4-18-3197/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-3197

K O H T U O T S U S

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Väärteoasja number

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Istungil osalenud isikud

Valeria Reikopi 15.06.2018.a kaebus Keila

Linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas'i 01.06.2018.a otsusele

nr 59.

VALERIA REIKOP, isikukood: 47505140222; elukoht: XXX

Keila Linnavalitsus.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Uno Paas.

Kaebuse esitaja esindaja: Aleksei Smelov

RESOLUTSIOON

Rahuldada Valeria Reikopi kaebus.

Tühistada Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas'i 01.06.2018.a otsus nr 59 ning

lõpetada menetlus Valeria Reikopi suhtes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel,

kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

Valeria Reikopi menetluskulud jätta VTMS § 30 lg l3 alusel menetlusaluse isiku enda kanda.

Kohtuotsuse ärakiri anda Valeria Reikopile, tema esindajale Aleksei Smelovile ning Keila

Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise

päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja)

04.10.2018.a, Tallinnas

4-18-3197(59)

Violetta Kõvask

Irene Valge

4-18-3197

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati Valeria Reikop'i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 261 lg 1 alusel rahatrahviga

80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Väärteootsuse kohaselt kuulati 28.03.2018.a kell 15.00 Keila

Linnavalitsuses väärteomenetluses nr 55 tunnistajana üle V. Reikop. V. Reikop'ilt küsiti talle kuuluva

sõiduauto Chrysler Voyager (reg. nr XXX) kasutaja andmeid, kes kasutas sõidukit 05.01.2018.a ajavehmikul

12.00 kuni 15.00. V. Reikop teavitas, et ta ei tea, kes kasutas antud sõidukit. Peale telefoni teel advokaadiga

konsulteerimist andis V. Reikop omakäeliselt vene keeles ütluse, et antud sõidukit kasutab V D. V. Reikop

keeldus avaldamast sõiduki kasutaja isiku aadressi, sünniaega või isikukoodi ja sõidukit kasutanud isiku

juhiloa numbrit.

Oma sellise tegevusega rikkus V. Reikop LS § 72 lg 2 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav LS § 261 lg 1 järgi. LS § 72 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki

kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise

lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama

järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees-ja perekonnanimi; mootorsõidukit kasutanud isiku

aadress; mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa

number. LS § 261 lg 1 kohaselt mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72

lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Karistust kergendavad asjaolud puudusid. Karistust raskendavaks asjaoluks loeti omakasu või muu madal

motiiv.

Kohtuväline menetleja karistas V. Reikop'i LS § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, summas 320

eurot.

KAEBUSE SISU

15.06.2018.a esitas V. Reikop kaebuse Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas'i 01.06.2018.a

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 59. Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteoasjas nr 59.

Kaebaja leidis kaebuses, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus ei vasta tegelikkusele ja on

põhjendamatu. Kaebaja ei ole keeldunud andmast sõiduauto kasutaja andmeid. Kaebaja teatas ütlusi andes,

et ta ei tea sõiduki kasutaja aadressi, sünniaega, isikukoodi ja juhiloa numbrit, seega ei ole keeldutud andmete

andmisest. Kaebaja on seisukohal, et väärteootsuses kirjeldatud teos puuduvad nii objektiivse kui ka

subjektiivse koosseisu tunnused. Lisaks leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud

väärteoprotokolli koostamiseja kaebaja ülekuulamise korda. 01.10.2018 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja

kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning palus väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja leidis 01.10.2018 toimunud kohtuistungil, et kaebus on alusetu. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja

liiklusseadustikule. Kaebaja ei esitanud linnavalitsuse nõudmisel kõiki LS § 72 sätestatud andmeid, seega

rikkudes mootorsõiduki omaniku kohustust. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja jätta

kulu kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Valeria Reikop'i kaebus Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas'i 01.06.2018.a

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 59, tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning

väärteomenetlus lõpetada kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks

puudub avalik huvi.

1. Objektiivne koosseis

4-18-3197

Liiklusseaduse § 261 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva

seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. KarS § 261 lg 1 on viiteline norm, seega

on vaja liiklusnõuete rikkumine sisustada LS § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuste rikkumisega. LS § 72

lg 2 kohaselt on mootorsõiduki omanik kohustatud, andes mootorsõiduki teisele isikule kasutamiseks,

säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates

kuue kuu jooksul ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1)

mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3)

mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.

Tegemist on ammendava loeteluga, seega on objektiivne koosseis täidetud juhul, kui üks neljast kohustusest

jääb sõiduki omanikul täitmata. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki omanik.

Kohus loeb süüdistatava LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise

menetlusaluse isiku tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud maanteeameti liiklusregistri

väljavõttega ning tunnistaja ülekuulamise protokolliga väärteoasjas nr 55. Maanteeameti liiklusregistri

väljavõtte kohaselt kuulub mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX Valeria

Reikop'ile (ik. 47505140222). Samuti ei ole kaebaja kaebuses kinnitanud vastupidist. Tunnistaja

ülekuulamise protokolli (väärteoasjas nr 55) järgi (tl 13) andis V. Reikop ütlusi, mille kohaselt kasutas

sõidukit Chrysler Grand Voyager (reg. nr XXX) V D. V. Reikop ütluste kohaselt ei teadnud ta V D aadressi,

sünniaega, isikukoodi ega juhiloa numbrit. Väärteomaterjalidega on tõendamist leidnud, et V. Reikop rikkus

LS § 72 lg 2 sätestatud mootorsõiduki omaniku kohustust, jättes esitamata mootorsõidukit kasutanud isiku

aadressi, sünniaja või isikukoodi ning juhiloa numbri.

Seega vastab V. Reikopi poolt toimepandud tegu LS § 261 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Kohus

ei hakka üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav

tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-

22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele

kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

1. Subjektiivne koosseis

KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 261 lg 1

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et V. Reikop rikkus seadust hooletusest. Ettevaatamatus delikti iseloomustab tähelepanematu

ja kohusetundetu käitumine (hoolsuskohustuse rikkumine ehk hoolsusetus), mis viib süüteokoosseisu

realiseerumiseni. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse,

s.o sellise tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või

konkreetses tegevusvaldkonnas. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata

seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise. Iga liikleja,

liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Sõidukiomanik ja vastutav

kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise. Kohusetundlik ja

ettenägelik isik peab olema teadlik, kes tema mootorsõidukit kasutab. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl

13) kohaselt ei teadnud V. Reikop talle kuulunud mootorsõiduki kasutaja aadressi, sünniaega või isikukoodi

ja sõidukit kasutanud isiku juhiloa numbrit, rikkudes seega sõidukiomaniku üldkohustusi. Seega pani

kaebaja õigusrikkumise toime hooletusest.

3. Õigusvastasus ja süü

V. Reikop'i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. V. Reikop oli teo toimepanemise ajal süüdiv

ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning

kaebaja on sündinud 1975. aastal. Samuti puuduvad V. Reikop'i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on

■5

4-18-3197

V. Reikop'i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et V.

Reikop on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 261 lg 1 järgi.

KARISTUS

Riigikohus on lahendis 3-1-1-120-13 p 18 märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa

vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada

otstarbekuse

kaalutlusel.

Väärteoasja

otstarbekuse

kaalutlusel

lõpetades

tuleb

lähtuda

kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. KrMS

§-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav

kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest

tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades

ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04,

p-d 15 ja 16 ning 24. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse

lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel tuleb seega tuvastada, kas menetlusaluse isiku süü

on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Kohtu hinnangul saab mõlemale küsimusele

vastata eitavalt. Menetlusalune isik eksis LS § 72 lg 2 sätestatud mootorsõiduki omaniku kohustuste vastu

üksnes osaliselt. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (väärteoasjas nr 55) järgi (tl 13) järgi andis V. Reikop

ütlusi, mille kohaselt juhtis kohtuvälise menetleja poolt näidatud ajal mootorsõidukit V D. LS § 72 lg 2

punktides 2-4 sätestatud andmeid V. Reikop aga ei teadnud. Seega on üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr

59 ekslikult märgitud, et kaebaja keeldus nõutud andmete esitamisest. Andmete mitte teadmine ning nende

esitamisest keeldumine ei ole samaväärselt hinnatavad. Kohus juhib tähelepanu ka kohtuvälise menetleja

poolt koostatud väärteoprotokollile väärteoasjas nr 59, kus on märgitud tõenditena maanteeameti

liiklusregistri väljavõte. Antud väljavõttel on märgitud sõiduki kasutajana V D ja tema isikukood. Süü väiksus

tuleneb ka asjaolust, et kaebaja ei olnud teadlik LS § 72 lõikes 2 sätestatud kohustustest. Kuivõrd

mootorsõiduki omanik peab olema teadlik LS § 72 lõikes 2 sätestatud kohustustest, on antud juhul isiku süü

väiksem kui olukorras, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles. Väärteo

Kohtu hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused

täidetud. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 alusel otstarbekuse

kaalutlusel lõpetada.

VTMS § 30 lg l3 kohaselt hüvitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse

lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik.

Kohus juhindus VTMS § 30 lg 1 p 1, § 30 lg l3, § 132 p 3, § 133, § 134, § 135, § 155.

Violetta Kõvask

Kohtunik