2-17-122703/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-122703

Tsiviilasi

XX hagi Pcsto OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 20. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pcsto OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 863,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXX)

Kostja (apellant) Pcsto OÜ (registrikood 10861192),

seaduslik esindaja SM

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. septembri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Pcsto OÜ kanda. Menetluskulude puudumise

tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2 (6)

1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 11. oktoobril 2017 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Pcsto OÜ (kostja) vastu 2 373,31 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas

makseettepanekule 7. novembril 2017 vastuväite. Pärnu Maakohtu 13. novembri 2017

määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27. novembril 2017 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu kahju 2 373,31 euro

hüvitamiseks (78,31 eurot toiteploki, 750 eurot kõvaketaste parandamise, 1 500 eurot

kõvaketaste peal olevate andmete taastamise ja 45 eurot asjatundja arvamuse tellimise eest).

Tartu Maakohus andis 30. novembri 2017 määrusega asja lahendamiseks Harju Maakohtule.

Hageja väitel tellis ta 19. jaanuaril 2017 kostja e-poest toiteploki Silverstone ST60F-PB 600 W

(edaspidi toiteplokk). Hageja tasus toiteploki eest 78,31 eurot. Hageja ühendas toiteploki

arvutiga. Esialgu töötas toiteplokk korralikult, kuid mõne nädala möödudes läksid kolm

kõvaketast (YHG58PEA, YHG3R6PA ja YHG257HA) katki (mälumahuga ühel 3 TB).

Kõvaketaste katkimineku põhjuse väljaselgitamiseks tellis hageja OÜ-lt Telescope (edaspidi

asjatundja) arvamuse, mis maksis 45 eurot. Asjatundja arvamuste kohaselt oli kolme kõvaketta

katkmineku põhjuseks defektne toiteplokk. Samuti toodi otsustes välja, et ühe kõvaketta

orienteeruv remondi hind on 250 eurot ning andmete taastamise hind on alates 500 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

Hageja ei ole tõendanud, et toiteplokk rikkus kõvakettad. Hageja ei andnud kostjale võimalust

asja remontimiseks või välja vahetamiseks. Hageja esitatud asjatundja arvamusi ei saa tõendina

kasutada, kuivõrd neist ei nähtu, mil viisil on asjatundja enda arvamuse kujundanud. Teostada

tulnuks toiteploki rikkeotsing, et tuvastada, millest rike tulenes – kas see oli asjal olemas juba

omandi üleandmisel või tekkis hageja tegevuse tagajärjena. Kahju suurus on ülepaisutatud,

kuna sarnase kõvaketta hind on 80 eurot ja ühe kõvaketta peal olevate andmete taastamise hind

võib olla alates 20 eurot.

Maakohtu lahend ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 20. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 1 863,31 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus 78,5% ulatuses kostja ja 21,5% ulatuses hageja kanda ning

määras need kindlaks rahaliselt.

5. Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 4, § 217 lg 2 p-le 6, § 218 lg-le 2,

§ 220 lg-le 1, § 115 lg-le 1 ning § 127 lg-tele 1, 3 ja 4.

Toiteplokki ostes sai hageja kui ostja lähtuda mõistlikult sellest, et toiteplokk on töökorras ning

ei kahjusta selle arvutisse paigaldamisel teisi arvuti osi. Asjatundja arvamustega on tõendatud,

et toiteplokk on defektne. Asjatundja kirjeldas, et kõvaketaste vea väljaselgitamiseks viis ta läbi

testimisprotseduuri, milles ühendas uurimiseks toodud toiteploki kõvakettaga. Katse näitas, et

lühiajaline pinge 17V+ rikub kõvaketta. Seega ei olnud ostetud asi seda liiki asjadele tavaliselt

omase kvaliteediga ning ei vastanud lepingutingimustele.

Asja lepingutingimustele mittevastavus ilmnes hageja sõnul umbes kahe nädala möödumisel

pärast toiteploki kättesaamist. Hageja teavitas kostjat toiteploki puudustest hiljemalt

3. märtsi 2017 e-kirjaga, seega kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest. Eeltoodust tulenevalt

vastutab kostja toiteploki lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Maakohus kvalifitseeris hageja nõude müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõudena. Kahju tekkis seetõttu, et defektne toiteplokk rikkus hageja kolm kõvaketast.

Kõvaketaste peal olid andmed, mida hageja vajab oma tööks ning mis tuleb taastada. Probleemi

väljaselgitamiseks tellis hageja asjatundjalt arvamuse. Sellest tulenevalt tekkis hagejal otsene

varaline kahju – defektse toiteploki maksumus, kolme rikutud kõvaketta asendamise ja

3 (6)

kõvaketastel olnud andmete taastamisega seotud kulud ning asjatundjale arvamuse kulu kahju

tekkepõhjuse ning suuruse tuvastamiseks. Maakohus leidis, et kostja pidi lepingu sõlmimisel

ette nägema, et toiteplokk võib olla defektne ning võib põhjustada suuremat kahju, kuivõrd ta

sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Kui kostja poleks lepingut rikkunud ehk toiteplokk

poleks olnud puudustega, poleks kahju tekkinud.

Kostja peab hagejale hüvitama toiteploki eest tasutud 78,31 eurot, asjatundjalt tellitud teenuse

eest makstud 45 eurot, kõvaketaste eest 240 eurot ( = 3 × 80) ja kõvaketastel oleva info

taastamise hüvitisena 1 500 eurot ( = 3 × 500).

6. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 250 eurot, millest kostjal tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada

196,25 eurot (78,5% 250 eurost).

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi

täies ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta uue otsusega

hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks leidis kostja, et maakohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi (TsMS § 5 lg 2), sest jättis

määramata ekspertiisi.

Teiseks tugines maakohus asjatundja arvamusele, kuid asjatundja läbiviidud kontrolli käigus ei

tehtud uurimistööd toiteploki defekti põhjuste kindlakstegemiseks ega uuritud arvuti

süsteemploki nõuetekohast monteerimist arvutisüsteemi komplekti. Maakohus ei arvestanud

kostja argumentidega, et kui töökorras toiteplokk pole õigesti paigaldatud, on selle rikke

tõenäosus suur. Samuti võib toiteplokk kahjustuda, kui kõvakettad ei ole paigaldatud vastavalt

tootjate nõuetele või paigaldatud arvutikomponentide koguvõimsus ületas koormust, milleks

toiteplokk oli mõeldud.

Kolmandaks ignoreeris maakohus kostja avaldusi tehniliste küsimuste selgitamise vajaduse

osas. Selleks, et asjatundja arvamuses esinevad vastuolud kõrvaldada ja välja selgitada kõik

asjaolud, tuleb määrata sõltumatu ekspertiis.

Neljandaks ei esitanud hageja andmete taastamise maksumuse kohta hinnapakkumist, mis oleks

tehtud lähtudes kõvaketaste rikete iseloomust. Asjatundja esitatud kommentaare andmete

taastamise hinnanguliste kulude kohta ei saa pidada kehtivaks kinnituseks, kuna need on

oletuslikud ja ei põhine kõvaketaste tegelikel riketel.

Viiendaks ei selgitanud maakohus välja, kas kahju võis hagejale tekkida tema enda tegevusest

või tegevusetusest. Hageja oleks pidanud tagama tema tööks tähtsate andmete säilimise, näiteks

kopeerima need täiendavale serverile või arhiveerima, kuid hageja seda ei teinud. Seega ei saa

vastutus hagejale tekkinud kahju eest lasuda täies ulatuses vaid kostjal. Maakohus pole

arvestanud kahju vähendamise aluseks olevate asjaoludega.

Hageja vastus apellatsioonkaebusele

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga TsMS §

657 lg 1 p 2¹alusel muudab ringkonnakohus osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Kolleegium selgitab esiteks, milline on apellatsioonimenetluse ese, nõude lahendamisele

kohalduv õigus ja nõuete kvalifikatsioon (I), seejärel käsitleb kostja väiteid kahju hüvitamise

4 (6)

nõuete lahendamise (II) ja õigusnormi rikkumise kohta (III) ning viimaks lahendab

menetluslikud küsimused (IV).

I

11. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 2 373,31 eurot. Hageja

selgituste kohaselt koosneb kahju järgnevast:

 toiteploki maksumus (78,31 eurot);

 kõvaketaste parandamise kulu (750 eurot);

 kõvaketaste peal olevate andmete taastamise kulu (1 500 eurot);

 asjatundja arvamuse maksumus (45 eurot).

12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 863,31 eurot.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud.

Seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise, s.o põhivõla 510 euro, osas jõustunud

(TsMS § 456 lg 4 teine lause).

13. Maakohus on õigussuhte õigesti kvalifitseerinud müügilepinguna (VÕS § 208 lg 1 mõttes).

Pooltevaheline leping on tarbijalemüük. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja on

müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud (VÕS § 217 lg 1, lg 2 p 6, § 218 lg 2).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on jätnud olulised asjaolud välja

selgitamata. Maakohus on asjaolud välja selgitanud vajalikus ulatuses ning täitnud

selgitamiskohustuse (7. juuni 2018 kohtunõue, tl-d 77–78 pöördel). TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese

astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate

faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse

kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesoleval

juhul on maakohus õigesti tuvastanud kostjapoolse lepingu rikkumise (asja lepingutingimustele

mittevastavus) ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

14. Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt maakohtu poolt toiteploki maksumuse nõudele antud

õigusliku hinnanguga. Hageja tugines menetluses sellele, et ta on müügilepingust taganenud.

Maakohus leidis, et müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täitmata (vt

vaidlustatud otsuse p 18) ja käsitles ostuhinna hüvitamist kahjuna.

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. TsMS § 652 lg 8 kohaselt

ei ole ringkonnakohus seotud ka apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.

Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette toodud asjaoludel on müügilepingust taganemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud

(VÕS § 116 lg 1). Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on tegemist müüjapoolse

olulise lepingu rikkumisega. Ringkonnakohus tugineb maakohtu poolt tuvastatud asjaolule, et

hageja teavitas kostjat mittevastavusest nõuetekohaselt ning kostja asja ei parandanud ega

asendanud. Tulenevalt VÕS § 223 lg-st 3 ei pidanud hageja määrama kostjale tema kohustuse

täitmiseks täiendavat tähtaega ning võis lepingust taganeda. Kuigi asjas ei ole esitatud hageja

poolset taganemisavaldust, siis taganemine on võimalik ka konkludentselt, nõudes müüjalt

ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist. Tarbijavaidluste komisjoni otsusest tulenevalt on

hageja seda teinud ning nõudnud kostjalt nii tasutud ostuhinna tagastamist kui ka rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist (tl-d 40–43). Lepingust taganemise sätete võimalikule kohaldamisele

on maakohus viidanud 7. juuni 2018 kohtunõudes, mistõttu ei ole ringkonnakohtu antav

õiguslik hinnang pooltele üllatuslik.

5 (6)

Seega saab toiteploki maksumuse 78,31 euro nõude aluseks olla VÕS § 189 lg 1, mille esimese

lause järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu

alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu.

II

15. Vaatamata sellele, et maakohus on jätnud lepingust taganemise sätted kohaldamata, ei ole

see mõjutanud asja lõpplahendust. Maakohtu põhjendus muude nõude komponentide

rahuldamise osas (kõvaketaste parandamise kulu 240 eurot, kõvaketaste peal olevate andmete

taastamise kulu 1 500 eurot, asjatundja arvamuse maksumus 45 eurot) on õige, kolleegium

nõustub nendega ega korda neid.

16. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus on otsust tehes ebaõigesti tuginenud

kahju tekkimist ja suurust tõendatavatele dokumentidele (OÜ Telescope arvamus tl-d 82–85,

99, mida käsitletakse dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 järgi). Esiteks, kolleegium ei

tähelda nendes tõendites vastuolusid. Teiseks, kohtupraktikas on VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel

selgitatud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude

hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise

väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud (vt Riigikohtu

16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 12 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika).

Kolmandaks, hageja ei pidanud tõendama, et kahju ei saanud põhjustada mõni muu asjaolu.

Tegemist oli kostja tõendamiskohustusega.

Maakohus on mõlema poole poolt esitatud tõendeid hinnanud ja oma järeldusi piisavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolse tõendite hindamisega.

III

17. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu õigusnormi rikkumist puudutavatele kostja

väidetele.

18. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui

kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses menetlusõiguse

normide rikkumisi, mis võiksid anda aluse hageja nõude rahuldamise osas otsuse tühistamiseks.

Maakohus on täitnud selgitamiskohustuse ning muuhulgas jaganud õigesti poolte

tõendamiskohustuse (7. juuni 2018 kohtunõue). Asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku

lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1).

Mida saab maakohtule ette heita on see, et kohus on omal algatusel nõudnud asjatundjalt

täiendavalt andmeid (tl 96). Maakohus on 28. augusti 2018 kohtunõudes viidanud TsMS § 230

lg-le 3, mida käesolevas hagimenetluses kohaldada ei saa. Samuti ei ole tegemist asjaga, kus

kohalduvad lihtmenetluse sätted (TsMS § 405). Vaatamata sellele leiab kolleegium, et selline

rikkumine ei ole kaasa toonud poolte ebavõrdset kohtlemist. Mõlemale poolele oli maakohtu

poolt tagatud võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda (TsMS § 5 lg 2 esimene lause).

19. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Maakohus selgitas kostjale vastutusest vabanemise ning kahju

suuruse vaidlustamise eeldusi. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Maakohus

võttis kõik kostja poolt esitatud tõendid vastu ning hindas neid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2, § 438 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8.

6 (6)

Kostja heidab maakohtule ette asjas ekspertiisi korraldamata jätmist. Kolleegium sellega ei

nõustu, sest pool määrab ise, milliste tõenditega ta kohtule esitatud asjaolusid tõendab. Teiseks,

ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav

taotlus (vt Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10 teine lõik).

TsMS § 293 lg-st 1 tulenevalt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi

arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kumbki pool

maakohtule ekspertiisi määramiseks taotlust ei esitanud. Sellist taotlust ei ole kostja esitanud

ka apellatsioonkaebuses.

20. Kostja väidab, et ta oli olukorras, kus tal puudus võimalus vastuväidete esitamiseks, sest ta

ei saanud toiteplokki uurida. TsMS § 7 sätestab põhimõtte, et pooli peab kohtlema

kohtumenetluses võrdselt. Nimetatud väide saab olla seotud hageja võimaliku pahauskse

käitumisega kohtumenetluses (nt hageja on keeldunud kostjale toiteploki väljaandmisest).

Esitatud asjaolud hageja pahatahtlikule käitumisele ei viita, kus hageja oleks välistanud kostjale

võimaluse esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja

teavitas kostjat toiteploki rikkest (tl 39). Asjas on tõendamata, et kostja nõudis toiteploki

väljaandmist, kuid hageja keeldus sellest.

21. Viimaks väidab kostja, et esitatud asjaoludel oleks maakohus pidanud kahjuhüvitist

vähendama või piirama (VÕS § 139 ja § 140). Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja poolt välja

toodud asjaolud alust kahju hüvitamist vähendada või piirata. Tegemist ei ole olukorraga, kus

kahju tekkis ostjast tulenevatel asjaoludel. Tarbijalemüügi puhul ei saa sellist kahju hüvitamist

lugeda müüja suhtes ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks.

22. Kokkuvõtvalt ei anna ükski kaebuse väide alust muuta maakohtu otsust hagi osalise

rahuldamise kohta.

IV

23. Maakohus on hagi osalise rahuldamise korral tuginenud TsMS § 163 lg-le 1 ja jätnud

menetluskulud 78,5% ulatuses kostja kanda ja 21,5% ulatuses hageja kanda. Samuti on

maakohus TsMS § 174 lg 2 alusel kindlaks määranud menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks

välja mõistnud menetluskuludena 196,25 eurot. Kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus ei

anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu otsust maakohtu menetlust puudutavate

menetluskulude jaotuse ega hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse osas.

24. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja

kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid (TsMS § 174 lg 1 esimene lause).

Asja materjalidest nähtuvalt hagejal apellatsioonimenetluses kulusid ei tekkinud, seega puudub

vajadus menetluskulusid kindlaks määrata.

25. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest