3-19-26/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-19-26 Määruse kuupäev 14.01.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.S. (S.) kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt tervise kahjustamisega Resolutsioon

1. Tagastada V.S. kaebus haldusasjas nr 3-19-26;

2. Määrus saata kaebajale.

3. Mitte avalikustada kohtulahendis kaebuse esitaja isikuandmeid ning asendada nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik V.S. esitas 06.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et tema kaebuse aluseks on vangla poolt kahjunõude taotluse läbi vaatamata jätmine (Tartu Vangla 19.12.2018 otsus nr 1-13/196-4, lisatud kaebuse juurde).

Kaebusest nähtub, et V. S. esitas 01.11.2018 vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis tervisele tekitatud kahju hüvitamist summas 100 000 eurot. Kaebaja märgib, et esitas taotluses 4 suuremat fakti, milledeks olid: 1) kaebaja saabus vanglasse psüühiliselt terve inimesena ning paar päeva enne 2014. a vanglast vabanemist tuvastati tal 80%-line psüühiline puue; 2) seadustühised karistused, mis pikemas perspektiivis on juhtkonnale kohale jõudnud ning on „kodukorrast“ tühistatud, kuid nende kandmine on jätnud inimesse jälje; 3) vanglaametnike ebainimlik käitumine, mis nende väitel tuleneb „kodukorrast“, kuid ise mõistmata, et korraldus on tobe, ebainimlik, seadusega vastuolus ja ebaeetiline; 4) ametiseisundi kuritarvitamine, mis seisneb selles, et kõrgemal seisev ametnik kasutab mõjuvõimu enda alluvate suhtes (valvur sunnitakse vajadusel valetama, et kinnipeetavat survestada). V. S. märgib kaebuses, et vangla andis 21.11.2018 talle 15-päevase tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. V. S. esitas vanglale situatsioonid ja olukorrad ning viitas sellele, et vanglal peaks arvutis kõik tema karistused ja nende põhjused olemas olema. Vangla pole talle aastate jooksul tööd võimaldanud, et ta suudaks paljundamise eest tasuda. Kaebaja märgib, et enne Tartu Vanglat polnud tal aimugi psühhiaatrist, psühholoogist, rahustitest ning muudest droogidest. Vangla ümberkasvatusmeetoditega on tehtud tohutu areng ning lihtsast pätist tehti mõrtsukas ning 80%-lise puudega psühhopaat. V. S. palub võtta enda kaebuse menetlusse ning palub välja nõuda kõik tema karistused ja nende põhjused alates vangla avamisest.

2. Kohus tegi 08.01.2019 Tartu Vanglale järelepäringu, paludes väljastada V. S. kahjunõude kohtueelse menetluse dokumendid. Tartu Vangla edastas dokumendid (kaebaja kahju hüvitamise taotlus, vangla kiri tähtaja andmise kohta puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja puuduste kõrvaldamise kiri) kohtule samal päeval.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. V.S. ei ole kaebuses konkreetselt välja toonud kohtule esitatavat nõuet HKMS § 37 lg 2 kohaselt. Samas nähtub kaebusest, et kaebaja eesmärgiks on hüvitise saamine Tartu Vanglalt ning seega käsitleb kohus V.S. kaebust kahju hüvitamise kaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 4) Tartu Vangla vastu.

4. Tutvunud Tartu Vangla poolt 08.01.2019 kohtule edastatud dokumentidega, asub kohus seisukohale, et V.S. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahjunõue on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

Antud juhul on Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse 19.12.2018 otsusega nr 1-13/196-4 jätnud läbi vaatamata ehk tagastanud. Kui taotlus jäetakse õiguspäraselt läbi vaatamata põhjusel, et kinnipeetav eiras kahju hüvitamise taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla jätnud õiguspäraselt V.S. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata.

Kohus nõustub vanglaga selles, et V.S. poolt Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus (registreeritud vanglas 02.11.2018 nr-ga 1-13/196-1) oli esitatud puudustega. Taotlusest on arusaadav, et V. S. soovis esitada kahjunõude summas 100 000 eurot, kuid selgusetuks jääb, milliste konkreetsete vangla tegevustega kahju tekitatud on. Seega andis vangla 21.11.2018 kirjaga nr 1- 13/196-2 V.S. õiguspäraselt tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla viidatud kirjas oli arusaadavalt selgitatud, millised puudused tuleb kõrvaldada. V.S. vastas vanglale (vastus registreeritud vanglas 28.11.2018 nr-ga 1-13/196-3), kuid ei kõrvaldanud vangla hinnangul vastusega kahju hüvitamise taotluse puuduseid, mistõttu jättis vangla kahjunõude 19.12.2018 otsusega nr 1-13/196-4 läbi vaatamata. Kohus nõustub vanglaga, et V. S. ei ole oma vanglale edastatud vastuses kahjunõude puuduseid kõrvaldanud. Vastuses on küll taotlust mõnevõrra täpsustatud, kuid samas viidatud sellele, justkui taotluse aluseks olevate asjaolude hulk on lõputu. Taotluses viidatakse erinevatele, üksteisega mitteseotud asjaoludele. Kohus nõustub vanglaga, et vastuse pinnalt ei ole võimalik konkretiseerida taotluse aluseks olevaid asjaolusid, hinnata taotluse tähtaegsust ega kahju hüvitamise eelduste täidetust. Haldusorgan ei saa ise sisustada kahju hüvitamise taotlust.

Kuna kohtu hinnangul jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, on kaebajal Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Lähtudes ülaltoodust kuulub V.S. kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.Kohus määrab enda algatusel mitte avalikustada kohtulahendis kaebuse esitaja isikuandmeid ning asendada nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3), et vältida isiku tuvastamist kohtulahendi jõustumisel ja mitte kahjustada menetlusosalise huve (terviseprobleemid).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks Kohtunik