2-18-5100/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-5100

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5100

Tsiviilasi

M.P hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, Ownway OÜ ja

Viferrety

OÜ

vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.P (isikukood XXX), hageja lepinguline esindaja:

advokaat Karin Ploom (LEADELL Pilv Advokaadibüroo

Tartu osakond, aadress Turu 2, 51014 Tartu, e-post )

Kostja I: PVN Holding OÜ (registrikood 12648373, aadress

XXX, e-post ), seaduslik esindaja U.K (isikukood )

Kostja II: Sparks SS OÜ (registrikood 12579494, aadress

XXX), seaduslik esindaja V.V (isikukood , e-post )

Kostja III: OwnWay OÜ (registrikood 12453273, aadress

XXX-i, 61507, e-post ), seaduslik esindaja X.S (isikukood )

Kostja IV: Viferrety OÜ (registrikood 12824739, aadress

XXX-i, 51011, e-post ), seaduslik esindaja C.F (isikukood )

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post )

Menetlusstaadium

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.P hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, Ownway OÜ ja Viferrety OÜ

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2018/280 lubamatuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta M.P menetluskulud võrdsetes osades PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, Ownway OÜ

ja Viferrety OÜ kanda.

4. Välja mõista PVN Holding OÜ-lt, Sparks SS OÜ-lt, Ownway OÜ-lt ja Viferrety OÜ-lt M.P

kasuks võrdsetes osades menetluskulud summas 1868,76 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv

ja 1518,76 eurot õigusabikulud.

5. Välja mõista PVN Holding OÜ-lt, Sparks SS OÜ-lt, Ownway OÜ-lt ja Viferrety OÜ-lt M.P

kasuks võrdsetes osades viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Tsiviilasi nr 2-18-5100

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. M.P (hageja) esitas 03.04.2018 hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, Ownway OÜ ja Viferrety

OÜ (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 084/2018/280 (tlk 2-10).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad tsiviilasjas nr 2-15-13318 kompromisslepingu,

mille kohus kinnitas 01.02.2017 kohtumäärusega. Kompromisslepingu kohaselt pidid kostjad andma

nõusoleku Küütri 14, Tartu kaasomandi osa võõrandamiseks ning hageja kohustus tasuma kostjatele

selle eest hüvitise summas 25 900 eurot hiljemalt 15. märtsiks 2017. Kokkulepitud hüvitis summas 25

900 eurot kaasomandi osa võõrandamise eest on tasutud tagasivõtmise õiguseta tehingut tõestava

notari Anne Kuilli deposiitkontole 15. märtsil 2017 ehk tähtaegselt. Tehing pidi toimuma 05.04.2017,

kuid kostjad asusid esitama täiendavaid nõudeid, mida kompromissleping ei sätestanud ning keeldusid

tehingu tegemisest, kui täiendavaid nõudeid lepingu projekti sisse ei viida.

Tartu notar Anne Kuill tõestas 05.04.2017 teiste kaasomanike M. M. ja E. O. , panga esindajate

(hüpoteegipidajatena) ja hageja enda tahteavaldused kaasomandi osa üleandmiseks (leping). Notar

edastas 05.04.2017 enne tehingut e-kirja nii hagejale kui kostjatele, et leping kajastab

kompromisslepingus sätestatud kokkuleppeid ning kõrvale on jäetud muud nõuded, mida

kompromissist ei nähtu ning sellest tulenevalt notar lepingu projekti ei muuda ja tõestab nende isikute

tahteavaldused, kes kohale ilmuvad. Kostjad ikkagi tehingule ei tulnud ning tahteavaldusi ei andnud, st

omapoolset kompromisslepingust tulenevat kohustust ei täitnud.

Hageja tegi 31.05.2017 täiendava ettepaneku kostjatele täita omapoolne kohustus vabatahtlikult ja

anda asjakohased tahteavaldused notari juures, kuid kostjate esindaja keeldus sellest. Pärast keeldumist

esitas hageja 24.11.2017 kohtusse hagiavalduse tahteavalduste asendamise nõudes. Kostjad pöördusid

seejärel kohtutäituri poole täitmisnõudega kompromisslepingust tuleneva hüvitise 25 900 eurot ja

viivise täitmiseks. Vastavalt täitmisteatele kuulub tasumisele täitemenetluse alustamise tasu 144 eurot

ning kohtutäituri põhitasu 3300,70 eurot (mis suureneb lisanduva viivisega).

Kuivõrd hageja on kohustuse nõuetekohaselt täitnud tagasivõtmatu hoiustamisega notari

deposiitkontol, ei ole kostjatel õigus nõuda kohustuse sundtäitmist täitemenetluses.

Kompromissleping ei keela kohustust täita notari deposiidi vahendusel (st notari juures

hoiustamisega), vastupidiselt vastavalt kompromisslepingu punktile nr 3 oli see võimalus

selgesõnaliselt ette nähtud. Hageja eest tasus kaasomandi kaotuse eest mõeldud hüvitise 25 900 eurot

Tartu notar Anne Kuilli deposiitkontole OÜ Sandsmart 15.03.2017. a, st tähtaegselt. Kostjad ei ole

kordagi (ei eelnevalt ega hilisemalt) väitnud, et täitmist kolmanda isiku poolt nad ei aktsepteeri.

Selleks puudub ka mistahes õiguslik alus, kuivõrd kompromissleping ei piira kohustuse täitmist

kolmanda isiku poolt. Arvestades, et tegemist pole kohustusega, mida tuleks täita isiklikult, on

kolmanda isiku poolt M.P kohustuse täitmine õiguspärane.

Tsiviilasi nr 2-18-5100

Vastavalt (05.04.2017. a) lepingu punktile nr 3.8 on notar A. Kuill tõestanud OÜ Sandsmart

tahteavalduse, mille kohaselt on raha hoiustatud tagasivõtmatult M.P kompromisslepingust tuleneva

kohustuse täitmisena. Seega on vaieldamatult selge, et tegemist on tagasivõtmise õiguseta

hoiustamisega; täidetud on M.P kompromisslepingust tulenev kohutus.

Lisaks, tegemist on vastastikuse kohustusega, st hüvitise kohustus hageja tasuma omandiõiguse

kaotuse eest. Kostjad aga keelduvad alusetult omandiõiguse üleandmiseks vajalike tahteavalduste

andmisest ja on seega oma kohustusega viivituses, seega on hagejal õigus keelduda omapoolse

kohustuse (hüvitise tasumise) täitmisest, mis on samuti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks.

Hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostjate vastu kaasomandi osa üleandmiseks vajalike

tahteavalduste andmiseks, mis tuleneb kompromisslepingu (täitedokumendi) punktist nr 1 ja 3.

Siinkohal on oluline rõhutada, et hüvitis oli mõeldud üksnes ja ainult omandiõiguse kaotuse

kompenseerimiseks, mistõttu on vastavad kohustused omavahel vastastikku lahutamatult seotud.

Kostjad on keeldunud alusetult tahteavalduste andmisest ning hagejal puudub tagatisinstrument,

millega kostjaid kohustuse täitmisele sundida. Arvestades, et kompromissleping ei välista hageja poolt

kohustuse täitmisest keeldumist (õiguskaitsevahendi kasutamist), on VÕS § 110 lg 1 eeldused antud

juhul selgelt täidetud.

VÕS § 111 lg 5 kohaselt võib VÕS § 111 lg 4 sätestatud juhul kohustuse täitmisest keeldumiseks

õigustatud lepingupool nõuda, et teine lepingupool täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal. Vastavalt

VÕS § 110 lg-le 3 lõpeb võlgniku õigus täitmisest keelduda, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse

või tagab kohustuse täitmise.

Seega oli hagejal õigus nõuda, et kostjad täidaksid oma kohustuse hagejaga samaaegselt või enne

temapoolset sooritust. Kostjad ei ole käesoleva ajani omapoolset kohustust (anda tahteavaldused

kaasomandi osa üleandmiseks) hageja ees täitnud, ilma ühegi sisulise aluseta. Hoolimata asjaolust, et

hageja on pöördunud tahteavalduste asendamise nõudega kohtu poole, ei ole kostjad ka

kohtumenetluses vajalikke tahteavaldusi vabatahtlikult andnud. Seega, nii kaua kui kostjad keelduvad

õigustamatult täitmast enda kompromisslepingust (täitedokumendist) tulenevat kohustust anda

vajalikud tahteavaldused omandiõiguse üleminekuks, on hagejal õigus keelduda hüvitise tasumise

kohustuse täitmisest. Eelnevast tulenevalt on sundtäitmine hageja suhtes lubamatu. Hageja palub hagi

rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda.

3. Kostjate poolt esitatud vastuväidete osas on hageja oma 17. mai 2018 seisukohas märkinud järgmist

(I kd, tlk 171-176). Kompromisslepingu punkti nr 2 tegelikuks sisuks oli pooltevaheline kokkulepe, et

hageja ei arvesta eraldi kõigile võlausaldajatele nende hüvitise osa suurust ega tasu eraldi kõigile

võlausaldajatele, vaid hageja kohustus loetakse täidetuks siis, kui hüvitis tervikuna tasutakse üksnes

ühele võlausaldajale. Kompromisslepingu punkt nr 2 ei välista hoiustamist notari deposiidis ning

kompromisslepingu punkt nr 3 vastupidiselt annab expressis verbis võimaluse hoiustada hüvitis

tehingut tõestava notari kontol. Kostjad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hoiustamistingimustes on

märgitud õigustatud isikuks PVN Holding OÜ, kellele toimub notari deposiidist väljamakse. Seega ei

ole hageja eksinud õigustatud isikus. VÕS § 122 lg 1 järgi loetakse, et hageja on kohustuse täitnud

hoiustamise ajal, hoiustamine toimus 15.03.2017, seega loetakse, et hageja on kohustuse täitnud

15.03.2017 ehk õigeaegselt.

OÜ Sandsmart tahteavaldus on ühemõttelisel kajastatud 05.04.2017 lepingu punktis nr 3.8. Selle

tahteavalduse on tõestanud notar, seega ei saa tõusetuda vähimgi kahtlus, kas OÜ Sandsmart soovis

raha hoiustada tagasivõtmise õiguseta või mitte. Viidatud isiku tahteavaldust ei ole võimalik muul

viisil tõlgendada, selle sisu on ühemõtteliselt deklareeritud 05.04.2017 lepingu punktis nr 3.8.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjad hagi ei tunnista.

Tsiviilasi nr 2-18-5100

5. Pooled on sõlminud 31.01.2017 kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-15-13318, mille maakohus on

01.02.2017 määrusega kinnitanud. Kompromisslepingu punkti 1 kohaselt annavad kostjad I-IV

(kompromisslepingus hagejad) nõusoleku kinnistu kaasomandi osa võõrandamiseks ulatuses, mille

tagajärjel omandab M.P kogu tema faktilises valduses oleva kaasomandi osa. M.P poolt kõigi

kaasomanike kaasomandisse kuuluva pööningu arvelt omandatava kaasomandi osa täpne suurus

kujuneb välja juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamise käigus.

Kompromissi punkti 2 kohaselt tasub M.P kostjatele I-IV kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt

kogusummas 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele nr EE271010220231539220 AS SEB

Pank. Kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele loetakse M.P kohustus

täidetuks kõigi hagejate (kostjad I-IV) ees.

Sama kompromissi punkti 3 kohaselt kohustub M.P tasuma kompromissi punktis 2 nimetatud hüvitise

kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemisega (deponeerides selle

tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse finantseeringu kasutamisel hiljemalt 3

(kolme) tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemist, kuid

mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.2017. Tasumisega viivitamisel arvestatakse tasumata summale

juurde viivist 0,1% tasumata summalt päevas.

Kostjad on seisukohal, et kompromissis kajastatud summa 25 900 eurot pidi jõudma PVN Holding OÜ

arveldusarvele hiljemalt 15.03.2017, kuhu see raha aga siiani jõudnud ei ole. Seega peab hageja alluma

ka kokkulepitud viiviste tasumise kohustusele. Kuna hageja kompromissilepingus kokku lepitud

kohustust ei täitnud, pidid kostjad pöörduma kohtutäituri poole kompromissilepingu sundtäitmiseks.

6. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud.

Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kolmanda isiku OÜ Sandsmart poolt 15.03.2017 hageja eest

kaasomandi kaotuse eest mõeldud hüvitise 25 900 eurot Tartu notar Anne Kuilli deposiitkontole

kandmisega, on hageja kohtulikust kompromissist tuleneva kohustuse täitnud. Kostjad on seisukohal,

et kaasomandi kaotuse eest tuli hüvitis maksta hiljemalt 15.03.2017 PVN Holding OÜ arveldusarvele.

Kompromissi punkti 2 viimase lause kohaselt loetakse kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding

OÜ arveldusarvele M.P kohustus täidetuks kõigi hagejate (kostjate I-IV) ees. Seega ei saanud

kohaseks täitmise viisiks olla rahade kandmine notari deposiiti ehk rahade hoiustamine. Kohaseks

täitmiseks oleks saanud raha kandmisel notari deposiiti lugeda seda, kui raha oleks notari deposiidist

jõudnud hiljemalt 15.03.2017 PVN Holding OÜ arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

oma kohustust kostjate ees täitnud.

Täiendavalt viitavad kostjad, et OÜ Sandsmart ei ole kohtuliku kompromissi osapool ega kohustatud

isikuks. Kuna OÜ Sandsmart ei ole ka 05.04.2017 korteriomandite reaalosade ja reaalosadele vastavate

kinnistu mõtteliste osade muutmise lepingu (I kd, tlk 18-28) osapool, ega ole lepingu p-s 3.8 andnud

kinnitust, et tema poolt tasutud summad on antud tagasivõtmise õiguseta, ei saa hageja kohustust

täidetuks lugeda.

VÕS § 122 lg 1 kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on

võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise

õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. 15.03.2017 tegi

kolmas isik OÜ Sandsmart ülekande notari kontole ilma, et oleks tõestatud hoiustamise tahteavaldust

selle tagasivõtmatuse kohta. Järelikult jättis hageja endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Eelnevast

tulenevalt ei saa VÕS § 122 lg 1 kohaselt lugeda, et 15.03.2017 seisuga oleksid võlgniku kohustused

olnud täidetud ja nimetatud kuupäevast alates hakkasid jooksma kokkulepitud viivised.

Kostjad märgivad, et nad on jätkuvalt valmis andma tahteavaldusi kohtuliku kompromissi täitmiseks,

oodates samas hüvitise 25 900 euro ja kogunenud viiviste väljamaksmist. Kostjate kinnitusel ei saanud

pooled tehingu tegemiseks notari juures õigeaegselt aega kokku leppida, kuna hageja viivitas

Tsiviilasi nr 2-18-5100

juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamisega. Seega ei ole kostjad

vastuvõtuviivituses nagu hageja väidab.

Kostjad leiavad, et hageja argumendid sundtäitmise lubamatuse hagis ei ole asjakohased ja hagi ei

kuulu rahuldamisele.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

8. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-13318 on kinnitatud poolte

vaheline kompromissileping järgmistel tingimustega: p 1 kohaselt annavad kostjad I-IV nõusoleku

kinnistu kaasomandi osa võõrandamiseks ulatuses, mille tagajärjel omandab M.P kogu tema faktilises

valduses oleva kaasomandi osa. M.P poolt kõigi kaasomanike kaasomandisse kuuluva pööningu arvelt

omandatava kaasomandi osa täpne suurus kujuneb välja juurdeehitustööde seadustamise ja uue

eksplikatsiooni koostamise käigus. P-i 2 kohaselt tasub M.P kostjatele I-IV kaasomandi kaotuse eest

hüvitise solidaarselt kogusummas 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele nr

EE271010220231539220 AS SEB Pank. Kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ

arveldusarvele loetakse M.P kohustus täidetuks kõigi kostjate I-IV ees. P-i 3 kohaselt kohustub M.P

tasuma kompromissi p-s 2 nimetatud hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise

tehingu tegemisega (deponeerides selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse

finantseeringu kasutamisel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise

tehingu tegemist, kuid mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.2017. Tasumisega viivitamisel

arvestatakse tasumata summale juurde viivist 0,1% tasumata summalt päevas.

Kuna kompromissilepingus kokku lepitud hüvitis summas 25 900 eurot ei jõudnud 15.03.2017 PVN

Holding OÜ arveldusarvele pöördusid kostjad kohtutäituri poole kohtuliku kompromissi

sundtäitmiseks.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas. Käesoleval juhul on täitedokumendiks tsiviilasja

2-15-13318 kompromissimäärus, mille alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas 084/2018/280

hüvitise ja viiviste osas.

10. Hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastuväidete kohaselt on sundtäitmine

lubamatu, kuna hageja on tagasivõtmatu hoiustamisega kohustuse täitnud.

Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea

kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse

osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kohus nõustub hagejaga selles, et kompromissileping ei piira

kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ja kuivõrd ei ole tegemist kohustusega, mida seaduse järgi

saab täita üksnes võlgnik isiklikult, täitis kohustuse hageja eest kolmas isik OÜ Sandsmart.

Kompromissilepingu punkti 3 kohaselt kohustub M.P tasuma kompromissi punktis 2 nimetatud

hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemisega (deponeerides

selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse finantseeringu kasutamisel hiljemalt

3 tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemist, kuid mistahes juhul

mitte hiljem kui 15.03.2017. Asjas on tuvastatud, et OÜ Sandsmart on tasunud 15.03.2017 Tartu notar

Tsiviilasi nr 2-18-5100

Anne Kuill arveldusarvele 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ (I kd, tlk

17).

11. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kompromissileping võimaldab hoiustada nõutava rahasumma

notari deposiidis ning kas rahalise kohustuse hoiustamine notari deposiidis on käsitletav

kompromissilepingu nõuetekohase täitmisena.

Kohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017 määruse punktis 3 on pooled andnud oma

nõusoleku täita kohustus tehingut tõestava notari deposiidi vahendusel.

Rahalise kohustuse võib täita sularahas või maksega kontole (VÕS § 91 lg-d 1 ja 2). VÕS § 122 lg-tes

1 ja 2 sätestatud tingimustel saab rahalise kohustuse lugeda täidetuks ka raha hoiustamisel.

Riigikohtu 25.04.2018 otsuse nr 2-15-8579/48 p-st 28 tuleneb, et raha hoiustamisega notari juures saab

võlgnik VÕS § 120 lg 1 järgi kohustuse täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui

võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja. Võlausaldaja satub VÕS § 119 lg 1 järgi

vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu,

eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist

või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee

võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.

Lisaks saab raha hoiustada notari juures NotS § 35 lg-te 1 ja 2 alusel notari ametitoiminguna.

Hoiustamine on NotS § 35 lg 2 järgi tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud

sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud

huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Hoiulevõtmise aluseks on NotS § 35 lg 4 järgi

hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu

kohta koostatavas notariaalaktis.

VÕS § 120 lg 2 sätestab, et võlgnik võib võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või

väärtasjad hoiustada kohustuse täitmise kohas. VÕS § 122 lg 1 kohaselt tagasivõtmise õiguseta

hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. VÕS §

121 lg 1 kohaselt võib võlgnik hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes

juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades

sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus). Kostjad on väitnud, et kuna hageja ei ole 15.03.2017

andnud kinnitust, et raha on hoiustatud tagasivõtmise õiguseta, ei saa kohustust täidetuks lugeda enne

vastavasisulise kinnituse andmist. Vastava kinnituse on OÜ Sandsmart esindaja M.P andnud alles

05.04.2017 notariaalse tehingu tegemisel. Kohus ei nõustu kostjate vastava käsitlusega. VÕS § 121 lg-

st 1 tuleneb, et võlgnik võib hoiustatu tagasi võtta üksnes siis, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle

juures ta hoiustab, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud

kinnitust, et kolmas isik oleks deklareerinud hoiustamisel, et säilitab hoiustatu tagasivõtmise õiguse.

Küll on aga 05.04.2017 notar Anne Kuilli poolt tõestatud notari kinnitus lepingu punktis 3.8: „Korteri

nr 3 omaniku eest on hüvitisena kokku lepitud rahasumma - kakskümmend viis tuhat üheksasada (25

900) eurot – üle kandnud Osaühing Sandsmart, selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“

15.03.2017 oma arvelduskontolt EE887700771001878052 notar Anne Kuilli deposiitkontole

EE162200221029761594 (notari poolt on esitatud lepinguosalistele tutvumiseks konto väljavõte). M.P

kui Osaühingu Sandsmart juhatuse liige kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et nimetatud

rahasumma on deposiitkontole hoiustatud tagasivõtmatult M.P maksekohustuse täitmiseks. Korteri nr

3 omanik M.P kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et nimetatud rahasumma on tagasivõetamatult

hoiustatud tsiviilasjas nr 2-15-13318 sõlmitud kompromissis kokku lepitud maksekohustuse täitmiseks.

Seega on tegemist tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega, millega on täidetud hageja

kompromissilepingust tulenev kohustus.

Tsiviilasi nr 2-18-5100

12. VÕS § 122 lg 1 sätestab, et tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral on hoiustamisega võlgnik

kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral arvestatakse täitmise

aega tagasiulatuvalt alates ajast, millal asi tegelikult hoiustati. Hüvitis hoiustati 15.03.2017, seega tuleb

kohustus lugeda VÕS § 122 lg 1 järgi täidetuks 15.03.2017. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt

hüvitis hoiustatud õigeaegselt ja õigustatud isiku kasuks, millest tulenevalt on hoiustamine toimunud

nõuetekohaselt.

13. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Kui võlgnik ja võlausaldaja peavad kohustused täitma üheaegselt, võib võlgnik VÕS § 120 lg 4 järgi

seada hoiustatu võlausaldajale kätteandmise tingimuseks, et võlausaldaja täidab oma kohustuse. Kohus

on seisukohal, et Tartu Maakohtu 1. veebruari 2015 määruses on pooled seadnud oma kohustuste

täitmise sõltuvusse vastastikusest ja samaaegsest täitmisest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka 05.04.2017

lepingu p 3.9, mille kohaselt Notar teostab deposiitkontole kantud rahasumma ülekande PVN Holding

OÜ arveldusarvele nr EE271010220231539220 AS SEB Pank´i hiljemalt järgmisel pangapäeval

pärast Lepingu sõlmimist /…/. Vastastikused on kohustused, mis on vastastikku seotud ehk nn

sünallagmas, st kohustus tuleb täita vaid juhul, kui täidetakse ka sellega seotud vastastikune kohustus.

Üldjuhul toimub siin sisuliselt soorituse vahetus. Sellisteks kohustusteks on müügilepingu puhul nt

hinna maksmine asja valduse ja omandi üleandmise vastu. Seotud on ka kohustused, mille täitmisest

saab keelduda VÕS § 111 alusel. Lähtekohaks võiks konneksiteedi jaatamisel olla põhimõte, et ühe

nõude maksmapanek ja realiseerimine teist arvestamata oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Tartu Maakohtu 01.02.2017 määruse p-de 1 ja 3 koosmõjust tuleneb, et hüvitis on mõeldud üksnes ja

ainult omandiõiguse üleandmise eest ja vastavat asjaolu kajastab ka ühemõtteliselt

kompromissilepingu punkt 2 „M.P tasub hagejatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt

kogusummas 25 900 eurot /…/. Eeltoodu on üheselt mõistetav, et hageja peab maksma hüvitist ja

kostjad peavad andma hagejale üle kaasomandi osa, st, et tegemist on vastastikuse kohustusega.

Eeltoodust tulenevalt on kostjad algatanud hageja suhtes täitemenetluse pahatahtlikult ning ei ole

lähtunud hea usu põhimõttest. Kõike eeltoodut arvestades tuleb hageja kohustus lugeda täidetuks,

mistõttu tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 084/22018/280 tunnistada lubamatuks.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus M.P hagi ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas 084/2018/280

lubamatuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Maakohus

leiab, et arvestades kostjate menetluses osalemise ulatust on mõistlik jätta hageja menetluskulud

võrdsetes osades kostjate kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt

muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on M.P tasunud 28.03.2018 riigilõivu summas 350 eurot, mis on

kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagejat esindas tsiviilasjas Advokaadibüroo LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaat Karin Ploom.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud 2175

Tsiviilasi nr 2-18-5100

(km-ga) eurot. Hageja esindaja tunnihind on 125 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu

mõistlik ja põhjendatud.

Esindaja on osutanud õigusabi kokku 14 tunni ja 44 minuti ulatuses, so kokku 2175 eurot (sh

km 362,50 eurot). Õigusteenuse osutamine on seisnenud järgmises:

-

28.03.2018 ja 30.03.2018 hagiavalduse koostamine 2 h 59 min, summas 372,92 eurot;

Nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud.

-

17.05.2018 kostjate vastusega tutvumine, hageja seisukohtade koostamine ja kohtule

edastamine 3 tundi 32 min, summas 441,67;

Nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud.

-

12.06.2018 ettevalmistus kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga, kompromissi arutelu,

kohtuistungil osalemine 3 tundi 25 min, summas 427,08 eurot;

Kohus selgitab, et ei hinda eraldi hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud

suhtlust kliendiga, kuna sellise tegevuse toimumist ja sisu ei ole võimalik kohtul hinnata.

Seega hindab kohus nende toimingute vajalikkust vastava menetlusdokumendi koostamiseks

kulunud aja sees. Hageja esindaja osales 12.06.2018 korraldaval kohtuistungil, mis kestis 50

minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks istungil osalemiseks ja selleks

ettevalmistamiseks 2 tundi, so 250 eurot.

-

14.06.2018 kohtuistungi protokolliga tutvumine 8 minutit, summas 16,67 eurot, millise

kulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks.

-

12.11.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil 2 tundi 34 minutit,

summas 320,83 eurot;

Hageja esindaja osales 12.11.2018 kohtuistungil, mis kestis 55 minutit. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ajakuluks istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks 2 tundi, so 250

eurot.

-

10.12.2018 kohtukõne teeside koostamine, 1 tund 52 min, summas 233,33 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja ajakulu 1 tund ja 30 minutit lõplike seisukohtade

esitamisele, so 187,50 eurot.

16. Seega peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tsiviilasja nr 2-18-5100 menetluses

12 tundi ja 9 minutit. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks

1518,76 eurot.

17. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1868,76

eurot (koos km-ga) võrdsetes osades.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustuvad kostjad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võrdsetes

osades tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik