2-17-126275/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-126275

Tsiviilasi

Groupage Cargo Service OÜ hagi Gold Solution

OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

208,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Groupage Cargo Service OÜ (registrikood

11246247), seaduslik esindaja S Š

Kostja Gold Solution OÜ (registrikood 11504442),

seaduslik esindaja J J

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 9.10.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Gold Solution OÜ-lt Groupage Cargo Service OÜ kasuks võlgnevus

190 eurot ja seisuga 3.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 17,32 eurot,

kokku 207,32 eurot.

3. Välja mõista Gold Solution OÜ-lt Groupage Cargo Service OÜ kasuks viivis

põhinõudelt (190 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

4.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja Gold Solution OÜ kanda.

5. Rahuldada

Groupage

Cargo

Service

OÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks Groupage Cargo Service

OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 75 eurot.

6. Välja mõista Gold Solution OÜ-lt Groupage Cargo Service OÜ kasuks

menetluskuluna riigilõiv 75 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veolepingu nr T427-17-2, mille kohaselt tellis

kostja hagejalt osakoorma autoveo Tallinnast St.Peterburi hinnaga 465 euro. Veolepingu p 9.2

kohaselt pidi lahtitollimise protseduur võtma St.Peterburis aega kuni 24 tundi alates auto

terminali saabumisest. Autojuht andis kaubadokumendid tolliterminali 04.10.2017 kell 13:07

ja sai tagasi 07.10.2017 kell 11:00. Seega ootas sõiduk lahtitollimise protseduuri 70 tundi.

Nendest 24 tundi oli veohinna sees ja 46 tundi – seisuaeg. Vastavalt veolepingule p-le 10.1 on

sõiduki seisuaeg 100 euro ööpäevas. See tähendab, et ühe tunni aja tasu on (100/24=) 4.17

euro ja 46 tunni maksumus on (46*4.17=) 191,82 euro. Hageja esitas kostjale arve nr 17-0866

summas 765 eurot (465 eurot veotasu ja 300 eurot seisuaeg). Pärast tellijaga läbirääkimist ja

tolliterminalist täpse info saamist edastas hageja kostjale kreeditarve 17-0992 miinus 110

eurot. Kostja tasus hagejale veotasu, kuid 190 eurot on tasumata.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 190 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates 14.11.2017 kuni otsuse tegemiseni kindla

summana VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning edasi VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Lepingu p. 9.3 kohaselt oli ligikaudne sihttolli saabumise kuupäev 02-03.10.2017. Veoauto

saabus tolliterminali 04.10.2017 kl 13:07, mida tõendab sõiduki saabumise kinnitamise leht

ning

rahvusvaheline

tollideklaratsioon

CMR

29093.

Kauba

deklaratsioonist

nr

10216022/04102017/0017705 nähtub, et veoauto koos kaubaga oli vabastatud 05.10.2017 kl

12:15. OÜ Xxxx töötaja kirjast ei selgu, mis põhjusel veoauto seisis OÜ Xxxx ajavahemikul

05.10.2017 kl 12:15 kuni 07.10.2017 kl 11:00 ja miks ta ei sõitnud ära kui tollideklaratsioon

oli vabastatud. Seega OÜ Xxxx töötaja kiri tõendab asjaolu, et tõepoolest veoauto nr xxxx oli

OÜ Xxxx ning lahkus terminalist 07.10.2017 kl 11:00 kuid ei selgita põhjust miks veoauto jäi

terminali pärast kauba tollideklaratsioonist vabastamist ja mis oli selle tegelik põhjus. Kostja

on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud makstes veoteenuse tasu vastavalt lepingu

p-le 5.1 summas 465 eurot. Kostja ei ole nõus maksma mistahes hageja lisakulusid, kuna

selleks puudub õiguslik alus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

7. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt seisuraha 190 euro

tasumist. Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule

kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri

riikides. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada CMR-i sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi

kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud

kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; 2) üks neist

riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-iga;

3) kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud.

8. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Eesti

Vabariik – Vene Föderatsioon. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 27.09.2017 veolepingu,

mille kohaselt kohustus hageja vedama kostja veose veohinnaga 465 eurot Vene

Föderatsiooni (St.Peterburg) (tl 36-37). Hageja esitas kostjale 7.10.2017 arve nr 17-0866

summas 765 eurot, mis sisaldas veotasu 465 eurot ja St.Peterburgis seisuaja tasu 300 eurot (tl

27). Hageja esitas 13.11.2017 krediitarve 17-0992 miinus 110 eurot (tl 28). Vaidlus puudub,

et kostja on tasunud hagejale 465 eurot veotasu. Kostja seisuraha hagejale tasunud ei ole.

9. Vedaja seisuraha nõuet veose tellija vastu CMR ei reguleeri. Riigikohus on 25.02.2009

lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid

küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust.

VÕS § 787 lg 1 kohaselt veotasu ja seisuraha tuleb vedajale maksta veose üleandmisel

saajale. Vedaja võib lisaks veotasule ja seisurahale nõuda tema poolt veosele tehtud kulutuste

hüvitamist, mida ta vastavalt asjaoludele võis mõistlikult vajalikuks pidada. Kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Vaidlus puudub, et

kaup on saajale üle antud. Kostja leiab, et seisuraha maksmiseks puudub õiguslik alus.

10. Veolepingu p 9.2 kohaselt leppisid pooled kokku kauba tollimise kestvuses 24 tundi.

Tulenevalt lepingu p-st 10.1 on seisaku tasu laadimisel 100 eurot ööpäev (tl 36 pöördel).

Pooled selgitasid 9.10.2017 toimunud kohtuistungil, et lahtitollimine tähendab seda, et kaup

deklareeritakse, tasutakse lõivud ja antakse autojuhile üle kõik dokumendid (tl 82 pöördel).

Veoauto saabus tolliterminali 4.10.2017 kl 13:07 (tl 37 ja 67). Vaidlus puudub selles, et kostja

sõiduk lahkus Venemaal asuvast laost 7.10.2017. Käesoleval juhul veosaatelehte koostatud ei

ole. Kohtule hageja poolt esitatud sissesõidu/väljasõidu loast nähtuvalt sõitis auto

tollikontrolli territooriumile 4.10.2017 kl 12:10 ja väljasõiduluba väljastati 7.10.2017 kl 11:00

(tl 88-89). Samuti nähtub 16.11.2017 e-kirjast, et auto sõitis välja 7.10.2017 kl 11:00. Kostja

poolt kohtule esitatud deklaratsioon ja sellel olev märge „vabastamine on lubatud“ ei tõenda

asjaolu, et kauba tollimine lõppes 5.10.2017 kl 12:15. Tõendatud on, et auto seisis tollilaos

umbes 70 tundi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et tollimine võttis

aega üle 24 tunni. Kostja seisuraha suuruse kujunemisele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista seisuraha 190 eurot.

11. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude alates 14.11.2017 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja edaspidi

kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 190 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda

kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

12. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuulub rahuldamisele. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista viivis perioodi 14.11.2017 kuni 3.01.2019 eest, mis on 17,32

eurot (vt http://www.viivisekalkulaator.ee). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise

arvestamise perioodile. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivis 17,32 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis

põhivõlalt (190 eurot) alates 4.01.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

13. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse summas 190 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 17,32 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 4.01.2019 kuni põhinõude (190

eurot) täitmiseni viivise põhinõudelt (190 eurot) VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

15. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS §

174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb

kindlaks määrata hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud

hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot, õigusabikulusid summas 220 eurot,

kokku 295 eurot. Hageja õigusabikulud koosnevad 23.11.2017 hageja lepingulise esindaja

poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot; 2.02.2018 hagi koostamise

ja dokumentide tõlkimise eest 150 eurot ning 22.05.2018 kostja vastusega tutvumise ja

vastamise ning dokumentide tõlkimise eest 50 eurot.

16. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud

riigilõivu kulu 75 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagejat käesoleva tsiviilasja raames

lepinguline esindaja ei esindanud. Samuti on kõik menetlusdokumendid allkirjastanud hageja

seaduslik esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu

üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-183-14, p 13). Seetõttu õigusabikulud kosjtalt väljamõistmisele ei kuulu. Samuti ei

kuulu väljamõistmisele tõlkekulud, kuna hageja ei ole tõendanud, et dokumentide tõlkimisega

tekkisid hagejale kulu. Kohtule ei ole esitatud tõlkebüroo kinnitatud tõlkeid ega tõlkebüroo

arveid.

17. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud riigilõivu 75 euro

osas ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 75 eurot.

18. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik