järgnevast päevast 24.11.2017. a kuni 13.01.2019. a

summas 39,83 eurot (436,80 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 416 päeva), kokku 81,67 eurot.

Alates 14.01.2019. a mõistab kohus viivise välja protsendina kogu põhinõudelt (873,60 eurot)

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt

reguleerib VÕS § 113 1 , mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on põhjendatud ka

hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS

§ 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja menetluskulud on kokku 396,50 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel

tasutud riigilõiv ja 196,50 eurot lepingulise esindaja kulu. Hagejat esindas menetluses Evelin

Jõgar Õigusteenused OÜ jurist Keidi Kõiv, kelle ajakulu oli kokku 4 tundi ja 22 minutit ning

tunnitasu määr 45 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväiteid esitanud.

TsMS § 124 lg 1, § 133, § 134 lg 1 alusel on käesoleva hagi 1019,96 eurot, millelt

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse riigilõivu 200 eurot. Seega on hageja

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab,

et nii hageja lepingulise esindaja ajakulu kui tunnitasu saab asja keerukust ja mahtu arvestades

pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

396,50 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik