2-18-4096/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Tsiviilasja number

2-18-4096

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.detsember 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX hagi XX Xxxxxxxxxx vastu saamata jäänud töötasu,

öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületundide eest tasu

ja

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks;

töövaidluskomisjonis

lahendatud

töövaidlusasja

läbivaatamine tööandja taotlusel

Tsiviilasja hind

2075,36 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

XX

(isikukood

xxxxxxxxxxx),

lepinguline

esindaja Gerli Luik (e-post: gerliluik@gamil.com)

Kostja: XX XXXXXXXXXX (registrikood xxxxxxxx),

seaduslik esindaja S. H. (e-post: xxx)

Kohtuistung

27.11.2018, osalesid XX ja G. Luik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxx XX kasuks 1987,78 eurot (millest saamata jäänud töötasu

517,02 eurot (bruto); tasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ning ületundide eest summas 1282,97

eurot (bruto) ning 187,79 eurot on põhivõlalt 1799,99 eurolt otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxx XX kasuks viivis, arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras protsendina põhinõude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1799,99 eurot)

alates 20.12.2018 kuni põhinõude 1799,99 euro täitmiseni.

4. Menetluskulud jäävad täies ulatuses AS-i Xxxxxxxxxx kanda.

5. Määrata XX põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1590 eurot.

6. Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxx XX kasuks menetluskulude katteks 1590 eurot (sisaldab

käibemaksu 20% summas 265 eurot).

7. Väljamõistetud menetluskulult on XX Xxxxxxxxxx kohustatud maksma XXle viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või nr EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või nr EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

esitatakse

päeva

jooksul

arvates

otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

15.03.2018

esitas

XX

Xxxxxxxxxx

Harju

Maakohtule

taotluse

tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr x-x/xxxx/xx esitatud avalduse läbi vaatamiseks

hagimenetluse korras hagina.

Taotluse põhjenduste kohaselt XX esitas töövaidluskomisjonile avalduse Xxxxxxxxxx AS vastu.

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 13.02.2018 teatavaks otsuse, millega rahuldas XX

avalduse osaliselt. Xxxxxxxxxx AS soovib vaidlustada töövaidluskomisjoni otsuse osaliselt,

otsuse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 6 osas ja taotleb XX töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse vaidlustatud osas läbivaatamist hagimenetluse korras hagina.

Harju Maakohus 27.03.2018 võttis taotluse menetlusse ja nõudis XX.-lt hagiavalduse esitamist.

23.034.2018 XX esitas hagiavalduse ning taotles tsiviilasja kohtualluvuse järgi üleandmist

hageja kui töötaja elukoha järgi Pärnu Maakohtule.

24.04.2018 määrusega Harju Maakohtus andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks üle

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

Pärnu Maakohus jättis XX hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. XX kõrvaldas

puudused 30.07.2018. 29.08.2018 kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale

tähtaja kirjalikult vastamiseks. Hagiavaldus lisadega ja menetlusse võtmise määrus on kostja

seaduslikule esindajale S. H.le kätte toimetatud e-toimiku kaudu 30.08.2018.

Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kuivõrd kostja oli töövaidluskomisjonile esitanud

üldist laadi vastuväited, ei pidanud kohus võimalikuks hagi tagaseljaotsusega rahuldada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kohus määras asjaolude ja kostja

vastuväidete täpsustamiseks korraldava kohtuistungi (eelistungi).

Kohtukutse ilmumiseks 27.11.2018 eelistungile on kostja seaduslikule esindajale S. H.le TsMS §

3141 lg 2 kohaselt kätte toimetatud edastamisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti

aadressile ning kohus luges kohtukutse kättetoimetatuks 26.oktoobrist 2018.

26.11.2018 saatis esindusõiguseta J.K. kohtule e-kirja teel teate, et XX Xxxxxxxxxx ei saa

lähetada oma esindajat kohtueelistungile. 27.11.2018 istungile kostja esindajat ei ilmunud ning

hageja taotles TsMS § 410 alusel hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ületundide, riigipühadel tehtud töö eest töötasu ning

öötöö eest tehtud tasu nõude summas 1282,97 eurot ja saamata jäänud töötasu summas 517,02 eurot

(brutos), kogusummas 1799,99 eurot. Samuti hageja nõuab kostjalt alates 01.09.2017 lõpparve

sissenõutavaks muutumisest põhinõudelt (töötasu, öötöö, riiklike pühade ja ületunnitöö tasudelt)

1799,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras seadusjärgset viivist 30.07.2018 täpsustatud

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud summas 131,37 eurot ning alates

31.07.2018.a kuni põhinõude 1799,99 euro tasumiseni viivist TsMS § 367 alusel protsendina

põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt XX Xxxxxxxxxx (edaspidi nimetatud kostja/tööandja) ja XX

(edaspidi nimetatud töötaja/hageja) sõlmisid 05.04.2017 tähtajatu töölepingu nr TM-M/17-065, mille

kohaselt hageja töötas kostja juures alates 05.04.2017 xxxxxxxxxx ametikohal. Ametijuhendit

hagejale tutvustatud ei ole. Lepingu p 1.3. järgi oli töötaja töötegemise kohaks Eesti Vabariik ning

konkreetne tööpiirkond ja valveobjekt määrati kindlaks tööandja poolt kehtestatud töögraafikus.

Töölepingu p 1.5 kohaselt töötas töötaja täistööajaga. Töölepingu p 1.6 kohaselt töötas töötaja

summeeritud tööajaga, sh ööajal, lepingu kohaselt ei tohi summeeritud tööaeg ületada keskmiselt 52

tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuuekuulise arvestusperioodi jooksul. Öötöö aeg ei tohi

ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuuekuulise arvestusperioodi jooksul.

Tööaja algus ja lõpp ning vahetuste ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks turvajuhi poolt

igakuiselt koostatud töögraafikuga. Töölepingu p 1.7 kohaselt tehti tööajakava töötajale allkirja vastu

teatavaks enne uue kuu algust. Töölepingu p 1.8 kohaselt nõustus ja kohustus töötaja tegema tööd üle

kokkulepitud tööaja (ületunnitöö), töötama ööajal ja riigipühadel ning kuni 24-tunniste vahetustena

vastavalt tööandja korraldustele. Töötaja brutopalk on Eesti Vabariigis kehtestatud tunnipalga

alammäär. Lisatasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel ning ületundide eest tasustatakse vastavalt

kehtestatud seadusandlusele. Töölepingu p 3.5 kohaselt makstakse töötasu üks kord kuus, iga

järgneva kuu 25. kuupäeval (või selle eelneval tööpäeval kui palga maksmise kuupäev langeb

nädalavahetusele või riiklikule pühale) töötaja poolt osutatud pangakontole.

Hageja valveobjektiks oli kostja määranud xxxx xx xx, xxxxx, xxxxxxx xx poolt ehitatava xxxxx

xxxxx Pärnu uus xxxxxxxxxxxx ja selle territoorium. Hageja ja teised kostja töötajad esitasid

kostjale korduvalt pretensioone, et töötasud ei laeku õigeaegselt ja tegelikult töötatud töötundide

järgi täies määras. Seoses saamata jäänud töötasudega kostja esindajale (ülemusele), P. S.le

helistanud V. S.le ütles Pärnusse kohale tulnud kostja esindaja töölepingu üles ning tööandja käskis

XXl asuda graafikujärgselt 07.07.2017 ka V. S. asemel tööle.

01.09.2017 tuli Pärnu XXXXX XXXX objektile kohale kostja esindaja A.xxxxxxxxxx , pakkus

kohal olnud hagejale 200 eurot sularahas. Kõik töötajad keeldusid pakutud töötasu sularahas vastu

võtmast, kuna nii hagejal kui teistel on olemas pangakontod kuhu töö- jm tasud kanda, pakutud

summa ei olnud ei hageja ega teiste töötajate tehtud töö eest piisav tasu. Hageja küsis lõpparve kohta,

see lubati välja maksta, kui hageja tuleb Tallinnasse. Hageja teatas, et tal on pangakonto, kuhu tuleb

lõpparve maksta.

Hageja arvelduskontole laekus 08.09.2017 summas 714,56 eurot, selgitusega „lõpparve“ töötasu

august 2017+puhkusekompensatsioon+lisatasud. Hageja leiab, et lubatud töö- ja muid tasusid ei ole

hagejale välja makstud.

Kostja on hagejale 05.04.2017 sõlmitud töölepingu nr TM-M/17-065 alusel tasunud töötasu

pangaülekandega 2017.aastal alljärgnevalt:

aprilli kuu töötasu 26.05.2017 (372,42 €); mai kuu töötasu 28.06.2017 (412,00 €); juuni kuu töötasu

osadena 21.07.2017 (130,00 €); 25.07.2017 (262,00 €); juuli kuu töötasu osadena 25.08.2017 (200,00

€), 29.08.2017 (212,00 €); augustikuu töötasu ja lõpparve 08.09.2017 summas 714,56 eurot. Kostja

ei ole hagejale töötatud perioodi eest täiel määral töötasu välja maksnud, hageja nõuab saamata

jäänud töötasu summas 517,02 eurot.

Kui töötamise aeg langeb ööajale ehk ajavahemikule õhtul kella 22.00 kuni varahommikul 06.00, on

tegemist TLS-i § 45 lõike 1 alusel öötööga. TLS § 44 lg 1 järgi kui töötaja töötab ööajal, peab

tööandja seaduse kohaselt maksma töö eest 1,25-kordset tasu (TLS § 45 lg 1). Hageja nõuab kostjalt

iga öötöö tunni eest tasu alammääras, 0,25 x 2,78 = 0,695 eurot (brutos), hageja arvestuste järgi on

öötöö ajal töötanud kokku 592 tundi, mille eest nõuab kostjalt 411,44 eurot.

Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg

2). Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Kostja ei

ole TLS § 45 lg 2 sätestatut täitnud ja hagejal on ühe riigipüha tunni eest õigus kostjalt nõuda lisaks

ühekordselt tasustatavale tunnile lisaks 2,78 eurot. Hageja on töösuhte perioodil riigipühadel teinud

tööd 56 tundi ja hageja nõuab seega kostjalt lisaks ühekordsele töötasule (56x2,78=155,68) 155,68

eurot (brutos).

TLS § 44 kohaselt on pooled töölepingu p-s 3.1 kokku leppinud ületunnitöö tegemises ja selle

tasustamises, mille kohaselt toimub ööajal ja riigipühadel ning ületundide eest tasustamine vastavalt

kehtestatud seadusandlusele. Kui pooled on leppinud kokku, et ületunnitöö hüvitatakse rahas,

kohustub kostja maksma TLS § 44 lg 7 alusel hagejale 1,5-kordset töötasu. Hageja töötas töölepingu

p 1.5 kohaselt täiskoormusega ja TLS § 43 kohaselt 40 tundi nädalas ja kõik seda ületavad tunnid

loetakse ületundideks. Töögraafikute alusel tehtud arvestuste järgi hageja soovib ületunnitasu 515

ületunni eest 715,85 eurot (bruto) (515 x (2,78 x 0,5) = 715,85).

Samuti hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud

osas summaliselt (nõude 30.07.2018 esitamise seisuga summas 131,37 eurot) ja edasi protsendina

põhivõlast VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. teises lauses sätestatud määras.

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja on kandnud menetluskulusid 1590 eurot (sisaldab

käibemaksu) järgmiselt: 900 eurot + käibemaks 180 eurot on TsMS § 144 p 4 tähenduses kohtuvälise

kuluna töövaidluskomisjoni menetluses kantud õigusabikulud (kokku 9 tunni eest, tunnihinnaga 100

eurot + käibemaks); 425 eurot + km 85 eurot on kohtumenetluses kantud õigusabikulu (4 tunni ja 15

min, tunnihind 100 € + km). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ja

hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus nõuda kulude hüvitamist koos

käibemaksuga. Hageja palub kindlaks määrata tema kulude suuruseks 1590 eurot, mõista kulud

kostjalt hageja kasuks välja ja kohustada kostjat tasuma hagejale menetluskuludelt viivist.

KOSTJA VASTUS

Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile kirjalikult ei vastanud. Kostja taotlus töövaidlusasja

hagimenetluse

korras

läbivaatamiseks

samuti

ei

sisalda

põhjendusi,

miks

kostja

töövaidluskomisjoni põhjendustega ei nõustu.

Töövaidluskomisjonile 16.01.2018 esitatud vastuses kostja töötaja nõudeid ei tunnistanud.

Kostja nõustus, et hageja töötas xxxxxxxxxxxxxx kostja objektil. Vastuse kohaselt pidi

töölepingu p 5.14 kohaselt hageja esitama kostjale kutsekvalifikatsiooni kinnitava tõendi, mida

hageja ei teinud. Hageja oleks pidanud katseaja jooksul läbima xxxxxxxxxxxx põhiõppe ja

kvalifikatsiooni, mida ta ei teinud. TsÜS § 87 kohaselt kostja leidis, et lepingu jätkamisel oleks

olnud tegemist tühise lepinguga katseaja lõpust alates 04.08.2017. Kostja möönab, et jätkas

töösuhet kuni augustikuu lõpuni. Kostja väidetel hageja ütles, et lahkub töölt 31.08.2017, kuna

on leidnud uue töö. Kostja lõpetas töölepingu TÖR-kandega töötajapoolsete kohustuste

rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja ei nõustu ületunnitöö hüvitamise nõudega.

Pooltevahelise töölepingu kohaselt kohaldati kuuekuulist arvestusperioodi, mille alusel pole

kostja hinnangul hageja ületunde teinud. Kostja leiab, hagejale on makstud riigipühadel ja ööajal

töötatud tundide eest täiendavat tasu, samuti on tasutud puhkusehüvitis.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hageja taotlusel ja TsMS § 410 alusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei

ilmunud eelistungile. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata

jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hagimenetlust töövaidlusasjas on kohus alustanud kostja taotluse alusel. Taotluse esitas kostja

seaduslik esindaja, juhatuse liige S. H., lepingulist esindajat kostjal menetluses ei olnud.

Kohtukutse ilmumiseks 27.11.2018 eelistungile on kostjale kätte toimetatud 26.10.2018 tema

enda poolt kohtule teatatud e-posti aadressil. Kostja ei ole teatanud kohtusse ilmumist takistava

mõjuva põhjuse olemasolust ega ole avaldanud nõustumist asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses või kostja osavõtuta. TsMS § 413 lg 3 sätestatud, tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei ole.

2. TsMS § 444 lg-te 1 ja 2 alusel kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite äramärkimisega.

3. Töövaidluskomisjon on 13.02.2018 otsuses muu hulgas tuvastanud, et pooltevaheline tööleping ei

ole üles öeldud (tööleping on kehtiv) ning seoses sellega jätnud rahuldamata hageja nõuded tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis ning

puhkusehüvis, samuti on osaliselt jäetud rahuldamata ületunnitasu nõue. Selles osas ei ole

töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud.

Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 25.12.2017, mistõttu 01.01.2018 jõustunud töövaidluse

lahendamise seaduse § 66 järgi kohaldatakse hageja ja kostja vahelise töövaidluse lahendamisele

kuni 31.12.2017 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS). ITVS § 25 lg 1

sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui

kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel

vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja

lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.

Seega selles töövaidlusasjas asjas esitatud nõuete lahendamisel lähtub kohus sellest, et poolte

vahel on kehtiv töösuhe tähtajatu töölepingu alusel.

4. Hageja on hagiavalduses toonud välja enda nõutavate summade arvestused, töövaidluskomisjonile

esitanud töögraafikud ja ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel tasude arvestuslikud tabelid

(töövaidluskomisjoni toimikus toimikus lk 20 – 35). Hageja pangakonto väljavõtted (TVK lk 18 –

19) tõendavad, et kostja ei ole hagejale töötasu töötatud perioodi eest täiel määral tasunud. Kostja

poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuväited hageja arvestuste ja nõuete aluseks olevate

asjaolude kohta on üldsõnalised, konkreetsete faktiliste asjaoludega põhistamata ja tõendamata.

Vastuses nimetatud lisa – töötaja töötasu ja puhkusekompensatsiooni arvestus – TVK toimikus ei ole.

Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et on kõik hagejal saadaolevat tasud täies ulatuses hagejale

välja maksnud.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu

hulgas ka töölepingule. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3 ). VÕS § 100 järgi loetakse kohustuse

rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas

täitmisega viivitamist. Raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101

lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja viivist.

6. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest

töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks

kord kuus. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on töötasu suuruses kokku leppinud. TLS §

29 lg 6 kohaselt alla alammäära töötajale töötasu maksta ei tohi. Töölepingu (TVK toimikus lk 10 –

13) punktis 3.1. on kokku lepitud, et töötaja brutopõhipalk on Eesti Vabariigis kehtestatud tunnipalga

alammäär. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015.a määruse nr 139 „Töötasu alammäära

kehtestamine” § 1 lg 2 kohaselt kehtis 01.01.2017 – 31.12.2017 tunnipalga alammäär 2,78 eurot.

Hageja on asjaoludega ja tõenditega põhistanud, et kostja on rikkunud kokkulepitud tasu maksmise

kohustust, on tasunud hagejale töötatud aja eest töötasu alla kokkulepitud alammäära. Seega on

põhjendatud hageja nõue saamata jäänud töötasu saamiseks summas 517,02 eurot (bruto) ja kohus

rahuldab selle.

7. TLS § 44 järgi võib ületunnitööd teha kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel,

kui see on põhjendatud erakorralise või ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja

viivitamatu panus. Töölepingus on pooled kokku leppinud ületunnitöö tegemises ja selle rahalises

tasustamises. TLS § 44 lg 7 kohaselt on kostja seega kohustatud ületunnitöö eest tasuma töötajale 1,5

kordset töötasu. Hageja on esitatud tõendite alusel tehtud arvestustega põhistanud, et kostja on

hagejale jätnud maksmata ületundide eest 715,85 eurot (bruto), kohus rahuldab ka selles osas nõude.

8. TLS § 45 lg-s 1 sätestatakse, et kui töötamise aeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 06.00),

maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu suisaldab tasu

ööajal töötamise eest. Töölepingus on pooled kokku leppinud (p 3.1.), et ööajal töötamise eest

makstakse lisatasu. Seega tunnipalga alammääras põhipalk tasu öötöö eest ei sisalda. Hageja

esitatud arvestuse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata 592 öötöö tunni eest. Hageja ei

väida, et ei ole ööajale langenud tundide eest töötasu üldse saanud. Seega on hagejal õigus nõuda

öötöö eest ettenähtud suurema tasu ja saadud tasu vahet, tunnis 0,695 eurot (bruto) (0,25 x 2,78

€). 592 öötöötunni eest oleks kostja pidanud hagejale seega maksma 411,44 eurot (bruto).

Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu (TLS

§ 45 lg 2). Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või

riigipühale. Ühe riigipüha tunni eest oleks avaldajal õigus saada lisaks ühekordselt tasustatavale

tunnile 2,78 eurot lisaks. Hagiavalduse kohaselt tegi avaldaja töösuhte perioodi vältel

riigipühadel 56 tundi tööd, mille eest kostja oleks pidanud tasuma hagejale lisaks ühekordsele

töötasule 155,68 eurot (bruto) (56x2,78=155,68). Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu,

öötöö, ületundide ja riigipühal töötamise tasu kokku 1799,99 eurot.

10. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS §-st 113 lg 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on

viivisemääraks VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. VÕS §

lg

kohaselt

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.

juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ja kostja ei ole viivisemääras kokku

leppinud.

Hageja

on

arvestanud

viivist

alates

01.09.2017

lõpparve

sissenõutavaks

muutumisest.

Töövaidluskomisjonis esitatud tõenditest ja avaldustest nähtuvalt on 01.09.2017 tööandja suuliselt

teatanud hagejale töölepingu lõpetamisest, asjas ei ole vaidlust, et pärast seda hageja enam kostja

juures faktiliselt ei töötanud. Seega, sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon luges lepingu jätkuvalt

kehtivaks, olid hageja nõutavad summad 01.09.2017 sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus

sellest ajast alates viivist nõuda. Hageja on arvestanud viivist 30.07.2018 seisuga summaliselt

(131,37 eurot). Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summaliselt välja. Otsuse 20.12.2018 tegemise ajaks on viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud

summas 56,42 eurot (arvestatud 143 päeva eest perioodil 30.07.2018 – 19.12.2018 summalt 1799,99

määraga 8% aastas (0,021918% päevas)).

Kohus mõistab lisaks põhinõudele kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku summas 187,79 eurot.

Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 20.12.2018 lisanduva viivise protsendina

põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja ja kostja oma

vastuväiteid sellele ei esitanud.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu

hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kandnud menetluskulusid kokku koos

käibemaksuga 1590 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane. Kulude nimekirjas loetletud toimingute ja ajaarvestuse kohaselt on

hagejat töövaidluskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses esindanud G. Luik kulutanud asjaga

tegelemiseks kokku 13 tundi ja 15 minutit, tunnitasuga 100 eurot + käibemaks. Kohus leiab, et

asja mahtu, hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades

on hageja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud selles asjas põhjendatud ja vajalikud.

Hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot + käibemaks on mõistlik ja põhjendatud, kooskõlas

kohtupraktikas seni tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasu suurusega. Kohus määrab hageja

menetluskulude suuruseks 1590 eurot ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja

TsMS § 174 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik