2-18-10393/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2018, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10393

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. S. ja P. S. vastu

ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(OÜ

AF

Võlamenetlus

üldõigusjärglane;

registrikood

10746789; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

esindaja Külliki Tammik (e-post kylliki@julianus.ee)

Kostjad:

1. T. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xx-

xx, xxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx

xxxxx; e-post: xxx)

2. P. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx x-x,

xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx; e-post:

xxxXxxxx-xxxxxxxx xxxx)

xxxxx-xxxxxxxx xxxx

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada T. S. ja P. S. ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxxxxxx x, Xxxxxx

xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) nimetatud

korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel.

3. Korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) müügist laekunud rahast täita

esmajärjekorras T. S. ja P. S. solidaarkohustus Xxxxx-xxxxxxxx xxxxx ees.

4. Jagada korteriomandi (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) müügist pärast määruse

resolutsiooni punktis 3 solidaarkohustuste täitmisest üle jääv raha T. S. ja P. S. vahel

võrdsetes osades.

5. T. S.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita täitemenetluses nr 176/2010/1771 T. S.

kohustus.

6. Menetluskulud jätta T. S. kanda.

7. Määrata osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

695 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 € ja 345 € hageja esindaja põhjendatud

Tsiviilasi nr: 2-18-10393

2 (6)

kulud), mis mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja. Menetluskulud

tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783

viitenumbriga 709168476.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. S. kohustatud tasuma hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

9. Jätta Pärnu Maakohtu 16.07.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10393 kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele, kostjale T. S.le toimetada tagaseljaotsus

kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 -

5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr: 2-18-10393

3 (6)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OÜ AF Võlamenetlus OÜ esitas 09.07.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt

on hagejal T. S. (kostja I) vastu nõue, milline tuleneb Harju Maakohtu xx xx xxxx

kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, millisega kohus kinnitas Bigbank AS (sissenõudja) ja

kostja I vahel sõlmitud kompromisslepingu. Kostja I kohtumäärust kohaselt ei täitnud ning

sissenõudja esitas 01.06.2010 kohtutäiturile täitmisavalduse. Sissenõudja loovutas nõude

hagejale.

Kohtutäitur on 15.06.2018 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt.

Õiendi kohasel oli kostjal I võlgnevuse tasumiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg kuni

09.07.2010. Kohtutäitur saatis 12.07.2010 vara kontol arestimise akti krediidiasutustele ja

arestitud on kostja I pangakonto Swedbank AS-is (arestivaba summa määr 1.33 alampalgast,

võlgnik on teatanud ühest ülalpeetavast). Teistes krediidiasutustes arvelduskontod puuduvad.

Õiendi järgi kostja I ei hoia oma sissetulekuid arvelduskontol või ei ole need piisavad.

Kostjal I on olnud erinevaid töökohti xxxx xx, xxxxxxx xxxxxxxx xx, xxxxxxx xx, xxxxxx xx,

xxx xxxxxx xx, xxxxxxxxx xxxxxx xx), kuid kostja I sissetuleku arestimine ei ole viinud

sissenõudja nõude täitmiseni. Viimane laekumine nõude katteks kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole toimus 07.02.2014 (sissetuleku arestimise akti alusel xxxxxxx xx-lt).

Hetkel on kostjal I kehtiv tööleping xxxxxxxxx xxxxxx xx-ga, kuid tema sissetulek ei ületa ühe

kuu eest ette nähtud palga alammäära suurust summat. Kohtutäitur on teinud järelepäringud

Liiklusregistrile, Äriregistrile, väärtpaberiregistrisse, mille kohaselt kostjal I nendes registrites

vara puudub.

Lähtudes kohtutäituri Rocki Albert teatest, kuulub kostjale I kinnistusraamatu kohaselt

korteriomand asukohaga xxxxx xxxxxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, Xxxxxx xxxx, xxxxxxxx

korter nr x (reg.osa xxxxxxx), mis kuulub ühisomandisse abikaasaga P. S. (kostja II).

Kohtutäituri teate kohaselt ei ole võimalik täita kostja I kohta tehtud täitedokumenti ning sisse

nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puudub kostjal I

lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik hageja nõue täitemenetluse raames

koheselt ja täies ulatuses rahuldada. Täitemenetluse perioodi kestel so 8 aasta jooksul ei ole

kohtutäituril õnnestunud võlgnevust kostja I lahusvara arvelt täies ulatuses täita. Täitemenetluse

perioodi kestel on laekunud sissenõudjale kohtutäituri vahendusel nõude katteks 2 426,74 eurot

(viimane makse oli 07.02.2014. a) ja sissenõudja nõude jääk on 4 929,24 eurot.

Hageja pöördus 30.01.2018. a kostja I ja kostja II poole hoiatustega, et kui kostjad võlgnevust

ei tasu, siis on hageja sunnitud nõude rahuldamiseks pöörduma kohtusse ühisvara jagamise

nõudes. Hageja andis sealjuures kostjatele nõude tasumiseks täiendava tähtaja kuni 06.02.2018

või juhul kui võlgnevust ei ole võimalik koheselt täies ulatuses tasuda, siis maksekokkulepe

sõlmimiseks. Kostja I ja kostja II ei ole hageja hoiatustele reageerinud ja hageja poole

pöördunud.

Hageja nõuab täitemenetluse seadustik § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist kostja I osale ühisomandist. Kostja I võlgneb kohtutäituri 15.06.2018 õiendi kohaselt

Tsiviilasi nr: 2-18-10393

4 (6)

täitemenetluses nr 176/2010/1771 kokku summa 5 504,89 eurot, millest 4 929,24 eurot on

Hageja nõue ja 575,65 eurot kohtutäituri tasunõuded.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, mille kohus 16.07.2018

rahuldas ning arestis ja seadis keelumärge korteri käsutamise keelamiseks kostjatele kuuluvale

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxxxxx kantud kinnistule asukohaga

Xxxxxxxx x, Xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks.

3. 03.10.2018 edastas Osaühing Aktiva Finants kohtule teate, et asub menetluses

üldõigusjärglasena OÜ AF Võlamenetlus asemele ning esitas oma menetluskulude nimekirja.

4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 26.07.2018 menetlusse. Kostjale P. S. toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte e-posti teel ning P. S. kinnitas 27.07.2018 dokumentide

kättesaamist. Seega kostjale P. S. vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 10.08.2018 kell 24:00.

Kostja P. S. vastust hagile kohtule esitanud ei ole. 12.10.2018 kohus määras P. S.l esitada hageja

menetluskulude nimekirjale seisukoht. 29.10.2018 P. S. esitas kohtule avalduse, milles palus

jätta menetluskulud kostja T. S. kanda, kuna P. S. ei ole seda kohtuasja põhjustanud. Juhul, kui

tuleb tasuda mõlemal osapoolel siis palub P. S. pöörata tähelepanu, et menetluskulud on päris

suured ja see on OÜ Aktiva Finants igapäevane töö.

5. Kostjale T. S. toimetati hagimaterjalid (sh hageja menetluskulude nimekiri) ja kohtumäärus

kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks

loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte

xx xx xxxx. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks xx xx xxxx ning kostjale

vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes xx xx xxxx kell 24:00. Kostja T. S. vastust

kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 413 lg 4 kohaselt kohus ei tee

tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara

jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab

lahendada eraldi muust abieluasjast.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis

tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest

tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse

täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara

jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi

aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku

lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara

Tsiviilasi nr: 2-18-10393

5 (6)

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara

jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt

mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui

seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi

lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS §

77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd hagejad ei ole hagiavalduse osas kohtule oma seisukohti

esitanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Kostja I ei ole täitnud xx xx xxxx kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitatud

kompromissi, asjas on alustatud täitemenetlus nr 176/2010/1771 ning nõue on loovutatud

hagejale. Hagejal on õigus TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda

kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Kohus selgitab,

et ühisomandi oleva korteriomandi võõrandamisel tuleb saadud rahaliste vahendite arvelt

esmajärjekorras täita kostjate solidaarkohustus Xxxxx-xxxxxxxx xxxxx ees, seejärel jagada

saadud rahalised vahendid võrdselt kostjate vahel ning T. S.le jäävate rahaliste vahendite arvelt

täita tema kohustused täiteasjas 176/2010/1771.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 350 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise

vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindustasu hüvitamist. 03.10.2018 hageja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja esindustasu kokku 345 eurot.

Kohus esmalt märgib, et TsMS ei näe ette menetluskuludena esindustasu (ega õigusabikulusid),

TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Kohus

lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud

Tsiviilasi nr: 2-18-10393

6 (6)

kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Avalduse

kohaselt on esindaja hagi dokumentide analüüsiks, paljundamiseks ja komplekteerimiseks

kulunud 30 minutit ning hagi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kulunud 2 tundi ja 30

minutit. Esindaja tasuks on hageja märkinud 115 eurot tunnis.

Kohus leiab, et hageja esindaja kulud summas 345 eurot on selles asjas põhjendatud ja

vajalikud. Avalduse kohaselt menetluskuludele käibemaksu ei lisandu.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse.

Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kostja II palub jätta menetluskulud

kostja I kanda, kuna kostja II ei ole seda kohtuasja põhjustanud. Kohus leiab, et kuna kostjad ei

ole hageja ees solidaarvõlgnikud ning täiteasi on algatatud põhjusel, et kostja I ei ole täitnud

kohtulahendiga kinnitatud kompromissi, on õiglane jätta hageja menetluskulud kostja I kanda.

Kohus jätab kostjate kanda nende endi võimalikud kulud, kostjad ei ole faktiliselt menetluses

osalenud ning eelduslikult ei ole neil kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat I tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

14. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 246,46 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 195 lg

1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja

avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 järgi

peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju,

kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või

kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb,

et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist

tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

TsMS § 391 lg-le 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi

tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei

ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik