1-18-10008/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2019, Tallinn

Kriminaalasja number 1-18-10008 (18230200839) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalasi E.Z-i (E.Z) süüdistuses KarS § 424 lg 1

järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11. detsembri 2018 otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Prokurör S E.Z üüdistatav Natalia Duškina Süüdistatav

E.Z (ankeetandmed maakohtu otsuses)

RESOLUTSIOON Jätta E.Z-i apellatsioon Harju Maakohtu

11. detsembri 2018 otsuse peale kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil

menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on

määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja h d l

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakoh 11. detsembri 2018 otsusega tu lühimenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati E.Z lg 1 ja karistati vangistusega 6 kuud, mida süüdi KarS § 424 järgi KrMS

karistuseks 4 kuud vangistust. § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti KarS §

68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.12.2018-11.12.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja akandmata karistuseks vangistus

-te 1 ja 3 är

3 kuud 27 päeva. KarS § 73 lg

järgi jäeti karistus täielikult täitmisele pööramat a, kui ei pane 1 aasta pikkuse E.Z katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.12.2018.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti E.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb

E.Z loovutada juhiluba Maanteeametile 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. E.Z vabastati kinnipidamiselt kohtusaalis. Menetluskuludena eti

sundraha 375 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu mõist E.Z-ilt välja jooksul . alates kohtuotsuse jõustumisest

2.

E.Z juhtis tahtlikult tunnistati temale esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema 09.12.2018 kella 14:41 paiku Harjumaal, Tallinnas, XXX juures mootorsõidukit Citroen Nemo reg.nr XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,42 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l ( , oma tegudega rikkus ta liiklusseadus lõplik tulemus 1,28 mg/l)), ületas kiirus e § 69 lg 1

ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Apellatsiooni sisu

3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav üksnes maakohtu otsuse talle lisakaristuse

mõistmise osas otsuse selles osas tühistada juhtimisõigust lapsega . Palub , kuna vajab

kohtumisel ja igapäevaelu äikeettevõtja töö korraldamisel ning v na X OÜ korraldamiseks ja

asjade transpordiks, millest tema ainuke tuluallikas. teadlik enda rikkumistest ja sõltub On

kahetseb.

menetluskulud ning valmis kandma On nõus tasuma määratud määratud

põhikaristust , et kohus mõistab, et juhtimisõigust seoses oma töö ja , kuid loodab ta vajab

perekonnaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures selgitab kohtukolleegium, et eelosundatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas - sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke p aidluse esemeks on üksnes robleeme, mida tuleks lahendada. V süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud lisakaristus.

6. -s KarS § 50 lg

1 sätestatud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol teenib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevuse olulise tõkestamise eesmärki. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-86-09 märkinud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on Riigikohtu praktika olnud jätkuvalt seisukohal, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel asjaoludel (vt nt 3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1- 55-07). Selliseid erandlikke asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul aga ei esine.

7. Maakohus on E.Z-ile lisakaristuse mõistmist piisavalt põhjendanud ning eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium esitatud apellatsiooni alusel vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust. KarS , et lisakaristuse kohus § 50 lg 1 p 1 näeb ette na võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks ning KarS § 50 lg 1 p 2 järgi väärteo korral kuni

1 aastaks. Siinjuures on oluline, et KarS -s §

50 sätestatud karistusraamid ei ole mõeldud mitte ainult mootors

õiduki joobes juhtimise eest lisakaristuse mõistmiseks, vaid sama karistusraamistik kehtib kõigi mootor , õhu -

- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süütegude puhul. Üldteada on asjaolu, e ja saab vigastada sadu inimesi, t aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid mistõttu on seaduses loetletud sõidukite joobes juhtimisega seotud süüteod vaieldamatult enamohtlikumad liiklussüüteod. Arvestades ka seda, et

liiklusseaduse § 224 lg 3 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteo eest lisakaristuse alammäära

3 kuud ja maksimaalmäära esmase rikkumise korral 9 kuud ning korduva samalaadse rikkumise korral 12 kuud, on kohtukolleegium seisukohal, et seaduse mõistliku ja loogilise tõlgendamise tulemina peaks kuriteona karistatava joobes juhtimise eest mõistatav lisakaristus olema pikem, kui seda on väärteo eest mõistetav lisakaristus saa mingil juhul jääda alla vää ega rteo eest

mõistetava lisakaristuse alammäära. Seega on maakohus E.Z-ile 3 kuu pikkuse lisakaristuse mõistmisel kohelnud süüdistatavat pigem leebelt.

Süüdistatav on oma käitumisega näidanud üles ükskõikset suhtumist kehtivatesse liiklusnormidesse ning vaatamata juhul sellele, et käesoleval raskeid tagajärgi ei kaasnenud, seadis E.Z siiski ohtu nii teiste liiklejate kui ka enda elu. Maakohus on lisakaristust mõistes olnud teadlik sellest, et süüdistatava töötamine

XXX eeldab juhtimisõiguse olemasolu,

kuid kohtukolleegium ei pea seda jaolu as piisavaks aluseks, jätmaks süüdistatavale mootorsõiduki juhtimise õiguse Kohtukolleegium märgib, et antud asjaolu oli alles.

süüdistatavale teada ka siis, kui ta otsustas kohe peale 3 pokaali valge veini joomist, minna mootorsõid ei takistanud süüdistatavat toime panemast temale ukit juhtima, s.t antud asjaolu

süüks arvatud kuritegu. , kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke Isik tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema lähedastele. lapsele/

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel ja E.Z-ile KarS § 50 lg 1 p 1 alusel karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki lisa

aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased.

Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning esitatud

see

26 lg-

tuleb juhindudes KrMS § 3 st 3 jätta läbi vaatamata.

/