10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-09-11024

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2009. a Haapsalu

9. ja 13.november 2009.a.

Kriminaalasja number

1-09-11024 (09257000039)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi

Argo Semm süüdistus KarS § 120, § 121 järgi üldmenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

Argo Semm - kindlat elukohta ei oma, käesoleval ajal viibib

vahistatuna Tallinna Vanglas, isikukood 37403072729, *, haridust

*, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud üheksa

korda kriminaalkorras: 1)22.12.1992 Põlva Maakohtu poolt KrK §

139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 1 ja § 202 alusel 1 aasta 9 kuud

vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 2.12.1995

Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 alusel

vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud, millele liideti Põlva Maakohtu

22.12.1992 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud

vabadusekaotust

ning

lõplikuks

karistuseks

aastat

vabadusekaotust; 3)08.04.1996 Põlva Maakohtu poolt KrK § 139

lg 2 p1,2,3 ja § 252 lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust,

millega loetud kaetuks Viljandi Maakohtu 12.12.1995 otsusega

mõistetud karitus 2 aastat vabadusekaotust ning lõplikuks

karistuseks

aastat

kuud

vabadusekaotust.

Vabanes

kinnipidamiskohast 17.04.1998 seoses karistuse ärakandmisega; 4)

03.03.1999 Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1

aasta 6 kuu vabadusekaotusega. Vabanes kinnipidamiskohast

25.02.2000 seoses karistuse ärakandmisega; 5)15.03.2001 Tartu

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja § 197 lg 2 p 1 - § 15 lg 2

alusel 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 6) 21.01.2003 Tartu

Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,4 alusel vangistusega 4 aastat,

millele liidetud Tartu Maakohtu 15.03.2001 otsusega mõistetud

ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust.

Vabastatud kinnipidamiskohast 04.10.2005 tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 26.08.2006, karistuse ärakandmata osa seisuga

04.10.2005 10 kuud 22 päeva.; 7)17.01.2007 Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 121 alusel 3 kuud vangistust

tingimisi katseajaga 18 kuud; 8)15.11.2007 Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 121 alusel 2 kuud vangistust,

millega liidetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.01.2007

otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks

5 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga

300 tundi; 9)16.10.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja

poolt KarS § 121, § 424, § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1

alusel 6 kuud vangistust, millega liidetud Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja 15.11.2007 otsusega mõistetud ärakandmata

karistus ning lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 3 päeva vangistust

ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.01. 2009 määruse alusel

vabastati Argo Semm KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel

vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega /tl 23-25/. Vabanes

kinnipidamiskohast 09.02.2009 /tl 22/ ning seisuga 09.02.2009

moodustas karistuse ärakandmata osa pikkus 21 päeva /tl 171/ ja

katseaja pikkus 1 aasta.

Väärtegude eest karistatud seitse korda: 1)12.10.2006.a Lääne PP

Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 2400 krooni, mis on

tasutud 26.10.2006; 2) 13.08.2007 Lääne PP Haapsalu PJ poolt LS

§ 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 13500 krooni ning lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, rahatrahv on tasumata; 3)

14.08.2007 Lääne PP Kärdla PJ poolt LS § 7419 lg 1 alusel

rahatrahviga 13200 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega 8 kuuks, rahatrahv on tasumata; 4) 08.09.2007 Lääne

PP Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1200

krooni, mis on tasumata; 5) 15.09.2007 Lääne PP Haapsalu PJ

poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 540 krooni, mis on tasumata; 6)

17.03.2008 Lääne PP Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel

rahatrahviga 600 krooni, mis on tasumata; 7) 19.05.2008 Lääne PP

Haapsalu PJ poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni,

mis on tasumata.

Kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2009, 10.02.2009 kohaldatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tõkend vahistamine

Kaitsja

Advokaat Toomas Liiva

RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista Argo Semm:

1.1. KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud;

1.2. KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud.

2. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Argo Semm'ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud

vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust 2

aastat 8 kuud vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.10.2008.a otsusega mõistetud ja

ärakandmata karistuse 21 päeva vangistust võrra, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa)

kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

4. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Argo Semm kahtlustatavana kinnipidamise aeg enne

vahistamist, s.o 09. veebruar 2009. a.

5. KrMS § 3101 ja võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel kohaldada Argo Semm suhtes

lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest, millega keelata Argo

Semm'il:

5.1. viibimine I V elukohas;

5.2. lähenemine I V'ile lähemale kui 5 meetrit.

6. A. Semm suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse

alusel vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.

7. Välja mõista Argo Semm’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus

nr 1-09-11024 ning nõude liik - sundraha, kaitsjatasu, koopiate tasu)/:

- sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

- määratud kaitsjatele makstud tasu 3365 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend viis) krooni.

- koopiate tegemise kulu 220 (kakssada kakskümmend) krooni 40 senti;

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse

lisada, kelle eest nõue tasutakse.

8.Jätta riigi kanda määratud kaitsjatele makstud tasu 5604 krooni.

9. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

Argo Semmi süüdistatakse selles, et tema lõi alkoholijoobes olles 09.veebruaril 2009.a kella 20:30-

21:00 paiku Haapsalu linnas * majade juures omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus I V

korduvalt käte ja rusikatega vastu pead ning pärast seda kui I V püüdis appi kutsumise eesmärgil

koputada * asuva maja aknale, haaras Argo Semm I V kinni ja peksis I V pead korduvalt vastu

majade * vahel tänava ääres asuvat metallist posti, mille tagajärjel I V kukkus tänavale maha. Samal

ajal saabus sündmuskohale politseipatrull ja Argo Semm põgenes kuriteopaigalt, peites end * tänav *

maja hoovi, kust politseipatrull ta kinni pidas, tekitades oma tahtliku tegevusega I V füüsilist valu ja

mitteeluohtlikud lühemajalised tervisekahjustused – *.

Sellise tegevusega Argo Semm, pekstes teist inimest, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Argo Semm`i selles, et tema, viibides alkoholijoobes olles 09.veebruaril

2009.a kella 20:30-21:00 paiku Haapsalu linnas * juures tänaval, kus omavaheliste suhete pinnal

tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda I V suhtes, pekstes kannatanut korduvalt käte ja

rusikatega vastu pead ning peaga vastu majade nr 1 ja nr 3 vahel tänava ääres asuvat metallist posti,

ähvardas I V ja tema lähedasi ka tapmise ja füüsilise vägivalla kasutamisega, öeldes nende aadressil

järgmisi ähvardusi: „…löön Sinu ja Su abikaasa * maha…“, „…ma löön selle eide ja eide tütre

maha…“ ning „…järgmine kord tulen Su elu järgi…“, kutsudes oma taolise tegevuse tagajärjel ning

I V suhtes varem korduvalt toimepandud vägivallategude tõttu I V esile hirmutunde ning reaalse

kartuse, et Argo Semm ka võib edaspidi tulla ja oma ähvardused täide viia.

Sellise tegevusega Argo Semm, ähvardades tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega isikut,

kellel oli reaalne alus karta enda ja oma lähedaste suhtes nimetatud ähvarduste täideviimist,

pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdistatav Argo Semm andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 õhtul süüdistuses märgitud ajal poole 9 ja

kella 9 ajal oli * tänaval. Läks endise elukaaslase ukse taha. Tahtis oma rahaasju klaarida ja tahtis

aru saada, kuidas I.V pärast karistust temasse suhtub, et kui järgmine kord tulla ja kas kaine peaga on

võimalik kõik ära arutada, autode ümber kirjutamised ja sellised asjad. Teadis keeldu, et ei tohi I.V

suhelda ja teadis ka seda, et ta on terve see aeg ja enne eelmist karistust ka lähenemiskeeldu

soovinud ja samas on temaga edasi elanud. Ja tegelikult suhtlesid terve selle eelmise karistuse, et kui

keegi oli kõrval, siis ta ei rääkinud temaga ja kui ta oli üksinda, siis ta suhtles väga normaalselt. Ja

teadis, et see paber on tehtud Ü- K poolt, kes on ta väga hea sõbranna. Kuulis, et kannatanu ütles, et

ei soovi temaga suhelda, aga suhtlesid terve see aeg.

09.02.09 oli vabanemispäev. Enne kui kannatanu taotles talle lähenemiskeeldu ja siis suhtlesid nii, et

elasid visiitelu, kannatanu ütles, et las see keeld olla, et see distsiplineerib, et siis ei tule probleeme ja

kui tulevad probleemid ja ei kontrolli ennast, et siis ise teab, mis saab. Asjad olid ka 10 kuud tema

juures hoovis varikatuse all. Oleks kindlasti läinud oma asjade järgi ja oleks pidanud ütlema, et

viib need asjad ära. Oli alkoholi tarvitanud, kui lasi kella, siis esimene lause oli see, et I, anna

andeks, et on natukene võtnud, et ei tule sisse. Et tuli, et näha, kuidas saab edaspidi suhelda autost.

Kannatanu ei olnud suhtlemise osas nii selgel seisukohal, ta ütles, et ei ole millestki rääkida ja siis

rääkisid äkki pool tundi, võib–olla jah tema rääkis rohkem. Siis mingi hetk küsis ta käest,

kontrolliks, kuidas ta sellesse suhtub, et kannatanu endine mees võis küll vaadata, mis majas tehtud

on, siis kannatanu astus eest ära ja ütles, et mine ja ta loomulikult ei läinud.

Ühel momendil tahtis kannatanu ust kinni tõmmata ja siis sai aru, et ei ole hetkel millestki rääkida ja

oli võtnud ja pime aeg ja on paras aeg ära minna. Pakkus kannatanule, et teeme ühe suitsu, et siis ta

saab järgi mõelda, et pole põhjust paanitseda. Endal suitsu kaasas ei olnud, kannatanul olid suitsud

köögis, ütles, et mine võta, ei tahtnud sinna sisse minna, sest mingi tunne oli mul sees, et ei tohi

sinna majja minna ja vähe sellest, et ei taha.

Astus juba 2- 3 m uksest eemale ja kuna oli joonistatud vanglas kannatanu portree A3- le ja see oli

sõbra auto pagasiruumis, et tahtis ära minna ja ta pidi aru saama, et tahab ära minna ja rohkem pole

arutada midagi ja siis palus I telefoni, et kutsub sõbra ette, et annab portree ja sõidab minema.

Ilmselt sellele hetkel tal see kõne käis juba, ta ei tahtnud telefoni anda, siis võttis kannatanul

varrukast, et palun anna, siis sai aru, et kannatanu tahtis hirmsasti sellel hetkel minna tänavale ja

ütles, et kuhu nüüd lähed, et ei ole mingit probleemi ju olnud ja siis .. kui oli ukse taga, siis

kannatanu ütles, et mine kiige juurde, seda on varemgi olnud, et siis räägib, kiik on 4- 5 m kaugusel.

Kannatanu näpunäidete järgi on elu käinudki, mõtles, et miks peab kiigu juurde minema, et läheb

minema ja tuleb teinekord, aga kannatanul oli kange soov tänavale minna. Siis kannatanu läks kahe

maja vahele naabrite ukse taha ja naabritel läks tuli põlema automaatselt, köögis ka tuli põles,

kardinaid ees ei olnud ja siis I astus nagu sinna trepiastme peale ja samas astus sealt alla tagasi, ta oli

vist ise ka segaduses, et pole midagi veel olnud, et miks minna paanikat tegema.

Läks selle olukorra pärast väga närviliseks, siis kannatanu ütles midagi, ei mäleta täpselt ja siis

mäletab, et vasaku käe seljaga lõi vastu nägu. Ja rohkem kuni selle hetkeni kuni oli puu taga, ei

mäleta, teab ainult nii palju kui on lugenud.

Ja siis kui oli ukse taga ja rääkisid, siis kannatanu tahtis seda ust mingil hetkel kinni tõmmata ja ei

lasknud seda teha ja löömist ei olnud seal kindlasti, oli kerge rüselus ja seesama hetk tegi talle õlale

mitu pikka paid ja ütles, et I, ei tulnud sinuga siia jagelema ja nii äkki see kuidagi käis, et juhtus see

asi ja seisis seal nurga peal ja siis tuli see…Ei mäleta sündmusi, aga ei välista, et oli ka mingi muu

vägivald peale käeseljaga löömise.

Mõjus see, et oli just vabanenud ja läks sinna ja kõik need keelud ja et käia seal rahulikult ära ja

minna oma eluga edasi. Nüüd oli seesama naaber, kes eelmise karistuse ajal kutsus politsei, see oli

kõige õudsem, et ta läks sinna ukse taha, kus sai alguse see eelmine karistus, et ta pakkus seda

vaatepilti.

Ei suuda välja mõelda, mis toimus. Varem seal neid poste ei olnud ja kui mitmed kuud hiljem nägi

toimikus seal neid poste, siis.. ei teadnud enne nendest.

Kannatanu ähvardamisest - täpselt ei mäleta sõna- sõnalt. Midagi karjus, sest kui politseiautosse

pandi, siis Ü- K tuli politseiauto juurde ja karjus, et mida sa värdjas tegid? Ja läks väga närvi selle

peale. Võib–olla küll, et ähvardas kannatanut maha lüüa, mitte mõttega, aga sellest hetkest…

Vihahoos jah. Võib- olla küll ähvardas kasutada vägivalda ka kannatanu abikaasa ja tütre suhtes ja

Ü- K tuli ka sinna niimoodi ütlema, oli ise ka ära ehmatanud sellest, et see niimoodi juhtus ja nii äkki

kõik käis. Ei oska öelda, mitu korda ähvardas. Oli nii, et ütles kannatanule, et tulen su elu järgi..

Ütles nii, sest loomulikult vihastas. Loomulikult ei olnud plaan tema hinge järgi minna. On nagu

teises kohas väga palju aastaid olnud, kus on see jutt ja väljaütlemised ja suhted teistmoodi, seal on

tihtipeale nii, et kui keegi tõmbab paar mahvi rohkem suitsu, et siis ütled, kurat tapan ära su. See tuli

võib-olla iseenesest. On olnud varem ka igasugu ütlemisi kogu aeg. Ei saa kunagi omi asju arutatud

ja lähevad endast välja. Kannatanu reageeris nii üle ja kannatanu jaoks oli see ootamatu ja tema jaoks

ka, et ta niimoodi, nagu ta ütleb, et toob tema halva poole välja, samamoodi toob kannatanu halva

poole välja ja siis kerib asja suureks.

Läks esimest korda selle mõttega, et kannatanu ei ole mitte keegi ja et on jäänud ainult arutada

rahaasjad. Kui oleks välja jäänud, oleks hinges tahtnud temaga sõbraks jääda, see oli ka see põhjus,

miks üldse sinna läks, et kuidas ta reaalselt käitub, mitte telefoni teel, kui vanglas oli. Olid vanast

ajast teinud pornovideod ja et vaataksid koos need ära ja võtaksid välja plaadid, mis talle ei meeldi

ja seal on plaadid, mis on koos tehtud ja et jääks mälestuseks.

Seda kõike on nii palju olnud, kaebamisi - öö magad koos, hommikul jälle politseisse, teadis nagu

sisimas, et ei saa sinna minemisest tulla probleemi. Muidugi on see rikkumine ja ei teadnud iialgi, et

see asi niimoodi juhtub. Ka vangimajas olles ütles kannatanu, et tal on teine. Kui tal oli helgem

hetk, siis ta ütles, et tegelikult ei ole tal kedagi. Neid asju on nii palju, aga kui tuleb normaalselt, siis

ei ole probleeme. Augustikuust ei ole kannatanu temaga suhelnud. On püüdnud talle helistada, et

veelkord paluda vabandust ja veelkord teha selgeks, et ei ole tema juurde iial põhjust tulla ja et teda

ähvardada, et saaks karistuse ja kõik saaksid oma eluga edasi minna. Siis kannatanu küsis ükskord, et

kus on garantii, et ta ei tule purjus peaga ja siis küsis, et kas kolm aastat on lahendus ja siis

kannatanu viskas toru ära. Siis kannatanu ütles, et proua Ollema andis talle paberi ette ja ütles, et

kirjuta, et nõua kolme aastat.

Kui oleks selline hetk nagu nüüd, kirjutas ka kannatanule, et ole õnnelik ja vaata ise kuidas elu sulle

on hea kui niimoodi käitub. See oli teisele perele maja ehitamine, sest ikka küsiti, et kas ehitad

endale või V T. See oli ärakasutamine. Kui vanglast tuli, siis oli üks tuttav tüdruk, et saavad kell 9

kokku Makrose juures, kui sõitsid sõbraga maja juurde, teadsid, et I on tööl, seisid mere ääres, käis

võttis veel kotist muusikaplaate, istus autosse, kui I tuli uksest välja, siis keeras selja ja ütles sõbrale,

et sõida kähku minema, et ei olnud valmis temaga rääkima. Ei jäänud isegi vaatama, et kes talle

järgi tuleb või et kellega ta läheb. Nagu kannatanu väitis siin, et tahtis telefoni sellepärast, et

kannatanu sõnumeid näha. Ei tea, kust ta selle võtab. Mis puudutab ähvardust - käiski vahetevahel

nii, et kui märtsikuus lubas kannatanu ta ka sohu maha matta, samas ei alustatud kriminaalasja.

Kindlasti on närvisüsteem ära rikutud vangla poolt, alkohol ei mõju hästi. Eelmisel katseajal

tegeles selle probleemiga, pani ampulli, kodeeris. Kannatanu ise joob ka, kodus ja salaja, aga on

isegi pildid kaasas, kus ta on armetus poosis, oksendab, suht purjus. Kannatanul on see vene

temperament ja ta oskab kohe öelda, mis viib endast välja.

Rääkis Tallinna kohtus ka seda, et eelmine kord kui vabastati 21 päeva varem, siis sellel päeval kui

sai otsuse, et pidi välja minema, siis terve salk vaatas, et on leina meeleolu, sest ei tahtnud välja

minna, 21 päeva ei ole väärt seda, et peab aasta käima märkimas, sest kriminaalhooldus segab elu.

Oli pikalt eeluurimise all, kolm kuud enne lõppu kutsuti sotsiaalhoolekandesse. Oli trots, et hoidsite

nii kaua eeluurimise all, et ei taha enam välja minna, ütles sotsiaalosakonnas kui küsis, kuhu läheb,

siis ütles, et see ei peaks kedagi puudutama, et istub oma aja lõpuni, on vaba ja läheb sinna kuhu ise

tahab. Sealt öeldi, et tahad, helistame I, et võib-olla tema võtab enda juurde. Ütles, et see on rumal

jutt ja et helistab I ja hoiatab, et tuleb selline rumal jutt. Siis tuli kohus, rääkis K R, ütles, et

Männikule ei saa keegi tulla ilma tema nõusolekuta. Ü- K pani keelud peale, pr Ollema ütles, et ta ei

tea üldse, miks tema seda tegi. Enne vabanemist helistas ARK, et uuesti load teha, enne vabanemist

sai teada, et läheb Männikule ja kuidas läheb kriminaalhooldaja juurde. Sellepärast hakkas alkoholi

tarvitama, tuli välja ja mõtles, et mis nüüd saab? Siis on tarvis minna Tallinna kriminaalhooldaja

juurde ja kuidas oma elu jätkata. Sõber tahtis rakendada juba sama päev tööle. Ütles, et oota natuke.

Kahetseb meeletult kui oma elu rumalaid tegusid kokku. Seda ei ole võimalik sõnadesse panna.

Tema jaoks on see täiesti kolm aastat surma mõistev otsus. Karistusest - ilmselt tuleb minna teise

linna ja samamoodi, kuna on oma krim.hooldusest väga kinni pidanud ja neid täitnud, et samamoodi

saaks alustada otsast peale.

Kui tuli prokuratuuri kokkulepet sõlmima, siis pr Ollema viskas toimiku nina alla, ei selgitanud

midagi ja ütles, et kolm aastat ja ei saanud midagi aru. Paar päeva oli selle teadmisega ja siis kui

läks uuesti prokuratuuri, siis ta ütles, et see on 2 a ja 21 päeva ja loomulikult kirjutas kokkuleppele

alla. Ja nüüd on vaatand seda, et kuidas see asi on nii kaua kestnud, et kuidas kannatanu on

käitunud ja tõepoolest väärib kindlasti karistust ja on rumal, et nii tegi ja kahetseb, kui oleks sama

hetk nagu praegu, ei kujuta ette kui suure kaarega kõnniks tast eemalt mööda.

Kuigi on karistust väärt, siis tahaks kõige selle, see on kestnud 2006 aastast- et on piinelnud

praktiliselt temaga elades ja nüüd, on mõlemad rumalad olnud ja siiani välja jõudnud, tahaks, et see

lõpeb ja tahaks oma eluga edasi minna, kui nüüd tuleb ka pikk karistus, siis on igasugune siht

kadunud. Tegi nii palju tööd endaga eelmise vangistuse ajal, et vabaduses hakkama saada. Ei suuda

praegusel hetkel isegi suitsetamisest loobuda, kuidas ära istub ja kuidas läheb edasi. Praegu on

inimene, kes mingi aeg pakuks elamist ja tööd. Ema võtaks enda juurde. Pr Ollema ütles aprillis, et

kirjuta sellele kahele aastale alla, et järgmine aasta oled nagunii väljas, et siis oleks aasta juba

istutud. Teab, et keegi ei laseks reaalselt sealt enne välja. On ka pooldanud seda, et oleks need

tingimised peal, et see distsiplineeriks.

Käis Tartus psühhiaatri juures ja ravi jäi pooleli, helistas ministeeriumisse ja igale poole, tundis, et

lihtsalt ei saa hakkama enesega. Diagnoosi ei tea, ravi oli pool aastat antidepressandid ja midagi veel.

Tahaks küsida, kus kannatanu siis varem oli, et miks ta varem nii ei suhtunud. Kui oli selle ära

näinud, siis oli ainus soov, et mitte kunagi temast enam mitte midagi kuulda, soovib seda rohkem

kui kannatanu. Ei taha teda absoluutselt näha, ei taha tegemist teha, ei lähe sinna midagi otsima,

selgitama, täide viima, arutama, absoluutselt mitte midagi…Ja on sellest ka hea meel, et kui ta

mainis sellest autost, et siis peaks sellega ka süda rahul olema. See mis on ära kuulnud, siis loobub

oma nõudest kannatanu vastu ja rahalisi nõudeid ei ole. See on ainult hukatus, ei ole võimalik asja

arutada, las ta olla.

Kannatanu I V andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 õhtul oli kodus üksinda, küttis ahjusid, kui oli

alumise ahju kinni pannud, siis ülemine ahi põles, siis heitis voodile pikali ja tukastas ja siis ärkas

uksekella peale. Läks ukse peale, alguses ei tundud ära kes seal oli ja siis sai aru, et see oli A.

Semm, ta oli joonud ja päris tugevasti. Semm oli natuke aega vait kui ütles, et ei ole midagi rääkida.

Tahtis ukse kinni panna, siis Semm takistas ust kinni panna, ütles, et tahab rääkida, ütles, et ei ole

midagi rääkida, siis hakkas peale Semmi poolne monoloog. Semm tavaliselt üritab ise rääkida, ise

küsida, ise vastata, ei kuula seda, et temaga ei soovita rääkida, et ta lahkuks. Mingil hetkel hakkas

Semm ta käest telefoni nõudma, seda ei andnud, siis Semm üritas seda rabada, siis ta soovis kedagi,

kellega ta on koos autoga. Ütles, et valib ise selle numbri, siis keegi vastu ei võtnud, siis Semm

hakkas lükkama teda tuppa. Et tema tahab ka tuppa tulla ja vaadata mis seal teinud on. Võttis uksest

kinni ja ei lasknud ennast tirida, siis Semm läks selle peale hästi ägedaks. Kui Semm on

alkoholijoobes, siis ei kontrolli oma tegevust. Siis Semm lõi teda seal ukse juures, jooksis naabrite

hoovi. Esimene löök oli maja hoovis, kui uksest kinni hoidis. Kõigepealt Semm tiris teda rinnust,

täpselt ei mäletagi. Kätega ikka lõi, tiris rinnust ja ühe korra nagu lõi kuhugi meelekohtade juurde,

see löök ei tulnud otse näkku. Siis sai Semmist lahti, jooksis naabrite hoovi, seal Semm sai ta kätte,

siis lõi juba rusikaga, see läks ka kuhugi meelekohta. Haaras postist kinni, et Semm ei saaks teda

lohistada, oli susside ja hommikumantliga, oli kerge lohistada ja siis hakkas Semm ta pead vastu

seda posti peksma. Ei tea mitu korda vastu posti lõi, need löögid olid nii tugevad, et viimase löögi

ajal tundis, et ei suuda postist kinni hoida ja lasi lahti ja siis juba tuli politseiauto. Semm võttis

juustest kinni ja niimoodi peksiski, peksis meelekohti vastu posti, mõlemalt poolt. Siis kui haiglasse

viidi, siis arvati, et peas on mingi tõsisem viga, sest verevalumid olid meeletult suured. Löömiste

tagajärjel sai tugevat valu.

Kuna nägi, et Semm räägib ennast tigedaks ja kurjaks, siis sai käe ukse taha ja teadis, et Ü- K A on

viimane number ja siis vajutas nuppe ja siis ta ilmselt kuulis kui palus Argot, et Argo lahkuks ja tol

hetkel ei teadnud, kas abi tuleb, aga kui seal posti juures kukkus, siis nägi, et politsei tuleb. Ise ei

jõudnud midagi rääkida telefonis, ilmselt siis oleks saanud veel rohkem peksa, sest A. Semmi väitel

tema kutsub alati abi ja ei tohi abi kutsuda kui rünnatakse. Kätt ukse taga hoides korduvalt vajutas

telefoni, ei teadnud, kas keegi kuuleb või mitte.

Seal ei ole kedagi appi kutsuda, koputas vastu akent, aga seal ei olnud kedagi. Kordas Semmile

pidevalt, et lõpetaks ja läheks minema. Semm karjus oma mingeid karjumisi seal ja…

Kiirabi kutsuti välja ja siis viidi mõne aja pärast kiirabisse. Samal õhtul. Sündmused toimusid

kolmveerand üheksa või kümne pärast üheksa.

Kui politsei tuli, siis Semm karjus, et tuleb järgmine kord elu järgi. Sel õhtul ei tea, kas lähedaste

kohta ka midagi ütles, sest viidi kiirabiga minema, aga ta on ähvardanud enne lähedasi - tütart ja

eksmeest. Kui politseis nii ütles, siis ilmselt nii oli. Semm on seda eelnevalt teinud nii palju, aga kui

seal ütlustes nii on, siis järelikult sel hetkel fikseeris selle ütlemise. Kui politsei tuli, kuulis kui

Semm karjus, et ta tuleb järgmine kord elu järgi.

On suhtunud nendesse ähvardustesse ääretult tõsiselt, tekkis hirm. Semm on oma käitumisega seda

tõestanud, kuna ei soovinud Semmiga enam koos elada, siis sellegipoolest käis järjepidevalt ukse

taga. Küll kuus korda on peksnud köögiakent, kaks korda teise korruse magamistoa akent sisse,

välisust kuus korda peksnud.

Ei kutsunud A. Semmi endale külla. Ei soovinud temaga suhelda, ei teadnud, et ta on vabaduses. Ei

olnud mitte midagi omavahel arutada. Semm põhjendas, et tahtis teda näha ja veel millestki rääkida.

Suhe A. Semmiga lõppes päris ammu, aga kuupäevaliselt seda ei tea. Enne seda kui talle vangistus

mõisteti, Semm ei elanud juba tema juures, aga käis korduvalt teda žantaseerimas, see oli ahistamine,

aga see oli kuid, sest ta elas küll sotsiaalmajas. Juba sel ajal ei olnud Semmil mingit õigust tulla

tema juurde.

Ü- K A tuli sel õhtul sinna, jõudis natukene peale politseid.

Kuni politsei tulemiseni Semm peksis teda, aga siis kui politsei tuli, siis ta pani jooksu - naabri

hoovi.

Suhtles Semmiga ainult siis kui tema ukse taha tuli ja ütles siis ainult, et mingu ära. Helistas ja võttis

ühendust ise kunagi, siis kui koos elasid. 8 kuud enne vangistust, enne kui Semm tuli 09.02 teda

läbi peksma, siis elas kõik see aeg eemal. Kui Semm oli kinnipidamiskohas, kirju Semm talle

kirjutas, ei vastanud ja telefonitsi vastas nii palju, et kui oli autost juttu. Semm helistas talle töö

juurde kui oli tööl, Semm küsis, kas on võimalust, kus odavamalt rääkida, et autost rääkida. Andis

lauanumbri, aga kui selgus, et mitte mingit auto juttu sealt ei tulnud, siis katkestas kõne, siis Semm

korduvalt helistas, aga enam ei võtnud, vaid võtsid töökaaslased telefoni, kus ta neile siis ütles

inetusi.

Kui sai aru, et ta autot maksta ei kavatse, siis enam ei suhelnud. Ei ole millestki muust rääkida, on 8

telefoninumbrit blokeerinud. Ei taha isegi auto suhtes enam suhelda. Semm oli talle võlgu. Tema ei

olnud Semmile võlgu. Tol ajal kui Semm elas tema juures, ehitas, omas kodus tehakse tööd. Lai

tänav 1- 2 oli Semmi kodu kunagi, siis kui kooselu oli. On avaldusi teinud politseile seoses akende

sisselöömisega.

09.02.09 A. Semm rahalisi nõudeid ei esitanud. Oli monoloog, kus Semm tahab rääkida, ise küsib,

ise vastab Seda et tal on nii palju rääkida, kuidas läheb. Tahab natukene aega vaadata tahab suhelda,

samas, et ta teab, et ei tohi suhelda. Semm ei otsinud lepitust. See vestlus lõppes siis kui politsei

saabus. Oma läbipekstud peaga enam ei fikseerinud seda, kaua see kestis.

Kui ise oli vait või vaatas valesti, siis see oli Semmi jaoks juba põhjus teda rünnata. See oli põhjus,

millega ta karjus, et räägid alati ühte ja seda sama. Kordas pidevalt, et ei ole millestki rääkida, et

mine ära ja palus, et ta lahkuks.

Tervisekahjustused olid poolteist kuud, ei saanud tööle, ei olnud haiguslehel, oli juhatajaga

kokkuleppeline. Olid meeletud peavalud, peapõrutus ja need verevalumid näkku vajusid, siis

kujutage ette, milline oli poolteist kuud. Peapõrutus oli, sest peavalud olid, pea käis ringi ja

hommikuti oksendas ja seda on arsti juures ka fikseeritud.

Kuuleb esimest korda, et A. Semm küsib raha. Selle eest et ta on elanud tema juures ja tööd teinud.

Elasid koos ja tegid tööd, kus saab piiri tõmmata ja sellele vastata, et kus on tema osa. Üks moment

meenub kuna tahtis, et Semm ta rahule jätaks, kuna Semm maksis talle autot, oli võimeline sularahas

maksma ainult 2000- 3000, sai arvestatud, et rahule jätaks, auto rahast maha. Semm tahtis tema käest

autot ära osta, oli nõus seda müüma 25000 krooniga, Semm maksis kas kaks või kolm tuhat. Siis tuli

kätte aeg, kus ei soovinud Semmiga enam koos elada ja Semm raius nagu rauda, et tegi tema juures

tööd ja siis ütles, et hea küll, arvestab selle auto rahast maha, et arvestagu seda elu tema juures

justkui tööna, et arvestagu see autost maha. Sellega oli Semm nõus ja rohkem ei ole neil mingit

rahalist suhet. Semmi töö sai sel hetkel makstud ja auto raha on veel 5000 krooni maksta. 17 000 oli

siis Semmi töö tema juures tasaarvestatud. Mis on ka üle makstud, sest ehitab maja siiani ja ei ole

ühelegi töömehele niisugust summat maksnud.

On viinud ühe paki ja peale seda kui prokuröriga istus ja rääkis ja öeldi, et vii talle mingid riided. See

oli 10 minutit enne paki viimist, sest prokurör ütles, et võiks inimlikult seda teha, et viia mõned

riided. Raha saatis Semmile sellepärast tagasi, et kuna oli alguses kokkulepe, et Semmi ema maksab

ülekandega 500 krooni kuus auto eest ja kuna Semm ühel hetkel hakkas seda tagasi nõudma, siis

kandis Semmile selle summa tagasi ja see oli ka näide sellest, et ei viitsi ja ei taha enam Semmiga

vaielda ja kandis mingi 1000 või 1500 tagasi, et jätku rahule. See sai ka uurijaga välja võetud need

maksed tagasi, koos vaatasid uurijaga. See raha ei läinud ka A. Semmi nimele, seal olid mingid

võõrad nimed antud, selle võtsid uurijaga välja ka.

Toiduaineid viis, sest see oli kirjas ja prokuröri juures käis ja siis prokurör ütles, et okei, vii talle

need ära. Ei oleks ise iial midagi sellist teinud. See oli puht inimlik käitumine, mida võiks nagu

austada.

Suhte lõppemise kohta - kuna inimene tarvitab pidevalt vägivalda, ründab, vot täpselt nii palju

suhtles. Kõik. Suhtles A. Semmiga siis kui ta tuli ukse taha, ainuke lause mis ütles oli see, et palun

mine ära, see lause peaks olema pähe kulunud sellel inimesel. Inimene on nii hirmu all ja magamata

ja Semm tuli ja ründas.

Kolisid Laiale tänavale augustis Semmiga, augustis 2006 ja 06.10 peksis Semm teda esimest korda

läbi, peale mida andis Semmile veel võimaluse, 06.10 2006 oli see. Ei tea kas aasta või ei tule aastat,

kus oli enamvähem reaalne kooselu, kõik ülejäänud aeg, seda ei… Augustis on sünnipäev ja siis

Semm juba ei olnud ta sünnipäeval, järelikult oli see varem. Kooselu Laial tänaval oli alla aasta.

Peale seda oli ainult selline, et et noh, tuleb. Tema jaoks lõppes see tunduvalt varem, kui Semmi

jaoks lõppes see detsembris, aga võib–olla Semmi jaoks lõpeb see nüüd alles praegu täna. Tema

jaoks oli see ammu lõppenud. Tema jaoks lõppes see kooselu tunduvalt varem, see kõik mis tegi

järgnevalt, on sellepärast, et oli üksik naine, ei ole elus nii palju politseiga elus kokku puutunud kui

selle aja jooksul, mis Semmi tunneb.

Tunnistaja Ü-K A andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 sai telefonikõne I. V, kuna V on ta telefoni-

nimistikus sees, siis teadis, et see on tema, aga V temaga isiklikult ei rääkinud, siis lihtsalt kuulis

teiste inimeste juttu - I. V ütles, et Argo ära palun löö, et palun mine ära ja mingid tümpsud olid

taustaks, selle peale helistas kohe politseisse, sest sai aru, et A. Semm on vanglast väljas.

Enne kui karistus mõisteti, siis aitas I. V arvutada, et millal Semm vabaks saab ja see tuli

üllatusena, et ta vangist vabaks sai, sest veebruar see ei pidanud olema. I. Vaher soovis seda

arvutada, sest ta kartis enda elu ja tervise pärast. Sest see ei ole esimene kord kui on juhtunud sinna,

ühes varasemas kriminaalasjas on palunud I V politsei kutsuda, et fikseerida, mis olukord seal

valitses kui A. Semm oli peksnud I. V.

Kui oli politseile helistanud, siis nii kiiresti kui suutis jooksis ka kohale. Kohapeal nägi - I V oli

hommikumantlis maas tänaval, politseiauto oli ka kohal, Argot hakati panema politseiautosse, ütles

paar ebatsensuurset sõna – kuradi idioot, sest oli piisavalt ärritatud ja edasi aitas I. V haiglasse

toimetada. Argo Semm karjus, et järgmine kord tulen su elu järele, seda ta karjus I. V ja talle öeldi

seda, et on ka kõiges süüdi. Seda pidid ka politseinikud kuulma. Semm karjus enne kui ütles talle

kuradi idioot, kuulis kisa juba enne kui kaugemalt tuli. Ei mäleta mida konkreetselt kuulis enne ja

mida pärast. Millalgi peale tema ütlemist ütles Semm selle konkreetse lause. Aga ei mäleta kas

kohe või mingi aja pärast. Ei tea, kas Semm ärritus tema sõnade peale. Oli ka ärritatud, sest kuulis

telefoni teel, et I. V oli löödud. Ja see oli korduv, kus A. Semm oli I. V löönud, see ei olnud esimene

kord sinna minna. Ei jälginud A. Semmi, vaatas I.V, et ta maast telliskivi tänavalt ära saada tuppa.

I.V otsa ees oli sisuliselt teine peasuurune muhk ja need muhud olid meeletult suured, kahtlustas, et

võib peatrauma olla. Oli V koos haiglas, teatas tütrele ja kui V haiglast koju lasti mingite tundide

järel, siis oli I V elukohas * mingi aeg.

Seal tänaval tundus, et I.V oli nii läbi pekstud, et ta ei saanud nagu millestki aru, aga reaalsus- ja

hirmutunne tekkis alles haiglas. See oli ootamatu I.V jaoks.

A.Semmi iseloomust - need on subjektiivsed hinnangud - see kriminaalasi millega Semm hooldusel

oli, oli 90-aastase abitu vanapapi peksmine jõhkralt ja julmalt. Vägivaldsus on Semmis olemas.

Ametiisikutega oskab ta käituda väga viisakalt, aga isikuid, keda ta peab endast nõrgemaks, võib ta

käituda väga vägivaldselt. Semmi iseloomustamisel tugines sellele, mis oli kriminaalhooldajana.

Faktid on, mis on tehtud 90 aastase vanapapiga ja teised faktid on need, mida on ta teinud I. I V. A.

Semm on kriminaalhooldajatega ja ametnikega olnud viisakas ja ei ole Semmi purjus olekus

piisavalt näinud, nägi teda kaines olekus ja kaines olekus suudab ta ennast piisavalt kontrollida.

On I.V head tuttavad ja suhtlevad, aga kui Semm elas I V koos, siis ei suhelnud. Nimetas teda I,

kohalikus sotsiaalringkonnas nimetatakse teda niimoodi, mitte täisnimega.

Ei ole andmeid kas detsembrist aprillini Vaher ja Semm elasid koos. Sellel perioodil detsembrist

aprillini nägi Semmi piisavalt rääbakas olekus, purupurjus, kui Semmil oleks kodu olnud, poleks

Semm selline olnud.

Tunnistaja A J andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 said väljakutse * tänavale Haapsallu, et seal võib

kaklus olla. Otsustasid, et * pidi lähevad mööda mereäärt * tänavale. * jõudsid, siis oli seal üks post,

üks naine hoidis postist kinni ja mingi rüselus käis. Nii kui auto sealt välja paistis, nii jooksis

meesterahvas ära ja naine oli hüsteerias ja mees jooksis * majade vahele hoovi. Läks talle otse järgi

ja teised mehed läksid üks üheltpoolt äärest ja teine teiselt poolt. Lumi oli kergelt maas, üle aia

läinud ei olnud ja kuhugi puuriida ja puu vahele oli peitnud ennast. Alguses oli meesterahvas rahulik.

Tegid turvakontrolli ära, taskust leidsid saevõtme ja kui autosse panid, siis hakkas kisama ja

ähvardama, et tuleb tagasi ja lööb kõik maha ja see käis praktiliselt kuni arestimajani. Küsis, et miks

ta nii kuri on ja siis ta ütles, et ta on nii palju teinud ja naine on teda rahadest tühjaks teinud.

Ähvarduste mõte oli, et lööb maha, konkreetset lauset ei mäleta, et selle naise ja selle naise eksmehe

ja vist oli tütar ka. Ähvardused ütles, kui said ta kätte ja panid autosse ära. Autos läkski

agressiivseks. Kogu tee, mis jaoskonda sõitsid ja arestmajas ka. Ei ole kindel, kas kannatanu kuulis

neid ähvardusi, kui ta auto juures midagi kuulis, sest läksid kohe minema. Teine politseinik jäi

kohapeale kannatanuga tegelema, ta ootas kiirabi ära. Täpselt ei mäleta kannatanu vigastusi, aga

tema meelest otsa ees oli tal muhk.

Koha peal olid Ü- K A ja siis oli ka * majast tulnud meesterahvas välja, nime ei mäleta enam. Ei

mäleta, kas Ü-K A ütles ka midagi kohtualusele, panid ta üsna ruttu autosse ära, et saaks ta sealt

minema viia. Semm oli väga närviline ja agressiivne. Kui ta leidsid hoovist, siis oli rahulik, kui

hakkasid autosse panema, siis hakkas lärmama. Puu taga oli ta väga vait, sest ta ei tahtnud ennast

näidata ju. Kui autosse panid, siis vist sai aru, et pääsu pole.

Tunnistaja A Õ andis kohtus ütlusi, et 09.02.09 nägi A. Semmi. Oli magamistoas, luges lehte ja

siis kuulis akna peale tugevat prõmmimist, siis naine ja lapsed olid teises toas. Köögi akna peale

prõmmiti ja kui tuli sinna, siis nägi seda, et politseiauto sõitis maja ette ja üks mees jooksis tema

hoovi. Siis nii palju abistas politseid, et neil ei olnud taskulampi, näitas tuld ja siis otsiti see

noormees sealt üles. Ei olnud teda väga kaua aega näinud ja enne seda oli teda väga põgusalt näinud.

Semmi ära ei tundnud, sest eelnevalt kui nägi seda meest, siis sellest on mingi aasta tagasi ja kui

öeldi, et see on seesama mees, siis ta oli väga tunduvalt muutunud. See inimene oli puu taga peidus,

väänati pikali ja viidi autosse ja nägi teda sel hetkel kui ta autosse pandi. Käed pandi

plastikrihmadega kinni. Ja siis viidi ta politseiga ära. Midagi Semm ütles enne autosse minemist,

kuidas see sõnastus täpselt oli - sisu oleks midagi hinge järgi tulemisest, aga kuidas seda mõista, ei

oska kommenteerida. See oli autosse istudes. I V oli seal tema maja nurga taga ja kükitas seal ja

nuttis. Vigastusi ei näinud, nägi teda kahe – kolm meetri pealt.

Kriminaalasjas uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid:

I köide:

Tl 2-4 on sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt * elamu asub Haapsalu linnas * tänaval. *

elamute vahel on metallist post. * elamu hoovipoolses küljes on korter * välisuks.

Tl 7 on SA Läänemaa Haigla patsiendikaart, mille kohaselt 09.02.2009 kell 21:29 V I sündmusi

mäletab, teadvuskadu ei olnud, mõlema oimu piirkonnas nahaalused hematoomid. Kaebab kerget

peavalu. Diagnoos – *.

Tl 8-14 I V läbivaatuse protokoll, mille kohaselt I.V`il vasaku oimu ja põsesarnal on näha turse ja

punetus.

Tl 17 on protokoll A.Semm`il alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga - 09.02.2009

kell 21.20 on tuvastatud, et A.Semm oli alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit 0,78 mg/l, alkoholi

lõhn suust, kerged tasakaaluhäired.

Tl 22 on Argo Semm vabastamistõend, mille kohaselt A.Semm vabanes Murru Vanglast

09.02.2009.

Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Argo Semmi süüdistatakse selles, et tema tungis 09.02.2009.a

kella 20.30-21.00 ajal * majade juures kallale I V, keda lõi korduvalt rusikate ja kätega vastu pead

ning peksis kannatanu pead vastu metallposti. Samuti süüdistatakse teda samal ajal samas kohas I V

tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises.

Nimetatud kuritegudes on Argo Semm ennast kohtus osaliselt süüdi tunnistanud, tunnistades

kehalise väärkohtlemise toimepanemist kannatanu suhtes ja ka tema ähvardamist.

Samas ta ei ole kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt oleks ta peksnud kannatanut sel viisil nagu on

kirjeldanud seda kannatanu ja mis on märgitud ka süüdistuses, vaid on andnud ütlusi, et lõi

kannatanut ainult vasaku käe käeseljaga.

Samas ta ei välistanud kohtus ka seda, et võis kannatanu suhtes ka muud vägivalda kasutada, kuid oli

ilmne, et ta seda ei soovinud või ei julgenud teha, et selle kohta konkreetseid ütlusi anda.. Väide, et

ta ei mäleta midagi, mis edasi toimus, ei ole usutav, kuna ta on mäletanud kõike seda täpselt, mis oli

enne kannatanu löömist ja seejärel ka seda, kui oli puu taga ja politsei ta kinni pidas.

Samas kannatanu on andnud kohtus konkreetseid ja usutavaid ütlusi, mille kohaselt Argo Semm tuli

09.02.2009.a õhtul alkoholijoobes olles tema ukse taha ning ei lahkunud sealt, kuigi kannatanu seda

soovis. Kannatanu ütluste kohaselt lõi alguses Argo Semm teda kannatanu maja ukse juures käega

meelekohta. Seejärel jooksis kannatanu naabrite maja juurde, kus süüdistatav sai teda kätte ja lõi

rusikaga meelekohta, mille tagajärjel sai kannatanu tugevalt valu. Samuti peksis süüdistatav

kannatanu pead korduvalt vastu metallposti ja kannatanu ütluste kohaselt olid need löögid tugevad.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohasel asus tõepoolest * vahel tänaval metallpost, mille vastu

kannatanut peksti.

Tunnistajad Ü-K A ja A J nägid samuti sündmuskohal kannatanul vigastusi- peas muhku, mis

haakub kannatanu ütlustega tema pea vastu metallposti löömise kohta. Tunnistaja J nägi ka seda, et

kannatanu hoidis metallpistist kinni ja toimus rüselus tema ja meesterahva vahel, kes jooksis politsei

saabudes hoovi. Kannatanu oli tunnistaja A sõnul hommikumantlis tänaval ja oli nii läbi pekstud, et

ei saanud alguses midagi aru, alles siis, kui nad läksid kohe haiglasse, tekkis reaalsus- ja hirmutunne.

Tunnistaja A kuulis ka otseselt kannatanu peksmist, sest kannatanu helistas talle mobiiltelefoniga ja

tunnistaja kuulis, kuidas telefonist kostus: Argo, ära löö mind, palun mine ära ning mingid tümpsud

kostsid taustaks, millest nähtub otseselt, et need helid tähendasid kannatanu löömist süüdistatava

poolt ning kannatanu jutt tema korduva löömise kohta vastab tõele.

Seda, et kannatanu on saanud kehavigastusi korduva löömise tagajärjel, kinnitab ka tema läbivaatuse

protokoll, mille kohaselt kannatanu vasakul oimul ja põsesarnal on näha turse ja punetus, mis ei

saanud tekkida ühest käeseljaga löömisest. Samuti nähtub SA Läänemaa Haigla patsiendikaardist, et

kannatanul esinesid *.

Seda, et peksmine ja kannatanu kehavigastused olid tõsised, on kinnitanud esiteks tunnistaja A, kelle

sõnul oli kannatanul peas suured muhud. Ka kannatanu kinnitas, et oli peksmise tõttu sunnitud

poolteist kuud töölt eemal olema, ta pea käis hommikul ringi ja oksendas.

Samuti on kannatanu andnud ütlusi, et süüdistatav karjus siis, kui juba politsei tuli, et järgmine kord

tulen sinu elu järgi. Sellisest ütlusest tulenebki otseselt ähvardus kannatanu tappa. Kannatanu ütluste

kohaselt võttis ta neid ähvardusi tõsiselt ja kartis nende täideviimist.

Seda, et kannatanu kartis süüdistatava ähvardusi, on kinnitanud ka tunnistaja Ü-K A, kes samuti

kuulis sündmuskohale jõudes juba eemalt Argo Semmi karjumist ning kui Argo Semmi hakati

panema politseiautosse, karjus ta, et järgmine kord tulen sinu elu järele. Tunnistaja ütluste kohaselt

kannatanu kartis enda elu ja tervise pärast. Nii tunnistajale kui kannatanule oli teadmata see, et Argo

Semm vabanes samal päeval vanglast tingimisi ennetähtaegselt. Nad olid koos kannatanuga

arvutanud, millal Argo Semm peaks vabanema ja teadsid, et see ei pidanud veebruaris olema ning

arvutasid nad süüdistatava vabanemise aega seetõttu, et kannatanu kartis juba enne oma elu ja tervise

pärast Argo Semmiga seoses.

See kartus oli kahtlemata ka põhjendatud, kuna nagu nähtub karistusregistri väljavõttest ja

kohtuotsustest, on Argo Semm ka varem korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda sama kannatanu

suhtes, samuti on ta teda varem korduvalt tülitanud ja lõhkunud aknaid. Samuti tuleb võtta arvesse

seda, et ähvardused öeldi süüdlase poolt kannatanule vahetult peale kannatanu suhtes füüsilise

vägivalla kasutamist, mis suurendas kannatanu hirmutunnet.

Ka tunnistaja A Õ on andnud ütlusi, milles võib aru saada, et süüdistatav ähvardas kannatanut. Tema

ütluste kohaselt nägi ta, et meesterahvas, kes tema aeda jooksis ja kelle politseinikud seotud kätega

politseiautosse panid, karjus midagi hinge järele tulemisest, mis seondub kannatanu ütlustega tema

elu järele tulemisest.

Ka tunnistaja A J on andnud ütlusi, et kui nad Argo Semmi olid * vahel asuvast hoovist puu tagant

üles leidnud, hakkas ta lärmama ja muutus agressiivseks ning ütles, et lööb kannatanu maha. Seejärel

karjus ja lärmas ta politseiautos kuni arestimajani.

See, et Argo Semm enda ütluste kohaselt ei kavatsenud tegelikult ähvardusi täide viia, ei oma kuriteo

kvalifitseerimisel määravat tähtsust, sest oluline on süüdlase soov kutsuda kannatanus esile

hirmutunne, mida ta ka tahtlikult tegi.

Kuna kannatanu enam ei mäletanud ähvardusi tema endise abikaasa ja tütre suhtes, siis selles osas

tuleb loobuda Argo Semmi süüdistusest, mis küll teo raskust olulisel määral ei muuda.

Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et ei hakka tehiolusid analüüsima, sest A. Semm on oma süüd

tunnistanud. Esimene episood- kehaline väärkohtlemine- A. Semm ei läinud lihtsalt niisama sinna

kavatsusega I. V peksta, vaid eelkõige läks rahalisi suhteid klaarima, aga olukord läks kontrolli alt

välja ja ta ise ei mäleta kui palju ta kehalist väärkohtlemist I. V suhtes kohaldas. Teine süüdistus-

ähvardus- seal tahaks väita, et tegelikult need ähvardused läksid tema poole alles pärast seda kui

tunnistaja A oli tema suhtes kasutanud nii mõndagi krõbedat sõna, siin on vaidlus, mis sõna täpselt

oli, A ise ütleb idioot, Semm ütleb värdjas. Rohkem tunnistajaid selles episoodis ei olnud, seega

sõna-sõna vastu. A ise ütles, et ta kasutas ebatsensuurseid sõnu, kaitsja leidis, et KarS § 57 lg 1 p 6

kohaselt esineb karistust kergendav asjaolu- ähvardused pandi toime tugeva hingelise erutuse mõjul,

KarS § 57 lg 1 p 3 lisandub sellele, ehk siis puhtsüdamlik kahetsus. See päädib mõlema süüdistuse

suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

Teo vastavus süüteokoosseisule.

KarS § 121 näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või

valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

KarS § 120 näeb kuriteona ette tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara

rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Käesolevas kriminaalasjas on peamisteks tõenditeks kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused.

Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, neid kinnitavad ka tunnistajate ütlused ja

kriminaalasjas uuritud kirjalikud tõendid.

Kohus leiab, et KarS § 121 järgi A.Semm`ile esitatud süüdistuse mahtu tuleb vähendada A.Semm`i

poolt I.V´i korduvas löömises käe ja rusikaga. Süüdistuses on kirjas, et A.Semm lõi I.V´it korduvalt

käte ja rusikatega pea piirkonda, kuid kannatanu rääkis kohtuistungil, et A.Semm lõi teda ühe korra

käega ja hiljem ühe korra rusikaga meelekohta. Seega tuleb süüdistuses väljend „korduvalt käte ja

rusikatega vastu pead“ asendada sõnadega „käe ja rusikaga vastu pead“.

Kohus leiab, et muus osas on süüdistus tõendamist leidnud. Kannatanu on kirjeldanud sündmuste

käiku üksikasjalikult ja tema ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Kannatanu on kinnitanud, et

A.Semm lõi teda maja ukse juures kõigepealt käega meelekohta, siis hoovis rusikaga meelekohta ja

seejärel, kui ta haaras postist, et A.Semm teda lohistada ei saaks, siis hakkas A.Semm juustest kinni

hoides tema pead vastu posti taguma. Löögid olid tugevad, mille tagajärjel ta sai tugevat valu ja

viimase löögi ajal ei jaksanud enam postist kinni hoida, lasi lahti ja siis tuli juba politseiauto. Seda,

et A.Semm ja I.V olid * vahelise metallposti juures ja seal oli rüselus, kinnitab ka tunnistaja A.J, kes

saabus sündmuskohale politseiautoga. Tunnistaja A.J kinnitas, et meesterahvas jooksis politseiautot

nähes * majade vahele hoovi. Ka tunnistaja Õ kinnitab kannatanu juttu, et peale politsei saabumist

I.V jäi posti juurde tänavale maha ja A.Semm põgenes * hoovi. Patsiendikaardis ja I.V läbivaatuse

protokollis fikseeritud vigastused kinnitavad samuti kannatanu ütlusi, et löömine toimus korduvalt

ning need tõendid lükkavad ümber süüdistatava ütlused ühel korral käeseljaga löömisest. Ühel korral

löömisega ei saa tekkida hematoomid mõlema oimu piirkonda.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemine A.Semm poolt on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, SA Läänemaa Haigla patsiendikaardiga, I.V läbivaatuse protokolliga,

protokolliga A.Semm`il alkoholijoobe tuvastamise kohta, tunnistajate A.Ja ja A.Õ ütlustega.

Kohus leiab, et kannatanu, tunnistajate ja ka süüdistatava ütlustega on tõendamist A.Semm poolt

kannatanu tapmisega ähvardamine s.o. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Prokurör loobus süüdistuskõnes selle teo puhul süüdistusest osas, mis puudutas süüdistatava poolt

kannatanu lähedaste ähvardamist. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub

süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Tegelikult prokurör

kohtuvaidluses vähendas süüdistuse mahtu, mis ei raskendanud süüdistatava olukorda ja kohus leiab,

et kuna prokurör ei loobunud kogu süüdistusest, vaid osategudest, siis osa, milles prokurör

süüdistusest loobus, tuleb süüdistusest välja jätta. Peale prokuröri poolt osaliselt süüdistusest

loobumist tuleb kohtul otsus teha KarS § 120 järgi kvalifitseeritavas alljärgnevas süüdistuses:

Peale selle süüdistatakse Argo Semm`i selles, et tema, viibides alkoholijoobes olles 09.veebruaril

2009.a kella 20:30-21:00 paiku Haapsalu linnas * juures tänaval, kus omavaheliste suhete pinnal

tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda I V suhtes, pekstes kannatanut käe ja rusikaga vastu

pead ning peaga vastu majade nr 1 ja nr 3 vahel tänava ääres asuvat metallist posti, ähvardas I V

tapmisega, öeldes tema aadressil järgmise ähvarduse: „…järgmine kord tulen Su elu järgi…“,

kutsudes oma taolise tegevuse tagajärjel ning I V suhtes varem korduvalt toimepandud

vägivallategude tõttu I V esile hirmutunde ning reaalse kartuse, et Argo Semm ka võib edaspidi tulla

ja oma ähvarduse täide viia.

Sellise tegevusega Argo Semm, ähvardades tapmisega isikut, kellel oli reaalne alus karta enda

suhtes nimetatud ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolu, et süüdistatav vahetult peale kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist ütles

kannatanule „järgmine kord tulen su elu järgi“ on tõendamist leidnud kannatanu, tunnistajate Ü-K.A,

A.J, A.Õ ja süüdistatava enda ütlustega. Tunnistajad A.J ja A.Õ ei mäletanud A.Semm`i poolt öeldut

sõna-sõnalt, kuid neil oli meeles, et sisuliselt tähendas öeldu hinge järgi tulemist või lubadusega kõik

maha lüüa. .

Kannatanu kinnitas, et võtab A.Semm ähvardusi väga tõsiselt ja kardab teda, sest A.Semm on

korduvalt tema suhtes vägivalda tarvitanud. Kannatanu oli isegi arvutanud välja, millal peaks

A.Semm järjekordselt karistuse kandmiselt vabanema, et kuniks ta saab rahus elada. Tunnistaja Ü-

K.A kinnitas kannatanu ütlusi, et nad kannatanuga koos oli arvutanud, millal A.Semm vabaneb ja

seda just seetõttu, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast. Kohus leiab, et olukorras, kus

vahetult on lõppenud füüsiline rünne kannatanu suhtes, millise ründe on lõpetanud politseinike

saabumine ja sellele järgneb lause „järgmine kord tulen su elu järele“, on tõepoolest tegemist

olukorraga, kus leidis aset tapmisega ähvardamine. Selles konkreetses situatsioonis ei ole võimalik

seda lauset mitte kuidagi teisiti mõista. Olles kinni peetud vahetult peale kannatanu suhtes kuriteo

toimepanemist, teatas A.Semm hoolimata politseiametnike juuresolekust, millised on tema

kavatsused kannatanu suhtes järgmine kord – tulla tema elu järele. Ilmselgelt suurendas kannatanu

hirmutunnet ka asjaolu, et A.Semm oli vabanenud samal päeval vanglast karistuse kandmiselt, kuid

praktiliselt esimese asjana ilmus kannatanu ukse taha ja pani tema suhtes toime uue vägivallateo,

millise lõpetas politseiametnike saabumine.

A.Semm kinnitas kohtuistungil, et ta ei mõelnud ähvardust tõsiselt, tegelikult ta ei kavatsenud seda

kunagi ellu viia, vaid selline ütlus tulenes sellest, et tunnistaja A oli talle öelnud mõned sõnad, mille

peale ta läks väga närvi. Ütles kannatanule nii, sest vihastas ja oli ehmatanud sellest, et nii juhtus.

A.Semm leidis, et ütles nii, sest vanglas olles on ta kõnepruuk muutunud selliseks, et selliseid

väljendeid lihtsalt lausutakse kergelt, ilma tegelikult nii mõtlemata, lihtsalt öeldakse tapan su ära ja

seetõttu tuli see ütlemine ka võib-olla iseenesest. Kohus leiab, et A.Semm enda ütlustes on vastuolu

ja õigustamine – ise loobib kergelt väga tõsiseid ähvardusi, pidamata neid millekski, lugedes seda

igapäevaseks kõnepruugiks, aga talle öeldud sõnad „kuradi idioot“, mis ju tegelikult ei tohiks tema

enda kõnepruuki arvestades olla küll mingitpidi erilised, viivad teda tema sõnul endast nii välja, et ta

hakkas kannatanut tapmisega ähvardama. Jääb arusaamatuks, miks kannatanut, kui tema väitel viisid

teda endast välja hoopis tunnistaja sõnad. Kohus ei võta A.Semm vastuolulisi selgitusi arvesse ja

leiab, et tegelikult oli A.Semm poolt väljaöeldu kaalutletud ja kindlas teadmises öeldu. A.Semm ei

räusanud valimatult ettejuhtuvate sõnadega, vaid lause „järgmine kord tulen su elu järele“ näitab

selges arusaamises öeldud lauset oma kavatsuste kohta, et kannatanus hirmu tekitada.

Samas ei oma KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimpanemisel – tapmisega ähvardamisel

tähtsust, kas süüdlasel oli tegelik ähvarduse täideviimise kavatsus, vaid tähtsust omab asjaolu, kui

kannatanul oli põhjendatud alus arvata selle ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et tõendamist on

leidnud, et kannatanu võttis ähvardust reaalsena, ta kartis juba eelnevalt seoses A.Semm käitumisega

oma elu ja tervise pärast. Arvestades nende kuritegude hulka, mis A.Semm on eelnevalt I.V suhtes

toime pannud, ning seda, et vahetult enne ähvardamist lõppes järjekordne kehaline väärkohtlemine

alles politsei sekkumisel, siis sõnad: „ järgmine kord tulen su elu järele“, olid öeldud eesmärgiga

kannatanut hirmutada ja kartma panna, et nii võibki see juhtuda ja kannatanul oli alust karta selle

ähvarduse täideviimist.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm poolt KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemine A.Semm poolt on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, tunnistajate A.J, Ü-K.A,

A.Õ ja süüdistatava ütlustega.

Kohus leiab, et A.Semm on Kars § 120 ja § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime pannud otsese

tahtlusega. Kannatanut lüües teadis süüdistatav, et selline tegevus tekitab valu. Kannatanut

tapmisega ähvardades oli A.Semm`il soov kannatanus hirmu tekitada.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm on toime pannud KarS § 120, § 121 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod.

Teo õigusvastasus.

Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A.Semm süü

temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Semm tuleb kohtu poolt muudetud (vähendatud) süüdistustes

KarS § 121, § 120 1 järgi süüdi mõista.

KARISTUS

Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse isiku süüd. Süü suuruse hindamisel tuleb

võtta arvesse toimepandud teo raskust ja laadi. Argo Semm on pannud toime kaks teise astme

kuritegu, mille eest on ette nähtud kuni kolm aastat vangistust. Samas tuleb võtta arvesse kuriteo

toimepanemise laadi - Argo Semm pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime jõhkra

vägivallaga, pekstes endast nõrgemat naisterahvast korduvalt nii kätega pea piirkonda kui peksis

kannatanu pead vastu metallposti, tekitades kanatanule tugevat valu ja põhjustades töövõimetuse.

KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tuleb võtta arvesse, et kui nimetatud kuriteokoosseis

näeb ette ähvardamise ka tervisekahjustuse tekitamisega ja vara rikkumise või hävitamisega, kasutas

Argo Semm kõige raskemat ähvardust - ähvardust tappa kannatanu.

Samuti tuleb võtta arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinjuures omab väga olulist tähtsust süüdistatava

minevik ja tema poolt varasemalt toimepandud kuriteod, mis seonduvad otseselt ka käesolevas

kriminaalasjas arutusel olevate kuritegudega.

Esiteks tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on varem koguni üheksal korral kriminaalkorras

karistatud isikuga. Seejuures on teda varem karistatud nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude

eest. Seejuures on oluline märkida, et viimase nelja kohtuotsusega karistati süüdistatavat vägivalla

kasutamisega seotud kuritegude eest. Tema karistatuse õiendist nähtub, et kui esimeste

kohtuotsustega karistati Argo Semi peamiselt varavastaste kuritegude eest, siis viimasel ajal on Argo

Semmi kuritegelik käitumismuster muutunud vägivaldsemaks.

Oluline on võtta ka arvesse seda, et viimased kuriteod on Argo Semm pannud toime kõik sama

kannatanu- I V suhtes. Teda on karistatud 17.jaanuari 2007.a, 15.11.2007.a ja 16.10.2008.a

kohtuotsustega I V suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kuritegusid on süüdistatav I

V suhtes pannud toime pidevalt, pika ajavahemiku jooksul - 10.10.2006.a, detsember 2006.a, 05-

06.09.2007 pani ta toime kehalised väärkohtlemised. Peale selle pani Argo Semm 16.12.2007.a

toime omavolilise sissetungi kannatanu V elukohta ning pani 25.04.2008.a toime ka kehalise

väärkohtlemise V N suhtes.

Väga oluline asjaolu, mis näitab samuti uute kuritegude toimepanemise võimalust süüdistatava poolt,

on see, et Argo Semm vabastati tingimisi Harju Maakohtu 27.01.2009.a määrusega ennetähtaegselt

vanglast 09.02.2009.a ning kohe samal päeval pani ta toime uued kuriteod sama kannatanu suhtes.

Seejuures rikkus ta ka kohtumäärusega pandud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda I

V. Süüdistatav ei ole andnud ka mingeid arusaadavaid ja usutavaid seletusi, miks ta kuriteod toime pani,

tegemist võis olla lihtsalt alkoholijoobes tekkinud vihahooga, kui kannatanu selgelt mõista andis, et

ta temaga suhelda ei soovi. Mingisugust õigustust toimepandud kuriteole süüdistataval ei esine ning

kannatanu tegevuses ei ole tuvastatud mingeid kuriteo provotseerimise tunnuseid ega muud

temapoolset süüd.

Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema varasemat kuritegelikku käitumist

arvesse võttes võib öelda, et tegemist on isikuga, kes ei oska oma vabadusega midagi mõistlikku

peale hakata ning keda on raske ka positiivselt mingi karistusega mõjutada. Mingit paranemist tema

puhul loota ei ole ja karistuse eesmärk tema puhul on eeskätt see, et teo ebaõigus saaks hüvitatud

ning ta mõnda aega ühiskonnast isoleerituna ei saaks kuritegusid toime panna.

Ülaltoodust tulenevalt on selge, et süüdistatavale ei saa mõista mingit muud karistust peale reaalse

vangistuse, sest mingeid alternatiive peale ilmselgelt põhjendamatu rahalise karistuse ka seadus ei

sätesta.

Kannatanu on andnud kohtus ütlusi, et tema soovib süüdistatavale maksimaalset vangistust.

Selge on see, et süüdistatavale mõistetav karistus peab olema raskem kui eelmiste kohtusotsustega

mõistetud karistus (viimase kohtuotsusega 10 kuud ja 3 päeva), mis ei ole süüdistatavale mingit

positiivset mõju avaldanud. Seetõttu peab süüdistatavale mõistetav karistus olema maksimaalse

kolmeaastase vangistuse lähedane. Arvestades karistust kergendavaid asjaolusid - süü osalist

tunnistamist ja kahetsust, võib karistus olla ka mõned kuud lühem kui maksimaalne kolm aastat

vangistust.

Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista Argo Semm KarS § 121 järgi ning mõista talle

karistuseks vangistus kaks aastat ja kaheksa kuud, KarS § 120 järgi vangistus üks aasta. KarS § 63 lg

1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele

kuulub vangistus kaks aastat ja kaheksa kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades

käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 16.10.2008.a otsusega mõistetud

kandmata karistuse 21 päeva vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus kaks aastat, kaheksa

kuud ja 21 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Argo Semmi

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 09.02.2009.a. KarS § 3101 VÕS § 1055 alusel kohaldada

kannatanu I V isikuõiguste kaitseks Argo Semmi suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks, keelates

viibida tal kannatanu elukohas ning lähenemise lähemale kui 5 meetrit.

Kannatanu arvamus karistuse kohta - maksimumkaristus, mis selliste tegudega võib saada, sest

tõepoolest kardab Semmi. Hommikul saab inimene vanglast välja ja õhtul tuleb ukse taha ja teeb

tegusid, mis ei ole mõistlikud. Tahab maksimumkaristust.

Kaitsja leidis, et KarS § 57 lg 1 p 6 kohaselt esineb karistust kergendav asjaolu - ähvardused pandi

toime tugeva hingelise erutuse mõjul, KarS § 57 lg 1 p 3 lisandub sellele, ehk siis puhtsüdamlik

kahetsus. See päädib mõlema süüdistuse suhtes. Palus kergendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel

arvestada. Mis puudutab karistuse suurust, siis tuleb vaadelda võimalikke karistusi laiemas

kontekstis. A. Semm on ise tabavalt öeldud, et kui tapjatele võidakse ka määrata neli aastat ja temale

selle kehalise väärkohtlemise eest praktiliselt kolm aastat, siis on karistuse proportsioonid paigast

ära. Istungil ta ei suutnud küll öelda, milliselt teda karistada, aga käitumisest on küll näha, et kui

pakuti kokkuleppes karistuseks kaks aastat, siis ta loobus sellest, pidades seda liiga suureks. I. V on

temaga jätkuvalt olnud kontaktis, kirjavahetuses, telefonitsi, sms, on Semmile andeks andnud ja

Semm on tema juurde tagasi pöördunud ja kooselus see armastuse- vihkamise suhe kipub ikka

käsikäes käima. A. Semm leiab, et teda karistada praktiliselt kolme aastase vangistusega on natuke

liig, kuivõrd mingil määral on I. V ise esile kutsunud seda suhet mis nendel on. I. V ütles, et kõik oli

läbi 8 kuud varem kui A. Semm seda väidab. Kaitsja palus väga arvesse võtta kergendavaid

asjaolusid ja mitte mõista karistuseks üle 1,6 a vangistuse, sest A. Semmi käitumisest tuleb välja, et

kahte aastat pidas ta liiga paljuks.

Kohtu seisukoht karistuse osas.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

KarS § 120 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü,

mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud.

Prokurör leidis, et süüd kergendavad asjaolud on süü osaline tunnistamine ja kahetsus, kaitsja leidis,

et karistust kergendavateks asjaoludeks mõlema süüdistuse puhul on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS

§ 120 kvalifitseeritava kuriteo puhul süüteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul.

Kohus leiab, et kahetsust karistust kergendava asjaoluna ei ole ilmnenud. A.Semm poolt kohtus

antud ütlustest ei tule välja, et ta kahetseks tema poolt 09.02.09 toime pandud tegusid. Tema

kahetsus seisneb selles, et tal on kahju, et ilmselgelt on käes hetk, kus tegudele järgneb karistus ja et

teda ähvardab toime pandud tegude eest pikk vanglakaristus. A.Semm ütlustest väljendub selgelt, et

ta püüab oma poolt toimepandut õigustada, süüdistades oma tegudes küll kannatanut, küll tunnistaja

Ü-K.A`it. Kohus leiab, et tegelikkuses ei ole A.Semm oma kuritegusid kahetsenud ja ta ei ole aru

saanud, et tema tegusid ei õigusta miski ja et just tema enda poolne õigusvastane käitumine on

toonud tagajärje, et tal tuleb oma tegude eest vastust anda. Süüd on A.Semm osaliselt tunnistanud

mõlema teo puhul, mida kohus võtab arvesse karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt. Kohus leiab, et ei esine ka KarS § 57 lg 1 p 6 sätestatud karistust kergendavat asjaolu –

süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul.

Kaitsja leidis, et eelpoolnimetaud karistust kergendava asjaolu ilmneb, kuna süüdistatav hakkas

kannatanut ähvardama peale seda, kui Ü-K.A oli talle öelnud „kuradi idioot“. Kohus leiab, et esiteks

ei ole tunnistaja Ü-K.A käitumises tuvastatud õigusvastast käitumist ja teiseks on A.Semm ise

seletanud, et tema ongi harjunud just paljude vanglaaastate tõttu sellega, et kasutatakse räigemaid

väljendeid, kuni selleni, et paari rohkema suitsumahvi eest lubatakse keegi maha lüüa. Kohus leiab,

arvestades just A.Semm enda suhtumist kõnepruuki, et tunnistaja Ü-K.A poolt eelnimetatud sõnade

ütlemine ei saanud A.Semm`il kutsuda esile tugeva hingelise erutuse seisundit, sest see väljend ei

olnud ilmselgelt tema jaoks selline, mida ta kõrvad ei olnud harjunud kuulma. Kohus leidis juba

eespool, et A.Semm poolt väljaöeldud ähvarduse sõnastus viitab selgele mõttele, mitte sellele, et ta

oleks hingelise erutuses seisundis oma tegude sõnade üle kontrolli kaotanud.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 92 on R OÜ poolt A.Semm`ile antud iseloomustus, mille kohaselt A.Semm oli H T Ü. R on

andnud tööd omakorda T Ü. Argo Semm pole omakorda t Ü töötanud 1-1,5 aastat. Tööalased suhted

said lõpetatud siis kui tal oli alkoholiga probleeme.

Tl 99-104 karistusregistri teatise kohaselt on A.Semm`i karistatud kriminaalkorras üheksal korral.

A.Semm`i on korduvalt karistatud kõige raskema karistusliigiga, milleks on vangistus ja A.Semm on

kandnud pikki vanglakaristusi. Samuti on A.Semm`i eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud

kehalise väärkohtlemise eest, millised ta on toime pannud I.V suhtes. Tl 44-45 oleva 17.01.2007

Pärnu Maakohtu otsusega on A.Semm süüdi mõistetud KarS § 121 järgi ja karistatud

vangistusega 3 kuud, mis on A.Semm suhtes jäetud tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise

katseajaga. Katseaja kohustuseks on olnud kohustus asuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest alkoholismivastasele ravile ja läbida määratud ravikuur. A.Semm mõisteti süüdi I.V`ile

füüsilise valu ja mitteeluohtlike tervisekahjustuste tekitamises 10.10.2006.

Tl 46-47 oleva 15.11.2007 Pärnu Maakohtu otsusega on A.Semm süüdi mõistetud KarS § 121

järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud, millisele karistusele on liidetud Pärnu Maakohtu 17.01.2007

otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuuline vangistus ja 5-kuune vangistus on asendatud üldkasuliku

tööga 300 tundi, mis tuli ära teha A.Semm poolt 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

A.Semm mõisteti süüdi 05.09.2007 ja 06.09.2007 I.V`i suhtes kehalise väärkohtlemise

toimepanemises.

TL 48-50 oleva Pärnu Maakohtu 16.10.2008 otsusega on A.Semm muuhulgas süüdi tunnistatud ja

karistatud ka I.V suhtes 2006. a detsembris toime pandud kehalises väärkohtlemises ja 25.04.2008

V.N suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. Kohus karistas A.Semm`i kohtuotsuste

kogumis vangistusega 10 kuud 3 päeva.

Tl 23-25 on Harju Maakohtu 27.01.2009 määrus, mille kohaselt vabastati A.Semm tingimisi

ennetähtaegselt Pärnu Maakohtu 16.10.2008 otsusega mõistetud karitusse kandmiselt. A.Semm

kohustati 1-aastasel katseajal järgima kontrollnõudeid, s.h elama Tallinn Männiku tee 92 ja järgima

kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle, omandama üldhariduse, asudes

õppima või eriala 1 kuu jooksul peale vabanemist, mitte suhtlema kriminaalse taustaga isikutega,

osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotisaalprogrammides, mitte suhtlema endise elukaaslase I

V. Eeltoodust on näha, et A.Semm on alates 2006.aasta lõpust kuni 2009. aasta alguseni korduvalt

toime pannud kehalisi väärkohtlemisi I.V suhtes. Teda on nende kuritegude toimepanemise eest

karistatud, kuid ükski kohaldatud karistus – vangistus, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata,

üldkasuliku tööga asendatud vangistus ja ka reaalne vangistus, ei ole suutnud A.Semm`i mõjutada

õiguskuulekalt käituma. Käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod pani A.Semm toime

päeval, mil ta vabanes viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuigi A.Semm`ile oli

kohtumäärusega pandud rida kohustusi katsejaks, otsustas A.Semm, et need kohustused ei ole talle

täitmiseks ja tema korraldab oma elu nii nagu talle meeldib. Kohtumäärusega pandud kohustused on

täitmiseks kohustuslikud ja pandud eelkõige selleks, et aidata isikul õiguskuulekalt käituda. A.Semm

rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda oma endise elukaalasega. A.Semm kinnitas

kohtuistungil, et samal vabanemise päeval kutsus sõber teda juba tööle, kuid ta ei läinud ja palus

sõbral oodata. Selle asemel asus ta alkoholi tarvitama ja pani toime uued kuriteod I.V suhtes, kellega

ta vastavalt kohtumäärusele suhelda ei tohtinud. Eeltoodu näitab, et A.Semm on isikuks, keda ei ole

võiamlik mõjutada õiguskuulekalt käituma mingi muu karsituse, kui raskeima karistusega

vangistusega.

Kaitsja leidis, et A.Semm`i tuleb karistada vangistusega keskmises määras, kuna A.Semm leiab ise,

et 2-aastane vangistus tema tegude eest on liiga pikk. Kohus märgib, et karistuse mõistmise aluseks

ei ole süüdistatava enda arvamus, kas karistus on liiga pikk või liiga lühike. Kohus peab lähtuma

seaduses sätestatud karistuse mõistmise alustest. A.Semm on tegelikult oma ütlustes selgelt

väljendanud, et talle ei mõju ükski karistus, sest tema elab nii nagu tahab. Väitnud, et

kriminaalhooldaja kontrolli all elades suudaks ta õiguskuulekalt käituda, väidab samas, et ei

soovinudki seekord tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna 21 päeva ei ole seda väärt, et aasta aega

kriminaalhooldaja juures käia, see segab elu ja ei tohiks kellegi asi olla, kuhu ta peale karistuse

kandmist läheb. Ka uute kuritegude toimepanemine eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega vabanemise päeval näitab, et A.Semmi tuleb karistada vangistusega, sest uute kuritegude

toimepanemise oht A.Semm poolt on suur.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegemist on küll tegudega,

mis on toime pandud endise elukaaslase suhtes, kuid on oluline, et oleks selge signaal, et

perevägivald ei ole kahe inimese vaheline asi, vaid et seadusandja on ka isiklike suhete pinnalt

tekkinud vägivalla tarvitamise sätestanud kuriteona, millele järgneb karistus. Mingi õigustus

vägivallale ei ole kahe inimese vahelised sassi läinud suhted ja austada tuleb iga inimese, ka inimese,

kellega on olnud lähedased suhtes, õigusi.

Kohus leiab, et A.Semm`i tuleb karistada seaduses ettenähtud maksimummäära lähedase

vangistusega nagu nõudis prokurör. KarS § 121 järgi tuleb A.Semm`i karistada lühema vangistusega,

kui seda nõudis prokurör, kuna prokurör loobus osaliselt süüdistusest ja A.Semm`i poolt on toime

pandud siiski mõnevõrra kergem tegu, kui talle esialgu süüks oli arvatud. KarS § 121 järgi

kvalifitseeritava teo eest karistab kohus A.Semm`i prokuröri poolt taotletud määras. Kuigi kohus

vähendas süüdistuse mahtu – just löökide arvu osas, ei esine karistust kergendavat asjaolu –

kahetsust, millega prokurör oli karistuse küsimisel arvestanud.

LÄHENEMISKEELD

Prokurör taotles, et A.Semm suhtes tuleb kohaldada ajutist lähenemiskeeldu I.V suhtes. Kannatanu

on korduvalt väitnud, et kardab A.Semm`i, ei soovi temaga suhelda ja soovib A.Semm`ile

maksimumkaristust nende tegude eest. Kohus leiab, et KrMS § 310-1 alusel tuleb A.Semm suhtes

kohaldada kannatanu I.V suhtes lähenemiskeeld Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel, kuna A.Semm

on I.V suhtes korduvalt toime pannud isikuvastased kuriteod. Lähenemiskeeld tagab kannatanu

isikuõiguste kaitse, sest kui A.Semm ei tohi kannatanule läheneda, siis puudub tal ka võimalus

kannatanu suhtes uusi kuritegusid toime panna. KrMS § 310-1 lg 1 lubab lähenemiskeelu kohaldada

kuni 3-aastani. Kohus leiab, et lähenemiskeeld tuleb kohaldada seaduses lubatud maksimumajaks ja

A.Semm`il tuleb keelata I.V´ile lähenemine ja viibimine I.V elukohas.

TÕKEND

A.Semm on kahtlustatavana kinni peetud 9.02.2009 kell 21.03 /tl 18/. Kriminaalasjas on A.Semm

suhtes kohaldatud Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 10.02.2009 tõkend vahistamine /tl 29-32/.

Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni A.Semm poolt peale kohtuotsuse jõustumist karistuse

kandmisel asumiseni, seejärel tühistada.

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI

Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud.

Eesti Haigekassa on seoses I.V`ile 09.02.2009 tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutanud

raviteenuste eest tasunud SA Läänemaa Haiglale raviteenuste arve nr CX 198168 alusel 661 krooni.

/tl 15/.

MENETLUSKULUD

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS

§ 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni.

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 on määratud kaitsjale makstud tasu kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see kaitsjale H.Loonde kokkuleppemenetluses makstud tasu prokuratuuris 2

menetlustoimingu eest 840 krooni /tl 204-205/, kohtuistungi tasu 125 krooni /tl 7 II kd/, advokaadile

T.Liiva üldmenetluses makstud tasu 8004 krooni, kokku 8969 krooni. Advokaadile H.Loonde

prokuratuuris makstud ühe toimingu tasu 420 krooni jätab kohus riigi kanda, kuna . Advokaadile

T.Liiva makstud sõidu- ja ajakulu, mis on seotud asjaoluga, et advokaat on teisest piirkonnast, jätab

kohus samuti riigi kanda ja see summa on 5184 krooni. Seega riigi kanda jääb kaitsjate tasu summas

5604 krooni ja 3365 krooni tuleb A.Semm`ilt välja mõista

3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see krooni 220 krooni 40 senti /tl 10 II kd/.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige