2-17-8902/135 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8902

Tsiviilasi

XX

avaldus

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

ning

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

ainuhooldusõiguse

üleandmiseks alaealise lapse viibimiskoha määramise

osas XX-le

YY

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks

alaealise lapse viibimiskoha määramise osas YY-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja/puudutatud

isik

III

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX); esindaja advokaat Anneliis Räppo

Puudutatud isik I/avaldaja (määruskaebuse esitaja) YY

(isikukood XXXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat

Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX);

määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Eestkosteasutus:

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu);

volitatud esindaja Ly Rüüs

Ärakuulamiste toimumise ajad

05.09.2018 ja 07.12.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a kohtumäärus muutmata ja YY

määruskaebus rahuldamata.

2. Võtta asja materjalide juurde kõik apellatsiooniastmes menetlusosaliste poolt

esitatud tõendid.

3. Jätta rahuldamata YY taotlused ekspertiiside määramiseks.

2 (13)

4. Jätta käesoleva kohtumääruse jõustumiseni kehtima Tallinna Ringkonnakohtu

11.09.2018 määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse, millega määrati kindlaks

lapse isa ja lapse suhtluskord kohtumenetluse ajaks.

5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta YY kanda.

6. Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

7. Määrata kindlaks XX-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1 551 eurot

ja mõista menetluskulud 1 551 eurot YY-lt XX kasuks välja.

8. Jätta XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 308 euro ulatuses

rahuldamata.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 551 eurot) tuleb YY-l tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 696 lg 1).

Avalduste asjaolud ja menetluse käik

1. XX (edaspidi ka lapse isa) esitas kohtule avalduse, milles taotles määrata kindlaks

suhtlemiskord kuni aastani 2022 avaldaja lapse CC-ga (edaspidi ka laps) avalduses toodud

viisil. Suhtluskord on astmeline ning võtab arvesse seda, et lapse vanemaks saades

kohtumised pikenevad. XX taotles ka esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist.

2. Lapse määratud korras esindaja leidis, et lapsel on õigus isaga kohtuda. Isa poolt pakutu

on minimaalne suhtluskord. Suhtluskorra täitmist võiks täpsustada. Täpsustatud

kellaaegadega ja sõnastuses suhtluskord avalduses toodud viisil oleks lapse huvides.

3. Kohus kuulas vanemad 27.06.2017 ära. Ärakuulamisel vanemad kokkuleppele ei jõudnud.

Lapse isa tõi välja, et varasemad kokkulepped ei ole toiminud ning lapse ema on tühistanud

kohtumisi ka 30 minutit enne selle kokkulepitud toimumise aega. Lapse ema leidis, et on

teinud kõik võimaliku, et isa, ema ja laps oleks perekond. Isa ei ole pere elus vajalikul

määral osalenud. Lapse emale ei lisa kindlustunnet see, kui ta palub isal last vaadata ning

isa on selle asemel teleri ees, õllepurk käes. Lastekaitse arvas, et üks kord nädalas on

piisavalt sage kohtumiseks. Lapse ema on teinud ettepanekuid kohtumiseks, lapse isa on

ise kohtumised ära jätnud. Kaks tundi kohtumiseks on lapsele liiga palju.

4. Kohus kohaldas 29.06.2017 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid, määrates kindlaks

isa ja lapse suhtlemise korra. Suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtus kohus asjaolust,

et lapse elukoht on Tallinnas. Kohus kohustas ka vanemaid minema perelepitaja juurde.

5. YY (edaspidi ka lapse ema) taotles 07.08.2017 kohtualluvuse muutmist seoses enda ja

lapse elukoha muutumisega. Taotluse kohaselt asus YY alates juulist 2017. a elama ja tööle

Tartusse. Lapse isa ei andnud lapse elukoha registreerimiseks Tartusse nõusolekut. Kohus

jättis 21.08.2017 määrusega taotluse rahuldamata.

6. YY esitas 18.08.2017 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse

CC suhtes ja YY-le ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise osas

(tsiviilasi nr 2-17-12376). Avalduse kohaselt asus YY koos lapsega elama Tartusse ning

lapsele on vaja leida lasteaiakoht. Lapse isa ei ole nõustunud lapse elukoha

3 (13)

registreerimisega Tartusse. Laps on senini elanud ainult emaga. Isa nõusoleku andmata

jätmise tõttu on tekkinud olukord, kus lapse emal tuleb kanda ülemäära suuri kulusid

lapsehoiu teenusele. Mõlema vanema huvides on registreerida laps elama Tartusse. YY

taotles ka esialgse õiguskaitse korras anda hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise

osas YY-le.

7. Harju Maakohtu 24.08.2017 määrusega liideti tsiviilasjas nr 2-17-12376 menetletav

avaldus ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-17-8902.

8. Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistus oli kogutud informatsiooni põhjal arvamusel, et

YY-le ainuotsustusõiguse üleandmine lapse viibimiskoha osas ei ole lapse huvides. Lapse

ema ei täitnud ühtegi korda esialgse õiguskaitse määrusega sätestatud suhtluskorda ja näib

olevat arvamusel, et ainult temal on õigus lapse osas otsuseid vastu võtta. Senise käitumise

jätkudes oleks lapse suhtlemine isaga takistatud ning XX ei saaks osaleda oma poja C

kasvatamises.

9. XX leidis, et ema avaldus ei ole põhjendatud. Ema on tegutsenud kogu aeg vastuolus lapse

huvidega. Kuna tegu on pooleaastase lapsega, ei ole isal võimalik suhelda lapsega

sidevahendite abil. YY käitumine, lapse isast eemal hoidmine, võib tuua tulevikus

pöördumatu kahju. Näib, et YY ei suuda seda ise mõista. Laps on kogu oma elu elanud

Tallinnas ning Tallinnasse oli rajatud ka pere kodu. XX võõrandas kinkelepinguga oma

eluaseme YY-le, et lapsel oleks püsiv elukoht. Kodu, kolmetoaline korter, on renoveeritud

ja kujundatud täpselt nii, et lapsel oleks seal hea ja mugav elada. YY-l ei olnud mingit

vajadust Tartusse kolida ning ta võttis last puudutava otsuse vastu ilma lapse isa

nõusolekuta. Ema Tartusse tööle asumine ei anna talle õigust otsustada ainuisikuliselt lapse

Tartusse või mujale kolimise üle. YY käitumist hinnates saab teha järelduse, et tema ainus

eesmärk on laps isast lahutada ning seda on ema ka varasemalt kirjades kinnitanud.

10. Kohus jättis YY esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse 11.09.2017 määrusega

rahuldamata.

11. XX esitas 29.09.2017 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes ja

XX-le lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse üleandmiseks. Avalduse kohaselt

soovib XX isana C elus olemas olla, teda kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapse ema on

viinud lapse Tartusse, kus lapsel ei ole Tallinna korteriga võrreldavaid elutingimusi.

Hooldusõiguse viibimiskoha määramise õiguse osas isale üleandmine on hädavajalik

selleks, et välistada lapse huvide ja heaolu pöördumatu kahjustamine lapse ema poolt. XX

taotles ka ekspertiisi määramist, tuvastamaks YY vanemaõiguste teostamise oskust ning

mõju lapse heaolule ja arengule.

12. Lapse esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha määramise osas on

põhjendatud, kuna vanemad ei ole suutelised ühist hooldusõigust teostama pingete ja

erimeelsuste tõttu. Ema on ühist hooldusõigust rikkunud, määrates ühepoolselt lapse

elukohaks Tartu linna. Isa avaldus tuleks rahuldada, sest selliselt on lapsele tagatud mõlema

vanemaga suhtlemine ning lapse õiguste rikkumine lõpeks.

13. Tartu linna hinnangul võib CC viibimiskoha määramise õiguse üleandmine lapse emale

anda lisapõhjuse lapse ja isa suhtlemise vältimiseks. Kohaliku omavalitsuse esindaja teeb

kohtule ettepaneku kaaluda viibimiskoha määramise õiguse andmist XX-le.

4 (13)

14. YY lapse isa avaldusega ei nõustunud ning leidis, et kokkulepetele ei ole jõutud XX tõttu.

YY on võimaldanud lapsel ja isal kohtuda ning kohtumised on ära jäänud XX tõttu. YY

õde, vend ja veel mõned pereliikmed elavad Tartus ning nende väikesed lapsed on C-le

seltsilisteks. Tallinna korter oli liiga suur ning kuna laps soovis kogu aeg mängida ja

tegutseda ema lähedal, sobib Tartu väike korter paremini. Korter on renoveeritud ja maja

on aiaga. Laps saab kinnises hoovis mängida. Korter on sisustatud lapsele sobivalt. Ema

õpib lapsega ka lugemist ning tegeleb loova tööga. Ema pakub lapsele palju meelelahutust

ja arenemisvõimalusi. Emaga kiindumussuhte lõhkumine võib tekitada lapses

ärevushäireid ja ebakindlust. Isal on võimalik kohtuda lapsega Tartus.

15. Tallinna linn tegi 30.10.2017 seisukohas ettepaneku esialgse õiguskaitse korras määratud

suhtluskorra muutmiseks, arvestades lapse elukohta Tartus.

16. 14.12.2017 määrusega muutis kohus 29.06.2017 kohtumäärusega kindlaksmääratud

esialgset suhtluskorda, reguleerides isa ja lapse kohtumisi vaheldumisi Tallinnas ja Tartus.

17. Kohtu 05.12.2017 määruse alusel viidi läbi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiis YY suhtes. Eksperdid tuvastasid 15.01.2018 akti järelduste kohaselt,

et YY-l ei esine seisundit, mis viitab psüühikahäirele. Tulenevalt oma vaimsest seisundist

on ta võimeline last hooldama ja arendama last ohtu seadmata, ta on ka võimeline aru

saama lapse vajadustest ning neid lapse kasvatamisel arvestama. Ta mõistab oma rolli

lapsevanemana.

18. Tallinna linna leiab, et mõlemad avaldused võiks ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude

osas jätta rahuldamata. Kummagi vanema õigusi vähem piirava meetmena võiks anda YY-

le ühekordse otsustusõiguse lapse elukoha registreerimiseks Tartusse.

19. Kohus kuulas ära XX ning teised menetlusosalised 22.03.2018. YY ei pidanud võimalikuks

vanemate ärakuulamisele ilmuda. XX jäi oma esitatud nõude juurde ning täpsustas, et

suhtluskorra määramise avaldus on alternatiivne, s.o juhuks kui kohus ei pea võimalikuks

ühist hooldusõigust viibimiskoha määramise osas lõpetada ja seda XX-le anda. Sel juhul

jääb ta esitatud suhtluskorra taotluse juurde, arvestades ärakuulamisel väljatoodud

täpsustusi. XX kinnitas, et saaks hoolitseda lapse eest igapäevaselt ning elaks lapsega

esialgu oma vanemate juures. XX on mõelnud läbi, kuidas hakkaks toimuma isa ja lapse

igapäevane elukorraldus. XX ei teeks takistusi ema ja lapse suhtlemisel. Isal on kindel

sissetulek ning lapsele vajalikud asjad osaliselt ostetud. YY esindaja kinnitas, et lapse emal

ei ole kavas Tallinna tagasi kolida. Samuti ei saa ta last tuua Tallinnasse isaga kohtuma.

Kui kohus peaks andma isale hooldusõiguse viibimiskoha määramise osas, siis peaks see

olema piiritletud Eesti Vabariigi territooriumiga. Lapse esindaja jäi oma varasema

seisukoha juurde ning leidis, et kuna vanemate vahelisi erimeelsusi ei ole võimalik ületada,

on vajalik ühine hooldusõigus viibimiskoha osas lõpetada. Eelistada tuleks lapse isa, kuna

sel juhul on tagatud suhtlus mõlema vanemaga.

20. Kohus kuulas YY ära 10.04.2018 telefoni teel. YY leidis, et XX ei ole sobilik isik lapse

eest igapäevaselt hoolitsema oma elukorralduse ja alkoholilembuse tõttu. Ka puudub tal

tegelik tahe lapsega tegeleda. Tartusse kolimine tulenes sellest, et YY sai seal tööd ning tal

ei olnud enam võimalik kauem oodata Tallinnas töö leidmist. Nüüd ta Tallinnasse elama

ja tööle asuda ei kavatse. Tartus elavad tal sugulased ja tõenäoliselt kolivad Tartusse ka

tema vanemad. XX ei ole ise täitnud suhtluskorda. YY ettepanekutest kohtuda lapsega ei

5 (13)

ole XX olnud huvitatud. Isa ja lapse kohtumised ei peaks toimuma Tallinnas, kuna nagu ka

lapse esindaja ütles, ei pea laps tegema ülemäära suuri pingutusi isaga suhtlemiseks. YY

käib vahel harva Tallinnas, aga ei ole mõeldav, et ta siis annaks Tallinnas viibimise ajaks

lapse isale, selle asemel et laps saaks koos emaga suhelda oma sugulastega, kellega

kohtuma tuldi. Avaldajal on hea meel, kui laps saab oma isaga suhelda, aga isa ei suuda

lapse eest igapäevaselt hoolitseda oma kehva närvikava tõttu. Lapse emalt äravõtmine

oleks lapse hinge lõhkumine. XX ei saa tegelikult lapse eest hoolitsemisega hakkama.

21. 11.04.2018 seisukohas esitas YY ka vastuväited taotletava suhtluskorra osas. YY leiab ka,

et XX suhtluse soov lapsega tuleneb suures osas soovist mitte maksta selle aja eest elatist,

mil laps isaga viibib. Seisukohas YY ka kordas ja täiendas põhjendusi, miks ei peaks XX

hooldusõiguse avaldust rahuldama, miks ema Tartusse kolis ning miks on Tartu

elukeskkond parem, kui Tallinna oma.

Maakohtu määrus

22. Harju Maakohus 27.04.2018 määrusega leidis, et YY avaldus ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning XX avaldus rahuldada ühise hooldusõiguse

lõpetamise osas ja anda XX-le üle lapse viibimiskoha otsustusõigus. Alternatiivselt esitatud

suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse jättis kohus rahuldamata. Menetluskuludest

esialgse õiguskaitse avalduse esitamise kulud mõistis kohus YY-lt XX kasuks välja. Muus

osas jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda, lapse esindaja kulud riigi kanda.

Kohtu hinnangul on tõendatud menetluses esitatud seisukohtadega vanemate suutmatus

teha koostööd lapse nimel ning kasvõi lihtsalt normaalselt suhelda, teostamaks ühist

hooldusõigust. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud seisukohtadest, et vaidlusküsimus

on laiem kui ainult konkreetne praeguse elukoha määramise küsimus ning lapse huve ei

tagaks vaid see, kui anda lapse elukoha ühekordse otsustamise õigus ühele vanemale.

Kohtu hinnangul ei ole kumbki vanem valmis teise vanemaga piisaval määral suhtlema ja

arvestama selleks, et oleks võimalik ühise hooldusõiguse teostamine. Seega on kohtu

hinnangul ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud selle üleandmisega lapse isale, sest

kõik lapse ema käitumismallid tõendavad, et tema suund on lapse isa lapsest eemalduma

sundida kasutades lapse isa vaid materiaalsetel eesmärkidel. Mõlemal vanemal on

valmisolek ja sobivad tingimused lapse kasvatamiseks, kuid laps vajab mõlemat vanemat.

Lapse isa on veennud kohut, et tema eesmärgiks on lapse elus figureerida ja sellest osa

saada, mitte last emast võõrandada. Kohus möönis, et esmapilgul võib antud otsustus

tunduda lapse jaoks raske, kuid pikemas perspektiivis tagab see mõlema vanema olemasolu

tema elus, mis on lapse huvides.

Määruskaebus

23. 10.05.2018 esitas lapse ema määruskaebuse Harju Maakohtu 27.04.2018 määrusele

resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 5 ja 7 osas, paludes need tühistada ja rahuldada lapse ema

avaldus selles taotletud viisil. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub jätta poolte

endi kanda.

Maakohus ei ole lähtunud enda otsustuses esitatud tõenditest märkides, et määruskaebuse

esitaja ei taju adekvaatselt lapse isa rolli lapse elus. Määruses ei ole seatud esikohale lapse

huvid ega arvestatud lapse senist elukorraldust, vaid lähtutud on lapse isa huvidest. Valitud

6 (13)

meede osalise hooldusõiguse lõpetamisena viibimiskoha otsustusõiguse osas on

ebaproportsionaalne ning teist menetluspoolt äärmisel koormav. Kõigepealt peaks

rakendama vähemkoormavaid ning probleemi olemust järk-järgult leevendavaid meetmeid

nagu suhtluskorra kindlaksmääramine, vajadusel erieestkostja abil.

Vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik

24. Tartu linn määruskaebust ei toetanud jäädes oma eelnevate seisukohtade juurde. Lapse

viibimiskoha otsustusõiguse lapse emale andmise korral võib lapse ema enda soovid

teostada ning kolida lapsega lapse isast veelgi kaugemale elama, mis aga ei ole lapse

huvides.

25. Tallinna linn jäi oma eelnevate seisukohtade juurde, mille kohaselt ei toeta eeskosteasutus

ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist lapse viibimiskoha otsustusõiguse osas, vaid

pooldab ühekordset viibimiskoha otsustusõiguse andmist lapse emale, et saaks lapse

Tartusse sisse kirjutada. Selline suur muutus, kus laps peaks elama asuma isa juurde, ei ole

lapse huvides, kuna laps ei ole eelnevalt päevagi isa kodus elanud. Samas on

eestkosteasutus eelnevalt märkinud, et lapse isa on avaldanud arvamust, et juhul kui lapse

ema täidaks suhtluskorda, ei oleks tal selle vastu midagi, et laps elab püsivalt emaga.

26. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebust ei toetanud.

27. Lapse isa leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning lähtub lapse

huvidest, kuna lapse ema ei ole käesoleva ajani teinud koostööd esialgse õiguskaitse

rakendamise raames määratud suhtluskorra täitmisel. Määruskaebuses esitatud väited on

paljasõnalised. Üllatuslik on väide, et justkui nüüd on lapse ema nõus perelepitusega,

millest ta eelnevalt, sh kogu kohtumenetluse kestel, on keeldunud.

28. 22.05.2018 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

29. 11.09.2018 määrusega rakendas kohus omal algatusel esialgset õiguskaitset ja asendas

Harju Maakohtu 14.12.2017 kohtumäärusega kindlaks määratud esialgse suhtluskorra isa

ja lapse vahel.

30. 04.12.2018 seisukohas palub lapse ema määrata lapse isale ekspertiis, et kontrollida lapse

isa valmisolekut isaks olemiseks.

31. 07.12.2018 seisukohas tegi eestkosteasutus ettepaneku kaaluda lapse ema hooldusõiguse

piiramist esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas kohtulahendi jõustumiseni määrates

lapse ja tema isa vahelise suhtlemise korraldamiseks ajutine erieestkostja.

32. 12.12.2018 seisukohas esitas eestkosteasutus ülevaate, mille kohaselt esialgse õiguskaitse

rakendamise perioodil ei ole olnud tagatud isa ja lapse suhtlus ning vanematele pakutud

lisavõimalust omavahelise koostöö loomiseks vanemate poolt ühiselt ei realiseerunud.

33. 28.12.2018 esitas lapse isa kohtule ülevaate suhtlusest ja kohtumistest lapsega perioodil

12-26.12.2018.

34. 31.12.2018 menetlusdokumendis esitas ema vastuse isa 28.12.2018 menetlusdokumendis

avaldatule ning kinnitas, et jääb oma eelnevalt avaldatud seisukohtade juurde.

7 (13)

Ringkonnakohtu põhjendused

35. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga ning kuulanud korduvalt

menetlusosalised isiklikult ära, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p

1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

36. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õigusi ja kohustusi

puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on

kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema

hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda

lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1

kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei

tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last

kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu

eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad

vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt

teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse

hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus

ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise

otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja

majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.

37. Ühise hooldusõiguse (osaline) lõpetamine ja ühele vanemale (osaline) ainuhooldusõiguse

andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi

(RKTKm 12.02.2016, nr 3-2-1-159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul maakohtu määruses

neid puudusi ei esine. Maakohus on asjakohasest kaalutlustest lähtudes põhjendanud, miks

kohus pidas õigustatuks rahuldada isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

viibimiskoha otsustusõiguse osas ja anda see üle lapse isale.

38. Arvestades TsMS § 561 lg-s 1 sätestatud kohtu lepitamiskohustust, pidas ringkonnakohus

vajalikuks kontrollida ja kaaluda võimalusi ka käimasolevas menetlusetapis vanemate

vahel vanemliku koostöö tekkeks ning vanemate erimeelsuste lahendamiseks rahumeelse

kokkuleppega. Tulenevalt lapse ema kohtule ja teistele menetlusosalistele ringkonnakohtus

05.09.2018 ärakuulamisel avaldatust, et on koos lapsega tagasi Tartust Tallinnasse kolinud,

mõlema vanema valmisolekust osaleda perenõustamisel ning vanemate väljendatud

tahteavaldustest isa ja lapse suhtlemise korraldamise kohta kohtumenetluse ajal, pidas

ringkonnakohus vajalikuks 11.09.2018 määrusega rakendada TsMS § 4771 ja § 551 lg 1

alusel omal algatusel esialgset õiguskaitset, asendades Harju Maakohtu 14.12.2017

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamise määruses kindlaksmääratud isa ja

lapse suhtlemiskorra antud hetkele sobivama ja kohasema isa ja lapse suhtlemiskorraga.

Lapsega suhtlemise ja pereteraapia korraldamist abistama kaasati linnaosa valitsuse

lastekaitse talituse töötaja.

39. Linnaosa valitsuse esindaja 07.12.2018 esitatud kokkuvõttest selgub, et lastekaitse talituse

töötaja on olnud vanematega kontaktis nii personaalsetel kohtumistel, e-kirja teel, samuti

telefonitsi. Kokkuvõttest nähtuvalt on lastekaitse töötaja vanemaid täiendavalt

8 (13)

informeerinud lapse arengu seisukohalt olulisest vajadusest olla mõlema vanemaga

kontaktis. Ringkonnakohtu hinnangul pidid vanemad nii lastekaitse töötaja nõustamise kui

ka pereteraapia tulemusel igal juhul aru saama sellest, et kui vanemad elavad eraldi, siis

vajab laps lahuselavalt vanemalt regulaarset kontakti võtmist, sobivat suhtlemist ja

stimuleerimist ning samas kinnitust vanemalt, kellega laps igapäevaselt elab, et ta toetab

lapse vajadust ja õigust suhelda oma teise vanemaga. Samuti on vanematele selgitatud, et

lapses tekitab segadust tema ühe (usaldusisiku) vanema umbusaldav käitumine teise

vanema (usaldusisiku) suhtes, sest laps ei mõista vanemate vahelist võistlevat ja

vastanduvat dünaamikat.

40. Linnaosa valitsuse esindaja 07.12.2018 arvamusest nähtuvalt lapse suhtlust eraldi elava

vanemaga vaatamata vanemate nõustamisele ning perelepitusel osalemisele esialgse

õiguskaitse rakendamise perioodil regulaarselt ei toimunud. Ajavahemikus 12.09.-

30.11.2018 toimus üks põgus kohtumine 23.10.2018 lapse, ema ja isaga Mustamäe tee 177

lähedal oleval mänguplatsil. Ema ei ole nõus olnud last isa juurde ööseks lubama, lapsel

isaga individuaalselt suhelda ja isa kasvatusest ning perekondlikkust elust osa saada, ei

argipäevadel ega nädalavahetustel. Ema põhjendab keeldumist sellega, et lapsel peab

olema üks kodu ja lapse ööbimine isa juures on lapse solgutamine. Samas ütleb ema, et

isaga võib laps kohtuda küll (e-kirjavahetus 29.09.2018). Ka ei ole ema arvates lapsele

jõukohased lasteaia päevad, sest laps väsib ja jääb haigeks ning seetõttu ei saa isa last

lasteaiast pärast tööd võtta. Ema hoiak on arvamuse kohaselt lapse isa suhtes ning isa osa

lapse elus ja arengus pisendav ja tõrjuv. Selle tulemusena kogeb laps kooselavalt vanemalt

pinget, ärevust ja umbusku isa suunal, mis ei ole seotud lapse enda tunnetega. Küll aga see

kahjustab lapse psüühikat ja suhet tema isaga. Isa reaktsioon olukorrale on mure lapse

vaimse ja füüsilise tervise pärast. Seetõttu on isa püüdnud viimasel ajal pakutud

suhtluskorravälistele kohtumistele mitte tulla, vältides sellega lapse hingelist ja

psühholoogilist koormamist (tl 128-132, III kd).

41. Ringkonnakohtus 07.12.2018 toimunud teistkordsel ärakuulamisel avaldas ema, et tema on

soovinud määratud suhtlemiskorda täita, kuid isa kohtumistele ei ilmunud. Ema esitas

asjaolu kinnitamiseks, et ta ei ole lapse ja isa kohtumisi takistanud ning teeb kohtumise

toimumiseks koostööd lastekaitse töötajaga, kohtumiste tabeli ja e-kirjad (tl 92-114, III kd).

Isa avaldas 07.12.2018 ärakuulamisel, et edastatud sõnumid ja kirjavahetus on esitatud

valikuliselt ning selgitas, et lapse ema ei soovi teda lapse ellu ja ainukesel toimunud

kohtumisel 23.10.2018 ütles laps talle, et kardab teda. Isa leiab, et ema vastuseis isa ja lapse

suhtlemisele takistab tal lapsega usaldusliku suhte loomist ja on selliselt last traumeeriv,

mistõttu pidas ta õigemaks kohtumistele mitte minna. Samuti on ema keeldunud täitmast

suhtluskorra osa, milles olid määratud isa ja lapse kohtumised ööbimistega isa juures.

42. Kuivõrd ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse rakendamise korras määratud suhtluskorra

järgi lähtus isa ja lapse kohtumiste korraldamine ka vajadusest minimeerida vanemate

kokkupuudet, mis võinuks isa ja lapse suhtlusele kaasa aidata, pidanuks isa ja lapse

kohtumised reeglina algama lapse võtmisega lasteaiast ning lõppema sinna

tagasiviimisega. Ärakuulamisel avaldas ema, et laps ei ole siiski regulaarselt lasteaias

käinud ja põhjendas seda lapse haigestumisega. Laps on jõudnud sinna alates septembrist

vaid viimasel ajal 3-4 korda. Lisaks otsustas ema lasteaeda vahetada ilma isa nõusolekuta,

9 (13)

isegi viimast sellest informeerimata. Ema nõustus, et ta ei ole esialgse õiguskaitse korras

määratud suhtluskorda lasteaia küsimuses täitnud (tl 138-142, III kd).

43. Seega peaks ema 07.12.2018 ärakuulamisel avaldatud ja 04.12.2018 esitatud kirjavahetuse

retoorikast nähtuma justkui, et ta mõistab lahuselava vanema rolli lapse elus ning on lapse

ja isa suhtlusele soovinud kaasa aidata ning isa on see, kes ei ole pidanud vajalikuks

kohtumistele ilmuda. Isa omakorda leiab, et ema sõnad ja teod on omavahel vastuolus ning

jättes kohtumistele tulemata, on ta üritanud säästa lapse psüühikat. Arvestades, et

07.12.2018 oli esialgse õiguskaitsena rakendatud suhtluskorra järgne isa ja lapse kohtumise

kord, avaldasid pärast tekkinud olukorra põhjalikku arutelu, isa valmisolekut ja ema

nõustumust isa ja lapse kohtumise toimumiseks. Linnaosa valitsuse lastekaitse ametnik

esitas 12.12.2018 kohtumiste kohta ülevaate, millest selgub, et isa ja lapse kohtumised

leidsid aset 07.12.2018 ja 09.12.2018. Osundatud ülevaates on detailselt kirjeldatud

kohtumiste kulgu, lapse ja vanemate käitumist (tl 148-150, III kd) ning kirjeldatust saab

teha järelduse, et tegelikkuses ema lapsele isaga kohtumisele minekut lihtsamaks ei teinud

ning oma tegudes ei näidanud, et ta tõepoolest isal lapsega kontaktivõtmist julgustab,

sellele kaasa aitab ning selleks ka lastekaitse töötajaga koostööd teeb. Ülevaatest nähtub,

et ema seadis kohtumise algusest lastekaitse töötaja lapse jaoks kohtumisel turvatunde

suurendamiseks tehtud ettepanekud kahtluse alla (vastuseks ettepanekule anda laps isa

sülle küsimus, et miks isa võib last süles hoida ja ema ei või, keeldumine lastekaitsetöötaja

pakkumisest minna kohtumist jätkama laste mängutuppa põhjendades seda sooviga vältida

lastekaitsetöötaja poolt antavaid võimalikke hinnanguid ema käitumisele, vastuseks

lastekaitse töötaja korduvale palvele rahustada ja julgustada nutvat last, hakkas ema enda

süles olevat nutvat last filmima). Kuna lapse heaolu oli tekkinud olukorra tõttu tugevalt

häiritud, lõpetas lastekaitse töötaja kohtumise ning järgmiseks kokkulepitud kohtumisele

09.12.2018 oli kaasatud ka lastekaitse vanemspetsialist, et lapse ja isa suhtlust suunata ja

toetada. Ülevaate kohaselt hoidis ema last 09.12.2018 paarkümmend minutit kestnud

kohtumise kestel süles ning lahku mindi edasise plaaniga, et isa võtab lapse kolmapäeval

(12.12.2018) lasteaiast ja viib neljapäeval lasteaeda. 11.12.2018 informeeris isa lastekaitse

töötajat, et ema oma palunud anda lapsele puhkust ja aega, sest laps on pärast 09.12.2018

kohtumist hüsteeriline ning ema ei soovi isa ja lapse kohtumiste jätkumist, sest need

kahjustavad last (tl 148-150, III kd).

44. Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetluses kogutud andmeid sh ärakuulamistel

avaldatut, on põhjendatud linnaosa valitsuse esindaja ülevaates antud hinnang, et lapsega

kooselav vanem käitub last teisest vanemast pigem võõrandavalt. Lapsega kooselav vanem

on ühepoolselt otsustanud lapse hooldusõigust puudutavate lapse õiguste (haridus, elukoht,

tervis jne), sh suhtlusõigust teise vanemaga, realiseerumise üle. Kolleegium saab kogutud

materjalidest järeldada, et ema avaldused teise vanema rolli aktsepteerimise kohta lapse

elus on formaalsed ning sisuliselt ta seda ei tunnusta. Seega on veenev linnaosa valitsuse

ülevaates tehtud lastekaitse töötaja järeldus, et ema hoiaku tulemusena kogeb laps

kooselavalt vanemalt pinget, ärevust ja umbusku isa suunal, mis ei ole seotud lapse enda

tunnetega. Lastekaitse töötaja hinnangul saab 07.12.2018 aset leidnud intsidenti, kus lapse

vanem, kes lapsega igapäevaselt elab ja keda laps kõige rohkem usaldab, ei püüdnudki

nutvat ja ärevuses last lohutada ega rahustada, vaid asus seda filmima, pidada lapse

emotsionaalseks väärkohtlemiseks.

10 (13)

45. Selle reaktsiooniks on omakorda isa mure lapse vaimse ja füüsilise tervise pärast ning selle

säästmiseks on ta kohtumistest ka loobunud. Kolleegium nõustub linnaosa valitsuse

ülevaates antud arvamusega, et lapsega kooselava vanema motiivid lapse senises

elukorralduses ning lapse õigusi (tervis, haridus, identiteet) puudutavate otsuste tegemisel

ei ole üheselt mõistetavad. Ühest küljest lapsega kooselav vanem justkui soovib, et lapsel

oleks terve suhe oma mõlema vanemaga ja et lapse isa osaleks lapse kasvatamises, aga

samas, kui seda lapse õigust teise vanema poolt realiseerima hakatakse, siis ilmneb

takistusi, miks ikkagi ei saa laps oma lahuselava vanemaga suhelda ning lapsega kooselav

vanem pakub lahuselavale vanemale hoopis kokkuleppel lapse osas otsustus- ja

esindusõigusest loobuda (tl 147-151, III kd).

46. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja

kontakti mõlema vanema ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab

last. Käesolevas menetluses asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et isaga suhtlemine

kahjustaks last, esile toodud ei ole. Linnaosa valitsuse ülevaate kohaselt saab kinnitada, et

lapsel on kontakt lahuselava vanemaga jätkuvalt olemas.

47. Ringkonnakohus leiab eeltoodud põhjendustel, et maakohus on hinnates PKS § 137 lg-s 3

sätestatud kriteeriumite alusel kummagi vanema võimekust, valmisolekut ja pühendumist

last kasvatada samaväärseks, õigesti kaalunud ema hooldusõiguse osaliselt lõpetamisel

vanemate suutlikkust arvestada hooldusõiguse teostamisel lapse ja teise vanema huvidega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ei ole alust arvata, et kui kohus annaks

hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas YY-le, paraneks sellest isa ja lapse

omavaheline suhtlus, paraneks nende kiindumussuhe, isaroll lapse elus muutuks

olulisemaks ning oleks tagatud lapse suhtlus ka oma isapoolsete sugulastega.

48. Ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses vanemate lepitamise ja lapse ning lahuselava

vanema suhtlemise korraldamise käigus tekkinud siseveendumus kinnitab maakohtu

järeldust, et lapse õiguse ja vanema kohustuse lapsega suhelda saab olla tagatud

hooldusõiguse osalise lõpetamisega, andes lapse viibimiskoha otsustusõiguse üle lapse

isale. Kolleegium möönab, et hooldusõiguse osaline lõpetamine viibimiskoha õiguse osas,

andes selle üle lapse isale, võib esmapilgul näida last traumeerivana, kuna laps on elanud

siiani igapäevaselt vaid emaga. Kuigi emast eemalolek võib põhjustada vaeva, ei ole

kolleegiumi arvates pikemas perspektiivis isaga kontakti puudumine mingil viisil lapse

huvides, sest lapsel on arengu seisukohalt vaja ka teist vanemat ning väike poiss vajab isa-

eeskuju. Arvestades lapse loomuomast arusaama ja võimekust suhelda mõlema vanemaga

ning isapoolset valmisolekut mitte takistada ema ja lapse suhtlemist, nõuab uus olukord

küll kohanemisperioodi, kuid võimaldab lapsel saada osa elust mõlema vanemaga. Laps

on eelnevalt viibinud koos isaga, sh on toimunud kohtumised ööbimistega.

Ringkonnakohus ei jaga ema etteheiteid justkui kujutaks lapse hooldusõiguse osaline

üleandmine isale lapse isikuõiguste lubamatult ulatuslikku riivet, kuna lapse ja isa vahel

puudub emotsionaalne side ning seetõttu, et kindlaks on tegemata lapse isa vanemlikud

oskused ja pädevus last kasvatada. Samas ei ole ema näidanud, mil viisil ta on üldse

võimaldanud lapse ja isa lähedussuhte tekkimist. Ärakuulamisel isa avaldatust saab teha

järelduse, et isal on valmisolek olukorraga toime tulla, st õppida jagama oma aega, kuidas

kuulata ja mõista oma last, saada aru, millised on lapse vajadused, tujud ja iseloom. Kohtu

ette toodud asjaolude kohaselt on tegemist terve ja eakohaselt arenenud lapsega, mistõttu

11 (13)

ei ole kolleegiumil alust kahtluseks, et lapsel ei ole võimekust loomupärase olukorraga

harjumiseks või et sellega ei oleks tagatud pikemas perspektiivis lapse huvid. Linnaosa

valitsuse ülevaates sisalduva arvamuse kohaselt tuleb last iga uue olukorraga kohanemisel

toetada, pakkudes temale nii füüsilist kui emotsionaalset lähedust, selgitades lapsele uut

olukorda, vajadusel igapäevaselt nii nagu muudegi arenguvajaduste osas. Samas, kui

praegune olukord jätkub, jääb laps pikemas perspektiivis ilma lapse arenguülesannetest

tulenevatest sotsiaalse- ja füüsilise arengu stimulatsioonist, mida väga intensiivse arengu

ja iseseisvumise perioodil on vaja. Kolmeaastane laps vajab lisaks terve kiindumussuhte

kujunemisele vanematega tasapisi sotsiaalsete suhete toetamist eakaaslastega, turvalist

suhtlemist teiste täiskasvanutega ning aktsepteerimist ja juhendamist tervele minaarengule

ning enesehinnangule.

49. Ringkonnakohus leiab seega, et maakohus on kohaldanud asja lahendamisel

uurimispõhimõtet,

välja

selgitanud

lapse

parimad

huvid

ning

täitnud

põhjendamiskohustust. Kolleegiumi hinnangul on kohus piisavalt põhjendanud, mis

kaalutlustel kuulus rahuldamisele lapse isa esitatud taotlus hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse viibimiskoha otsustusõiguse osas ning millistel kaalutlustel ei jäi

rahuldamata lapse ema esitatud samasisuline taotlus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

50. Ringkonnakohus peab põhjendatuks võtta asja materjalide juurde kõik apellatsiooniastmes

menetlusosaliste poolt esitatud tõendid, kuna need on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks.

51. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis lisaks ka lahendamata

taotlused. 04.12.2018 seisukohas palub lapse ema kontrollida lapse isa pädevust ja

vanemlikku võimekust lapse kasvatamisel ning lisaks lapse võimekust ja toimetuleku

võimalusi tema tavakeskkonnast (ema juurest) võõrasse olukorda (isa juurde) suunamisel.

Kolleegiumi hinnangul puudub vajadus läbi viia lapse isa suhtes ekspertiis, kuna kohtu ette

ei ole toodud asjaolusid, mis annaks ekspertiisi määramiseks alust. Lapse ema poolt kohtu

ette toodud asjaolud näitavad vanemate vahelist konflikti ja usaldamatust teise vanema

suhtes, mis aga ei anna alust anda hinnanguid isa tegeliku vanemliku pädevuse kohta.

Lapse ema on erinevates menetlusdokumentides kinnitanud, et laps on terve ja eakohaselt

arenenud (vt nt 04.12.2018 menetlusdokumendi p 11, tl 104, III kd). Kolleegiumil puudub

alus arvata, et lapse huvid saaksid kahjustada tema nii loomupäraste kui ka seadusega

ettenähtud õiguste tagamisel, milleks on mõlema vanemaga suhtlemine. Seega ei pea

kolleegium põhjendatuks ka taotlust lapse suhtes ekspertiisi läbiviimiseks.

52. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta käesoleva kohtumääruse jõustumiseni

kehtima Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2018 määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse,

millega määrati kindlaks lapse isa ja lapse suhtluskord kohtumenetluse ajaks.

53. Kuna määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

54. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava

12 (13)

määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks

selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Lapse isa on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1 859 eurot (koos käibemaksuga). Lapse

isale on osutatud õigusabi 14 h ja 5 min ulatuses. Esindaja tunnihinnaks on 110 eurot,

millele lisandub käibemaks (tl 146, III kd).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seaduse §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi

kasutamine põhjendud, arvestades asja keerukust. Kolleegium leiab aga, et lapse isa

lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ei ole täiel määral

põhjendatud.

Kohus saab välja mõista üksnes need kulud, mida kulude hüvitamiseks kohustatud isik sai

ette näha. Vastav seisukoht tuleneb mh asjaolust, et hüvitatavad on need lepingulise

esindaja kulud, milliste toimingute tegemine nähtub ka vastaspoolele, sh kohtutoimikust.

Kolleegiumi hinnangul ei kuulu käesolevas menetluses rahuldamisele lepingulise esindaja

kulud, mis on tehtud 29.06.2018 ja 11.07.2018 seoses kliendiga nõupidamistele ja kirjade

koostamisele kokku 1 h ulatuses, kuna selgituste kohaselt on need tehtud seoses

täitemenetlusega,

kuid

kohtutäituri

poole

pöördumise

asjaolud

ühestki

menetlusdokumendist ei nähtu. Samuti ei ole põhjendatud esindaja märgitud 30.08.2018

toiming kestusega 10 minutit lapse isa poolt kohtule esitatud kirja läbitöötamiseks, sest

toimikust ei nähtu esindaja seost vastava kirjaga – kirja on allkirjastanud ja kohtule

esitanud lapse isa isiklikult (tl 58-60, III kd). Kolleegium ei pea põhjendatuks 06.09.2018,

10.09.2018, 24.09.2018 ja 27.11.2018 menetlustoimingud (suhtlus kliendiga, kliendi poolt

koostatud kirja läbitöötamine, vastused kliendi küsimustele, nõupidamine kliendiga) kokku

1 h ulatuses, kuna vastaval ajavahemikul esitas lapse isa kohtule isiklikult 10.09.2018

lühikese e-kirja (tl 64-66, III kd), millisest esindaja osavõttu ei nähtu. Rohkemaid

menetlustoiminguid antud ajavahemikul lapse isa esindaja poolt kohtutoimikust samuti ei

selgu, mistõttu ei saa pidada neid toiminguid ka õigustatuks, milliste hüvitamist saaks

vastaspoolelt nõuda. 10.12.2018 on esindaja 30 minuti ulatuses suhelnud kliendiga seoses

lastekaitse seisukoha esitamisega ning koostanud menetluskulude nimekirja. Kolleegium

leiab, et menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole vajalik õigusteadmiste olemasolu

(vt RKTKm 11.11.2014, nr 3-2-1-77-14, p 12; RKTKo, 21.06.2017, nr 3-2-1-64-17, p 12

neljas lõik), mistõttu tuleb vähendada põhjendatud ajakulu antud toimingu juures 10 minuti

võrra. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas väljatoodud esindaja poolt tehtud

menetlustoimingud vastavad ajakulult nendeks toiminguteks vajaminevale ja põhjendatud

ulatusele, arvestades asja keerukust ja mahtu. Tehtud toimingud olid õigustatud ja

vajalikud. Samuti vastab lepingulise esindaja töötunnihind 110 eurot praeguse aja

turuhinnale. Seega peab kolleegium lapse isa esindaja tehtud menetlustoiminguid

põhjendatuks 11 h ja 45 minuti ulatuses, mis on 1 551 eurot (11h 45 min x 110 eurot/h =

1 292.50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%). Menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus jääb rahuldamata 2 h ja 20 minuti osas, mis on 308 eurot (1 859 – 1 551). Vastavalt

13 (13)

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal