2-18-104065/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku

e-toimiku kaudu 20. detsember 2018

Tsiviilasja number

2-18-104065

Tsiviilasi

BB

Finance

OÜ

hagi

A

U

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1730,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BB Finance OÜ (registrikood xxx, asukoht

Pronksi tn 19, 10124 Tallinn); volitatud esindaja Irina

Metsler-Verner

Kostja: A U (isikukood xxx, xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada BB Finance OÜ hagi A U vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista A Ult põhivõlgnevus 1100 (üks tuhat

ükssada) eurot, intress 41,36 eurot (nelikümmend üks

eurot ja 36 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis

85,10 eurot (kaheksakümmend viis eurot ja 10 senti),

kokku

1226,46

eurot

(üks

tuhat

kakssada

kakskümmend kuus eurot ja 46 senti) BB Finance OÜ

kasuks.

3. Välja mõista A Ult BB Finance OÜ kasuks kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1100 eurot alates 19.06.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 76% ulatuses A U kanda ja 24%

ulatuses BB Finance OÜ kanda.

2. Mõista A Ult välja BB Finance OÜ kasuks riigilõiv

171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja on esitanud 07.05.2017 BB Finance OÜ veebikeskkonna www.bongabonga.ee

kaudu laenutaotluse nr 32003784113. Laen summas 800 eurot oli väljastatud 07.05.2017

kostja Swedbank panga arvelduskontole nr xxx ja laenu tagastamise tähtaeg oli

06.06.2017. Kostja on esitanud 15.05.2017 BB Finance OÜ veebikeskkonna

www.kiirlaenud.ee kaudu laenutaotluse nr 820025935. Laen summas 300 eurot oli

väljastatud 15.05.2017 kostja Swedbank panga arvelduskontole nr xxx ja laenu

tagastamise tähtaeg oli 14.06.2017. Kostja ei ole laenu tagastanud.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1100 eurot, intress 41,36 eurot,

võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kahju 70 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 255,32 eurot, viivist 24% aastas põhinõudelt 1100 eurot

kuni selle kohase tasumiseni alates 19.06.2018 ning hageja poolt tasutud riigilõiv 225

eurot.

3. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte

16.11.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga

laenulepingu, mida tõendavad 07.05.2017 ja 15.05.2017 laenulepingu põhitingimused ja

laenulepingute üldtingimused. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu 1100

(800+300). Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasi maksnud, siis tuleb see temalt hageja kasuks

välja mõista summas 1100 eurot.

6. 07.05.2017 laenulepingu põhitingimuste punkti 7.2 kohaselt on intressisumma 30,08 eurot

ja intressimäär punkti 8 kohaselt 45,8% aastas. 15.05.2017 laenulepingu punkti 7.2.

kohaselt on intressisumma 11,28 eurot ja intressimäär p 8 kohaselt 45,8% aastas. Seega

tuli kostjal intressi kokku maksta 41,36 (30,08+11,28) eurot. Kuna kostja ei ole intressi

tasunud, siis tuleb see temalt hageja kasuks välja mõista.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kuna

viivisemäär on tavapärasest kõrgem, siis vähendab hageja viiviseid 0,065754%-ni päevas

(24% aastas). Mõlema lepingujärgne viivisemäär on 0,12% päevas ehk 43,8% aastas (p

11). Seega on hageja hagiavalduses arvestanud sissenõutavaks muutunud viivised

vähendatud viivisemääras, milleks on 24% aastas.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Mõlemas lepingus on kokkulepitud viivisemäär 43,8% aastas. Hindamaks viivisemäära

mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära

vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise

määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades

vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne

viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

üle 5,5 korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult

kahjustav viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 85,10 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Võla summa

eurodes

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

eurodes

07.07.2017-18.06.2018

60,84

15.06.2017-18.06.2018

24,26

12. Hagiavalduses

on

hageja

esile

toonud,

et

laenuandja

on

saatnud

kostjale

meeldetuletuskirju 10 euro väärtuses ning võla sissenõudmisega tegelev volitatud esindaja

60 euro väärtuses. Hageja ei ole tõendanud, et tal on võla sissenõudmisega kulu tekkinud,

mistõttu jätab kohus hageja nõude, kahju 70 euro väljamõistmiseks, rahuldamata.

13. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et 1100 eurot, intress 41,36 ja sissenõutavaks

muutunud viivised 85,10 eurot, kokku 1226,46 eurot ning alates 19.06.2018 viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt (1100 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 76% ja hageja kanda 24%

ulatuses.

15. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust jääb

kostja kanda hageja riigilõivust 171 eurot (225*76%).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik