3-19-1/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1

Haldusasi

M. G. kaebus tühistada Eesti Advokatuuri 17.12.2018 e-

kirjas sisalduv korraldus, mille põhjendused on edastatud

18.12.2018 e-kirjas dokumentide ja teabe esitamiseks või

alternatiivselt tuvastada selle tühisus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M. G. kaebus.

2. Jätta M. G. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.01.2018 M. G. kaebus tühistada Eesti Advokatuuri

17.12.2018 e-kirjas sisalduv korraldus, mille põhjendused on edastatud 18.12.2018 e-kirjas

dokumentide ja teabe esitamiseks või alternatiivselt tuvastada selle tühisus.

Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada

17.12.2018 korralduse (mille põhjendused on edastatud 18.12.2018 e-kirjas) kehtivus kuni

käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kaebaja palub kuulutada menetlus kinniseks, kuna vaidlus puudutab kaebaja ja tema kliendi

suhet.

Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud

riigilõiv kokku 30 eurot.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kohus märgib oma seisukohta põhjendades esmalt, et faktiliselt on tõendatud asjaolu, et

kaebaja suhtes on alustatud Eesti Advokatuuri Aukohtu 11.10.2018 protokollilise otsusega

aukohtu menetlus. Samuti oli kaebajale edastatud kutse ja kaebaja osales aukohtu istungil, mis

toimus 08.11.2018 (tl 28-33). Nimetatud istungil palus aukohus kaebuse esitajal esitada

kliendilepingu, mille alusel kaebaja esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile

kaubamärgitaotluse nr 017903435 ja kaebaja nõustus selle esitamisega aukohtule istungi

toimumisele järgneval päeval (vt e-toimik helisalvestis).

Vastuseks kaebaja taotlusele esitada kliendilepingu nõue kirjalikult vastas Eesti Advokatuuri

jurist 16.11.2018 e-kirjaga, et: „Aukohus ei pea vajalikuks kliendilepingu kirjalikku nõudmist.

Kliendilepingu esitamine on vajalik Teile oma esitatud väite tõendamiseks. Kui Te tõendeid ei

esita, võib aukohus jätta väite kõrvale kui tõendamatu.

AdvS § 45 lg 4 kohaselt ei peeta kutsesaladuse rikkumiseks andmete avaldamist järelevalvet

teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule, mistõttu ei ole kliendi

nõusolek lepingu esitamiseks kohustuslik.“

Eesti Advokatuuri juristi 06.12.2018 e-kirja kohaselt andis 08.11.2018 aukohtu istungil

aukohus M.G.ile tähtaja kliendilepingu esitamiseks, et ta tõendaks sellega oma väiteid

tegutsemisest kaubamärki registreerides kliendi käsundi alusel. Kirjas märgitakse, et tänaseni

ei ole kliendileping kirja saatjani jõudnud. Ühtlasi palutakse kliendileping esitada sama päeva

jooksul.

M.G. esitas 10.12.2018 Eesti Advokatuurile kliendilepingu notariaalse ärakirja, millest olid

konfidentsiaalsuse tagamiseks jäetud välja kliendi andmed (tl 40-44).

17.12.2018 teatas Eesti Advokatuuri jurist e-kirjaga M.G.ile, et: „Aukohus tutvus Teie esitatud

kliendilepingu ärakirjaga. Aukohus palub asjaolude väljaselgitamiseks esitada kliendilepingu

originaal. Juhin tähelepanu, et kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb ka aukohtu liikmetele.

Tulenevalt AdvS § 45 lg-st 4 ei peeta kutsesaladuse rikkumiseks andmete avaldamist

järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule. Kui Te ei soovi

esitada lepingut digitaalsel kujul, on Teil võimalik tulla 10.01.2019 kell 15.00 toimuvale

aukohtu istungile ning võtta kliendileping kaasa. Viimasel juhul peab olema tuvastatav ka

lepingu allkirjastanud isik.

Ühtlasi palub aukohus esitada hiljemalt 04.01.2019 oma kirjalikud selgitused seoses Katrin

Lusti suhtes esitatud kuriteokaebusega ja talle rahalise nõude esitamisega. Palun esitage koos

selgitustega ka K. Lusti suhtes esitatud kuriteoteade.“

Vastuseks M.G.i 18.12.2018 taotlusele vastas Eesti Advokatuur oma 18.12.2018 e-kirjaga, et:

„Dokumendid on vajalikud Katrin Lusti poolt esitatud kaebuse lahendamiseks ja

aukohtumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samas menetluses on

oluline edasine advokaadi ja kaebaja vaheline suhtlus sh advokaadi poolt nõuete esitamine

kaebuse esitanud isiku vastu.

Eeltoodust tulenevalt palub aukohus Teie selgitusi seoses Katrin Lusti suhtes kuriteoteate

esitamise

(https://kuuuurija.tv3.ee/saated/uudis/2018/11/02/kuuuurija-xxxxxx

lavastab-

pantomiime/)

ja

talle

rahalise

nõude

esitamisega

(https://naistevahetus.ohtuleht.ee/905295/advokaat-nouab-lustile-sarvede-tegemise-eest- 370-

eurot-saates-osalejal-on-samuti-omad-oigused).“

4. Kohus leiab, et vaidlustatud 17.12.2018 ja 18.12.2018 e-kirjad (sh neis sisalduv nõue esitada

kliendilepingu originaal) ei ole mitte haldusaktid nagu neid käsitleb kaebaja, vaid on

menetlustoimingud aukohtumenetluses, mida viib kaebaja suhtes läbi Eesti Advokatuuri

Aukohus. Seejuures oli algseks vastavaks menetlustoiminguks aukohtu 08.11.2018 istungil

aukohtu poolt esitatud nõue kliendilepingu esitamiseks (vt e-toimikus: helisalvestis), millise

nõude täitmisega kaebuse esitaja aukohtu istungil ilma igasuguse vastuvaidlemiseta nõustus

märkides, et esitab kliendilepingu järgmisel päeva. Kaebaja seda siiski lubatud tähtajal ei teinud

ja palus aukohtul esitada talle kirjaliku nõude kliendilepingu esitamiseks. Vaidlustatud e-

kirjadega on neist nähtuvalt täpsustatud menetlustoimingu täitmise aega ja viisi kuivõrd kaebaja

ei täitnud esialgselt aukohtu istungil kokku lepitut korrektselt. Lisaks on kaebajal palutud

esitada täiendavad selgitused seoses Katrin Lusti suhtes kuriteoteate esitamise ja talle rahalise

nõude esitamisega.

HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohus leiab, et vaidlustatud menetlustoiming kaebaja mittemenetluslikke õigusi rikkuda ei saa.

Advokatuuri seaduse (AdvS) § 17 lg 2 tuleneb kaebaja õigus esitada aukohtu menetluses

tõendeid. Kaebaja ise on aukohtu istungil väitnud, et tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel

kliendi käsundi alusel – seega tuleb tal väite juurde jäädes seda ka tõendada. Kui kaebaja

kliendilepingu originaali ei esita, siis tuleb tal arvestada sellega, et aukohus võib leida oma

lahendis, et kaebaja vastavad väited on tõendamata. Seda on kaebajale ka selgitatud 16.11.2018

Eesti Advokatuuri e-kirjas ja vandeadvokaadile peaks see ka tulenevalt tema ameti pidamiseks

kohustuslikust õigusharidusest ja kutsenõuetest olema täiendavate selgitusteta arusaadav.

Veel märgib kohus, et advokatuuri seadus ega ka Eesti Advokatuuri kodukord ei näe ette

konkreetseid vorminõudeid aukohtu menetluses tehtud menetluslikele otsustele. Neid võib teha

nii kirjalikult kui suuliselt. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja väited ka sellest, et

korraldust dokumentide esitamiseks ei ole andnud pädev isik. Kohus märgib siinkohal, et

vaidlust ei ole selles, et algse korralduse kliendilepingu esitamiseks andis aukohus oma istungil.

See nähtub selgelt ka aukohtu istungi helisalvestuselt.

Kohus rõhutab, et nii AdvS § 17 lg 4 ja Eesti Advokatuuri kodukorra § 54 lg 5 sätestavad

üheselt, et aukohtul on õigus koguda tõendeid oma algatusel või advokaadi või huvitatud isiku

taotlusel ja aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad

tõendid. Lisaks sätestab advokatuuriseaduse § 45 lg 4 üheselt ja erinevalt kaebuses esitatud

seisukohast, et „Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale

juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule.“. Sellele seadusesättele on otseselt

viidatud ka vaidlustatud 17.12.2018 e-kirjas. Järelikult tuleb kaebajal vastavad dokumendid

aukohtule esitada. Tegemist on aukohtumenetluse menetlustoiminguga, mida ei ole võimalik

lõplikust lahendist eraldi vaidlustada. Vastavalt kehtivale seadusele ja kohtupraktikale on

kaebajal võimalik vaidlustada hiljem aukohtu otsus (AdvS § 18).

Mis puudutab aga kaebaja väidet, et aukohtul on kohustus avaldada andmeid kliendiks

mitteolevale isikule, siis selles osas on kaebajal võimalik vajadusel esitada nii aukohtule kui ka

hiljem halduskohtumenetluses taotlus konkreetse dokumendi, kas tervikuna või üksnes osaliselt

mitte avaldamiseks teistele menetlusosalistele (ja ka menetlusvälistele isikutele) kaitsmaks

advokaadi ja kliendi vahelist suhet ning aukohus või kohus peab vastava taotluse eraldi

lahendama. Vastavaid piiranguid on kohtu arvates võimalik seada kaebaja kohase taotluse

alusel nii aukohtumenetluses kui ka hilisemas halduskohtumenetluses (vt HKMS § 79 lg 1 p 5,

§ 88 ja § 89). Samuti märgib kohus, et aukohtu istungil ei osale pärast selle avamist reeglina

peale aukohtu liikmete ja advokaadi kolmandaid isikuid (Eesti Advokatuuri kodukord § 54 lg

2). Lisaks on vastavalt advokatuuri kodukorra § 55 lg 1 advokaadil, kelle suhtes

aukohtumenetlus on algatatud, muuhulgas õigus tutvuda kõigi asja materjalidega, anda

aukohtule suulisi või kirjalikke seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi

aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta. Kohus leiab, et nende õiguste teostamine peab

toimuma aukohtumenetluse raames ja halduskohus ei saa viimase menetlustoimingutesse

sekkuda, kui selleks seadusest või kohtupraktikast otseselt alust ei tulene.

Seoses aukohtu liikmete konfidentsiaalsuskohustusega märgib kohus, et kaebaja eksib

märkides, et aukohtu liikmetel puudub kohustus hoida saladuses distsiplinaarmenetluse käigus

saadud andmeid ja dokumente. Vastavalt advokatuuriseaduse § 6 lg 2 ja Eesti advokatuuri

kodukorra § 6 lg 1 on advokatuuri organiks aukohus ja advokatuuri kodukorra § 6 lg 5 sätestab,

et „Advokatuuri organi liige ei tohi talle advokatuuri organi liikmena teatavaks saanud

saladuses hoitavat teavet avaldada, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.“. Kohus märgib, et

advokatuuri organi liikme üldine konfidentsiaalsuskohustus laieneb kõigile selle liikmetele,

mitte ainult aukohtu vandeadvokaatidest liikmetele.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud halduskohtus mittevaidlustatavate

menetlustoimingute peale, millega kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei ole pöördumatult

rikutud ja tal on võimalik end kaitsta aukohtumenetluses ettenähtud normide alusel, samuti ei

tingi vaidlustatud menetlustoimingud vältimatult kaebaja õigusi rikkuva lahendi tegemist ning

seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nende menetlustoimingute vaidlustamiseks

halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel selle esitajale.

6. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, siis jääb rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

8. Kuivõrd kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv

tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik