3-19-25/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-25

Haldusasi

RAGN-SELLS AS-i taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks vaidemenetluse ajal

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta RAGN-SELLS AS-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) teavitas 08.03.2018, et avab alates

15.03.2018 meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste “Jäätmete ringlussevõtu

toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” II avatud

taotlusvooru. Toetuste andmine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest.1

Taotluste esitamise tähtajaks oli 31.05.2018 kell 17.00.2

Keskkonnaministri 13.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/161 kinnitati nimetatud taotlusvooru

eelarve toetavate tegevuste lõikes järgnevalt: jäätmejaamade ja -majade rajamine, laiendamine

ja inventari soetamine: 2 000 000 eurot; korduskasutuseks ettevalmistamine: 3 000 000 eurot;

liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine ja ringlussevõtt: 7 000 000 eurot

(kokku 12 000 000 eurot).

2. RAGN-SELLS AS (RS) esitas 29.05.2018 KIK-ile taotluse ERF-ist toetuse saamiseks

projektile „Ragn-Sells AS pakendijäätmete automatiseeritud sorteerimisliini rajamine“

(projekt). KIK-is registreeriti RS-i taotlus numbriga 4-17/1594. RS-i projektile taotletud toetuse

summa on 954 602,00 eurot.

3. KIK-i juhatuse 26.11.2018 otsusega nr 1-25/1053 jäeti RS-i taotlus rahuldamata.

1 https://kik.ee/et/artikkel/kik-avab-taotlusvooru-jaatmete-ringlussevotu-toetamiseks

2 https://kik.ee/et/artikkel/jaatmete-taotlusvooru-pikendatakse-kuni-31-maini

3-19-25

2(4)

4. RS esitas 27.12.2017 KIK-ile vaide, milles taotles KIK-i 26.11.2018 otsuse kehtetuks

tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks või haldusakti andmiseks

toetuse taotluse rahuldamiseks.

5. RS

esitas

07.01.2019

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

esialgse

õiguskaitse

kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotleja palub halduskohtul keelata KIK-il meetme

„Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ II taotlusvoorus

toetuse rahuldamise otsuste tegemine vähemalt summas 954 602 eurot kuni vaideotsuse

jõustumiseni või lõpliku kohtulahendi jõustumiseni vaidluses KIK-i 26.11.2018 otsuse

tühistamiseks.

1) Taotleja peamine eesmärk on saavutada taotluse rahuldamise otsuse tegemine. Isegi kui

vaide- või kohtuotsusega tühistatakse KIK-i otsus ning kohustatakse KIK-i taotlus uuesti läbi

vaatama, on kohustamiskaebuse täitmist takistavaks asjaoluks rahaliste vahendite

ammendumine (keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused

meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine”

ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“

(TAT) § 19 lg 1). Taotlusvooru lähteandmete kohaselt oli taotlusvooru eelarveks 12 miljonit

eurot ning ringlussevõtu osa sellest 7 miljonit eurot. KIK-i kodulehel olevate andmete pinnalt

on vaidlusaluse meetme raames välja jagatud toetusi 6 428 733 eurot, sh ringlussevõtu

toetamiseks 6 229 540,60 eurot. Seega on ringlussevõtu toetamiseks jäänud vabu vahendeid

770 459,40 eurot. Arvestades, et taotleja soovib toetust 954 602,00 eurot, on juba praegu

vahendite välja jagamise peatamine taotleja jaoks kriitilise tähtsusega ning taotleja eeldab, et

KIK saab taotlusvooru vahendeid alamkategooriate vahel ümber otsustada.

2) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne

perspektiivitus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlusalune KIK-i otsus ei ole

kooskõlas kehtiva õigusega ning sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Taotleja esitatud taotlus vastab

riigiabi reeglitele, kuna see arendab tehnoloogia hetketaset. Samuti on KIK taotluse vastavust

hinnates kohelnud taotlejat ebavõrdselt, riivates sellega taotleja avalikku õigust menetlusele ja

korraldusele, heale haldusele ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele.

3) Avalikuks huviks võib pidada keskkonnahuvides esitatud taotluste realiseerimise algatamist,

kuid see seondub tugevalt kolmandate isikute huvidega investeerimistoetuse saamisel. Kuna

taotleja ja kolmandate isikute huvi on samaväärne (suunatud toetuse saamisele), siis tuleb

eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine. Kuivõrd taotleja

võib kaotada toetusmeetme rahaliste vahendite lõplikul ammendumisel võimaluse toetuse

saamiseks, on kahju taotlejale pöördumatu ning eelistada tuleks olemasoleva olukorra

säilitamist. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu ei ole ka üleliia koormav ega piirav teiste

isikute suhtes, kuna taotleja soovib taotlusvooru eelarve külmutamist vaid enda poolt taotletava

toetuse suuruse ulatuses.

4) Juhul kui KIK või kohus leiavad, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuid uue otsuse

tegemine on eelarveliste vahendite ammendumise tõttu võimatu, siis kannab taotleja olulist

kahju, mille sisse nõudmiseks peab taotleja esitama kahju hüvitamise kaebuse.

6. Tallinna Halduskohus kohustas 07.01.2019 kohtunõudega KIK-i esitama seisukoht RS-i

esialgse õiguskaitse taotluse kohta 4 päeva jooksul kohtunõude kättetoimetamisest.

7. KIK palub 11.01.2019 seisukohas jätta RS-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata.

3-19-25

3(4)

1) Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kohustamiskaebuse täitmist takistavat

rahaliste vahendite ammendumist ei saa pidada tõenäoliseks.

2) Taotleja viitab TAT § 19-lg-le 1, kuid jätab märkimata asjaolu (lähtuvalt TAT §-dest 10 ja

14), et rakendusüksus korraldab taotlusvooru selgetes ajalistes piirides, menetledes ainult välja

kuulutatud tähtajaks esitatud taotlusi. II taotlusvoorus, mida taotleja taotlus käsitleb, oli KIK-i

poolt välja kuulutatud taotluste esitamise tähtajaks 31.05.2018 kell 17.00. Tähtajast hiljem

esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata (TAT § 14 lg 2). Seega pärast 31.05.2018 mingeid

täiendavaid taotlusi II voorust toetuse saamiseks lisanduda ei saa ning seda sõltumata sellest,

kas vooru rahalised vahendid ammenduvad või mitte. KIK kinnitab, et kõnealuses II

taotlusvoorus lõpetas KIK taotluste hindamise 30.11.2018. See tähendab, et selleks kuupäevaks

oli kõikide tähtaegselt esitatud taotluste menetlused lõppenud kehtima hakanud otsustega,

millega taotlused kas rahuldati või jäeti rahuldamata. Seega puudub vajadus rakendada

meetmeid, mis keelaks KIK-il täiendavalt II taotlusvoorus taotlusi rahuldamast ja rahalisi

vahendeid ammendamast, sest selles voorus on taotluste menetlemine läbi ja uute taotluste

menetlusse võtmine on välistatud.

3) Eksitav on taotleja arusaam ka sellest, millises mahus on praeguseks II taotlusvoorus järel

vabu vahendeid jäätmete ringlussevõtu projektide jaoks. Taotleja viitab korrektselt sellele, et

vaidlusaluse meetme raames on välja jagatud toetusi 6 428 733 eurot, sh „Ringlussevõtu

tegevusi“ TAT § 5 lg 1 mõistes 6 229 540,60 eurot. Samas on keskkonnaminister kinnitanud

13.03.2018 käskkirjaga vooru eelarve toetatavate tegevuste lõikes järgnevalt: jäätmejaamade ja

-majade rajamine, laiendamine ja inventari soetamine: 2 miljonit eurot; korduskasutuseks

ettevalmistamine: 3 miljonit eurot; liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine ja

ringlussevõtt: 7 miljonit eurot. Selles kontekstis ei saa jäätmejaamadega seotud tegevusi lugeda

tegevusteks, mis peaks koos liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuga ja selleks

ettevalmistamisega mahtuma 7 miljoni suurusesse eelarve osasse. Eelnevast tulenevalt on

ekslik taotleja eeldus, et ringlussevõtu toetamiseks on jäänud vabu vahendeid 770 459,40 eurot.

Tegelikkuses on liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ja ringlussevõtuks ettevalmistamiseks

vabu vahendeid kõnealuses taotlusvoorus praeguseks 1 845 635 eurot. Seda on peaaegu enam

kui poole rohkem taotleja poolt küsitud toetussummast.

4) Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et taotleja põhjendused II taotlusvooru eelarve võimaliku

ammendumise kohta on korrektsed (millega KIK ei nõustu), ei saaks pidada väga tõenäoliseks

seda, et kohustamiskaebust ei oleks hiljem võimalik täita. Taotlusvooru eelarve kinnitab

rakendusasutus KIK-i ettepanekul, kes võib seda KIK-i ettepanekul ka suurendada (TAT § 9 lg

5). On tõenäoline, et kui KIK-il tekiks vaide- või kohtumenetluse tulemusena kohustus maksta

kõnealuses voorus õiguspäraselt täiendavat toetust, suurendaks rakendusasutus vastavalt

vajadusele vooru eelarvet või tõstaks vastavad summad vooru siseselt ümber eri tegevuste

vahel. Sellisel juhul oleks tegemist Ühtekuuluvusfondi vahendite õige ja eesmärgipärase

kasutamisega ja ei ole ühtki loogilist põhjust, miks peaks rakendusasutus (kes on ka KIK-i kui

sihtasutuse asutaja ning kelle juht on KIK-i nõukogu esimees) KIK-i vastavast ettepanekust

keelduma, jättes KIK-i silmitsi potentsiaalse kahjunõudega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

3-19-25

4(4)

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust

(HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).

Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.

9. RS taotleb esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg 2 alusel, mis sätestab, et esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse

taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas RS 27.12.2017 vaide KIK-i juhatuse

26.11.2017 otsusele, millega jäeti rahuldamata RS-i taotlus toetuse saamiseks. Seega on

käesoleva määruse tegemise ajal täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus esialgse õiguskaitse

taotluse esitamiseks kohtule.

10. RS-i esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on tagada / säilitada olukord, kus

vaidlustatud KIK-i 26.11.2018 otsuse kehtetuks tunnistamise / tühistamise korral (kas vaide-

või kohtumenetluses) oleks KIK-il olemas rahalised vahendid RS-i projekti rahastamiseks.

TAT § 19 lg 1 sätestab, et kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamise otsuse §-s 18 nimetatud pingerea alusel kuni taotlusvooru rahaliste vahendite

ammendumiseni. Seega on taotlejal õigus selles, et taotlusvooru rahaliste vahendite

ammendumine mõjutab taotlusvoorus esitatud projektide rahastamist. Samas on KIK kohtule

edastatud vastuses kinnitanud, et kõnealuses II taotlusvoorus on liigiti kogutud jäätmete

ringlussevõtuks ja ringlussevõtuks ettevalmistamiseks vabu rahalisi vahendeid veel 1 845 635

eurot (s.o enam kui taotleja küsitud toetussumma) ning ühtlasi on selles voorus taotluste

menetlemine lõppenud ja uute taotluste menetlusse võtmine välistatud (TAT §-d 10 ja 14).

Lähtudes eeltoodust puudub kohtul kahtlus, et KIK-il on võimalik välja maksta taotleja

taotletud toetussumma olukorras, kus KIK-i 26.11.2018 otsus tunnistatakse kehtetuks /

tühistatakse ning taotleja taotlus otsustatakse rahuldada.

Kohtu hinnangul on asjakohane ka KIK-i viide TAT § 9 lg-le 5, mille teine lause sätestab, et

kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus

taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. Seega ka olukorras, kus

taotlusvooru eelarve ei võimalda vastavas taotlusvoorus esitatud taotluse täielikku rahuldamist,

on KIK-il kui rakendusüksusel võimalik rakendusasutuselt (Keskkonnaministeeriumilt)

taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid.

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et RS-il puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja seega jääb

taotleja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik