4-18-5340/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2019, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-18-5340

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. novembri

2018 määrus väärteo eest karistusena määratud

rahatrahvi asendamata jätmise ning kohtutäituri

kohustamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

kohtutäitur Jane Rumjantseva, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2018 määrus.

2. Rahuldada PPA Lõuna prefektuuri 12. oktoobri 2018 taotlus osaliselt.

3. Asendada KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel Dmitri Raiskile Tartu Maakohtu

16. veebruari 2016 otsusega väärteoasjas nr 2860,15,001148 LS § 227 lg 3 järgi

määratud osaliselt tasumata rahatrahv 103,97 eurot, s.o 25 trahviühikut, 2

(kahe) päeva arestiga.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 25.09.2015 otsusega väärteoasjas

nr 2860,15,001148 määrati Dmitri Raiskile LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 150

trahviühiku ulatuses summas 600 eurot.

2. Tartu Maakohtu 16.02.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-15-9044 rahuldati D. Raiski kaebus

osaliselt ja tühistati PPA Lõuna prefektuuri 25.09.2015 otsusega määratud rahatrahvi suurus.

Tehti uus otsus, millega tunnistati D. Raiski süüdi LS § 227 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks

rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuotsus jõustus 25.02.2016.

3. D. Raiski ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, mistõttu alustas kohtutäitur 09.11.2016 tema

suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 24.09.2016 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat

täitmise võimatusest.

12.10.2018 esitas PPA Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse D. Raiski rahatrahvi

asendamiseks arestiga.

4. Tartu Maakohtus toimus istung 31.10.2018, kus anti D. Raiskile tähtaeg 30.11.2018 tasuda

rahatrahv täies ulatuses. Kui rahatrahv jääb täies ulatuses tasumata või tasutakse osa sellest, siis

kohus asendab rahatrahvi üldkasuliku tööga. Sellest, kas on täies ulatuses tasumata või osaliselt

tasutud, sõltub ÜKT tundide arv. Kui 30. novembriks on trahv tasutud, jätab kohus taotluse

rahuldamata.

5. Maakohtu määrusest tuleneb, et 23.11.2018 teatas D. Raiski rahatrahvi tasumisest 400 euro

ulatuses kohtutäituri arvele (toimikus vastav dokument puudub).

6. Kohtutäituri vastusest kohtu päringule (toimikus vastav päringu dokument puudub) tuleneb,

et kohtutäituri kontole D. Raiski poolt kantud 400 eurot jagunes järgmiselt: alustamise tasu

19,16 eurot; põhitasu proportsionaalne osa 84,81 eurot; põhinõue 296,03 eurot. Lisaks on

olemas ka maksekorraldus nr 582514, mille kohaselt on kohtutäitur J. Rumjantseva kandnud

Rahandusministeeriumile 296,03 eurot selgitusega „189/2016/1118; 4-15-9044; 16.02.2016; ;

DMITRI RAISKI (38302070054)“

7. Tartu Maakohtu 27.11.2018 määrusega jäeti VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata

väärteoasjas nr 2860,15,001148 sissenõudja avaldus Tartu Maakohtu 16.02.2016 otsusega

mõistetud rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga, sest rahatrahv on enne

asendamise küsimuse lahendamist täies ulatuses tasutud.

Sama

määrusega

kohustati

kohtutäitur

J. Rumjantsevat

kandma

103,97

eurot

Rahandusministeeriumi arvele väärteoasjas nr 2860,15,001148 mõistetud karistuse katteks.

7.1. D. Raiskile Tartu Maakohtu 16.02.2016 otsusega mõistetud rahatrahv on süüdlase poolt

tasutud täies ulatuses enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist. Seega on täitmisele

pööratud otsus täidetud ja asenduskaristuse kohaldamise küsimus ära langenud. Kuigi süüdlase

tasutud rahatrahvist ei ole avalduse lahendamise ajaks laekunud kogu rahatrahvi summat

Rahandusministeeriumi arvele, hindas maakohus süüdlase poolt 400 euro tasumisega kogu

nõude täidetuks.

7.2. Rahatrahv on tasutud pärast kohtutäituri täitmise võimatuse teate esitamist ja sellele

toimingule järgnenud sissenõudja avalduse esitamist karistuse asendamiseks ajal, kui

kohtuotsuse täitmise küsimuse, karistuse asendamise küsimuse lahendamine oli kohtu

pädevuses.

7.3. Täitemenetlusega kaasnevad täitekulud. KarS § 72 sätteid kohaldatakse vaid tasumata

rahatrahvi asendamisel. KarS § 72 sätteid ei kohaldata täitemenetluse kulude sissenõudmiseks.

Olukorras, kus kohus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel kohaldab KarS

§ 72 sätteid rahatrahvi, s.o täitmisele pööratud põhinõude, täitmiseks, ei ole asjakohane samal

ajal lahendada täitemenetluse kulude sissenõudmise küsimust menetluse käigus võlgniku poolt

tasutud raha arvelt. Maakohus andis võlgnikule tähtaja põhikaristuse tasumiseks. Kuna võlgnik

tasus põhikaristuseks oleva rahatrahvi summa kohtutäituri arvele, sai võimalikuks kohtutäituril

täitemenetluse kulude rahuldamine tasutud rahatrahvi arvelt.

7.4. Maakohtul ei ole põhjust rahul olla karistuse asendamise küsimuse lahendamisel rahatrahvi

arvelt täitemenetluse kulude sissenõudmisega ka põhjusel, et täitemenetluses on rahatrahvi

sissenõudmine veninud. Kohtutäitur esitas täitmise võimatuse teate TMS § 201 lg 1 ja 11

sätestatud kolmeaastase tähtaja lõpus. TMS § 201 lg 1 sätestab täituri kohustuse teade esitada

ühe aasta möödumisel. Konkreetsel juhul oli süüdlasel karistuse tasumise tähtaega pikendatud

ning seetõttu oli TMS § 201 lg 11 järgi täitmise võimatuse teate esitamise tähtaeg kahe kuu

möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise

tähtpäevast. Maakohtul ei olnud teada mõistlikku põhjendust, miks täitmise võimatuse teade jäi

esitamata lühema tähtaja jooksul ja sellega viivitati maksimaalse tähtaja lõppu. Täitmise

võimatuse teate esitamata jätmine takistab sissenõudjal karistuse asendamise avalduse esitamist

kohtule. Karistamise eesmärki täidab karistuse kohene täitmine või täitmine karistusele

järgneva lühikese perioodi jooksul. Kuigi seadus lubab täitmise võimatuse teate esitamise kuni

kolme aasta jooksul, peab selleks olema mõjuv põhjus.

7.5. Põhinõude täitmisega süüdlase tasutud 400 euro arvelt ei ole takistatud täitemenetluse

kulude sissenõudmine. Täitemenetluse kulude sissenõudmiseks on sätestatud pikem tähtaeg kui

põhikaristuse sissenõudmiseks. Põhikaristuse sissenõudmine aegub KarS § 82 lg 4 alusel nelja

aasta möödudes karistusotsuse jõustumisest.

Lisaks rahatrahvi sissenõudele võib toimuda täiteasjas nr 189/2016/1118 ka täitemenetluse

läbiviimisega seotud sissenõuete (kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu) täitmine.

Kohtutäituri tasu, menetluse algatamise tasu ja täitekulude sissenõude aegumist reguleerib

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist

tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Sama sätte lõike 2 kohaselt algab nõude

aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest.

8. Tartu Maakohtu 27.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse kohtutäitur J. Rumjantseva,

kes palub tühistada maakohtu määrus osas, mis kohustab kohtutäiturit kandma 103,97 eurot

Rahandusministeeriumi arvele.

8.1. Kohtutäitur ei nõustu maakohtu põhjenduste ja otsusega, millega maakohus kohustab

kohtutäiturit kandma 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele.

Trahvi tasumise kohustus lasub võlgnikul ja mitte kohtutäituril. Kohtutäituri juures on võlgnik

D. Raiski suhtes algatatud täitemenetlus nr 189/2016/1118. Sundtäitmisele on antud Tartu

Maakohtu 16.02.2016 otsus nr 4-15-9044. Kohtutäitur on menetluses teinud kõik vajalikud

sundtoimingud. Kuivõrd võlgnik tasus 22.11.2018 kuupäeval kohtutäituri arveldusarvele

EE102200221016601227 summa 400 eurot, jagunes laekunud summa KTS § 30 lg 1, KTS § 32

lg 1 ja lg 5 kohaselt järgnevalt: laekumine kohtutäituri arveldusarvele EE102200221016601227

selgitusega „täiteasi nr 189/2016/1118 tasumine” summas 400 eurot. Alustamise tasu täitmiseks

peeti KTS § 30 lg 1 kohaselt kinni summa 19,16 eurot. Põhinõude täitmiseks peeti KTS § 30

lg 2 kohaselt kinni summa 296,03 eurot. Põhitasu katteks proportsionaalses osas peeti KTS § 32

lg 5 kohaselt kinni 84,81 eurot.

8.2. Kohtunik kohustas kohtutäiturit kandma 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele.

Täitur leiab, et kohtuniku viide TMS § 201 lg-le 3 ei ole asjakohane. D. Raiski poolt kohtutäituri

arveldusarvele tasutud summa 400 eurot on käsitletav KTS § 32 lg 5 mõttes rahaline nõude

osalise täitmisena. Sama sätte kohaselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on

võrdeline sissenõutud summaga.

Täitur selgitab veel, et KTS § 29 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise

tasust, menetluse põhitasust ning täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 kohaselt tasub

menetluse alustamise tasu võlgnik, lg 2 kohaselt tasub menetluse põhitasu võlgnik. Lõike 1 ja

2 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma nii kohtutäituri tasud kui KTS § 2 lg 1 p 5 alusel

põhinõude. Seetõttu on võlgnikul kohustus tasuda kõik täitemenetluse rahalised nõuded, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 5 kohaselt rahalise nõude osalisel sissenõudmisel

on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

Kohtutäitur on Riigikohtu seisukohti silmas pidades teostanud rahalise nõude täitmiseks

laekunud summa jaotamist.

8.3. Asendusmenetluse algatamine ei peata ega lõpeta täiteprotsesse kohtutäituri menetluses

olevas täiteasjas – seda ei põhinõude täitmisega ega lisandunud täitekulude täitmisega seoses.

Kohtutäitur on seisukohal, et 400 euro ülekandmisega D. Raiski poolt kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole oli tegemist rahalise nõude osalise täitmisega. Seda seetõttu, et D. Raiski, kui

võlgnik täiteasjas nr 189/2016/1118, oli kohustatud lisaks põhinõudele tasuma kohtutäiturile

täitemenetluse raames veel põhitasu ning täitekulud. Kuna kogu nõudena kuulus enne rahalise

nõude osalist täitmist D. Raiski poolt tasumisele 533,76 eurot ja D. Raiski poolt on kohtutäituri

ametialasele arveldusarvele kantud vaid 400 eurot, on tegemist kohtutäituri hinnangul rahalise

nõude osalise täitmisega.

Nõude täitmisel kohtutäituri arveldusarvele on kohtutäitur kohustatud laekunud summast

pidama kinni ka täitemenetluses tekkinud kulude ja põhitasu rahuldamiseks proportsionaalse

summa. Nagu Riigikohus on põhjendanud lahendis 3-2-1-20-17 on põhitasu peamine eesmärk

võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu

tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna.

8.4. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnikule määratud karistust on kohustatud kandma võlgnik,

sh on ta kohustatud täitma talle määratud karistust ettenähtud korras ja järgides etteantud

juhiseid.

Täitemenetluse raames on võimalik võlgnikul täita talle määratud karistus nii otse sissenõudjale

tasudes kui kohtutäiturile tasuda. Samuti tuleb arvestada, et kohtutäituril on seadusest tulenevad

kohustused ja õigused, mida täitemenetluse raames ja kestel rakendada. Üks nendest õigustest

on KTS § 32 lg 5 kohaselt rahalise nõude osalisel sissenõudmisel kohtutäituri õigus saada

põhitasu proportsionaalses summas sissenõutud summaga. Kohtutäitur on eeltoodu põhjal

seisukohal, et ülekantud 400 euro suuruselt laekumiselt oli põhjendatud proportsionaalses osas

kinnipidamiste tegemine põhitasu ja täitekulude katteks.

Seega puudub kohtutäituril kohustus tasuda 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele,

kuivõrd summa on jaotatud täitmisel oleva rahalise nõude osaliselt täitmisele KTS § 32 lg 5

kohaselt ning Riigikohtu senise praktikaga kooskõlas.

Kohtutäitur on nõus kohtu seisukohaga, millise kohaselt ei takista täiteasjas põhinõude

tasumine täitemenetluse kulude sissenõudmist. Kahtlemata jätkub täitemenetlus nii tasumata

põhinõude kui põhitasu sissenõudmisel.

Samuti ei ole kohtutäitur nõus maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on kohtutäitur TMS § 201

lg 1 ja 11 järgi põhjendamatult järginud pikemat tähtaega ja on seda tehes piiranud sissenõudja

võimalust esitada avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et TMS

§ 201 lg 1 ega lg 11 ei näe ette kohustust sissenõudjale täitmise võimatuse teate edastamisel

seaduses ettenähtud tähtaega järgides esitada tähtaja järgimise kohta põhjendust. Seetõttu jääb

arusaamatuks kohtu hinnang sätetele TMS § 201 lg 1 ja lg 11, mille kohaselt nõuaks seadusega

ettenähtud tähtaegade järgimine kohtutäiturilt eraldi mõjuvat põhjust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud seisukohad väärivad tähelepanu

ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse täies ulatuses tühistamise. Ringkonnakohus leiab,

et kohtutäitur on raha osalisel kandmisel Rahandusministeeriumi kontole toimetanud õigesti

ning jätkuvalt tasumata rahasumma tuleb asendada arestiga.

10. D. Raiskil oli PPA poolt taotluse esitamise aja seisuga tasumata kõik Tartu Maakohtu

16.02.2016 otsusega mõistetud 100 trahviühikut rahatrahvi, s.o tasumata oli 400 eurot. Kuna

D. Raiski tähtaegselt rahatrahvi ei tasunud, asus rahatrahvi sisse nõudma kohtutäitur, kes

teavitas PPA-d täitmise võimatusest 24.09.2018, millest tulenevalt esitas PPA ka taotluse

rahatrahvi asendamiseks arestiga. Maakohus andis 31.10.2018 istungil D. Raiskile võimaluse

tasuda rahatrahv hiljemalt 30.11.2018.

Vaidlust ei ole asjaolus, et D. Raiski maksis kohtutäituri arveldusarvele 400 eurot. Rahatrahvi

asendamise menetluse puhul on tegemist digitaalse menetlusega, mis tähendab, et kõik asja

juurde kuuluvad dokumendid peavad olema kättesaadavad digitoimikus. Maakohus teeb oma

määruses viited asjaoludele, et 23.11.2018 teatas D. Raiski rahatrahvi 400 eurot tasumisest

kohtutäituri arvele ning asjaolule, et kohus on teinud kohtutäiturile täiendava järelepärimise.

Nimetatud asjaolud ringkonnakohtule digitoimikust ei nähtu. Vaatamata sellele, kuna

kohtutäitur on oma määruskaebuses ka märkinud, et 22.11.2018 tasus D. Raiski kohtutäituri

kontole 400 eurot, siis ei pea kohus rohkem vajalikuks selles asjaolus kahelda.

Maakohus on 31.10.2018 istungil määranud „anda Dmitri Raiskile tähtaeg 30.11.2018. a

tasuda rahatrahv täies ulatuses. Kui rahatrahv jääb täies ulatuses tasumata või tasute osa

sellest, siis kohus asendab rahatrahvi üldkasuliku tööga. Sellest, kas on täies ulatuses tasumata

või osaliselt tasutud, sõltub ÜKT tundide arv. Kui 30. novembriks on trahv tasutud, jätab kohus

taotluse rahuldamata.“ Maakohus on jätnud arvestamata, et kui süüdlane tasub rahatrahvi 400

eurot kohtutäituri kontole, tuleb sellest kinni pidada ka täitemenetlusega seotud kulud.

Kohtutäitur on põhjendatult märkinud, et sellises olukorras tuleb arvestada kohtutäituri

seaduses (KTS) märgitut. KTS § 28 lg 1 ütleb, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS

§ 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse registri kohaselt koosneb täiteasi nr

189/2016/1118, kus täitemenetlust alustati 09.11.2016 rahatrahvist 400 eurot, alustamise tasust

19,16 eurot ning rahalise nõuete põhitasust 114,60 eurot. Maakohtu määruse tegemise seisuga

tasus D. Raiski kohtutäituri kontole 400 eurot, tulenevalt sellest on rahatrahvi nõude jääk 103,97

eurot, alustamise tasu nõue on täidetud ning rahaliste nõuete põhitasu jääk on 29,79 eurot.

Digitoimikust on tuvastatav kohtutäituri vastus eeldatavalt maakohtu päringule (päringu kohta

info puudub), kus kohtutäitur selgitab, kuidas toimub võlgniku poolt raha tasumisel selle

jaotumine. Nimetatud asjaolu kordab määruskaebuses üle ka kohtutäitur ning selle käigu

kujunemine on jälgitav.

Ka maakohus toob oma määruses välja, et täitemenetlusega kaasnevad täitekulud ning märgib

ka põhjendatult, et KarS § 72 ehk rahatrahvi asendamist arestiga või üldkasuliku tööga

kohaldatakse üksnes rahatrahvi asendamisel. Seega täitekulusid selle sisse ei arvestata. Ka

määruskaebuses ei vaidlustata nimetatud asjaolu. Maakohus jätab aga arvestamata, et nimetatud

summa 400 eurot, mis vastab tasumata rahatrahvi suurusele, maksti kohtutäituri kontole. Seega

tuleb eristada tasumist sissenõudjale ja kohtutäiturile.

KTS § 30 lg 1 ls 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu võlgnik, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 lausest 1 tuleneb, et täitemenetluses tasub

menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse

alustamisega ning tulenevalt lg-st 5 on kohtutäituril õigus saada põhitasust üksnes summa, mis

on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur on põhjendatult asunud seisukohale, et KTS

§ 32 lg 5 kohaselt on tegemist 400 euro tasumise puhul rahalise nõude osalise täitmisega.

Võlgnik ei saa valida, et ta tasub üksnes rahatrahvi ning jätab tasumata täitemenetlusega seotud

kulud. Kohtutäituril on õigus saada oma tegevuse eest tasu ning selle tasu jaotumine tuleneb

seadusest.

Tulenevalt eelnevast ei ole seadusega kooskõlas maakohtu poolt kohtutäiturile pandud kohustus

kanda 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele mõistetud karistuse katteks. 400 euro

tasumine ei ole rahatrahvi tasumine, vaid nõude osalise täitmisega kohtutäiturile.

Maakohtu põhjendused seoses rahatrahvi sissenõude ajaga ning täitemenetluse kulude

sissenõudmise aegumisega käesolevalt asjakohased ei ole.

11. Arvestades maha proportsionaalselt täitemenetluse kulud tasutud 400 eurost, tuleneb, et

D. Raiskil on mõistetud rahatrahvist tasumata veel 103,97 eurot.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi

asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole

rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei

järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet

pöörata. Asendamistaotluses on PPA olnud nõus üldkasuliku töö kohaldamisega.

Kõnealune tasumata rahatrahv määrati D. Raiskile 16.02.2015, kuid määruskaebuse esitamise

seisuga oli see jätkuvalt tasumata. Seega on põhjendatud sissenõudja avaldus osaliselt rahatrahv

asendada arestiga jätkuvalt tasumata rahatrahvi osas, s.o 103,97 euro osas. Tulenevalt KarS

§ 47 lg-st 1 on rahatrahvi baassumma suurus 4 eurot, seega on D. Raiskil tasumata 25

trahviühikut, millele KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 2 päeva aresti. Ringkonnakohus leiab, et

käesolevalt ei ole võimalik D. Raiskile mõistetud rahatrahvi asendamisel kohaldada

üldkasulikku tööd, sest selleks puudub D. Raiski nõusolek. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

pidada D. Raiski üldkasuliku töö kohaldamise nõusolekuks maakohtu 31.10.2018 istungil

avaldatut „Olen nõus ka ÜKT-d tegema, kui ma ei maksa kuu aja jooksul, aga ma maksan“.

12. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 1 p-st 4 ja VTMS §-st 211

tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27.11.2018 määruse, asendab tasumata

rahatrahvi 2 päeva arestiga ja rahuldab määruskaebuse.

Tiit Lõhmus

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt /