2-18-13216/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13216

Tsiviilasi

G B F hagi E T F vastu kaasomandi mõttelise osa

üleandmise või alternatiivselt ostuhinna tasumise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

316 377,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja: G B F (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Artur Sanglepp

Kostja: E T F (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

advokaat Martin Kirsipuu

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine,

menetluse lõpetamine, riigilõivu ja tagatise tagastamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-18-13216 menetlus.

2. Kinnitada hageja G B F (isikukood xxxx) ja kostja E T F (isikukood xxxx) vahel

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Hageja ja Kostja on kokku leppinud lõpetada vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-13216

kompromissiga. Kompromissiga on TsMS § 430 lg 5 alusel ühinenud Xxxx OÜ

(registrikood xxxx), keda käesoleva kompromissilepingu sõlmimisel esindab

juhatuse liige E T F (isikukood xxxx), ning Xxxx OÜ (registrikood xxxx), keda

käesoleva kompromissilepingu sõlmimisel esindab lepinguline esindaja

advokaat Artur Sanglepp (isikukood 38808102736).

2.2. Pooled on 09.11.2018 sõlminud notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt pooled

lõpetasid kõik varasemad ärilised suhted ja/või koostöösuhted, ning pooled on

käesoleva kompromissilepingu sõlmimise seisuga teinud vastastikku äriliste

suhete lõpetamisega seonduvad notariaalses kokkuleppes ettenähtud sooritused

kinnisomandi üleandmiseks ja raha maksmiseks.

2.3. Hageja ja Xxxx OÜ ühelt poolt ning Kostja ja Xxxx OÜ teiselt poolt on kokku

leppinud, et loevad lõppenuks kõik vastastikused nõuded ja 2-18-13216

pretensioonid, mis tulenevad mistahes lepingust ja/või lepinguvälisest suhtest.

Kahtluste välistamiseks märgivad kompromissilepingu pooled, et Kostjal ja/või

Xxxx OÜ-l ühelt poolt ning Hagejal ja/või Xxxx OÜ-l teiselt poolt ei ole

kompromissilepingu jõustumise järgselt vastastikku kaasomandi mõtteliste

osade või kinnisomandi üleandmise nõudeid.

2.4. Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-18-13216 kantud menetluskulud jäävad poolte endi

kanda ning pooled kinnitavad, et nad ei esita tsiviilasjas nr 2-18-13216 kohtule

taotlust menetluskulude hüvitamiseks ja rahaliseks kindlaksmääramiseks.

2.5. Kompromissilepingu pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale

alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 375 eurot, hageja G B

F arveldusarvele nr xxxx.

6. Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2018. a määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõud, st kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx

eelviidatud kohtumääruse alusel G B F kasuks kantud eelmärge ja märkus.

7. Tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 5 356,25 eurot G B F

arveldusarvele nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu kaasomandi mõttelise osa üleandmise või

alternatiivselt ostuhinna tasumise ja viivise nõudes. Kohus peatas 31.10.2018. a määrusega asja

menetluse pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu.

2. Pooled esitasid 31.12.2018 kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada

ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus

menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab

kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast

seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 361 lg 3

kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega. Vastavalt

TsMS § 361 lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kohus leiab, et

tulenevalt kompromissi saavutamisest on menetluse peatamise alus ära langenud ning peatatud

menetlus tuleb seetõttu uuendada.

2 (3)

2-18-13216

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud lepingu punktides 5 – 7 märgitu, vaid need

on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu

17.12.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, samuti 21.09.2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-78-16, p 10). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi

kinnitamise otsustamisel.

5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

6. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et

taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus riigilõivu kokku 2 750 eurot, sellest tagastamisele kuulub 1 375 eurot.

7. Kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tõttu tuleb TsMS § 445 lg 2 ja TsMS

§ 386 lg 4 alusel hagi tagamine tühistada. Hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks

kuulub rahuldamisele kostja nõusoleku ja TsMS § 391 lg 2 ning § 195 lg 1 alusel.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe

päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule

esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik