2-18-11833/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetluse liik

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

21.12.2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-11833

Aiandusühistu

Sigula

Üheksa

hagi

J

T vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Lihtmenetlus

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

146,54 eurot

Hageja: Aiandusühistu Sigula Üheksa (registrikood

80076017, asukoht Kuusalu vald, Vahastu küla,

Pargimetsa üldmaa, 74620 Harjumaa)

Hageja

esindaja:

Marina

Smirnova

(e-post

XXX)

Kostja: J T (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja

esindaja:

Andrei

Tšerednik

(e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Resolutsioon

kirjalikus menetluses

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8. Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista J T põhivõlgnevus 90,12 eurot ja viivis 8,79 eurot

Aiandusühistu Sigula Üheksa kasuks.

Välja mõista J T Aiandusühistu Sigula Üheksa kasuks viivis

põhinõudelt (90,12 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jätta 28% osas Aiandusühistu Sigula Üheksa kanda ja 72% osas

J T kanda.

Määrata kindlaks, et Aiandusühistu Sigula Üheksa hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus on 371 eurot.

Määrata kindlaks, et J T hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus on 400 eurot.

Mõista J T Aiandusühistu Sigula Üheksa kasuks välja

menetluskulu summas 267,12 eurot.

Mõista Aiandusühistult Sigula Üheksa J T kasuks välja

menetluskulu summas 112 eurot.

K O H T U O T S U S

9. Tasaarvestada Aiandusühistu Sigula Üheksa ja J T vastastikused kohtuotsusega

väljamõistetavad menetluskulud ning mõista J T Aiandusühistu Sigula Üheksa

kasuks välja menetluskulu 155,12 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

esitamise

tähtaeg

on

päeva

alates

kohtuotsuse

apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXX. Alates 22.03.1999 on kostja hageja liige. 05.07.2015

otsustas hageja üldkoosolek, et igal ühistu liikmel tuleb tasuda 50 eurot sihtotstarbelist sissemaksu

ühistu majandamiskulude katteks hiljemalt 31.08.2015. Kostja ei ole 50 eurot maksnud.

07.08.2011 otsustas hageja üldkoosolek, et ühistu liikmetel tuleb tasuda igal aastal liikmemaksu

15 eurot (mis sisaldab maamaksu summas 2,13 eurot) iga aasta 31. detsembriks. Kostjal on 2015.a.

eest tasumata liikmemaks 12,29 euro, 2016.a. eest 12,83 euro ja 2017.a. eest 15 euro ulatuses.

Kokku võlgneb kostja hagejale 90,12 eurot.

Kostja arvati 05.07.2015 hageja üldkoosoleku otsusega hageja liikmete seast välja, kuid hageja

tunnistas ise selle otsuse kehtetuks ja taastas kostja liikmelisuse. Otsus kostja väljaarvamiseks tehti

ka 22.06.2015 juhatuse otsusega. Juhatus tunnistas oma 22.06.2015 otsuse kehtetuks 26.08.2015

otsusega. Kostja liikmelisus on taastatud hageja üldkoosoleku 06.09.2015 otsusega. Pärast

liikmelisuse taastamist kostja osales ühistu töös, sh võttis osa üldkoosolekutest, valis juhtorganeid,

nõudis teavet, tasus osaliselt liikmemaksu. Seetõttu ei ole õige kostja väide, et ta ei ole enam hageja

liige. Kostja liikmelisus taastati, kuna kostja ei olnud nõus enda väljaarvamisega ning nõudis

liikmelisuse taastamist.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 90,12 eurot, viivise 34,52 eurot ja

viivise määraga 0,07% põhinõudelt (90,12 eurolt) päevas alates 08.08.2018 kuni põhinõude

täitmiseni.

Kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist 0,07% päevas, palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga 8,79 eurot ning alates 08.08.2018 kuni

põhinõude täitmiseni põhinõudelt (90,12 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Kostja seisukohad

Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostjal ei ole kohustust täita

hageja üldkoosoleku otsuseid, kuna kostja ei ole enam hageja liige. Hageja oma 05.07.2015

üldkoosoleku otsusega arvas kostja enda liikmete seast välja, hageja ei ole seda otsust

vaidlustanud. Kostja ei ole avaldanud soovi uuesti hageja liikmeks astuda. Kostja ei ole soovinud

oma liikmelisuse taastamist. Kostja ei taha olla hageja liige. Hageja kõikvõimalikud nõuded kostja

vastu on aegunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjat võlgnevusest teavitanud ning andnud

talle tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus tuvastab hageja 05.07.2015 üldkoosoleku protokolli (eestikeelne protokoll osaliselt lk 8-9,

lk 37-37p, venekeelne protokoll lk 59-61p, tõlge lk 62-63) alusel, et hageja üldkoosolek võttis

05.07.2015 vastu otsuse, et kõik hageja liikmed peavad tasuma 50 eurot majanduskulude katteks

hiljemalt 31.08.2015. Samuti tuvastab kohus hageja 07.08.2011 üldkoosoleku protokolli (lk

10-12, tõlge lk 13; sama lk 38-39, 39p) alusel, et hageja üldkoosolek on 07.08.2011 otsustanud, et

iga-aastane liikmemaks on 15 eurot. Hageja on esitanud hagi nõudmaks kostjalt nimetatud otsuste

täitmist.

MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused

mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi

ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja (lk 5-7, sama lk 35p-36p) p 3.2.2. kohaselt on

ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid. VÕS

(võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Pooled vaidlevad, kas kostja on hageja liige. Nähtuvalt hageja 05.07.2015 üldkoosoleku

protokollist (venekeelne protokoll lk 59-61p, tõlge lk 62-63) on üldkoosolek 05.07.2015

otsustanud kostja välja arvata hageja liikmete hulgast. Hageja on välja toonud, et kostja

väljaarvamise kohta tehti 22.06.2015 ka juhatuse otsus. Hageja põhikirja p 2.10 kohaselt langetab

otsuse ühistu liikme väljaarvamise kohta juhatus, kes viivitamatult teatab sellest kirjalikult ühistust

väljaarvatud liikmele. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt liikme võib mittetulundusühingust välja arvata

juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme

väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 4 I lause järgi kui liikme väljaarvamise

otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kohus leiab, et

üldkoosolek on 05.07.2015 sisuliselt kinnitanud kostja väljaarvamise otsuse. MTÜS § 16 lg 4 II

lause järgi kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib

üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Pooled

vaidlevad, kas kostja on avaldanud soovi tema väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja väitel pöördus 12.08.2015 hageja poole kostja esindaja R N, kes esitas vastuväiteid

üldkoosoleku 05.07.2015 otsusele ning nõudis kostja liikmelisuse taastamist. Nimetatud väite

tõendamiseks on hageja esitanud R. N 03.09.2015 e-kirja (lk 91). Nähtuvalt nimetatud e-kirjast on

selles viidatud, et kostja on 12.08.2015 saatnud ühistule kirja nõuetega. Kostja esindaja küsib

e-kirjas, miks plaanitakse uus üldkoosolek korraldada alles oktoobri lõpus, et tunnistada kehtetuks

05.07.2015 otsus seoses kostja ühistust väljaarvamisega; seadus näeb ette, et üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist saab hagiga nõuda kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus

leiab, et 03.09.2015 e-kirjast on arusaadav, et kostja soovis uue üldkoosoleku kokku kutsumist

enne kui möödub aeg, millal on võimalik esitada hagi otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, mis

omakorda viitab sellele, et kostja sooviks oli esitada hagi 05.07.2015 üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks, kui hageja tema liikmelisust ei taasta. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu,

et R. N oli kostja esindaja ning suhtles hagejaga esindades kostjat. Kohtu hinnangul on 03.09.2015

e-kirjaga tõendatud, et kostja nõudis hagejalt tema liikmelisuse taastamist ning soovis, et

üldkoosolek tunnistaks kehtetuks oma otsuse kostja väljaarvamise kohta.

Kohus nõustub hagejaga, et ka kostja käitumine viitab tema soovile jätkuvalt hageja liige olla,

kuigi kohtumenetluses väidab kostja vastupidist. Hageja on esitanud kohtule kostja e-kirjad

2015.a. novembrist ja detsembrist (lk 92p-94), milles kostja nõuab hageja juhatuselt dokumentide

tutvumiseks esitamist, seejuures on 17.12.2015 e-kirjas kostja viidanud nimelt hageja liikmete

õigusele tutvuda dokumentidega tulevasel koosolekul, kus ka kostja soovib dokumentidega

tutvuda. Seejuures soovib kostja tutvuda „selle aasta aruandlusega“, mis peab olema valmis

31.12.2015. Seetõttu ei ole usutav kostja väide, et tema e-kirjad puudutasid õigust saada teavet

hageja tegevuse kohta enne kostja väljaarvamist. 09.11.2015 e-kirjaga (lk 83) on hageja nõudnud

dokumente seoses 06.09.2015 üldkoosolekuga. Nähtuvalt hageja esitatud 12.06.2016

üldkoosoleku protokollist (lk 70-71p, tõlge lk 72-73), osales kostja 12.06.2016 üldkoosolekul, sh

küsis küsimuse, nõudis endale aastaaruande saatmist ning osales hääletamisel. 23.07.2017

üldkoosoleku protokolli (lk 73p-75, tõlge lk 75p-76) järgi osales kostja ka 23.07.2017

üldkoosolekul, sh võttis sõna, küsis küsimuse, tegi ettepaneku ja osales hääletamisel. Kostja on

osalenud ka hageja 03.06.2018 üldkoosolekul (protokoll lk 15-18, sama lk 40p-42), sh osalenud

hääletamisel. Seega on kostja jätkanud ka pärast 05.07.2015 liikmeõiguste teostamist. Kostja

väide, et ta osales koosolekutel juhuslikult, kuna ta juhtus mööda minema, kui külarahvas midagi

arutas, ei ole tõsiseltvõetav. Iga koosoleku puhul allkirjastas kostja oma nime nimekirjas, millel oli

märgitud, et tegemist on hageja liikmete koosolekuga (lk 71p, lk 75, lk 18). Hageja on välja

toonud, et kostja on osaliselt ka liikemaksu tasunud pärast 2015.a., mille tõendamiseks on hageja

esitanud 01.03.2018 maksuteatise (lk 82) ja oma konto väljavõtte (lk 82 p). Nimetatud tõenditest

aga ei nähtu, et kostja oleks teinud makseid liikmemaksu tasumiseks. Väljavõtte kohaselt on

kostjalt laekunud 2018.a. kaks makset, millest üks on makse selgituse kohaselt maamaksu ning

teine koopiate maksumuse hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et on tõendamata, et kostja on tasunud

pärast 2015.a. liikmemaksu, leiab kohus, et asjaolu, et kostja jätkas pärast 05.07.2015

liikmeõiguste teostamist, viitab sellele, et kostja soovis oma liikmelisuse säilimist ning toetab

kaudselt kohtu järeldust, et kostja nõudis hagejalt oma liikmelisuse taastamist.

Nähtuvalt 06.09.2015 hageja üldkoosoleku protokollist (lk 94p-95, tõlge lk 95p) on hageja

üldkoosolek 06.09.2015 otsustanud tühistada 05.07.2015 üldkoosoleku otsuse ja taastada kostja

hageja liikmeks. Kohtu hinnangul on tegemist väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamisega

MTÜS § 16 lg 4 II lause tähenduses. Kuna 05.07.2015 otsus kostja väljaarvamisest on 06.09.2015

otsusega tunnistatud kehtetuks, on kostja jätkuvalt hageja liige, tema liikmelisus ei lõppenud

05.07.2015 otsusega. Kuna kohus tuvastab, et kostja liikmelisus ei ole lõppenud, ei ole

asjassepuutuvad kostja väited selle kohta, et ta ei ole esitanud avaldust uuesti hageja liikmeks

astumiseks.

Vaidlus puudub, et kostja ei ole tasunud 50 eurot, mille tasumise kohustus tuleb 05.07.2015

üldkoosoleku otsusest, samuti, et kostjal on tasumata liikmemaksud, mille tasumise kohustus

tuleneb 07.08.2011 üldkoosoleku otsusest, vastavalt 12,29 eurot 2015.a. eest, 12,83 eurot 2016.a.

eest ja 15 eurot 2017.a. eest. Tulenevalt MTÜS § 12 lg 4 ja hageja põhikirja p 3.2.1 ja 3.2.2 on

hageja üldkoosoleku otsused varaliste kohustuste kohta liikmetele täitmiseks kohustuslikud.

Seadus ega hageja põhikiri ei näe täitmisnõude esitamise eeldusena ette, et võlgnikule oli määratud

täitmiseks täiendav tähtaeg.

TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega. 05.07.2015 üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli 50 eurot tasuda hiljemalt 31.08.2015.

Hageja on välja toonud, et liikmemaksu tasumise tähtaeg on iga aasta 31. detsember. Kuna hageja

esitas hagi 07.08.2018, ei ole nõuded 50 euro sihtotstarbelise makse ning 2015.-2017.a.

liikmemaksude tasumiseks aegunud.

Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

90,12 eurot hageja põhikirja p 3.2.2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist

määraga 0,07% üldkoosoleku 07.08.2011 otsuse alusel. Kohus hagejaga ei nõustu. Nähtuvalt

nimetatud üldkoosoleku protokollist on üldkoosolek otsustanud eraldi päevakorrapunkti raames,

et tarbitud elektri eest tasumiseks väljastatakse arve igale ühistu liikmele maksetähtajaga 10 päeva.

Arve tasumisega viivitamise eest arvestada viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest. Protokollist ei

nähtu, et viivisemäär 0,07% päevas oleks otsustatud kehtestada kõikvõimalike kohustuste

täitmisega viivitamise eest, otsuses on otsesõnu viidatud elektriarvele. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et hagejal on õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

ning hageja viivisenõue on võimalik rahuldada osaliselt.

Kohus märgib, et kuigi hageja on sõnastanud oma viivisenõude selliselt, et hageja taotleb viivise

väljamõistmist kas summas 34,52 eurot või alternatiivselt 8,79 eurot, ei ole sisuliselt tegemist

alternatiivsete nõuetega. Kummalgi juhul on tegemist sama nõudega viivise väljamõistmiseks,

mille põhjendatud ulatuse suhtes võtab kohus nõuet lahendades seisukoha.

Hageja arvestuse kohaselt on viivis sihtotstarbeliselt makselt 50 eurot alates 31.08.2015 kuni hagi

esitamiseni 07.08.2018 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 8,79 eurot. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise 8,79 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel. Osas, mis ületab 8,79 eurot

hagi esitamise seisuga, jääb viivisenõue rahuldamata.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise vastavalt hageja nõudele kogu põhinõudelt

(90,12 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2018 kuni põhinõude

täitmiseni.

Kohtu hinnangul ei oma asjas tähendust, et kostjale kuulub XXX kinnistu, millise asjaolu

tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte kinnistusraamatust (lk 4, sama lk 35). Asja

lahendamisel tähendust omavaid asjaolusid ei tõenda ka hageja 2018.a. revisjonikomisjoni akt (lk

14, sama lk 40), hageja 15.03.2018 e-kiri (lk 19, sama lk 42p) ja 31.08.2015 kiri (lk 91p-92).

Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 146,54 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis

oleks vastanud hagihinnale 106,12 eurot, jätab kohus menetluskulud 72% osas kostja ja 28% osas

hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 296 eurot.

Kostja leiab, et hageja väljatoodud menetluskulud on ülemäärased, menetlustoimingute tegemisele

vajalik aeg ei ületa 1 tundi.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind on 146,54 eurot. Nimetatud

hinnaga hagi

esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus

olevatest makseandmetest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 75 eurot (maksekorraldus, lk 20).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise

ajakuluga:

1. hagi koostamine 1 tund;

2. kostja vastuse analüüs 15 min;

3. vastuse koostamine kostja vastusele 45 min;

4. 23.10.2018 kostja menetlusdokumendi analüüs 10 min;

5. 30.10.2018 vastuse koostamine kostja menetlusdokumendile 40 min.

Kohus leiab, et teostatud toimingud on olnud asjas vajalikud. Menetlusosalisel tuleb arvestada, et

esitades mitmeid menetlusdokumente kulub vastaspoole esindajal aega nendega tutvumiseks.

Toimingutele märgitud ajakulu ei saa pidada ülemääraseks.

Hageja esitatu kohaselt osutati hagejale õigusteenust toimingu 1 tegemiseks hinnaga 120 eurot

tund, ülejäänud toimingud olid hinnaga 96 eurot tund. Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Kohus leiab, et hageja poolt kasutatud õigusabi tunnitasu määrad ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Ka kostja on kasutanud õigusteenust hinnaga 100 eurot tund

(hind ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus hageja poolt väljatoodud kulu õigusteenusele ülemääraseks.

Hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku on 371 eurot (75+296).

Kostja on märkinud, et tema menetluskuludeks on õigusabikulu 500 eurot. Hageja leiab, et kostja

väljatoodud menetluskulud on ülemäärased, menetlustoimingute tegemisele vajalik aeg ei ületa 2

tundi. Kostja ei ole tõendanud kulude kandmist tõlkimisele.

Kostja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise

ajakuluga:

1. hagiga tutvumine ja nõupidamine kliendiga 1 tund;

2. hagile vastuse koostamine 1,5 lk ja lisade tõlkimine 3 (1 lehe koostamine 45 min) 2 tundi;

3. hageja 15.10 vastusega tutvumine ja seisukoha esitamine 45 min;

4. hageja 30.10.2018 vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 45 min;

5. hageja 13.11.2018 vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 30 min.

Kohus leiab, et teise toimingu koosseisus väljatoodud ajakulu seoses lisade tõlkimisega ei saa

hüvitamisele kuuluva õigusteenuse kulu ulatuse arvestamisel arvesse võtta, kuna tõlkimine ei ole

õigusteenuse osutamine. Kohus arvestab põhjendatud ajakuluks toimingule 2 ühe tunni hagile

vastamiseks. Ülejäänud väljatoodud toimingutest ei saa kohtu hinnangul ühtegi pidada selgelt

põhjendamatuks. Kummagi poole esindajad on käitunud menetluses samal viisil, esitades mitmeid

väikesemahulisi menetlusdokumente ning vastates omal algatusel vastaspoole esitatule.

Toimingute tegemisele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane.

Kostja on välja toonud, et talle osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta).

Kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku on 400 eurot (100x4).

Kuna kohus jätab menetluskulud 72% osas kostja ja 28% osas hageja kanda ning hagejal tekkinud

põhjendatud menetluskulu on 371 eurot ja kostjal tekkinud põhjendatud menetluskulu on 400

eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 267,12 eurot (371 x 72%) ja hagejalt tuleb

kostja kasuks välja mõista 112 eurot (400 x 28%).

TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused

väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 155,12 eurot (267,12 - 112).

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik