3-18-459/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-459

Haldusasi

Kasepõllu OÜ kaebus Põllumajandusameti 02.02.2018

vaideotsuse nr 1-10/04 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kasepõllu OÜ, esindaja vandeadvokaat

Rene Varul

Vastustaja – Põllumajandusamet, esindaja Peeter

Milvere

Kolmas isik – VS

Kaasatud haldusorgan – Luunja vald, esindaja advokaat

Heiki Kuningas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.08.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kasepõllu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kasepõllu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.08.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-459 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-18-459

2(6)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kasepõllu OÜ esitas Põllumajandusametile (PMA) taotluse maaparandussüsteemi

projekteerimistingimuste väljastamiseks Tartumaal Luunja vallas Sirgu külas Kasepõllu

kinnistul asuva maatulundusmaa kraavidega kuivendamiseks.

2. PMA väljastas 31.10.2017 otsusega nr 14.1-1/19332 (tl 4‒5) projekteerimistingimused

Kasepõllu kuivenduse maaparandusehitise rajamiseks. Maakasutuse viis on põllumajanduslik

maa ja kuivendusviis kraavikuivendus. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Luunja

Vallavalitsuse, Keskkonnaameti ning vahetult töödega piirnevate kinnisasjade omanikega.

3. PMA väljastas 04.01.2018 Kasepõllu OÜ-le ehitusloa nr 14.1-3/232 (registreeritud ka kui

nr 14.1-3/462; tl 6) Kasepõllu kinnistul maaparanduse rajamiseks. Ehitusloa andmise aluseks

oli Tinter-Projekt OÜ koostatud töö nr 36-17-TP „Tartu maakond, Luunja vald, Sirgu küla,

Kasepõllu kinnistu metsa kuivenduse põhiprojekt“ (tl 61‒65).

4. Kasepõllu kinnistuga piirneva kinnistu omanik VS esitas 23.01.2018 PMA 04.01.2018

otsuse peale vaide.

5. PMA rahuldas 02.02.2018 otsusega nr 1-10/4 (tl 10‒11) VS vaide, sest ehitusprojektil

puudusid projekteerimistingimuste kohaselt nõutavad Luunja Vallavalitsuse ja piirnevate

kinnisasjade omanike, sh VS kooskõlastused. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis mõjutas

ehitusloa andmise otsust ja mida ei saa kõrvaldada vaidemenetluses. Kooskõlastuste

puudumisele on asjakohaselt tähelepanu juhtinud ka Luunja Vallavalitsus.

6. Kasepõllu OÜ esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 02.02.2018

vaideotsuse nr 1-10/4 tühistamiseks.

Vaideotsus on formaalselt ja sisuliselt õigusvastane. Kaebajat ei kaasatud vaidemenetlusse,

kuigi otsustati tema õiguste üle. Vaideotsuse resolutsioon on ebaselge. Vaideotsus ei ole

piisavalt põhjendatud. PMA on oluliselt laiendanud vaide piire ning rahuldanud vaide

põhjustel, mis ei puuduta vaide esitaja õigusi.

7. Tallinna Halduskohus jättis 28.08.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Vaideotsusega kontrollib vaideorgan vaidlustatud haldusakti õiguspärasust täies ulatuses,

samuti selle andmise otstarbekust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg 1), seega ei ole

asjakohased kaebaja väited vaide piiride ületamisest. Kui haldusakt on õigusvastane ja selle

puudused mõjutasid asja otsustamist, tunnistatakse haldusakt vaideotsusega kehtetuks.

Vaidemenetluses ei pea kaaluma, kas esineb HMS §-des 64–70 loetletud aluseid haldusakti

kehtima jätmiseks. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas vaidemenetluse eesmärgiga ja

samastaks vaidemenetluse haldusakti kehtetuks tunnistamise menetlusega.

3-18-459

3(6)

Kaebaja ära kuulamata jätmine on õigusvastane. Vaideotsus puudutas kaebaja õigusi, sest

sellega tunnistati kehtetuks kaebajale 04.01.2018 ehitusloast tulenev soodustus. Vastustaja

seisukoht, et kaebaja võis jätta ära kuulamata, vältimaks menetluse viivitusest tulenevat kahju,

ei ole põhjendatud. PMA 25.01.2018 otsusega oli ehitusloa kehtivus vaidemenetluse ajaks

peatatud ning PMA-le oli teada, et Luunja Vallavalitsus oli peatanud ka Kasepõllu kinnistul

toimuvad raadamistööd. Vaideotsuse resolutsioon on ebaselge, sest vaide esemeks oleva

haldusakti kehtetuks tunnistamine selgub üksnes vaideotsuse põhjendavast osast. Need

menetlusvead ei mõjutanud aga asja otsustamist, sest vaideotsus on sisult õiguspärane.

PMA rahuldas vaide ja tunnistas 04.01.2018 ehitusloa kehtetuks põhjusel, et ehitusprojektil

puudusid vajalikud kooskõlastused ja see mõjutas asja õiget otsustamist. PMA on

kohtumenetluses selgitanud, et enne ehitusloa andmist jäid kooskõlastuste puudumise tõttu

välja selgitamata järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: Kasepõllu kinnistu jääb Luunja

valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslike maastike alale, kus metsamaa raadamine ja lageraie

on keelatud; kinnistu jääb ehituskeeluvööndisse; ehitusloa andmine riivab piirinaabrite õigusi.

Kuna vaideotsuses on viidatud Luunja Vallavalitsuse 29.01.2018 kirjale, kus need asjaolud on

välja toodud, on usutav, et PMA lähtus neist põhjendustest juba vaideotsuse tegemisel.

PMA põhjendused on ka sisult õiged. Maaparandusseaduse (MaaParS) § 8 lg 4 p 3 järgi

nähakse projekteerimistingimustes ette riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või isikud,

kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. MaaParS § 9 lg 2 p 1 kohaselt peab ehitusprojekt

vastama maaparandussüsteemi projekteerimistingimustele, vastasel korral tuleb ehitusloa

andmisest MaaParS § 15 p 1 alusel keelduda. Kaebaja ehitusprojektil puudusid

projekteerimistingimustes

nõutud

kooskõlastused,

seega

ei

vastanud

ehitusprojekt

projekteerimistingimustele ning ehitusloa andmisest oleks tulnud keelduda. Sellel, kas

kooskõlastused oleksid olnud PMA-le siduvad või mitte, ei ole käesoleva asja lahendamisel

tähtsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kasepõllu OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega rahuldada tema kaebus.

Halduskohus ei pidanud tuvastama, kas PMA-l oli alus keelduda ehitusloa andmisest MaaParS

§ 15 alusel, vaid kontrollima, kas esinevad MaaParS § 18 lg-s 1 sätestatud alused ehitusloa

kehtetuks tunnistamiseks. PMA on kaebajale ehitusloa juba väljastanud ning MaaParS § 18 lg

1 ei sätesta võimalust tunnistada seda kehtetuks põhjusel, et ehitusprojektil puudusid vajalikud

kooskõlastused. Kaebaja on asunud ehitusloa alusel maaparandustöid tegema ja suures osas on

ehitusloaga antud õigus realiseeritud. See tekitab küsimuse, kas ehitusluba oli vaideotsuse

tegemise ajal üldse enam kehtiv.

Vaideotsuse resolutsiooni kohaselt on vaie rahuldatud, kuid resolutsioonis puudub otsustus

ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta. Selline otsustus ei saa tuleneda vaideotsuse

põhjendustest, vaid peab HMS § 85 p 1 järgi sisalduma vaideotsuse resolutsioonis. Ainuüksi

sel põhjusel oleks halduskohus pidanud vaideotsuse tühistama.

Keskkonnaamet on andnud kirjalikult teada, et neil puudub alus ehitusprojekti

kooskõlastamiseks. Kohustus kooskõlastada ehitusprojekt VS ja Luunja Vallavalitsusega oli

märgitud projekteerimistingimustesse ekslikult, sest kõik maaparandustööd piirduvad kaebaja

kinnistuga ega oma mingit mõju sellest väljapoole.

PMA oleks pidanud jätma VS vaide läbi vaatamata vaideõiguse puudumise tõttu. Kõik tööd

jäävad kaebaja kinnistu piiridesse ja piirinaabril ei saa olla õigust sekkuda sellistesse

3-18-459

4(6)

maaparandustöödesse. Kolmandal isikul on võimalik osaleda Kasepõllu kinnistut hõlmava

detailplaneeringu menetluses. Halduskohus ei saa asuda PMA asemel haldusakti põhjendama.

9. Põllumajandusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

PMA tegi 04.01.2018 ehitusluba välja andes vea, kuid parandas selle vaideotsusega.

Projekteerimistingimused, sh sealt tulenevad ehitusprojekti kooskõlastamise nõuded, on

jõustunud ja nende õiguspärasust ei saa praegu enam kahtluse alla seada. Kolmas isik esitas

vaide tähtaegselt ja kaebajal ei saanud seetõttu tekkida õiguspärast ootust, et temale

väljastatud ehitusluba jääb kehtima, isegi kui ta asus ehitusloast tulenevat õigust realiseerima.

Halduskohus on õigesti leidnud, et vaideotsuse vormilised puudused ei saanud mõjutada asja

otsustamist. VS subjektiivsete õiguste riivet on vaideotsuses selgitatud.

10. VS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja seisukoht, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on võimalik vaid MaaParS § 18 lg-s 1

loetletud alustel, ei ole õige. Need alused saavad tulla ka HMS-st ja õigusvastane haldusakt

tulebki kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei ole tõendanud, et ehitusloast tulenev õigus oli

vaideotsuse andmise ajaks juba realiseeritud. Vaideotsuse resolutsiooni ebaselgus võis

mõjutada vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumist, kuid kaebus oli esitatud

tähtaegselt. Kolmas isik põhjendas oma vaides, kuidas vaide esemeks olev ehitusluba rikub

tema õigusi.

11. Luunja vald leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.

PMA ei oleks tohtinud ehitusluba väljastada, sest selle aluseks olev ehitusprojekt ei vastanud

projekteerimistingimustele. Kuna ehitusluba oli õigusvastane, on see vaideotsusega õigesti

kehtetuks tunnistatud. Vaideotsuse vormilised puudused ei anna alust materiaalselt

õiguspärase haldusakti tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu

otsuse põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

13. Vaidemenetluses kui vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetluses kehtivad

haldusakti kehtetuks tunnistamisele teistsugused reeglid kui tavapärasele haldusakti kehtetuks

tunnistamisele HMS §-de 64–70 alusel. Vaidemenetluses kontrollib haldusorgan haldusakti

õiguspärasust (HMS § 83 lg 1) ning haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel tunnistab

haldusakti kehtetuks. Vaidemenetluses ei pea haldusorgan kaaluma, erinevalt haldusakti

kehtetuks tunnistamisest HMS §-de 64–70 alusel, kas esineb argumente õigusvastase

haldusakti kehtima jätmiseks. Vastasel juhul muutuks vaidemenetluse instituut mõttetuks ning

sisuliselt samaväärseks haldusorgani poolt haldusakti tavapärase kehtetuks tunnistamise

menetlusega. Vaideotsuses peab eeskätt põhjendama, miks vaideorgan leiab, et haldusakt on

õigusvastane ning kas tegemist on sellise õigusvastasusega, mis tingib haldusakti kehtetuks

tunnistamise. Kuna haldusorgan ei pea kehtetuks tunnistamist tingiva õigusvastasuse

tuvastamisel kaaluma haldusakti kehtima jätmist, ei pea haldusorgan esitama vaideotsuses ka

sellekohaseid põhjendusi (vt Riigikohtu 28.04.2009 otsus nr 3-3-1-30-09, p-d 14–15). Seega

ei pidanud PMA vaidemenetluses lähtuma MaaParS (siin ja edaspidi kuni 31.12.2018

kehtinud redaktsioon) §-s 18 sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise alustest ja korrast, sh

3-18-459

5(6)

kaaluma selle tagajärgi kaebajale vastavalt HMS §-dele 64–70, vaid kontrollima, kas

kaebajale oli 04.01.2018 ehitusluba väljastatud õiguspäraselt.

14. Halduskohus on õigesti leidnud, et 04.01.2018 ehitusluba ei olnud antud õigusaktidega

kooskõlas. MaaParS § 7 lg 1 järgi tuleb enne maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamist

taotleda

projekteerimistingimused.

MaaParS

§

lg

p

järgi

nähakse

projekteerimistingimustes ette riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või isikud, kellega

ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. Maaparandussüsteemi ehitusprojekt peab MaaParS § 9 lg 2

p 1 järgi vastama eelnevalt väljastatud projekteerimistingimustele. PMA peab ehitusloa

andmisest

MaaParS

§

p

alusel

keelduma,

kui

ehitusprojekt

ei

vasta

projekteerimistingimustele. Kasepõllu kinnistule maaparandusehituse rajamiseks 31.10.2017

väljastatud projekteerimistingimustes sisaldus kohustus kooskõlastada ehitusprojekt Luunja

Vallavalitsuse, Keskkonnaameti ning vahetult töödega piirnevate kinnisasjade omanikega.

Puudub vaidlus, et ehitusloa menetlusse ei kaasatud ühtki nimetatud isikut. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et pädeva asutuse kooskõlastuse või puudutatud isiku arvamuse

küsimata jätmine enne ehitusloa andmist oli oluline menetlusviga, mis võis mõjutada asja

otsustamist. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada

asjaosaliste kõigi kaalukate huvidega (vt Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 16).

Olulise menetlusvea tõttu jäi PMA-l 04.01.2018 ehitusloa andmisel tähelepanuta, et Kasepõllu

kinnistu jääb Luunja valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslike maastike alale, kus metsamaa

raadamine ja lageraie on keelatud; kinnistu jääb ehituskeeluvööndisse; ning ehitusloa andmine

võib riivata piirinaabrite õigusi. Nimetatud asjaoludest oleks PMA teada saanud, kui Luunja

Vallavalitsus ja VS oleks nõuetekohaselt ehitusloa menetlusse kaasatud.

15. HMS § 71 lg 1 järgi võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse

käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaideõigus on oma olemuselt

sarnane kaebeõigusega halduskohtus (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtus kaitstavateks õigusteks

ja vabadusteks on kõik isiku subjektiivsed avalikud õigused – põhiõigused ja -vabadused,

seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad

õigused. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea

kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt nt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981,

p 11). Seega eeldab kaebeõigus, et isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud

haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku

õiguste rikkumist. Vaides on selgitatud, miks Kasepõllu OÜ-le 04.01.2018 väljastatud

ehitusluba rikub VS arvates tema õigusi: Kasepõllu kinnistule ehitamiseks väljastatud

projekteerimistingimuste kohaselt pidi kaebaja kooskõlastama ehitusprojekti oma kinnistu

piirinaabritega; VS-le kuuluv kinnistu piirneb kaebajale kuuluva Kasepõllu kinnistuga; VS

kasvatab oma kinnistul põllumajandussaadusi nende müümise eesmärgil; kaebaja tehtavad

maaparandustööd kahjustavad VS-le kuuluva maa kvaliteeti; eelneva tõttu ei oleks VS

ehitusprojekti kooskõlastanud. Ringkonnakohtu hinnangul olid need asjaolud piisavad, et

möönda VS subjektiivsete õiguste riivet ja vaie sisuliselt läbi vaadata.

16. VS esitas vaide selleks ettenähtud 30-päevase tähtaja jooksul ning see, et kaebaja oli

asunud vaide esitamise ajaks ehitusloaga temale antud õigust realiseerima, ei takistanud

vaidemenetluses

ehitusloa

kehtetuks

tunnistamist,

arvestades

eespool

kirjeldatud

vaidemenetluse eripära. Kaebaja ei ole tõendanud, et ehitis oli vaideotsuse tegemise ajaks

valmis ning see pole ka usutav, arvestades, et ehitusloa kehtivus oli PMA 25.01.2018 otsusega

vaidemenetluse ajaks peatatud. Ja isegi kui ehitis oleks olnud vaideotsuse tegemise ajaks

valmis ehitatud, ei olnud veel koostatud ja kinnitatud maaparandussüsteemi kasutuselevõtu

akti (MaaParS § 21–23; vrd Riigikohtu 30.11.2010 otsuse nr 3-3-1-63-10 p 19, mille järgi

kaotab ehitusluba kehtivuse pärast ehitisele kasutusloa andmist).

3-18-459

6(6)

17. Kaebaja väide, et vaideotsuse resolutsioon on puudustega, on asjakohane, kuid

ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et see ei anna alust sisult õiguspärase

vaideotsuse tühistamiseks. VS 23.01.2018 vaides on selgesõnaliselt taotletud PMA poolt

04.01.2018 kaebajale väljastatud ehitusloa tühistamist (kehtetuks tunnistamist). Vaideotsuse

resolutsiooni p 1 järgi on VS vaie rahuldatud ning vaideotsuse põhjenduste p-s 4.4 on

selgitatud, et vaide rahuldamise tagajärjel tuleb 04.01.2018 ehitusluba tunnistada kehtetuks.

PMA on viidanud ka HMS § 85 p-le 1, mille kohaselt on vaideorganil õigus rahuldada vaie ja

tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised

tagajärjed. Seega on mõistlikult arusaadav, millise sisuga otsuse vaideorgan tegi.

18. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest

otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid teised menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude

hüvitamise eelduseks olevaid dokumente.

(allkirjastatud digitaalselt)