2-17-19388/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT UOT S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2018.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-19388

Tsiviilasi

H K P’i ja M A P’i hagi A P’i vastu elatise

suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõudes 4448,07 eurot ja hageja II nõudes 4571,82

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: H K P (isikukood xxx);

Hageja II: M A P (isikukood xxx);

Hagejate seaduslik esindaja: N V (isikukood xxx; e-post:

xxx);

Hagejate

lepinguline

esindaja:

Liis

Tedder,

vandeadvokaat (e-post: menetlus@concordia.ee);

Kostja: A P (isikukood xxx;

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Anne

Värvimann (e-post: menetlus@leppik.ee)

Asja arutamine

RESOLUTSIOON

05.07.2018 kohtuistungil ja seejärel TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalik menetlus

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 A P’lt

H K P’i ja M A P’i kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust.

3. Välja mõista kostjalt A P’lt hageja H K P’i kasuks igakuine elatis summas 259,04

eurot alates 29.12.2017 kuni H K P’i täisealiseks saamiseni, so kuni 16.03.2026.

4. Välja mõista kostjalt A P’lt hageja M A P’i kasuks igakuine elatis summas 275,11

eurot alates 29.12.2017 kuni M A P’i täisealiseks saamiseni, so kuni 04.03.2028.

5. Elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette N Vend’ti arveldusarvele

nr xxx, selgitusse märkida „elatis“.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt N V’i ja A P’i kooselust on sündinud kaks last – H K P, sündinud

16.03.2008 ja M A P, sündinud 4.03.2010. Vanemate kooselu lõppes 2013. a detsembris, mil A

P vanemate ja laste senisest ühisest elukohast välja kolis. Pärnu Maakohtu 08.02.2016. a

maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 on kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud

igakuine elatis summas 200 eurot. Hagejad on seisukohal, et käesoleval juhul on elatisnõude

aluseks olevad asjaolud muutunud ning see tingib ka elatise suurendamise nõude esitamise.

Muutunud on üldine elukallidus (tarbijahinnaindeks on kasvanud 6,3 %, miinimumelatis tõusnud

215 €-lt 2017. a 235 ja 2018. a 250 €-ni), 08.02.2016. a elas ema lastega kostja emale kuulunud

elamus aadressil x, 2016. a lõpuks koliti tänasesse elukohta, lapsed on kasvanud ning nende

kulud järjest suurenenud, sh hageja II on alustanud kooliteed. Tsiviilasjas nr 2-16-100422 on

kummagi hageja kasuks alates 08.01.2016. a välja mõistetud igakuine elatis summas 200 €.

Arvestades vanemate võrdsust tuleb eeldada, et elatise väljamõistmise hetkel olid kummagi lapse

kulud 400 € kuus. 200 € suurune elatis ei ole hagejate ülalpidamiseks ühele vanemale langevas

osas seega enam piisav. Eelnevat kinnitab osaliselt ka kostja enda elatise väljamõistmise järgne

käitumine. Kostja on perioodil 01.01.2017-01.07.2017. a, s.o peale maksekäsu tegemist tasunud

kummagi lapse ülalpidamiseks 200 € asemel 235 € kuus, mis vastas toonasele seadusjärgsele

miinimumelatisele. Sellele järgnevalt miinimumelatisele vastavad maksed kahjuks lõppesid ning

kostja jätkas 200 € suuruse igakuise elatise tasumist. Alates 01.01.2018. a on minimaalne elatist

ühele lapsele 250 € kuus. Ka sellest summast on kostjalt välja mõistetud ja kostja poolt tasutav

igakuine elatis oluliselt väiksem.

Laste igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on alljärgnevad:

Eluasemekulu summas 262,8 €. Laste koduks on kõigi mugavustega kolmetoaline korter Tallinna

kesklinnas aadressil x üldpinnaga 65,7m2, mida lapsed kasutavad koos oma emaga.

Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on Tallinna Kesklinnas asuva korteri keskmiseks üürihinnaks

12 €/m2. Laste eluaseme keskmiseks üürihinnaks on seega 788,4 €. Kuivõrd eluaset kasutavad

3 inimest, tuleb ühe lapse kuluna sellest arvestada 1/3, s.o 262,8 €.

Kommunaalkulud on keskmiselt 121,64 € kuus, millest ühe lapse kulu moodustab 1/3, s.o 40,54

€. Elekter keskmiselt 22,38 € kuus, millest ühe lapse kulu moodustab 1/3, s.o 7,46 €. Telia

kodused teenused/teleteenused summas 33,03 € kuus, millest ühe lapse kulu moodustab 1/3, s.o

11,01 € kuus . Laste telefoni kuutasu summas 3,98 € kuus lapse kohta.

Toidukulu keskmiselt 150 € kuus lapse kohta. Kuivõrd tegemist on üldteada kuluga, siis

nimetatud kulu tõenduseks kuludokumente esitatud ei ole ning hagejad paluvad lähtuda

mõistlikkuse põhimõttest.

Transpordikulu ca 50 € kuus lapse kohta, mis moodustub auto kütusekulust. Suurem osa kütusest

kulub laste kooli ning trennidesse viimisele ja sealt ära toomisele.

Õppemaks 164,1 € kuus lapse kohta. Lapsed käivad x. Tegemist on tasulise kooliga, mille

aastane õppemaks 1-3 klassis on 1970 € aastas lapse kohta. Igakuine keskmine kulu õppemaksule

on seega 164,1 € lapse kohta.

Kooli toiduraha summas 7,98 € kuus lapse kohta. Toiduraha suurus on 10,64 € kuus ja 95,76 €

aastas (arvestusega, et laps käib koolis 9 kuul aastas) lapse kohta. Igakuine keskmine kulu

koolitoidule on seega 7,98 € lapse kohta.

Kitarriõpe 120 € kuus lapse kohta.

H K P’i x treeningmakse summas 60 € kuus ning M A P’i x treeningmakse summas 50 € kuus.

Kuivõrd treeningud toimuvad 11 kuul aastas, siis on H K P’i treeningute kulu aastas keskmiselt

55 € kuus ning M A P’i treeningute kulu aastas keskmiselt 45,83 € kuus.

H K P’i x õppemaks summas 360 € aastas, s.o 30 € kuus ja M A P’i Lasteekraani Muusikastuudio

õppemaks summas 414 € aastas, s.o 34,5 € kuus.

M A P’i kergejõustiku trenni tasu summas 30 € kuus. Kuivõrd treeningud toimuvad 9 kuul aastas,

siis on M A P’i treeningute kulu aastas keskmiselt 22,5 € kuus.

Koolivormi kulutused summas 135,3 € õppeaastas kahe lapse peale kokku. Ühe lapse keskmine

igakuine kulu koolivormile on seega 5,6 €.

Vaba aja ja meelelahutuse kulud (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jms) keskmiselt 30 €

kuus lapse kohta. Kuivõrd tegemist on üldteada kuluga, siis nimetatud kulu tõendamiseks

kuludokumente esitatud ei ole ja hagejad paluvad lähtuda mõistlikkuse põhimõttest.

Riiete kulu keskmiselt 50 € kuus lapse kohta. Kuivõrd tegemist on üldteada kuludega, siis

nimetatud kulude tõendamiseks kuludokumente esitatud ei ole ja hagejad paluvad lähtuda

mõistlikkuse põhimõttest.

H K P’i igakuised kulud on seega kokku 988,47 € ja M A P’i igakuised kulud 1017,97 €.

Lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest peaks kummagi vanema kanda jääma vastavast

summast pool, s.o H K P’i kuludest 494,23 € ja M A P’i kuludest 508,98 €, millises summas

elatise paluvad hagejad kostjalt välja mõista.

Hagejad paluvad muuta Pärnu Maakohtu 08.02.2016. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422

välja mõistetud elatise suurust järgmiselt: 1. Mõista A P’ilt M A P’i ülalpidamiseks välja

igakuine elatis alates 29.12.2017. a kuni M A P’i täisealiseks saamiseni summas 508,98 €, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 2. Mõista A P’ilt

H K P’i ülalpidamiseks välja igakuine elatis alates 29.12.2017. a kuni H K P’i täisealiseks

saamiseni summas 494,23 €, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast; 3. Määrata, et M A P’i ja H K P’i elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette N

V’i arveldusarvele nr x, selgitusega “elatis” ja 4. jätta menetluskulud A P’i kanda.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et hagiavalduses on teadlikult esitatud ebaõigeid väiteid ja varjatud kohtu eest

tegelikke asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt peale lahkuminekut leppisid vanemad kokku, et

kostja maksab laste ülalpidamiseks kokku 500 eurot kuus. Lisaks on hagis väidetud, et mõlemad

vanemad otsustasid, et võimaldavad lapsele tasulist kooli. Nimetatud väited ei vasta tõele.

Esiteks ei leppinud vanemad kokku, et kostja maksab laste ülalpidamiseks 500 eurot kuus.

Hagejad esitasid 08.01.2016. a Pärnu Maakohtule avalduse kostjalt elatise väljamõistmiseks.

Kostja nimetatud avaldusele vastu ei vaielnud, millest tulenevalt koostas Pärnu Maakohus

08.02.2016. a maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma mõlemale hagejale elatist 200 eurot

kuus alates 08.01.2016. a kuni laste täisealiseks saamiseni.

Nimetatud kohtulahendit on kostja käesoleva ajani kohaselt täitnud. Samuti ei ole kõnealusest

lahendist tulenevalt kostjal kohustust tasuda hagejate ülalpidamiseks kalendrikuus kokku 500

eurot nagu nõuavad hagejad, vaid 400 eurot. Teiseks ei ole kostja kunagi nõustunud laste

panemisega tasulisse kooli olukorras, kus kesklinnas on lastele tagatud väga hea tasemega ning

tasuta õpe piirkonnakoolides. Laste panemine tasulisse õppesse oli laste ema soov ja initsiatiiv,

millega kostja ei ole nõustunud ega nõustu ka käesoleval ajal. Seega puudub alus mõista kostjalt

välja põhjendamata ja ebavajalikke kulutusi laste tasulisele õppele.

Hagiavalduse väide, et N V on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et laste tegelikud

kulud on oluliselt suuremad ning laste isa panus laste ülalpidamisse ei ole piisav jäädes isegi alla

seadusega sätestatud minimaalse elatise summa on ebaõige. Kostja on alates elatise

väljamõistmise lahendi tegemisest nimetatud lahendit kohaselt täitnud. Viidatud lahendis ei ole

määratud, et elatise summa suureneb vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusest tuleneva miinimum

töötasu suurenemisega, vaid kostjalt on välja mõistetud 200 eurot kuus mõlema hageja kasuks

kuni hagejate täiskasvanuks saamiseni. Laste ema ei ole kordagi kostjale öelnud ega tõendanud,

et laste põhjendatud ja vajalikud igapäevased elamiskulud ja seega kostjale langev elatise kulu

oleks käesoleval ajal suurem kui algselt maksekäsu kiirmenetluses kostjalt nõutud elatis.

Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal kohustus tasuda elatist suuremas summas kui viidatud

kohtulahendis toodud 200 eurot ühe hageja kohta kalendrikuus.

Kostja on seisukojal, et hagejatel puuduvad eluaseme kulutused. Hagejatele elamispinna

ostmiseks võttis kostja laenu ja tasus hagejate elukoha eest laste ema poolt korteriomandi

omandamise tehingul 120 000 eurot, mis moodustab ca ⅔ kõnealuse elamispinna

kogumaksumusest. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et lapse elukoha tagamiseks peaksid

mõlemad vanemad panustama võrdselt. Käesoleval juhul on kostja hagejate (ja sh ka laste ema)

elukoha soetamisse juba panustanud ⅔ elukoha maksumuse ulatuses. Eelnevast tulenevalt on

alusetu ning kostja suhtes ebaõiglane hagejate nõue elamiskulude täiendava hüvitamise osas

nende elukoha keskmise üürihinna alusel, kuivõrd kostja on oma kohustuse hagejatele

elamispinna tagamisel juba täitnud ning seda poole suuremas osas kui laste ema.

Hagejad ei ole tõendanud, et nende vajalikud ja põhjendatud igapäeva vajadustest tulenevad

kulud ühes kalendrikuus ületavad 400 eurot hageja kohta ehk 800 eurot kokku. Kostja on

käesoleva ajani tasunud hagejate ülalpidamiseks kohtulahendiga temalt välja mõistetud elatist

summas 200 eurot mõlemale hagejale kalendrikuus. Kostja on tasunud ca ⅔ ehk 120 000 eurot,

mistõttu puudub alus kostjalt eluasemekulu summas 262,80 eurot väljamõistmiseks, kuivõrd

nimetatud kulu hagejad reaalselt ei kanna.

Hagejate söögikulud on ülepaisutatud ja tõendamata, mistõttu puudub alus ka nimetatud nõude

rahuldamiseks. Hagiavalduses toodud transpordikulu on samuti ebavajalik ja põhjendamata ning

tuleb jätta rahuldamata. Hagejad elavad kesklinnas ja käivad koolis samuti kesklinnas. Tallinnas

kehtib hagejatele tasuta ühistranspordi kasutamise võimalus, mistõttu ei ole põhjendatud

bensiinikulu väljamõistmine kostjalt.

Lisaks on oluline märkida, et hagejate seaduslikul esindajal on üks sõiduk. Transpordikulu

kviitungid on aga esitatud nii bensiini kui ka diisli tankimise eest, mis viitab asjaolule, et laste

ema on elatise nõude kunstlikuks suurendamiseks esitanud menetlusse tõendeid selliste kulude

osas, millel ei ole hagejatega midagi ühist, ehk kolmandate isikute sõidukite kütusekulusid.

Hagiavalduses toodud õppemaks summas 164,1 eurot lapse kohta on samuti ebavajalik ja

põhjendamata kulu. Kostja ei ole andnud oma nõusolekut hagejate panemiseks tasulisse kooli,

kuivõrd hagejate elamispiirkonnas on hagejatel võimalus käia ka hea tasemega tasuta koolis.

Juhul, kui laste ema soovib siiski, et hagejad õpiksid tingimata tasulises koolis, ei ole nimetatud

kulu käsitletav laste igapäevase esmavajaduse katmise kuluna ning nimetatud kulu kandmine

tuleb jätta laste ema kanda.

Hagiavalduses märgitud kitarriõpe 120 eurot kuus lapse kohta on samuti ülepaisutatud ja

tõendamata kulu. Ajal, mil pooled elasid veel koos, käis hageja I kitarritundides sama õpetaja

juures ja tundide eest ei tasunud, kuivõrd laste ema osutas vastutasuks muusikakoolile

raamatupidamisteenuseid. Seega on tõendamata laste kitarritundide eest väidetavate kulude

tegelik kandmine laste ema poolt. Hagile lisatud arve kulude kandmist ei tõenda. Samuti on

nimetatud kulu põhjendamatult suur, kuivõrd muudes Tallinna muusikakoolides on kitarriõpe

oluliselt odavam.

Hagiavalduses puudub hageja I osas kirjalik leping, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kas

Lasteekraani Muusikastuudios käivad mõlemad lapsed või ainult hageja II. Samuti on

tõendamata kõnealuste huviringide eest tasumine laste ema poolt. Hagiavalduses väidetud kulu

30 eurot kalendrikuus lapse kohta on samuti tõendamata, mistõttu ei ole nimetatud kulu vajalik

ega põhjendatud kostjalt välja mõista.

Hagiavalduses toodud koolivormide kulu summas 135,3 eurot õppeaastas lapse kohta on samuti

ebavajalik ja põhjendamata, kuivõrd kui lapsed käiksid tasuta piirkonnakoolis, puuduks vajadus

osta lastele ka tasulist koolivormi.

Seega on laste ema esitatud kulud suures osas ülepaisutatud ning ebavajalikud ja kulude tegelik

kandmine laste ema poolt on täielikult tõendamata, mistõttu on elatise nõue põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

Hagejate riiklikud toetused laekuvad laste ema kontole ning nimetatud toetuseid tuleb elatise

väljamõistmisel kostjalt arvesse võtta. Lisaks tuleb hagejate elatise nõude lahendamisel arvesse

võtta, et käesoleval ajal saab laste ema mõlema lapse kohta kokku riiklikke toetusi summas 110

eurot kalendrikuus. Nimetatud toetuste summa tuleb laste põhjendatud ja vajalikest igapäevastest

elamiskuludest maha arvata. Seega tuleb hagejate elatise nõude lahendamisel hagejate vajalike

ja põhjendatud elamiskulude arvutamisel kuludest maha arvata ka kummagi hageja saadav riiklik

toetus summas 55 eurot kalendrikuus, mis laekub laste ema kontole.

Arvestades, et kostja tasub käesoleval ajal hagejatele kokku elatist summas 400 eurot

kalendrikuus ning samas summas on hagejaid kohustatud ülal pidama ka laste ema, lisaks laekub

laste emale igakuiselt lastetoetus summas 110 eurot kuus, ei ole käesolevas menetluses

tõendatud, et hagejate vajalikud ja põhjendatud elamiskulud ületaksid 910 eurot kalendrikuus,

mistõttu tuleb hagiavaldus tervikuna jätta täies ulatuses rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud

neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Perekonnaseaduse PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Alaealise

lapse ülalpidamiseks kohustuvad PKS §-st 96 tulenevalt eeskätt vanemad. PKS § 100 lg 1

kohaselt täidab vanem oma ülalpidamiskohustust eelkõige raha perioodilise maksmisega ning

ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus või osapoolte kokkulepe võib kohustatud isik elatist

anda muul viisil. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve. PKS § 100 lg

2 järgi tekib rahalise elatise nõue vanema vastu esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos

või ei osale lapse kasvatamises.

Kohus on hageja poolt tõendina esitatud sünnitunnistuste (tl 7-8) alusel tuvastanud, et hagejate

H K P ja M A P isa on A P (isikukood x) ja ema N V (isikukood x). Pärnu Maakohtu 08.02.2016

maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 on kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud

igakuine elatis 200 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejad elavad ühes

leibkonnas koos emaga. TsMS § 497 järgi saab elatise suuruse muutmist hagimenetluses nõuda

juhul, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Jõustunud kohtuotsusega

väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi

esitamise ajast.

Kuivõrd tegemist on varasema lahendiga kindlaks määratud elatise summa muutmisega, tuleb

kohtul kindlaks teha, kas asjaolud võrreldes 08.02.2016 lahendi tegemise ajaga on muutunud,

mis annaks õiguse rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Hagejad on esitanud hagi elatise

suurendamiseks seoses sellega, et elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Hagejad

leiavad, et muutnud on üldine elukallidus (tarbijahinnaindeks on kasvanud 6,3%.),

miinimumelatis on tõusnud 216 eurolt 2017 aastal 235 eurole ja 2018. aastal 250 euroni.

08.02.2016 elas ema lastega kostja emale kuulunud elamus aadressil x, 2016 koliti tänasesse

elukohta, lapsed on kasvanud ja nende kulud on järjest suurenenud, sh hageja II on alustanud

kooliteed. Hageja I põhjendatud ja vajalikud kulud on 988,47 eurot kuus ja hageja II põhjendatud

ja vajalikud kulud on 1017,97 eurot kuus.

Kuna Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100422 on kostjalt kummagi

hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 200 eurot ning jõustunud määrus välistab TsMS §

457 lg 1 koosmõjus TsMS § 371 lg 4 kohaselt samas asjas uue kohtusse pöördumise, seega ei

saa olla vaidlust elatise üle kummalegi hagejale 200 eurot kuus, vaidlus saab olla üksnes 200

eurot ületavas osas. Kuna tsiviilasjas nr 2-16-100422 on kummagi hagi kasuks välja mõistetud

igakuine elatis summas 200 eurot, siis arvestades vanemate võrdsust, tuleb eeldada, et elatise

väljamõistmise hetkel olid kummagi lapse kulud 400 eurot kuus.

Kohus nõustub hagejatega, et asjaolud võrreldes 08.02.2016 lahendi tegemise aja seisuga on

muutunud. Muutunud on üldine elukallidus, lapsed on kasvanud 2 aastat vanemaks ja nende

kulud on suurenenud, hageja II on alustanud kooliteed, samuti on laste ja nende ema elukoht

muutunud.

Poolte vahel on vaidlus laste põhjendatud kulude koosseisu ja suuruse osas ja elatise andmise

proportsiooni osas lähtudes vanemate varalisest seisundist. Kostja leiab, et hagejate nõutav elatis

on ülepaisutatud ning samuti ei võimalda kostja sissetulek ning varaline seisund hageja poolt

nõutud elatist tasuda. Seega tulenevalt kostja vastuväidetest peab kohus hindama hagejate

vajadusi ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit.

PKS § 100 lg 1 kohaselt täidab vanem oma ülalpidamiskohustust eelkõige raha perioodilise

maksmisega ning ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus või osapoolte kokkulepe võib

kohustatud isik elatist anda muul viisil. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud

isiku huve. PKS § 100 lg 2 järgi tekib rahalise elatise nõue vanema vastu esmajoones siis, kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises.

PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääraks 470 eurot kuus, seega oli 2017 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta

235 eurot kuus. Alates 01.01.2018 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks

500 eurot kuus, seega on 2018 aastal elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta 250 eurot kuus.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-165-13 asunud seisukohale, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS tulenevalt

tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb

ülalpeetava kõiki eluvajadusi, muuhulgas ka ülalpeetava võimete ja kalduvuste kohase

haridusega seotud kulutusi ning alaealise kasvamise kulusid. Samuti peab kohus elatise

määramisel arvestama kohustatud isiku varalist seisundit. Seega tuleb kummagi vanema kanda

jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist

tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Hageja I nõuab elatisraha summas 494,23 eurot kalendrikuus ja hageja II nõuab elatisraha 508,98

eurot. Seega mõlemate hagejate elatise nõuded ületavad elatisraha miinimummäära.

Hageja I on esitanud kohtule kulude kohta järgmised andmed: eluasemekulu summas 262,8

eurot, kommunaalkulud 40,54 eurot, elekter 7,46 eurot, Telia kodused teenused/teleteenused s.o

11,01 eurot, telefoni kuutasu summas 3,98 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu ca 50 eurot

(auto kütusekulu), õppemaks 164,1 eurot, kooli toiduraha summas 7,98 eurot, kitarriõpe 120 €

kuus lapse kohta, x treeningmakse summas 55 eurot, x õppemaks 30 eurot, koolivormi kulutused

135,3 aastas st. 5,6 eurot kuus, vaba aja ja meelelahutuse kulud (kino, teater, veekeskused,

seikluspargid jms) 30 eurot, riided 50 eurot. Hageja I kulud ühes kuus kokku 988,47 eurot.

Hageja II on esitanud kohtule kulude kohta järgmised andmed: eluasemekulu summas 262,8

eurot, kommunaalkulud 40,54 eurot, elekter 7,46 eurot, Telia kodused teenused/teleteenused s.o

11,01 eurot, telefoni kuutasu summas 3,98 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu ca 50 eurot

(auto kütusekulu), õppemaks 164,1 eurot, kooli toiduraha summas 7,98 eurot, kitarriõpe 120

eurot, x treeningmakse summas 45,83 eurot, x õppemaks 34,5 eurot, kergejõustik 22,5 eurot,

koolivorm 5,6 eurot, vaba aja ja meelelahutuse kulud (kino, teater, veekeskused, seikluspargid

jms) 30 eurot, riided 50 eurot. Hageja II kulud ühes kuus kokku 1917,97 eurot.

Kostja ei ole vastu vaielnud järgmistele kuludele: kommunaalkulud 40,54 eurot, elekter 7,46

eurot, Telia kodused teenused/teleteenused s.o 11,01 eurot, telefoni kuutasu summas 3,98 eurot,

ujumistrenni treeningmaksetele hageja I osas 55 eurot kuus ja hageja II osas 45,83 eurot kuus..

Seega on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega.

Pooltel on vaidlus ülejäänud kulude vajalikkuse ja suuruse üle.

Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis

sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh

sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest

tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12, p 15).

Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja eluaseme kulud 262,8 eurot. Laste koduks on kõigi

mugavustega korter Tallinna kesklinnas aadressil x üldpinnaga 65,72 m2, mida lapsed kasutavad

koos emaga. Laste eluaseme keskmiseks üürihinnaks on 788,4 eurot ja kuna eluaset kasutavad 3

inimest tuleb ühe lapse kuluna sellest arvestada 1/3, so 262,8 eurot. Kostja vaidleb nimetatud

kuludele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt hagejatel puuduvad eluasemekulud, kuivõrd

hagejatele elamispinna ostmiseks võttis kostja laenu ja tasus hagejate elukoha eest laste ema

poolt korteriomandamise tehingul 120 000 eurot. Kostja leiab, et olukorras, kus vanem on juba

panustanud laste elukoha soetamisse selle väärtuse suuremas osas ja on mõistlik, et panustab ka

vajalike kommunaalkulude kandmisse, on põhjendamatu ja ebaõiglane arvestada temalt nõutava

elatise summa sisse ka võimalikud kasutuseelised.

Riigikohus on 16.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 puntides 17-21 selgitanud järgmist:

Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu,

kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh

lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud,

liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem

olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab

ülalpidamiskohustust. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel

arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas

eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab

kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise

(kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades

kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise

väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava

eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka

Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Nii saab kohus

määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi

kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas

piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum

on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d

20–21). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha

või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske

või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid

arvestades oma siseveendumuse kohaselt.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hagejate ema soetanud 2016 novembris endale

korteriomandi asukohaga x (tl 33). Kohtule esitatud kostja A P ja hagejate ema N V vahel

15.04.2015 sõlmitud kinkelepingu kohaselt kingib kostja hagejate emale N V 120 000 eurot ja

kingisaaja avaldab, et rahasumma kingitakse kingisaajale tingimusel, et kingisaaja kasutab

kingitud raha korteriomandi ostmiseks aadressil x. Kinkija avaldab ja kinnitab, et ta on teadlik,

et käesoleva kinkelepingu alusel kingitud raha ei vähenda temale perekonnaseadusest tulenevat

kinkija ja kingisaaja ühiste laste ülalpidamiskohustust, kuni laste täisealiseks saamiseni (tlk 71-

71 pöördel). Kostja väidab, et ta on nimetatud korteri omandamisse panustanud 120 000 eurot,

milleks on võtnud omakorda laenu. Hagejad väidavad, et toetus hagejate elamispinnaks olevas

korteri omandamisse pärines, mitte kostjalt, vaid kostja emalt I P’lt. Kohus nõustub hagejatega,

et sõltumata sellest, kellelt nimetatud raha pärineb, kinnitab kohtule esitatud kinkeleping, et

tasumisele kuuluvat elatist see ei mõjuta.

Seega on väär kostja seisukoht, et hagejatel puuduvad eluasemekulud. Korteriomand, milles

hagejad elavad, kuulub hagejate emale ning vastavalt seadusele ja kehtivale kohtupraktikale

tuleb hagejate kuludena arvestada ka eluasemekulusid eluaseme keskmisest kasutuseelis

väärtusest lähtuvalt. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on Tallinna Kesklinnas asuva korteri

üürihinnaks keskmiselt 12 eurot/m2 (tl12-12 pöördel). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et

keskmine üürihind võiks olla teistsugune. Tulenevalt hagejate emale kuuluva korteriomandi

suurusest (65,7 m2) on laste kasutuses oleva eluaseme keskmiseks üürihinnaks on 788,4 m2.

Kuivõrd eluaset kasutavad 3 inimest: hagejad ja nende ema, siis tuleb antud juhul kasutuseelise

arvutamisel lähtuda ühe lapse kohta 1/3 korteri suurusest ning seega on kummagi hageja

igakuseks kasutuseelise väärtuseks 262,8 eurot (788,4/3=262,8).

Hagiavalduse kohaselt kummagi hageja keskmine toidukulu on kuus 150 eurot. Kostja leiab, et

toidukulu ei saa olla kahe lapse peale kokku rohkem kui 150 eurot kuus. Asjaolu, et lapsed

vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on kohtu hinnangul üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu. Hagejad I ja II on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele

toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju. Samuti peab toidulaud olema mitmekesine ning ka

kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto

väljavõtteid analüüsides ei nähtu, et hagejate igakuised keskmised kulutused söögile oleks ca

150 eurot hageja kohta. Kohus märgib, et hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt teeb

hagejate ema pidevalt oste Cafe Pärnus, Coffee Club’s ja Reval Cafe’s, mis ilmselgelt ei ole

seotud hagejate toidukuludega, vaid pigem hagejate ema poolt kohvi ostmisega ja lõunasöögi

söömisega. (tl 130-148). Kohus peab mõistlikuks toidukuluks 100 eurot kummagi hageja kohta.

Kohtu hinnangul on nimetatud summaga võimalik pakkuda hagejatele I ja II mitmekesist ning

tervislikku toitu. Kohus arvestab nimetatud summa kujunemisel ka sellega, et lisaks nimetatud

toidukulule söövad hagejad ka koolis.

Vaidlust pole selle üle, et mõlemad hagejad õpivad x, mille näol on tegemist tasulise kooliga.

Aastane õppemaks on 1-3 klassis 1970 eurot ja keskmine kulu kummagi hageja õppemaksule on

164,1 eurot kuus. Nimetatud väide on tõendatud väljavõttega x koduleheküljelt (tl 29-30) ja

hagejate ema poolt õppemaksu tasumist tõendavate maksekorraldustega (tl 30 pöördel-31).

Kostja väitel ei ole ta kunagi nõustunud laste panemisega tasulisse kooli olukorras, kus

kesklinnas on lastele tagatud väga hea tasemega tasuta õpe piirkonnakoolides. Laste panemine

tasulisse õppesse oli laste ema soov ja initsiatiiv, millega kostja tänaseni ei nõustu ja seega leiab,

et puudub alus kostjalt välja mõista põhjendamata ja ebavajalikke kulutusi laste tasulisele õppele.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Vaidlust pole poolte vahel selle üle, et hagejate vanematel

oli ühine hooldusõigus. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et ta oleks vaidlustanud

hagejate poolt tasulisse kooli õppima asumise või oleks avaldanud soovi, et hagejad õpiksid

mõnes teises koolis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate õppemaksu kulu

summas 164,1 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Hagiavalduse kohaselt on koolivormi kulutused hagejate peale kokku 135,3 aastas st. 5,6 eurot

kuus. See on tõendatud hagejate seadusliku esindaja maksekorraldusega (tl 45). Kostja leiab, et

koolivormide kulu õppeaastas lapse kohta on ebavajalik ja põhjendamata kulu, sest kui lapsed

käiksid piirkonnakoolis, puuduks vajadus osta lastele ka tasulist koolivormi. Kohus kostja

seisukohaga ei nõustu. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejate poolt tasulises koolis õppima

asumise näol on tegemist hagejate vanemate vahelise kokkuleppega. Kuna on nõutav koolivormi

kandmine, siis on tegemist ka vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Hagiavalduse kohaselt kummagi hageja kooli toiduraha on kuus 7,98 eurot lapse kohta. Kohtule

esitatud x kodulehe väljavõttest nähtuvalt on hagejate kooli toiduraha suuruseks 10,64 eurot kuus

(tl 30). Kuna lapsed käivad koolis 9 kuul aastas, siis kujuneb kummagi hageja igakuiseks kuluks

koolitoidule 7,98 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Hagiavalduse kohaselt kummagi hageja transpordikulu suuruseks on 50 eurot kuus. Kohtule

esitatud arvetest nähtuvalt on hagejate ema tasunud 10.01.2018 kütuse eest 155.14 eurot,

10.02.2018 155.21 eurot, 10.03.2018 177.82 eurot, 10.04.2018 68.67 eurot ja 10.05.2018 153.47

eurot (tl 90). See teeb keskmiseks kütusekuluks kuus 142.6 eurot. Kostja on seisukohal, et

hagejate transpordikulu näol on tegemist ebavajaliku ja põhjendamatu kuluga. Kostja hinnangul

hagejad elavad kesklinnas ja käivad samuti koolis kesklinnas, Tallinnas kehtib hagejatele tasuta

ühistranspordi kasutamise võimalus, mistõttu ei ole bensiinikulu väljamõistmine kostjalt

põhjendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga osaliselt. Tallinna linnas tasuta ühistranspordi

olemasolu ei välista hagejate ema poolt laste transportimist autoga. Sõltumata laste elukohast

kesklinnas vajavad lapsed transporti ka huviringidesse, võistlustele, sõprade sünnipäevadele jne.

Samas kohus leiab, et arvestades, et hagejate elukoht on kesklinnas ja hagejate kool asub samuti

kesklinnas, siis nad ei vaja, et neid autoga kooli sõidutatakse. Tegemis on pigem mugavuse kui

vajadusega. Kuivõrd hagejate emale esitatud arvest nähtuvalt keskmiseks kütusekuluks kuus on

142.6 eurot ja eeldades, et hagejate ema poolt kõik sõidud ei ole tehtud seoses hagejate

transportimisega, siis kohtu hinnangul kummagi hageja mõistlik ja põhjendatud transpordikulu

on 30 eurot kuus.

Kohtule esitatud müügiarvest nähtuvalt on mõlema hageja kitarriõppe tasu 120 eurot kuus (tl

32). Kostja leiab, et kitarriõpe 120 eurot lapse kohta on samuti ülepaisutatud ja tõendamata kulu.

Ajal, mil pooled elasid veel koos, käis hageja I kitarritundides sama õpetaja juures ja tudide eest

ei tasunud, kuivõrd laste ema osutas vastutasuks muusikakoolile raamatupidamisteenuseid.

Lisaks sellele on kostja hinnangul kitarritundide kulu põhjendamatult suur, kuivõrd muudes

Tallinna muusikakoolides on kitarriõpe oluliselt madalam. Kohus leiab, et kuigi on tegemist

suure kuluga, siis pillimängu õppimine on hagejatele kasulik ning neid arendav. Asjaolu, et

poolte kooselu ajal (mis lõppes 2013) käis hageja I kitarrimängu õppimas sama õpetaja juures ja

tundide eest ei tasunud, ei tähenda kohtu hinnangul, et 2018 aastal sama õpetaja õpetaks

hagejatele kitarrimängu tasuta. Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohale, et hagejate

kitarriõppe tasu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtule esitatud MTÜ x õpilaslepingu kohaselt õpib hageja M A P x Koorikoolis (tlk 41-43).

MTÜ x juhatuse liikme T V kinnituse kohaselt MTÜ x mudilaskoori, kus laulab hageja I,

aastane õppemaks on 360 eurot ja ETV x, kus laulab hageja II, aastane õppemaks on 414 eurot

(tl 32-33). Seega on hageja I MTÜ x õppemaksu suuruseks 30 eurot kuus ja hageja II MTÜ xxx

õppemaksu suuruseks 34,5 eurot kuus. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud

kuluga.

Kohtule esitatud x 07.12.2107 arvest nähtuvalt on hageja II kergejõustiku trenni tasu summas 30

kuus (tl 44). Hagejate ema arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on hagejate ema tasunud

04.04.2018 Spordiklubile x 28 eurot, 13.02.2018 55 eurot, 12.03.2018 55 eurot, 09.04.2018 55

eurot, 11.05.2018 55 eurot. Kuivõrd treeningud toimuvad 9 kuul aastas, siis on hageja II

arvestanud kergejõustiku treeningute kulu aastas keskmiselt 22,5 eurot kuus. Kostja ei vaidle

vastu hageja II kergejõustiku treeningu tasu suurusele, kuid leiab, et lastel on liiga palju huviringe

ja neile jää üldse vabaaega. Kohus leiab, et igasugune füüsiline tegevus on lastele kasulik ja

olukorras, kus lastel on soovi ja aega tegeleda erinevate huvialadega, on see ainult tervitatav.

Seega on kohtu hinnangul hageja II kergejõustiku trenni tasu summas 22,5 eurot kuus tegemist

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Mõlema hageja vaba aja ja meelelahutuse kulud (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jms)

kulud on 30 eurot kuus. Vaba aja meelelahutuse kulude kohta hagejad kohtule tõendeid esitanud

ei ole kuivõrd tegemist on üldtuntud kuludega. Kostja leiab, et mõistlik meelelahutuse kulu on

10 eurot kuus lapse kohta. Kohus leiab, et kummagi hageja vaba aja ja meelelahutuse kulu kuus

30 eurot näol on tegemist mõistliku kuluga. Arvestades seda, kui palju maksvad tänapäeva kino,-

teatri,- veekeskuste jne piletid, siis ei ole tegemist ebamõistlikult suurte kuludega.

Mõlema hageja riiete kulu on 50 eurot kuus. Kuivõrd on tegemist üldteada kuluga lapse kohta,

siis nimetatud kulude tõendamiseks hagejad kuludokumente esitanud ei ole ja hagejad paluvad

lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kostja leiab, et riiete kulu võiks olla kuus 20 eurot lapse kohta.

Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid.

Kuna hagejad on kasvueas lapsed, siis on nende sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Lisaks

peavad lapsel olema kodused riided ning riided, millega hagejad saavad osaleda kehalise

kasvatuse tundides ning trennides. Jalatseid on lastel vaja samuti eraldi nii välis- kui ka

sisetingimustes kasutamiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel

kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad.

Arvestades eeltooduga, loeb kohus põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks 50 eurot kummalgi

hagejal kuus.

Tugiendes eeltoodule on kohus tuvastanud, et hageja I igakuised kulud järgmised: eluasemekulu

summas 262,8 eurot, kommunaalkulud 40,54 eurot, elekter 7,46 eurot, Telia kodused

teenused/teleteenused s.o 11,01 eurot, telefoni kuutasu summas 3,98 eurot, toidukulu 100 eurot,

transpordikulu ca 30 eurot (auto kütusekulu), õppemaks 164,1 eurot, kooli toiduraha summas

7,98 eurot , kitarriõpe 120 eurot , Topi Ujumisklubi treeningmakse summas 55 eurot,

Muusikastuudio õppemaks 30 eurot, koolivormi kulutused 5,6 eurot kuus, vaba aja ja

meelelahutuse kulud (kino, teater, veekeskused, seikluspargid jms) 30 eurot, riided 50 eurot.

Hageja I kulud ühes kuus kokku 918,47 eurot.

Tuginedes eeltoodule on kohus tuvastanud, et hageja II igakuised kulud järgmised: eluasemekulu

summas 262,8 eurot, kommunaalkulud 40,54 eurot, elekter 7,46 eurot, Telia kodused

teenused/teleteenused s.o 11,01 eurot, telefoni kuutasu summas 3,98 eurot, toidukulu 100 eurot,

transpordikulu ca 30 eurot (auto kütusekulu), õppemaks 164,1 eurot, kooli toiduraha summas

7,98 eurot, kitarriõpe 120 eurot, x treeningmakse summas 45,83 eurot, x õppemaks 34,5 eurot,

kergejõustik 22,5 eurot, koolivorm 5,6 eurot, vaba aja ja meelelahutuse kulud (kino, teater,

veekeskused, seikluspargid jms) 30 eurot, riided 50 eurot. Hageja II kulud ühes kuus kokku 936,3

eurot.

Kostja on viidanud menetluses ka asjaolule, et hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekub

igakuiselt lastetoetus summas 110 eurot, mis on mõeldud laste vajaduste rahuldamiseks.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta on 55 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse

vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud

riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh

lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega

seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest,

mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste

kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse

vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele

tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11).

Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul lugeda hagejate I ja II igakuised vajadused osaliselt

kaetuks ka riikliku toetusega (PHS § 17).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja I vajalikud kulutused on 918,47 eurot kuus ja hageja II

vajalikud kulutused on 936,3 eurot kuus. Seega on tuleb nimetatud kulutustes maha arvata

mõlema hageja puhul 55 eurot. Seega on hageja I ülalpidamisele kuuluv summa 863,47 eurot ja

hageja II ülalpidamisele kuuluv summa 881,3 eurot ning vanemate võrdse sissetuleku puhul

tuleks see jagada vanemate vahel võrdselt.

Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle

otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see

vanem vastutab, s.t et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-

118-12, p 15; tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist

saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse

sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate

erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt

vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-165-13, p 16; nr 3-2-1-56-15, p 12).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on vanemate varalises seisus ja sissetulekutes sellised erisused,

mis annavad aluse ühelt vanemalt nõuda suuremas osas ülalpidamist.

Kohtule esitatud hagejate ema 2017 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kohaselt on hagejate ema

2017 maksustatav tulu kokku 38 700,03 eurot ja kinnipeetav tulumaks kokku 6988,58 eurot (tl

95-98). Seega on pärast tulumaksu tasumist hagejate ema tuluks aastas 31 711,45 eurot, mis teeb

igakuiseks tuluks 2642, 62 eurot. Kohtule esitatud AS Swedbank tõendist nähtuvalt on hagejate

ema töötasu jaanuaris ja veebruaris 2018 3100 eurot, millest on kinni peetud 709,28 eurot,

märtsis 2018 2773,32 eurot, millest on kinni peetud 614,18 eurot ja aprillis 2018 3445,00 eurot,

millest on kinni peetud 788,22 eurot. Seega on hagejate ema N V jaanuar-aprill 2018 igakuiseks

sissetulekuks pärast maksude tasumist 2399,34 eurot.

Maksu- ja tolliameti poolt kohtule esitatud kostja 2017. tuludeklaratsiooni kohasel on kostja

2017. aastal saanud x OÜ-lt maksustatavat tulu summas 1357,14 eurot ja x 6519,55 eurot, seega

on kostja 2017. maksustatav tulu kokku summas 7876,69 eurot ja kinnipeetav tulumaks 1194,62

eurot, Seega on pärast tulumaksu tasumist kostja tuluks 6682,07 eurot, mis teeb igakuiseks tuluks

556,83 eurot. Kohtule esitatud kostja arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on x OÜ tasunud

kostjale 05.01.2018 töötasu 482 eurot, 15.01.2018 dividende 500 eurot, 07.02.2018 töötasu 482

eurot, 08.02.2018 dividende 500 eurot, 01.03.2018 töötasu 482 eurot, 19.03.2018 dividende

300eurot, 02.04.2018 töötasu 482 eurot, 02.05.2018 töötasu 482 eurot, 11.05.2018 dividende 325

eurot. Lisaks eelnevale nähtub kostja arveldusarve väljavõttest, et I D tasub kostjale igakuiselt

200 eurot, selgitusega „K “ (tl 105-107). Seega on ajavahemikus 01.01.2018-27.05.2018 kostja

saanud x OÜ-lt tulu kokku 4035 eurot, millele lisandub I D saanud tulu kokku 1000 eurot.

Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et kostja on saanud

01.01.2018-27.05.2018 tulu kokku 5035 eurot, mis teeb tema igakuiseks tuluks 1007 eurot.

Kostja poolt kohtule esitatud x OÜ arveldusarve väljavõtted kinnitavad eelnimetatud

väljamakseid kostjale (tl 126-126 pöördel).

Hagejate väite kohaselt kostja seisukohad tema majandusliku seisu kohta ei vasta kindlasti kostja

tegelikule elustandardile. Kostja elab 4-toalises läbi kahe korruse merevaatega korteris Tallinna

südalinnas Viru Keskuse kõrval (x). Kostja sõidab kalli autoga (Mercedes Benz) ja käib tihti

puhkusereisidel. Samuti kuulub kostja ainuomandisse kinnistu auskohaga x. Elamu on välja

üüritud ja kostja teenib sellest üüritulu. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja varjaks

oma sissetulekut või kostja elustandard oleks kostja väidetest oluliselt erinev. Kohtule esitatud

kostja arveldusarve väljavõttes ei nähtu, et kostja elaks pillavalt, lõbutseks ja viibiks pidevalt

puhkusereisidel. Tegemist on hagejate paljasõnaliste väidetega. Kohus leiab, et arvestada tuleb

siiski seda, et kostja elab x asuvas korteris, kuid kostja arveldusarve väljavõtetest ei nähtu, et

kostja peaks maksma üüri sellest korteri elamise eest. Seega kostja üürikulude arvel säästab ja

saab raha kasutada oma laste ülalpidamiseks.

Kuivõrd hagejate ema sissetulek on märgatavalt suurem kui kostja sissetulek, siis tuleb hagejatele

täiendava elatise väljamõistmisel jätta kostja kanda 30% hagejate ülalpidamisele kuuluvast

elatisest ja hagejate ema kanda jätta 70% nimetatud elatisest. Seega tuleb hageja I

ülalpidamisekuludest jätta 70% s.t 604, 43 eurot hageja I ema kanda ja kostja kanda 259,04 eurot

ja hageja II ülalpidamiskuludest tuleb jätta 70% st. 606,19 eurot hageja II ema kanda ja kostja

kanda 275,11 eurot. Kohus märgib, et kui hagejate vanemad elaksid koos kas siis vanemate

ebavõrdsete sissetulekute korral tasuks suurema osa laste ülalpidamiskuludes see vanem, kelle

sissetulekud on suuremad.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja

elatise alates 29.12.2017 summas 259,11 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II

kasuks elatise alates 29.12.2107 summas 275,11 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette N V arveldusarvele nr x, selgitusse

märkida „elatis“.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise

kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva

üheksa kuu eest saadav summa, seega on antud juhul hageja I nõude hind 4448,07 eurot ja hageja

II nõue hind 4571,82 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta

poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud hagejate endi kanda,

siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK 05.02.2020 lahendiga.