2-17-18923/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-18923

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-18923

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2019.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel) kaebus

kohtutäituri Kaire Põlts 04.12.2017.a otsusele täiteasjas

nr 025/2016/4230

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2018.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Euronurk Spedition määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Euronurk

Spedition (registrikood 11270599, likvideerimisel),

tehinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik II: Aktsiaselts TESATRANS

(registrikood 10105013), tehinguline esindaja Marina

Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 04.10.2018.a määruse resolutsioon jätta muutmata,

täiendades määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1.

13.11.2017.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt

riivas kohtutäituri arestimisakt oluliselt avaldaja õigusi, jättes avaldaja ilma seadusega

ettenähtud arestivabast miinimumist. Kaebuses väitis avaldaja, et TMS §-d 130–136 kehtivad

ka avaldaja suhtes, kuna arestimisvaba miinimumi arvestamisel ei tee TMS vahet füüsilisel ja

juriidilisel isikul. Kohtutäitur eksis, kui leidis, et sissenõudja asendamine on võimalik

kohtutäituri otsuse alusel. Avaldaja palus kohtutäituril tühistada rahalise nõude arestimise akt

kolme tööpäeva jooksul, jätta avaldaja käsutusse seadusega ettenähtud mittearestitav

1(4)

Tsiviilasi nr 2-17-18923

miinimum, peatada täitemenetlus ja selgitada, millistel õiguslikel alustel asendas kohtutäitur

sissenõudja. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri

otsuse peale kaebuse Harju Maakohtusse.

2. Harju Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja

kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus

jättis määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II

esitas 20.09.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta lepingulise esindaja

menetluskulusid 300 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isiku II lepinguline esindaja osutas

õigusabi kokku 3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus esindajal 0,5 tundi kohtutäituri vastu esitatud kaebuse analüüsimiseks, 1,5

tundi kaebusele seisukoha koostamiseks ja esitamiseks, 0,5 tundi Harju Maakohtu

17.05.2018.a määruse peale esitatud määruskaebuse analüüsimiseks ning 0,5 tundi

määruskaebusele seisukoha koostamiseks ja esitamiseks. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku

II menetluskulud hüvitamata. Avaldaja leidis, et hagita menetluses tuleb kohtuväliste kulude

hüvitamisel lähtuda TsMS § 172 lg-st 8. TsMS § 172 lg 8 ls 1 kohaselt hüvitatakse vajalikud

kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale

makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja

keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Puudutatud

isik II ei esitanud kohtule tõendeid tunnistajatasu suuruse osas. Seega ei tule puudutatud isiku

II menetluskulusid hüvitada. Samuti leidis avaldaja, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud

kaebusele seisukoha koostamiseks kulunud aeg 1,5 tundi oli ülepaisutatud. 15.01.2018.a

seisukoht oli kolm lehekülge pikk ning sisaldas peamiselt viiteid tsiviilasjadele nr 2-14-62535

ja nr 2-15-6664. Lisaks väitis avaldaja, et toimingud, mis seondusid menetlusdokumentide

analüüsimisega, olid tõendamata.

3. Harju Maakohus leidis, et kõik puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas välja

toodud toimingud olid märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja

materjalidega. Kohtule ei nähtunud, et lepinguline esindaja kulutas aega põhjendamatult.

Samas leidis kohus, et lepingulise esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnihind oli 80 eurot ning

mitte 100 eurot. Seega mõistis kohus puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas

240 eurot (3 h × 80 eurot/h = 240 eurot) koos käibemaksuga.

4. Harju Maakohtu määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub tühistada

määruse osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja

menetluskulud summas 240 eurot. Määruskaebuses nõustub avaldaja maakohtuga selles, et

puudutatud isiku II lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 80 eurot. Samas väidab

avaldaja, et maakohus ei hinnanud lepingulise esindaja toimingutele kulutatud aja

põhjendatust. Avaldaja on seisukohal, et lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi

õigusabitoimingutele on ülepaisutatud. Samuti väidab avaldaja, et puudutatud isiku II

toimingud, mis seonduvad menetlusdokumentide analüüsimisega, on tõendamata. Lisaks leiab

avaldaja, et hagita menetluses tuleb kohtuvälised kulud, sh lepingulise esindaja

menetluskulud, kindlaks määrata TsMS § 172 lg 8 alusel, ehk samadel alustel tunnistajale

makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja

keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Puudutatud

isik II ei esitanud kohtule tõendeid tunnistajatasu suuruse osas. Seega ei tule puudutatud isiku

II menetluskulusid hüvitada.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-18923

Määruse põhjendused

6. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 04.10.2018.a määruse resolutsioon tuleb jätta

muutmata.

7. Ringkonnakohus käsitleb esmalt, millisel õiguslikul alusel tuleb käesolevas menetluses

puudutatud isiku II kohtuvälised menetluskulud kindlaks määrata. Ringkonnakohus leiab, et

käesolevas menetluses tuleb puudutatud isiku II kohtuvälised menetluskulud, sh

esindajakulud, kindlaks määrata TsMS § 175 lg 1 alusel ning mitte TsMS § 172 lg 8 alusel.

TsMS § 172 lg 8 ls 1 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses

menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 alusel muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Määruskaebuses leidis

avaldaja, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb hagita menetluses menetluskulud kindlaks

määrata TsMS § 172 lg 8 alusel (vt RKTKm 3-2-1-89-10, p 14; RKTKm 3-2-1-18-11, p-d 19-

20). Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktika ei ole enam

aktuaalne. Viimatise Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hagita menetluses esindajakulud

üldjuhul kindlaks määrata TsMS § 175 lg-te 1-31 alusel, milles põhiline kindlaksmääramise

kriteerium on esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus (vt RKTKm 3-2-1-58-13, p 14;

RKTKm 3-2-1-93-13, p 11; RKTKm 3-2-1-145-13, p 13). Riigikohtu tsiviilkolleegium

selgitas 19. juuni 2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 p-s 14, et mõni hagita menetluse liik on

sisuliselt vaidlusmenetlus ning sellistes menetlustes ei taga TsMS § 172 lg 8 isiku kasuks

vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt

tuleb TsMS § 172 lg-st 8 lähtuda näiteks siis, kui vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute

vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Ringkonnakohtu hinnangul oli käesolev hagita menetlus

vaidlusmenetluse iseloomuga eraõigussuhtes olevate isikute vahel. Käesolevas menetluses

esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis tühistamata

arestimisakti ja peatamata täitemenetluse, mis toimus puudutatud isiku II kui sissenõudja

huvides. Puudutatud isik II ja avaldaja olid omavahel eraõigussuhtes. Puudutatud isikul II tuli

menetluses esitada vastuväited avaldaja seisukohtadele ja tõendid, et kaitsta oma huvisid ning

vältida kaebuse rahuldamist (vt nt puudutatud isiku II 15.01.2018.a seisukohta koos lisatud

tõenditega, t lk 41-52). Seega esines menetluses eraõigussuhtes olevate isikute vaheline

vaidlus. Järelikult tuleb Riigikohtu praktikat arvestades puudutatud isiku II esindaja

menetluskulud käesoleval juhul kindlaks määrata TsMS § 175 alusel.

8. Järgnevalt hindab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid seoses

puudutatud isiku II menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. Avaldaja väitis

määruskaebuses, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja toimingutele kulutatud aeg oli

ülepaisutatud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus rakendas esindajakulude

kindlaksmääramisel TsMS § 175 alusel diskretsiooni. Ringkonnakohus saab maakohtu

määrust muuta ainult siis, kui maakohus ületas enda diskretsioonipiire. Maakohus määruse

punktis 11 leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud olid märgitud ulatuses

põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ning kooskõlas

tsiviilasja materjalidega. Maakohtule ei nähtunud, et õigusabi osutaja kulutas aega

põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei rakendanud maakohus oma diskretsiooni

jälgitavalt ning hindab puudutatud isiku II 20.09.2018.a menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingute ning neile kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 alusel ise.

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulu, mis tekkis seoses kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse analüüsimisega 0,5 tundi, oli põhjendatud ja vajalik kulu. Kaebuse analüüsimine oli

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-18923

vajalik selleks, et puudutatud isik II saaks esitada oma seisukoha. Arvestades kaebuse mahtu

(7 lehekülge), oli kaebuse analüüsimiseks 0,5 tundi põhjendatud ajakulu. Samuti oli

põhjendatud ja vajalik 1,5 tundi 15.01.2018.a seisukoha koostamiseks ja esitamiseks,

arvestades seisukoha mahtu ja vaidluse õiguslikku keerukust. Määruskaebuses väitis avaldaja,

et nimetatud ajakulu oli ilmselgelt ülepaisutatud, kuna puudutatud isiku II seisukoht sisaldas

peamiselt viiteid tsiviilasjadele nr 2-14-62535 ja nr 2-15-6664. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

puudutatud isiku II seisukoht koosnes peamiselt viidetest nimetatud tsiviilasjadele. Lisaks oli

põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tekkis esindajal seoses avaldaja määruskaebuse

analüüsimisega 0,5 tundi, arvestades määruskaebuse mahtu (9 lehekülge). Viimaseks oli

põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tekkis esindajal määruskaebusele seisukoha

koostamisega 0,5 tundi, arvestades seisukoha mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et menetluskulude nimekirjas esitatud

menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.

Määruskaebuses väitis avaldaja lisaks, et menetluskulud, mis seondusid avaldaja

menetlusdokumentide analüüsimisega, olid tõendamata. Ringkonnakohus selgitab, et

kõnealuseid menetluskulusid ei pea esindaja tõendama. TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb

menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Viidatud sättest

tulenevalt eeldab kohus, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud tekkisid

esindajal ka tegelikult. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest ning määruskaebusest, et

puudutatud isiku II esindajal ei tekkinud menetluskulusid seoses avaldaja

menetlusdokumentide analüüsimisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt eelnes

menetlusdokumentide analüüsimine seisukohtade esitamisele. Selleks, et seisukohti esitada,

pidi puudutatud isik II eelnevalt avaldaja menetlusdokumente analüüsima. Järelikult on

eluliselt usutav, et puudutatud isiku II esindajal tekkisid menetluskulud seoses

menetlusdokumentide analüüsimisega.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Harju Maakohtu 04.10.2018.a määrus muutmata. Käesoleva määruskaebuse menetlusega

seotud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)