2-18-102054/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-102054

Tsiviilasi

AS G4S Eesti hagi OÜ EDIPSOS vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju maakohtu 6. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ EDIPSOS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): AS G4S Eesti, lepinguline esindaja

Ulvi Jürgenson

Kostja (apellant): OÜ EDIPSOS, seaduslik esindaja

juhatuse liige XX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ EDIPSOS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kaebuse

elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda esitajale tagastada.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest pooltele käesoleva

määruse kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja OÜ EDIPSOS kanda.

4. Määrata kindlaks, et hagejale hüvitatavad kulud apellatsioonimenetluses

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada vandeadvokaadi vahendusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS G4S Eesti (hageja) esitas OÜ EDIPSOS (kostja) vastu 22. jaanuaril 2018 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 153,42 euro saamiseks. Kostja esitas

25. aprillil 2018 makseettepanekule vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati

2 (3)

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue menetlemiseks üle Harju Maakohtule (maakohus). Hageja

esitas 13. juunil 2018 hagiavalduse, mille maakohus võttis 10. augusti 2018 määrusega

menetlusse ning määras kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjalikult vastamiseks hagi

kättetoimetamisest. Kostja maakohtule hagivastust ei esitanud.

2. Harju Maakohus rahuldas 6. novembri 2018 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 135,32 eurot, viivise 46,92 eurot ja viivise põhinõudelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. juunist 2018 kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 262,50 eurot. Menetluskuludelt kohustas maakohus kostjat tasuma tagaseljaotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Hageja allkirjastas digitaalselt poolte kokkuleppe menetluse lõpetamiseks kompromissiga ja

edastas selle maakohtule 15. oktoobril 2018. Kostja omakäeliselt allkirjastatud ja samuti

15. oktoobriga 2018 dateeritud kompromiss saabus maakohtusse 6. detsembril 2018 (tl 80–81).

4. Maakohus selgitas 10. detsembri 2018 e-kirjas, et kui pooled soovivad sõlmida kompromissi,

tuleb hiljemalt 15. detsembriks 2018 esitada mõlema poole allkirjastatud kompromiss.

5. Maakohus teavitas kostjat 17. detsembril 2018 e-kirjaga, et juhul kui kohtule ei esitata

mõlema poole allkirjastatud kompromissi, kust nähtub mõlema poole tahteavaldus

kompromissi sõlmiseks peale tagaseljaotsust, ei saa kohus seda kinnitada (tl 87).

6. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 6. jaanuaril 2019 kostja apellatsioonkaebus. Kostja

leidis, et pooled on praeguses asjas sõlminud kompromissi. Hageja allkirjastas kompromissi

digitaalselt ning kostja lihtkirjalikult. Kuna kostja esindajal oli ID-kaart aegunud, saatis kostja

allkirjastatud kompromisslepingu posti teel. Hoolimata kompromisslepingu sõlmimisest tegi

maakohus tagaseljaotsuse. Kostja päringule vastates selgitas maakohus, et kostja saadetud

kompromissleping pole kohtusse jõudnud, mistõttu tegi maakohus tagaseljaotsuse.

7. Hageja teatas täna, et ta ei soovi enam olla seotud 15. oktoobri 2018 kompromissiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1

kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

9. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kaja otsuse teinud maakohtule. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 415 lg 1 kohaselt

võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; kohtuistungile ilmumata jäämise

puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

10. TsMS § 416 lg 1 kohaselt esitatakse kaja tagaseljaotsuse teinud kohtule ja kajas peab

sisalduma viide otsusele, mille peale kaja esitatakse avaldus, et selle otsuse peale esitatakse

kaja; asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest

teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu,

et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

3 (3)

11. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et ta võib taotleda kaja esitamise tähtaja

ennistamist vastavalt TsMS §-dele 67 ja 68. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses

sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 alusel tähtaja menetlusosalise

avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates

päevast, millal sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem

kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kooskõlas TsMS § 68 lg-tega 1

ja 2 tuleb tähtaja ennistamise taotlus maakohtule esitada koos kajaga. TsMS § 68 lg 5 kohaselt

ennistub tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse.

12. Ringkonnakohus peab põhimõtteliselt õigeks kostja seisukohta, et pooled on praeguses

asjas sõlminud kompromissi, aga ringkonnakohtul puudub menetluslik võimalus see kinnitada,

sest vastava otsustuse peab tema maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma TsMS § 451¹

lg 2 praegust olukorda, kus pool on esitanud seaduse järgi lubamatu kaebuse ja teine pool on

kohtule teatanud, et ta ei soovi enam olla varem allkirjastatud tahteavaldusega seotud.

TsMS § 430 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hageja allkirjastas kompromissi digitaalselt

15. oktoobril 2018. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt edastas hageja samal kuupäeval

kompromisslepingu kohtule. KIS andmetel esitas kostja kohtule 6. detsembril 2018 sama

lepingu, mis kannab kuupäeva 15. oktoober 2018 ja sisaldab kostja seadusliku esindaja

omakäelist allkirja. Seega on pooled kompromisslepingu TsMS § 430 lg 2 kohaselt

allkirjastanud ja maakohtule kinnitamiseks esitanud. Seadusest ei tulene pooltele kohustust

allkirjastada leping samal viisil, st ka kohtuliku kompromissi võib allkirjastada üks pool

digitaalselt ja teine pool omakäeliselt.

Kui kostja esitab maakohtule tähtaja ennistamise taotluse koos kajaga ja kohus kaja TsMS § 417

lg 2 alusel rahuldab, tuleb menetlust jätkata, st selgitada välja poolte tegelik tahe, sh kas pooled

soovivad jätkuvalt menetluse lõpetamist TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus märgib,

et hagile vastamise tähtaja järgimata jätmise põhjuseks võib vähemalt teatavatel asjaoludel olla

ka see, kui pooled olid saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kompromissiga ja

vastavad tahteavaldused allkirjastanud.

Samuti on maakohtul võimalik selgitada poolte praegune tahe välja ja vajadusel otsustada

kompromissi kinnitamine enne tagaseljaotsuse ja käesoleva määruse jõustumist.

13. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

14. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega

apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kaebus

esitati kohtule elektrooniliselt, ei ole seda vaja esitajale tagastada. Arvestades eespool

kirjeldatud menetluslikku olukorda, toimetab ringkonnakohus käesoleva määruse kätte ka

hagejale ja teeb hagejale e-toimikus nähtavaks kostja apellatsioonkaebuse dokumendi.

15. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja

kanda. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei edastata seda hagejale

vastamiseks. Hagejal ei saanud seega apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele

kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Kostja ei esitanud ringkonnakohtule andmeid riigilõivu

tasumise kohta, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.

16. Käesoleva määruse peale võib TsMS § 638 lg 9 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Margo Klaar

Ulvi Loonurm