Legislator Case Law & Legislation
2-18-119192/5 AI generated

2-18-119192/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-18-119192/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2018 kuni

Legislator headnote

AI generated

2-18-119192/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2018 kuni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2018, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-119192

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. R. vastu

võlgnevuse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

112,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-

xxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx;

e-post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel

21.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingust nr 14444360/96tl tulenev võlgnevus summas

kokku 106,52 eurot (millest 87,41 € põhivõlgnevus, 5,70 € intress ja 13,41 € põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2018 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 87,41 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse

tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Menetluskulud jäävad A. R. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 267 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 €,

ja 192 € hageja esindaja põhjendatud kulud), mis mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-18-119192

2 (5)

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. R. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 203,54 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele

Tsiviilasi nr: 2-18-119192

3 (5)

võlgnik esitas vastuväite. 31.10.2018 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus 31.10.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.11.2018 Pärnu

Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja A. R. 21.11.2014 järelmaksulepingu

nr 1444360/96tl. Lepingu põhitingimuste järgi ostis kostja kauba järelmaksuga. Järelmaksu

summa 412,50 eurot anti kostja soovil üle müüjale IThaldus.ee OÜ. Lepingu järgi kohustus

kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt

maksegraafikule. Kostja on tagasi maksnud järelmaksu summa ja intressid vastavalt

maksegraafikule

alates

05.01.2015

osamaksest

kuni

05.08.2016

osamakseni.

Maksegraafikujärgsed osamaksed alates 05.09.2016 kuni 05.12.2016 on jäänud tasumata.

Leping lõppes viimase 05.12.2016 osamakse tähtaja möödumisest alates. 29.03.2018 loovutas

Bigbank AS oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 87,41

eurot, intresse 5,70 eurot ja viiviseid määras 8 % aastas, summas 13,41 eurot. Hageja soovib

tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja

õigusabikulu 420 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.11.2018 määrusega. Kohus andis

pooltele

tähtaja

kompromissläbirääkimiste

pidamiseks

kuni

16.11.2018

ning

kui

menetlusosalised kompromissi ei saavuta kohustati kostjat esitama kohtule kirjalik vastus koos

lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 15.11.2018. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg

lõppes 29.11.2018 kell 24:00. Kohtule teadet kompromissi kohta ning kostja vastust hagile

esitatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel järelmaksulepingust

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3 järgi krediidiandja

kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule

kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1

sätestab intressi maksmise tingimused.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 21.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingust

Tsiviilasi nr: 2-18-119192

4 (5)

tulenet rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust) osaliselt ning nõue on loovutatud

hagejale. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101

lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, st üleantud

rahasumma tagasimaksmist (põhiosamakse võlgnevus summas 87,41 eurot), intressi (5,70

eurot) tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist (13,41

eurot) kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

05.11.2018 arve nr 123315 kohaselt hageja lepinguline esindaja esindustasu A. R.

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel

tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

2 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 33-2-1-39-16 p 13, -2-1-115-13

p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule

Tsiviilasi nr: 2-18-119192

5 (5)

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg

10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik