2-18-119192/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2018 kuni
Legislator headnote
AI generated2-18-119192/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2018 kuni
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2018, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-119192
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. R. vastu
võlgnevuse tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
112,90 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna
linnaosa,
Tallinn,
Harju
maakond)
lepinguline
esindaja
Marjana
Šestel
(e-post
menetlus@plusplus.ee)
Kostja: A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-
xxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx;
e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel
21.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingust nr 14444360/96tl tulenev võlgnevus summas
kokku 106,52 eurot (millest 87,41 € põhivõlgnevus, 5,70 € intress ja 13,41 € põhivõlalt
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud
viivis).
3. Välja mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 06.11.2018 kuni
põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse
tegemise seisuga 87,41 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o
poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav
viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse
tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4. Menetluskulud jäävad A. R. kanda.
5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude
suuruseks 267 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 €,
ja 192 € hageja esindaja põhjendatud kulud), mis mõista A. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus
Capital kasuks välja.
Tsiviilasi nr: 2-18-119192
2 (5)
6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. R. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus
Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §
415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata
jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada
(TsMS § 415 lg 2).
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS
§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §
lg
2).
Kautsjon
tuleb
tasuda
Rahandusministeeriumi
arveldusarvele
nr
EE571010220229377229
(SWIFT:
EEUHEE2X)
SEB
Pank
AS-is
või
a/a
EE062200221059223099
(SWIFT:
HABAEE2X)
SWEDBANK
AS-is
või
a/a
EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:
kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult 203,54 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele
Tsiviilasi nr: 2-18-119192
3 (5)
võlgnik esitas vastuväite. 31.10.2018 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Pärnu Maakohus 31.10.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda
hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.11.2018 Pärnu
Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja A. R. 21.11.2014 järelmaksulepingu
nr 1444360/96tl. Lepingu põhitingimuste järgi ostis kostja kauba järelmaksuga. Järelmaksu
summa 412,50 eurot anti kostja soovil üle müüjale IThaldus.ee OÜ. Lepingu järgi kohustus
kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt
maksegraafikule. Kostja on tagasi maksnud järelmaksu summa ja intressid vastavalt
maksegraafikule
alates
05.01.2015
osamaksest
kuni
05.08.2016
osamakseni.
Maksegraafikujärgsed osamaksed alates 05.09.2016 kuni 05.12.2016 on jäänud tasumata.
Leping lõppes viimase 05.12.2016 osamakse tähtaja möödumisest alates. 29.03.2018 loovutas
Bigbank AS oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 87,41
eurot, intresse 5,70 eurot ja viiviseid määras 8 % aastas, summas 13,41 eurot. Hageja soovib
tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja
õigusabikulu 420 eurot.
4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.11.2018 määrusega. Kohus andis
pooltele
tähtaja
kompromissläbirääkimiste
pidamiseks
kuni
16.11.2018
ning
kui
menetlusosalised kompromissi ei saavuta kohustati kostjat esitama kohtule kirjalik vastus koos
lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati
hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 15.11.2018. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg
lõppes 29.11.2018 kell 24:00. Kohtule teadet kompromissi kohta ning kostja vastust hagile
esitatud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus
lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu
määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid
asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse
lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel
subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise
otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja
on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).
Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui
tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel järelmaksulepingust
tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3 järgi krediidiandja
kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi
kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule
kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1
sätestab intressi maksmise tingimused.
8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt
omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult
põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 21.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingust
Tsiviilasi nr: 2-18-119192
4 (5)
tulenet rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust) osaliselt ning nõue on loovutatud
hagejale. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101
lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, st üleantud
rahasumma tagasimaksmist (põhiosamakse võlgnevus summas 87,41 eurot), intressi (5,70
eurot) tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist (13,41
eurot) kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude
rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud
ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon
ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on
menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes
põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse
hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja
lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi
esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude
esitamise vältimatu eeltingimus.
11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab
hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1
kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud
05.11.2018 arve nr 123315 kohaselt hageja lepinguline esindaja esindustasu A. R.
kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja
hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.
Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel
tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).
Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb
kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates
eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu
suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid
avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus
proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul
olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu
ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise
menetlusosalise
menetluskulu.
Tsiviilasja
hinnast
suuremas
ulatuses
menetluskulu
väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure
mahu puhul.
Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega
vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja
kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas
2 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on
põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 33-2-1-39-16 p 13, -2-1-115-13
p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võtab siinjuures
arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid
advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-
advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.
Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule
Tsiviilasi nr: 2-18-119192
5 (5)
kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna
maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg
10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud
menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Talu
Kohtunik